Juhend käitumise tugikava koostamiseks (0)

Käitumise tugikava koostamine
Astra Schultsi koostatud materjali järgi
Sõnastage probleem (1 p)
Milline konkreetne käitumine teid häirib?
Millistes olukordades probleemne käitumine ilmneb? Millise tegevuse ajal? Kes on juures? Kas päeva lõikes on erinevusi? Kas nädala lõikes on erinevusi?
Milline on probleemse käitumise sagedus, intensiivsus?
Millised on olnud teie senised tegevused probleemse käitumise lõpetamiseks, ennetamiseks?
Mis on käitumise tugikava eesmärk? (2 p)
Otsustage, millised käitumisviisid (üks kuni kolm) esimesena korrigeerite.
Valiku tegemisel on oluline lähtuda kahest kriteeriumist:

Kiiret korrigeerimist vajavad käitumisviisid, mis häirivad oluliselt klassi tööd.

Eduelamuse saamiseks nii käitumistaastuse kava rakendava täiskasvanu jaoks kui ka seda kava järgiva lapse jaoks on oluline valida mõned käitumisviisid, mille osas võib eeldada kiiret õppimist.
Pange oma lõplik eesmärk kirja.
Eesmärk peab olema reaalselt saavutatav.
Eesmärgi sõnastusest peab selguma täpselt, mida ja kui palju te lapselt ootate (eesmärgi sõnastuses on kirjeldatud olukorda, mis saabub, kui probleem on lahendatud).
Eesmärgi sõnastus peab sisaldama tähtaega, mille endale ise seate (mis ajaks on eesmärk saavutatud).
Pange kirja konkreetsed vaheetapid, mis viivad teid järjest lähemale lõppeesmärgile.
Vahe-eesmärkide sõnastusele kehtivad samad nõuded nagu lõppeesmärgi sõnastuselegi.
Ei ole oluline, kas alustate vahe- etappide sõnastamisega tulevikust oleviku poole „tagasi“ tulles või praegusest olukorrast edasi lõppeesmärgi suunas liikudes. Tähtis on, et lõpliku eesmärgi saavutamise ja praeguse olukorra vahele ei tohi jääda ühtki katmata perioodi ega etappi .
Konkreetsed (vahe)eesmärgid aitavad märgata seda, kas lapse käitumises toimub soovitud muutus loodetud tempos . Edasiliikumise nägemine aitab hoida alal motivatsiooni tegutsemiseks. Kui on näha (kahe nädala jooksul), et tulemusi ei saavutata (mitte mingisugust muutust pole toimunud või on toimunud soovimatu muutus), on aeg teha tugikavas muudatusi.
Kirjeldage enda jaoks üksipulgi ära täpsed käitumisviisid, mida te lapselt ootate. (2 p)
Näiteks:
Kuidas täpselt saab laps käituda nii, et ta on järjekorras seistes teiste vastu kena?
Mida saab laps teha selleks, et maha rahuneda?
Kuidas istutakse pingis paigal?
Millisel viisil saate teie aidata lapsel uusi soovitavaid käitumisviise omandada? (2 p)
Mõelge läbi, millal ja kuidas te lapsega ebasoovitavast käitumisest räägite.
Milline aeg on sobilik arvestades teisi tegevusi?
Oluline on, et nii laps kui ka õpetaja arutaksid ebasobiva ja sobiva käitumise üle, kui mõlemal on selleks piisavalt rahulik meeleolu.
Oluline on, et teie näoilme, hääletoon, kehakeel ning sõnastus kõik toetaksid lapse soovi õppida uut sobilikku käitumisviisi.
Millal ja kuidas te igapäevaste tegevuste käigus lapsele soovitavat käitumist meelde tuletate?
Meeldetuletuses peate osutama konkreetsele käitumisviisile, mida te just sellel hetkel lapselt ootate.
Kuidas te hoiate alal lapse motivatsiooni uut käitumisviisi omandada ja rakendada? Pange ka motiveerimise kava täpselt paika. Arvestage lapse eripära ja oma võimalusi.
Kes on tugikava täitmisse kaasatud ja mis ülesanded neil on? (1 p)
Loetlege käitumise tugikavaga seotud osapooled (laps, vanem, klassijuhataja , aineõpetaja, tugispetsialist (kes?) jne ja kirjeldage nende ülesandeid tugikava täitmisel.
Kuidas toimub tugikava eesmärkide täitmise analüüs? (2 p)
Pange kirja, kuidas (kirjalikult, ümarlauad vms) ja millal tehakse tugikava eesmärkide täitmisest (vahe)kokkuvõte ja mida seal otsustatakse.