MAINORI KÕRGKOOL ENESEKÄITUMISE MUUTMINE Kodutöö Juhendaja: Kaidi Kiis TALLINN 2010 Sissejuhatus Tänapäeval ei leidu naljalt kedagi, kes oma kehakaaluga rahul oleks. Mina pole samuti rahul. Seega hakkan muutma oma söömisharjumusi ja kavatsen kaalus alla võtta. Toitumistavade tervislikumaks muutmisel oleks esmane ülesanne toiduportsjoni vähendamine, teine samm rasvahulga kahandamine ning kolmas söögi valmistamisel kasutatavate rasvade vähendamine. Oluline on süüa teatud intervallide järel, sest see tagab organismile pideva energia juurdevoolu ning hoiab seedeelundeid püsivalt töökorras. Oluline on ka söömisele keskenduda ja manustada toitu võimalikult aeglaselt. Kiiresti ahmides võib kergesti süüa liiga palju ja eneselegi märkamatult saab kõht ülemäära täis. Dieediks valmistumine Juba kaua on vaieldud selle üle, milline on parim viis kaalus alla võtmiseks ja saavutatud kaal...
Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb
konfliktide korral käitunud. Töötajad kujundavaid ise välja käitumismustreid org kultuuris- kui ei osata org protseduurides leida lahendusi. Lisaks töötajad teavad nii ametlikke kui ka mitteametlikke protsesse konfliktide lahendamiseks. Küsides, kuidas nad konfliktolukorras käituvad, selgub kuidas org kultuur mõjutab kollektiivseid käitumisnorme konfliktsituatsioonides. Kasutati küsitlust, mis ei uuri ainult töötajate individuaalseid uskumusi konfliktsituatsioonis käitumise kohta vaid selgitab ka nende arvamust teiste kaastöötajate ja org üldise käitumise kohta konfliktituatsioonis. Arutelu Selle uurimuse andmed annavad alust arvata, et on positiivne ja märkimisväärne seos töötaja positsiooni ja konfliktide arvu vahel seoses selle töötajaga. See võib olla selle tulemus, et ülemused näevad konflikti rohkem, kuna töölised tulevad nende juurde konflikte arutama.
· Majanduslikud tegurid - majanduslik olukord, SKP, inflatsioon, tööpuudus. · Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega
Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumise erinevad vormid. Harjumus-ja impulsihäired- F63 (RHK-10, TÜ:1995 ) · Kategooria sisaldab käitumishäireid, mida mujal ei klassifitseerita · Iseloomulikud on korduvad teod, millel pole selget ratsionaalset motiveeringut ja mis kahjustavad tavaliselt inimese enese ja teiste huve · Inimese enda sõnade järgi on käitumise põhjuseks kontrollimatud impulsid · Häirete põhjused on ebaselged ning nad on ühendatud üldise kirjeldava sarnasuse tõttu · Tavakohaselt on alajaotusest välja jäetud uimastite liigtarvitamine (F10-19) ning seksuaal (F65)- ja söömiskäitumisega (F50) seotud harjumus-ja impulsihäired. Häired: · patoloogiline hasartmängimine (F63.0) · püromaania (F63.1) · kleptomaania (F63.2) · trihhotillomaania (F63.3)
Vertikaalse eristuvuse määra alusel jagatakse org. kõrgeteks organisatsioonideks (palju horisontaaltasandeid) ning madalateks organisatsioonideks. 3. Ruumiline eristuvus näitab kuivõrd on org. osad füüsiliselt (geograafiliselt) eristatud. Ruumiliselt eristunud allüksustega org. on suur tähtusus vahenditel ja võtete. Formaliseeritus ja standardiseeritus töö, tegevuse ja käitumise reguleeritus, mis tagatakse dokumentide ja eeskirjadega. Selle abil püütakse muuta erinevate inimeste tegevus sarnaseks, teatud nõuetele vastavaks. Formaliseeritust vajatakse seda enam, mida kitsam on spetsialiseerituse aste. See võimaldab vähendada juhtide ja töötajate otsese suhtlemise intensiivsust, kuna reeglid määravad, kuidas erinevates situatsioonides käituda e otsuseid langetada. Standardiseerituse eesmärk on samuti kontrolli tagamine. Standardiseerimine on normatiivide
Sellisel juhul liiguvad impulsid lisaks seljaajule ka peaaju kaudu. Peaaju jaotab impulsid just teatud kohtadesse. Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta
Inimese peamised rollid avalduvad kestval täitmisel, mis avaldavad olulist mõju isiksusele, väärtushinnangutele, tegevuse motiividele, suhtumisele teistesse inimestesse. Kindlasti avaldavad nad mõju ka inimese käitumisele ning sageli kujundavad nad inimese püsiva suhtlemisstiili. Rollidega seonduvad erinevad põhimõisted, mis aitavad mõista rolli erinevaid aspekte. 1) rolliootused- on antud rolli täitjale esitatavad käitumise ning tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Tihti arvavad inimesed, et teine pool ( juht) teab tema rolli suhtes esinevaid ootusi. Inimestel on organisatsioonis erinevad ametirollid, mis on tavaliselt fikseeritud ametijuhendites, eeskirjades ja määrustikes. NÄITEKS: Juhid täidavad oma töös tihti erinevaid rolle ( ettevõtja, võtmeisik, sidepidaja, kontrollijad, finantside jagajad jne) Alluvad ootavad juhilt, et nende soove ja vajadusi mõistetaks
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Indrek Semm Tervisekäitumise muutmise projekt Referaat Juhendaja: Piret Einpaul Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. KEHALISE AKTIIVSUSE SUURENDAMINE...............................................................4 2. ebatervisliku toitumise asendamiNE tervislikumaga......................................................... 7 KOKKUVÕTE.....
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja
Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala ENDA TERVISLIKUKÄITUMISE MUUTMINE Projekt Koostas: Reelika Setskova Juhendaja: Kaidi Kiis JÕHVI 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................................3
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Tunnetuspsühholoogia Pirko Tõugu Närvisüsteemi elemendid: neuron Dendriidid Aksoni · Neuroneid arvatakse inimajus olevat lõpmed sada miljardit Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesug...
Tunniteema: Pt 2. Käitumise bioloogilised alused Inimene kui osa loomariigist. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 1. Selgita, mis on refleks? Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid, kuidas reflekside uurimisega on võimalik hinnata ja ravida närvisüsteemi seisundit? Refleks on reaktsioon, mis annab ärritusele vastuse. Iga ajahetkel jõuab inimene väliskeskkonnast kui ka organismist väga palju mitmesuguseid ärritusi, millele aju reageerib reflektoorselt. 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem ajupoolkera? Vasak ajupoolkera: analüütiline infotöötlus, teadus, arvutamine, kirjutamine, kõnelemine, loogika, paremakäelisus. Parem ajupoolkera: sünteetiline infotöötlus, 3-mõõtmelised kujundid, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus, emotsioonid, vasakukäelisus. 3. Nimeta aju uurimise tänapäevaseid meetodeid? Millist informatsiooni on nende abil võimali...
konkurentsieeliseks on meie inimesed”, “Inimesed on meie suurim vara” või “Inimesed on meie kriitiline ressurss”. Tippjuhtide kõnedest kuuleme, et kaasaegses majanduses on tegelik võimukandja professionaalne töötaja. Meie juhid on üha parema haridusega. Suurem osa neist on kursis kõige kaasaegsema juhtimiskirjandusega, milles toonitatakse, et tähtsal kohal on inimene. Kas ja kuidas meie ettevõtete juhid kujundavad oma töötajate käitumist? Töötajate käitumise kujundamisel saame pakkuda kindlust, karistust või hoopis mõlemat. Käitumise kujundamiseks on kolm võimalust. Positiivne tunnustamine, negatiivne tunnustamine või hoopis eiramine. Alustame algusest POSITIIVNE TUNNUSTAMINE on tunnustamine, boonuse andmine, preemia – ühesõnaga kõik see mõjutab inimest positiivselt käituma. NEGATIIVNE TUNNUSTAMINE millegi hea äravõtmine, süüdistamine, trahvi tegemine, et piirata edasist positiivset tegevust
1. Organisatsioonikäitumise ajalooline kujunemisprotsess. Organisatsioonikäitumise ajalugu on väga tihedalt seotud juhtimise kui teaduse arenguga. Organisatsioonikäitumine kujunes seoses ajalooliste allikatega (teaduslik juhtimine, Hawthorne'i uurimused ja juhtimise funktsioonid) ja käitumisteadustega (antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia). 20. sajandi alul olid hoogustumas tootmine ja uute turgude otsimine. Seda protsessi hakkasid takistama tööjõuga seonduvad probleemid. 19
Organisatsioonikäitumise kodutöö Raamatupidamisettevõtte Selleks, et ettevõtte hästi toimiks, on vaja rahulolevaid töötajaid ja kliente. Kindlasti peavad ka juhid olema inimlikud ja vastutulelikud, et kõik toimiks hästi. Kui iga ettevõttes töötav isik annab endast 100%, oleks ettevõte justkui täiuslik. Kuid selleks, et seotud inimesed annaks endast kõik, peab neil olema häid motivaatoreid, mis neid tööle innustavad. Inimest motiveerib ikka palk ja preemia. Need on peamised näitajad, mida inimesed arvestavad tavaliselt esimesena, kui tööle kandideerivad. Tänapäeval on raha tähtsus väga üles paisutatud ning enamasti ongi just raha peamine motivaator. Mõned inimesed taluvad igasuguseid ebainimlikke käitumisi ülemuse poolt või kõlbmatuid tingimusi ainult raha nimel. Kui ettevõttes ka preemiat pakutakse, innustab see ka töötajaid rohkem pingutama. Niisiis paigutataksegi raha tavaliselt esikohale. Sõbralik kollektiiv on ka väga tähtis. Töö...
OK on teadus, mis uurib süsteemselt ja rakendab teadmisi indiviidide ja gruppide käitumisest organisatsioonis, kus nad töötavad. Organisatsioon on inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Organisatsioonikäitumise kui õpetuse eesmärgid eesmärgid: mõista ja ennetada inimeste käitumist tööl.indiviidide, gruppide ja struktuuride käitumise mõju organisatsioonile. 3. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid Vaatlus ja osalusvaatlusJuhtumite kirjeldus ja analüüsKüsitlusEksperiment ja laboratoorne eksperimentIntervjuuHindamiskeskus ja eksperthinnangud 4
EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsiooni mõistet on defineeritud mitmeti. Lihtsaima käsitluse põhjal on organisatsioon mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Kui üks inimene ei tule oma ettevõtmisega enam toime, kaasab ta teisi inimesi, et saavutada
· Otsustamisprotsessis lähtub eelkõige puhtast · Otsustamisel asetab keskpunkti emotsioonid nii loogikast enda kui teiste omad · Peab oluliseks jõuda nö õige lahenduseni · Proovib jõuda lahenduseni, mis on meeldivaim 3 7. The big five kuidas mõjutavad 5 põhilist isiksusjoont töösooritust. 5 põhilist isiksuse tunnust, mis määravad käitumise: 1)Ekstravertsus - kirjeldab, kui seltsiv, jutukas ja ennast läbisuruv on inimene suhetes teistega. Paremad juhtimise- ja müügioskused. 2)Emotsionaalne stabiilsus - kirjeldab vastupanuvõimet setressile ja emotsioonide kontrolli. Kõrgem motivatsioon, kõrgem tööst rahulolu saamine. 3)Avatus - kirjeldab vastuvõtlikkust muutustele ja huvitatust kõigest uuest. Parem võime tulla toime organisatsioonisiseste muutustega.
valimise, et töötajad tunneksid, et nende tööd hinnatakse ja väärtustatakse. Töötajad, kes on tõrksad tegutsema, on valdavalt seisukohal, et neil puuduvad oskused, valmidus tegutseda või nad ei tööta nii madala tasu eest. Jacobi puhul on tegemist oskuste puudumise seisukohaga. Pakkudes talle võimalust end täiendada ja koolitustel osaleda, tunneb ta end oma töös enesekindlamalt ja ka tema tulemuse saavutamise tugevuse väärtus tõuseb. Skinneri käitumise muutmise põhimõtete järgi oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Inimene püüab korrata positiivsete tagajärgedega tulemusi ja vältida negatiivsete tagajärgedega tegevusi. Kuna Jacob on iseenesest võimekas ja intelligentne, peaks ülemus tema puhul kasutama eelkõige käitumist soodustavat, positiivset toetust, millel on soodsad tagajärjed. See näitaks insenerile, et julgedes võtta vastutust ja õigeid otsuseid tehes on tema käitumise tagajärg
OSTUKÄITUMISE ANALÜÜS Ksenia Anissimova EMÜ 2020 SISSEJUHATUS • Ma ostsin hiljuti uue sülearvuti e-poest „Euronics“ • Valisin just selle toote ostmise ostukäitumise analüüsi jaoks, sest: 1.Oluline ja keeruline otsus 2.Üsna kallihinnaline kaup 3.Selle valikut tuleks tõsiselt võtta VAJADUS • Vajaduse põhjus: • Vana, aeglane sülearvuti, mis ebamugav kaasas kanda suuruse ja kaalu tõttu • Probleemi tekkimine: 1. ülikooli astumine 2. tehnika vanus 3. Suutmatus nii suure hulga materjali ja programmi töödelda ja alla laadida • Ostukäitumist mõjutavad individuaalsed ja välised
eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobleemide uurimine. Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen.
Tarbijakäitumine MS.0717 Ülesanne 1. Otsustusmudelid Ostuotsus teleri ostmisel · Lojaalsuspõhine otsustusmudel Valin tootja järgi endale sobiva toote, kuna olen alati tarvitanud Philipsi tooteid. · Tasakaalustav otsustusmudel Hinna võrdlusi tegin minagi teleri ostul ja mul oli kindlaks määratud samuti maksimaalne summa milleks oli 900 eurot. Valisin välja 2 erinevat mudelit www.euronics.ee ja see järel läksin kauplusesse kohapeale,et küsida müüjalt nõu. Kuna mudelite erinevus tulenes ainult selles et ühel oli 3D ja teisel mitte, ning 3D ga mudel maksis 100 eurot rohkem , kui ilma selleta siis loomulikult ma otsustasin odavama kasuks, kuna 3D vähemalt antud hetkel ei köida mind nii palju. Ehk siis otsuse tegin odavama hinna kasuks. (3D 899 ja ilma 3D-ta 799). · Leksikograafilinie otsustusmudel Teleri puhul oli minu jaoks oluline hea pilt ja suurus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Situatsioonülesanne Õppejõud: Mõdriku 2016 ADIDAS VERSUS NIKE ANALÜÜS Adidase turuosa vähenemist põhjustasid väga pinnapealsed ostsustused. Ilmselgelt 1970-ndatel oli otsustajaks üks isik või siis pisut enam ja kõik tehti selle järgi, mida nemad ütlesid. Adidas valmistas ainult võistlussportlastele mõeldud varustust, mis on küllaldki väike osa kogu võimlikust turust. Üks suurim viga sellel ajal oligi liiga kitsalt mõtlemine. Näha oli, et inimesed tahtsid niisama spordijalanõudega käia ja samuti ka sörkjooksu harrastada. Adidas ei teinud inimeste soovidest absoluutselt välja. Eiras potentsiaalseid uusi kliente ja turuosa. Kindlasti Adidase juhtkond või juht pisut kartis ehk oli ebakindel uuest turuosast. Eks neid uinutas teadmine, et ...
Kui saavutatakse püstitatud eesmärgid, siis organisatsioon funktsioneerib vastavalt ootustele - täiskäigul ja õlitatult. Kui kusagil ahelas on hälve (nt demotiveeritud töötaja), siis pole võimalik püstitatud eesmärki 100% võimalik saavutada. Organisatsioon ei funktsioneeri vastavalt ootustele ja püstitatud eesmärkidele ning võib mõjutada organisatsiooni sise-, kui ka väliskeskkonda. 2.3 Mis võiks olla selle käitumise põhjuseks? Demotiveeritus võib olla Ullal juba pikemat aega ning tütre kodunt kolimine andis talle viimase tõuke, kuna ta sooviks talle lähemal olla. Uut tööd otsib ta samuti lähtuvalt sellest, et olla lastele lähemal (k.a. pojale). Ilmselt on Ullat tabanud emotsionaalne langus (pessimism/frustratsioon) isikliku elu tõttu. Ta tütar kolis kodunt eraldi elama ning jätkab õpinguid ülikoolis. Ulla jaoks on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Polümeermaterjalide instituut Polümeeride tehnoloogia õppetool Plastifikaatorid kui viskoelastse käitumise mõjutajad Referaat Üliõpilane: Karin Kinna Üliõpilaskood: 072239 Juhendaja: professor Andres Krumme Tallinn 2011 Polümeeride viskoelastsus on hübriid elastsest ja viskoosest käitumisest. Viskoelastse materjali omapäraks on käituda sõltuvalt temperatuurist, deformatsiooni pingest ja
b. inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone. c. inimesed on enesekesksed ja nad ei hooli org. vajadustest. Juhi roll on neid pidevalt kontrollida ja sundida. Y- teooria põhjal, a. inimesele on töötada loomulik tegevus. b. inimene pole loomupoolest laisk, c. inimestel on potentsiaali ja soodsate tingimuste korral on nõus ka vastutama. Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile soodsad tingimused. 6. Inimloomus ja selle 6 põhi komponenti. Org. käitumise aluseks on põhiseisukohad inimese ja org. loomusest. Põhikomponendid 1. Inimese individuaalne eripära. Temperament, iseloomu võimed, füsioloogiline talitlus, ja psühhilised protsessid on inimeste erinevad. Iga inimene on ainulaadne ja neile tuleb läheneda individuaalselt. 2. Tajumine on maailma tunnetamise viis. Inimesed näevad olukordi ja asju erinevalt. Inimene tegutseb oma tajumise põhjal ja tegutseb vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele ja ootustele
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ Psühholoogia ja pedagoogika lektoraat FÜÜSILISE KESKKONNA MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat teemal : Lapse käitumise keskkonnapsühholoogilised iseärasused (suure ja väikse linnanäitel) Aleksandra Radajeva KELA2 Juhendaja K.Maslov(PhD) ja A.Dzalalova(PhD) NARVA 2016 , , , . . (, . ) , , - . , , , . 10- , . , , . , . , , . , . , , . ,
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste Instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Merilin Mõttus, Triin Urb, Merilin Jürma, Hanna Havam, Irina Zujeva INTERVJUU UURIMISMEETODINA Uurimisplaan Õppejõud: Kadi Liik, MSc Tallinn 2018 Intervjuu uurimismeetodina. Uurimisplaan 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ...............
5.Grupinormid Grupinormid on grupi efektiivsust mõjutavad tegurid. Normid on ka käitumisreeglid (norme võib väljendada näiteks ametiriietusega), mis võimaldavad ebamugavate ja keeruliste olukordadega toime tulla. Normide kehtestamisega kooskõlastatakse töömeetodid ja luuakse süsteem. Grupinormid on grupi poolt aksepteeritud reeglid, mis määravad ära sobilikud käitumis- ja toimivisviisid. Normide kaudu saavutatakse korrastatus, nad määratlevad omavahelisi suhteid ja muudavad käitumise ennustatavaks. Normid annavad võimaluse grupis toimuvate nähtuste piiritlemiseks ning teiste gruppidega suhete määratlemiseks. Normid on grupi toimimise reeglid, annavad õigustuse grupis toimuvale. Normid loovad grupi näo. Grupi normid jagunevad formaalseteks ja mitteformaalseteks. 6.Staatuse ja rollide süsteem grupis Grupis eristatakse tavaliselt ülesandele ja suhetele suunatud rolle, kolmas grupp on eneselesuunatud rollid
organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ja huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. 2. Organisatsioon (organization) - on kahe või enama inimese kogum, mis toimib sihipäraselt ühise sõnastatud eesmärgi nimel. 3. Indiviid (individual) - on isend, üksikolend. 4. Isiksus (personality) - moodustavad üksikisikule ainuomased tunnusjooned, mis on teistele kas nähtavad või peidetud ning mis määravad üksikisiku käitumise sarnasused või erinevused võrreldes organisatsiooni käitumisega. 5. Taju (perception) - on see, kuidas me näeme ja tõlgendame sündmusi ja olukordi meie ümber. Taju võib vaadelda kognitiivse ja sotsiaalse informatsiooni protsessina, misläbi me: märkame väliseid stiimuleid, nagu sündmusi või suhtlemist kellegagi. Sõelume, valides välja mida soovime tähele panna. Tõlgendame ja klassifitseerime, tehes seda eelneva kogemuse või kasvatuse põhjal. 6
·Osuta inimestele lugupidamist ·Kuldne reegel ·Kõige tähtsam, ära tee haiget ·Paternalismi asemel arenda osavõttu ·Tegutse alati, kui see on sinu kohus Asjaolud, mis mõjutavad eetilist käitumist ·Keskkonna tegurid: -tugeva konkurentsiga keskkond -kitsi keskkond -suur sõltuvus ·Organisatsiooni sisemised tegurid -suur surve kõrgete tulemuste saavutamiseks -ebaefektiivne finantstegevus -tööga rahulolematus -õiguste delegeerimine ja uuendused. Mida saab juht ise teha eetilise käitumise tagamiseks organisatsioonis? ·Palgata õigeid inimesi ·Seada rohkem norme kui reegleid ·Juht peab vältima enese isolatsiooni sattumist ·Juhi eetiliselt laitmatu käitumise eeskuju 5. Kuidas saab organisatsioon luua sotsiaalset kapitali? Sotsiaalne kapital on sotsiaalsete suhete võrgustik organisatsiooni liikmete vahel, mida reguleerivad normid ning mis tugineb mitteformaalsetele suhetele. ·Organisatsioonon kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja
Ostukäitumise analüüs printeri ostmisel Ostsin selle kooli aasta alguses endale prineri Samsung ML 1660. Printer oli uus ja ostsin selle Eedeni kaubanduskeskusest Elioni poest. Analüüsimiseks valisin selle toote, sest see oli üks viimaseid suuremaid väljaminekuid, mis on hästi meeles. 1) Selgitage, milles seisnes Teie probleem või vajadus, mida Te püüdsite ostu sooritades lahendada või rahuldada? Kuidas ja millest see tekkis? Eilmine aasta koolis käies oli vaja pidevalt printida, kas siis internetist mingit infot või õpetajale enda töid käsikirjas esitada. Koolis on printimine päris kulukas ja ka tüütu, sest alati ei viitsi varem kooli minna, et kooli töö välja printida. Printeri omamine hoiaks kokku minu aega ja kindlasti ka raha. 2) Millised olid Teie ootused vajadust rahuldavale tootele? Soovisin saada midagi tudengile taskukohast ja sa...
Organisatsioonikäitumine 2014/15 Eneken Titov 1. Organisatsioonikäitumise olemus 1.1. Organisatsioonikäitumise definitsioonid 1.2. Organisatsiooni huvigrupid 1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest,
Käitumise tugikava koostamine Astra Schultsi koostatud materjali järgi Sõnastage probleem (1 p) Milline konkreetne käitumine teid häirib? Millistes olukordades probleemne käitumine ilmneb? Millise tegevuse ajal? Kes on juures? Kas päeva lõikes on erinevusi? Kas nädala lõikes on erinevusi? Milline on probleemse käitumise sagedus, intensiivsus? Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks? Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p) Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite. Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist: 1) Kiiret korrigeerimist vajavad käitumisviisid, mis häirivad oluliselt klassi tööd. 2) Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava
Loomade käitumine Loomade käitumise uurimisel saab kasutada erinevaid teaduslikke lähenemisviise. Tundes loodust, on bioloogidel või etoloogidel lihtne välja pakkuda mitmeid oletusi, mis looma üht või teist käitumisviisi võiksid põhjustada, kuidas loom võiks käituma hakata või milliseks võiks looma käitumine kujuneda tulevikus. Näide! Võimalikud seletused: Kevadel võib näha isatuvisid pugusulgi kohevile ajamas ja ennast - Tuvid keerutavad ennast, et näidata end paremini oma tulevasele keerutamas ja ematuvide läheduses partnerile ja et näida suuremate ja tugevamatena. kudrutamas. - Tuvid keerutavad sellepärast, et neid stimuleerib vastassoo esindaja lähedalolek. - Tuvid keerutavad end sellepärast, et kätte on jõudnud kevad ja on tõusnud nende suguline aktiivsus. Ka vaatlusi l...
1. Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused? Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnused: organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale liikmele, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud, organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisat...
Maris Paas,090573 SPSin-1 Suhtlemispsühholoogia 24.novembri kodutöö Kodutöövormis kasutan paarisuhet (elavad koos), et kirjeldada järgmisi käitumise vorme: Positiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed. Negatiivne kinnitamine- Olukord, kus käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatav ebameeldivuse ära jäämine. Karistus- Olukord, kus käitumissagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameel- div sündmus. Frustreeriv tasumatus- Olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ära jäämine. Sageli kooselu käigus inimeste iseloomujooned kui ka käitumise vormid hakkavad muutuma.Kui alguses,armumise perioodil, oleme me nii pimestatud inimesest endast,
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed)
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 2. Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. allsüsteemid(Subsystem): inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem struktuur ehk juhtiv allsüsteem tehnoloogia ehk tehniline (materiaalne) allsüsteem
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud
1. How many public holidays or Red-Letter Days are there in Britain? Name them. 8 public holidays in Britain: two at Christmas, one for the New Year(which was only introduced in the late 1970s) two at Easter and three Bank Holidays. 2. What is the same and what is different about the way Christmas is celebrated in England and Estonia? In England, there's common to sing Carol's and for children, Christmas means pantomimes plays based on fairy tales which combine comedy, dance and song. A traditional Christmas dinner includes roast turkey with roast potatoes, a range of vegetables, cranberry sauce etc., followed by Christmas pudding and Christmas cake. The pulling of crackers(and the wearing of paper hats) before the meal is quite popular. Afterwards many watch the Queen's traditional Christmas address on TV at 3 pm. Christmas actually contains of 3 days: Christmas Eve, Christmas Day and Boxing Day. The ...
"Kuristik rukkis" Raamatu autoriks on Jerome David Salinger, pärit Ameerikast. Ta suri tänavu aasta jaanuaris, olles 91aastane. Raamat "Kuristik rukkis" avaldati 1951. aastal, Eestis 1961. aastal. Teos räägib teismelisest poisist Holden Caulfield'ist kes vihkab kõike mida vihata võimalik on. Talle ei meeldi miski, ning kõik käib talle närvidele. Holden ei suuda omale sõpru saada, kuna poisi vaated elule on hoopis teistsugusemad kui tema koolikaaslastel või perel. Raamat on kirjutatud mina-vormis, ning alguslehtedel jääb mulje et nooruk on teiste suhtes üleolev ja lihtsalt ärahellitatud kuna tema vanemad on väga rikkad. Üsna pea selgub aga et ta ei pea ennast teistest paremaks ja üritab sulanduda teistega ühte. See kujuneb talle aga päris keeruliseks ning üritus teistega ühte kuuluda kukub läbi. Raamatu lõpuosas suudab ta küll teistega mõistvam olla, kuid üldjoontes jääb tema suhtumine ellu ...
Jõudsin järeldusele, et järgmine kord, kui raamatukokku asja on, siis lähen ettevalmistununa. Ettevalmistumise all pean silmas seda, et püüan ennast eelnevalt positiivselt häälestada. Loodan, et negatiivsed ja sapised märkused edaspidi minu enesetunnet ei halvenda. Püüan raamatukoguhoidja pahameelt võtta mitte isikliku solvanguna, vaid kui kogemust. Kõik suhtlemiskogemused ei saagi olla positiivsed. Ülesanne 2. Muudetava käitumise hinnanguvaba kirjeldus ja kokkuvõtlik soov Olen autoomanik. Autoomanikul tuleb ikka ette olukordi, kui sõidutada tuleb sõbrannasid, kes ei tea liiklusest ja autode hingeelust midagi. Autode hingeelu all pean silmas seda, et udust ja rõskes autoakent ei pühita palja käega, et uksi ei prõmmita tugevate löökidega kinni ja enne autost väljumist tuleb veenduda, ega möödasõitu ei soorita mõni sõiduk, kes avatud autouksest väljuvale kodanikule otsa võib sõita
ORGANISATSIOONIKÄITUMINE (KT I) 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? • Vaatlus ja osalusvaatlus • Juhtumite kirjeldus ja analüüs • Küsitlus • Eksperiment ja laboratoorne eksperiment • Intervjuu • Hindamiskeskus ja eksperthinnangud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. Edukatel liidritel on teatud omadused. Need omadused teevad inimesest hea liidri igas olukorras. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Hippokratese ajast – neli temperamenditüüpi (kehamahla teooria) • Flegmaatik – stabiilne introvert • Sangviinik – stabiilne ekstravert • Melanhoolik – neurootiline introvert • Koleerik - neurootiline ekstravert Eysenck (1973) – kirjeldas kahte isiksuse põhidimensiooni:
Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust. Motiiv annab käitumisele energia ja jõu. Motiiv määrab ära tegevuse suuna. Motivatsioon on motiivide kogum, mis ajendab inimest kindlal viisil käituma. 8. Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi ’Saavutusvajaduste teooria’ on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: • Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. • Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama
inimsuhteid tööprotsessis. Neid on hakatud nimetama Hawthorne'i uurimusteks. Püstitati probleemid tööjõudluse ja füüsiliste töötingimuste seostest. Hawthorne'i uurimused võib jagada neljaks: uurimused valguse mõjust produktiivsusele; uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega ja töötingimustega; töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil ja sotsiaalse organisatsiooni analüüs. Uuriti sotsiaalse käitumise mudeleid ja staatust. Leiti seos produktiivsuse ja intelligentsuse vahel. 1930. aastani korraldasid Harwardi ülikooli teadlased Elton Mayo ja F. J. Roetlisberger esmase eksperimendi, milles jälgiti inimkäitumise seaduspärasusi tööl. Oma tööd alsutasid nad samuti prduktiivsuse ja töötingimuste seoste selgitamisest. Hiljem lisati uuritava muutujana sotsiaalne seadumus. Nad näitasid, et grupist tulenev moraal ja motivatsioon on tähtsamad kui tööruumi valgustus ja ventilatsioon
Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel. Emotsioonid ka lateraliseeritud: õnnetunne aktiveerib vasakut ja hirm, viha ja vastikusetunne paremat poolkera. 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga (nt sõrme äratõmbamine kuuma eseme juurest) Instinkt on üksteisele järgnevate reflekside kompleksne ahel, mis moodustab tervikliku tegevusprogrammi mingile konkreetsele olukorrale reageerimiseks. Instinktid on kaasasündinud ja nendel põhinevate tegevuste esmakordne sooritamine ei sõltu varasematest kogemustest.
annaabi.ee 
