Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Itaalia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektor, milano, rooma, sitsiilia, nafta, toscana, rahvastik, napoli, takso, firenze, sardiinia, alpid, immigratsioon, sport, religioon, haldusjaotus, väliskaubandus, välispoliitika, saapa, katoliiklus, bologna, nato, provints, maffia, paavst, lõunaosa, üldandmed, kuulumine, rahvusvahelistesse, autotööstus, masinatööstus, veondus, viimased, torino.......................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus........................................................................................................................5 Valimised............................................................................................................................ 6 Rahvastik.................................................................................................................................6 Religioon.............................................................................................................................6 Asulad................................................................................................................................. 6 Majandus.........................................................................
………KOOL………… ….klass…… …….. ITAALIA Referaat Juhendaja: …………. Pärnu 2015 Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku 202,00 in/km² tihedus Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 2,1 SKT triljonit dollarit (2009) SKT elaniku 38 887 dollarit (2008) kohta Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaaliast üldiselt
.............. 15 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma lähemalt Itaaliast. Tema riigist, majandusest, rahvastikust ja loodusest. Mina valisin selle maa sellepärast , et ma ise pole olnud seal ja tahaksin sinna minna , sest mu sõbrad rääkisid , et see on väga ilus maa ja igal juhul peab ära käima. Kuid selleks ,et sinna minna pean ma natuke õppima sellest riigist ja selle referaadiga ma õpingi. Lühiandmed Riigihümn Fratelli d'Italia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeel(ed) Itaalia Rahvaarv 60 870 745 (2012) Rahvastiku tihedus 202,00 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Giorgio Napolitano Peaminister Enrico Letta Iseseisvus 17. märts 1861 SKT 2,1 triljonit dollarit (2009) SKT elaniku kohta 38 887 dollarit (2008) Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861
Hummuli Põhikool Itaalia Referaat Õpilane: Laura Põder 8.klass Juhendaja: ? Sisukord 1. Itaalia autod 2. Itaalia Riik 3. Itaalia Kliima 4. Itaalia Loodus 5. Itaalia Ajalugu 6. Itaalia rahvastik 7. Majandus Lamborghini. Lamborghini on maailmas teine kõige kiireim aouto. Ta esimene mudel tuli välja aastal 1988.-Lamborghini Buntach. Teine mudel tuli välja aastal 1991.-Lamborghini Diablo. Kolmas lamborghini tuli välja aastal 1997 kaa Buntach jne.Kõige uuem Lamborghini on Lamborghini Veneno a 2014! . See on Lamborghini Veneno . all. Itaalias on väga palju Palju teisi autosi tehtud . (sport autosi) N Ferrari Itaalia Riik. ITAALIA RIIK Itaalia on riik Euroopas.
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas. Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2005) 58 103 000 Rahvastiku tihedus 192,8 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
.......8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23-24 Üldandmed Pealinn - Rooma Pindala - 301270 km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik Tänapäeva riikluse algus - 1948 Raha ühik- euro Riigi keel - itaalia Rahvastiku tihedus - 195 in/km2 Religioone kuuluvus - katoliiklased(99%) Rahvastik- itaallased(94%); sakslased(0,5%); prantslased(0,3%); muud(5,2%) President - Carlo Azeglio Ciampi Peaminister - Silvio Berlusconi Iseseisvus - 17. märts 1861 Itaalia on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel.
Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved.
........lk 3 Kliima............................lk 4 Loodus...........................lk 4 Majandus.......................lk 5 Itaalia kaart...................lk 6 Kokkuvõte....................lk 7 Kasutatud kirjandus.....lk 8 SISSEJUHATUS 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia pindala on 301 230 km². Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). KLIIMA 3
Itaalia Asukoht: (Anna-Margarita Nukk) Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
Linda Talts 10 a klass ITAALIA Referaat Juhendaja: Õpetaja: Laine Tangsoo Tõrva 2011 Riik Itaalia pindala on 301 323 . Riigi pealinn on Rooma, mis asub Kesk-Itaalias ja kus elab viimaste andmete põhjal 2 744 931 elanikku. Rahaühikuks on euro ja liir. Tähtsaimateks linnadeks on Milano, Napoli, Torino, Palermo, Genova ja Bologna. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia
.................................................5-6 Majanduslik arengutase............................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................6 2 Üldiseloomustus Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Asend meresuhtes on väga soodne, ümbritsetud vahemerega. Itaalia ulatub Alpidest Vahemereni ja on peamiselt mägine, välja avatud Po jõe tasandik riigi põhjaosas
lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti
Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres. Hõlmab suurt Sitsiilia saart ja Idas külgneb ta Türreeni mitmeid väiksemaid saari. merega, põhjas eraldatud · Suuremad linnad on Palermo Korsikast Bonifacio väinaga. ja Catania
Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Oma uurimuslikus referaadis tutvustan ma Itaalia loodust, rahvastikku ja ka majandust.Sain teada väga palju uut infot . 4 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Itaalia lipp Itaalia vapp Rahvastiku tihedus 198,5 in/km² Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR)
Marino Vabariik. Itaalia koordinaadid on 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Itaalia naaberriikideks on põhja poole jääv Austria ja Sveits, lääne poole jääv Prantsusmaa ning ida poole jääv Sloveenia. Kui minna otse üle vahemere lõunasse, võib Itaalia naabriteks nimetada ka Liibia ja Tuneesia, kuigi neil maapiir ei ühendu. Itaaliat asub üldiselt Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaalia pealinn on Rooma, mis asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8
Itaalia Vabariik Asend Itaalia Vabariik asub Lõuna-Euroopas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia poolsaare pikkus põhjast lõunasse on 1126 km. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4634 m),
2007 Itaalia Vabariik ISO 2-täheline kood: IT ISO 3-täheline kood: ITA Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku)
.............................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................7 3 Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas Itaalia lipp Itaalia vapp Üldandmed Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk
1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga
juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia
.4 Loodus……………………………………………………………...5 Rahvastiku iseärasused…………………………………………..6 Riigi majanduslik olukord………………………………………….7 Kasutatud kirjandus………………………………………………..8 Sissejuhatus 2 Kui otsustaksin minna kokana välismaale tööle, asuksin elama ning töötama Itaaliasse, täpsemalt selle pealinna Rooma. Kõik teed viivad Rooma - nimetagem seda siis Euroopa kultuuri hälliks või Igaveseks Linnaks! Siit leiab igaüks midagi enda jaoks - kes kauni Kapitooliumi künka, kes võluvad välikohvikud, kes suurepärase Itaalia köögi. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu ja justkui suur vabaõhumuuseum: Michelangelo kujundatud väljakud, Raphaeli ja Caravaggio meistriteosed kirikutes, Bernini purskkaevud ja suurejoonelised vaated antiikse Rooma varemetele..
1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957)
1. RIIK Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on Euroopa riik. Itaalia asub saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas on piiriks Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja veel väikseid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia territooriumil asuvad iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. (Vikipeedia 02.11.2014) 1.1 Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946 korraldatud referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948.
Liustikud moodustavad 2% Alpide pindalast. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Nende teravatipulised mäed koosnevad valdavalt dolomiidist, mis annab neile ilusa roosaka värvuse. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia, viimane on Türreeni massiivi osa. Poolsaart ümbritsevad mitmed saarestikud: Toscana, Ponziane, Treniti jne. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (1281 m) ja Etna (3350 m). Sageli esineb seal ka maavärinaid. 2. Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamoe mõju:
kogu lõuna tööjõust. Rahvastikuprotsessid Itaalias elab 58,147,733 inimest (Juuli 2007). Elanike arvu poolest asub Itaalia tublil 25-ndal kohal maailmas. Rahvaarvult on Itaalia sarnane Prantsusmaa, Kongo ja Suurbritanniaga. Itaalia rahvaarv on aegade jooksul pidevalt tõusnud, kuid praegu kasvab Itaalia rahvaaarv vaid 0.01% aastas. Ennustatakse, et aastaks 2050 on inimeste hulk Itaalias vähenenud vaid 50 miljonile inimesele. Itaalias paikneb rahvastik ebaühtlaselt. Rohkem elab inimesi suurte linnade ümbruses, rannikualadel, ning Alpide juures. Neis piirkondades käib ka rohkem turiste. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris siiani
detsembril 1947 ning jõustus 1. Itaalia jaanuaril 1948. Itaalia asub 800 km Vahemerre Presidendi valib 7 aastaks ulatuval saapakujulisel Apenniini parlamendisaadikutest ja poolsaarel. Põhjas moodustavad maakondade esindajatest koosnev loodusliku piiri Alpid. Itaaliale valijatekogu. kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Valitsust juhib peaminister ning Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus
Itaalia Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln
Lõuna-Itaalias puhub suvel siroko, mis on kuum ja kuiv tuul Sahara kõrbest. Siroko 4 toob endaga kaasa liivatorme. Vihmad algavad Itaalias enamasti oktoobri lõpus. Kõige vähem sajab Foggia ( 460 mm ) piirkonnas ja kõige rohkem Veneetsias ( 1520 mm ) . Itaalia kaunid Alpid Rahvastik Itaalias elab 58 103 000 elanikku ning rahvastikutihedus on 192,8 in/km². Itaalia rahvastik on sama mitmekesine kui riigi maastik. Itaallaste esivanemad latiinid ja etruskid on aja jooksul segunenud mitmete rahvastega - kreeklaste, langobardide, normannide, prantslaste ja hispaanlastega. Immigrante on sellel kingkujulisel maal ligi 5%. Kuigi Itaalia rahvastik koosneb paljudest eri rahvastest, on seal siiski säilinud rahvustunne ja kohalik identiteet. Kõige paremini on näha isamaalist ühtsustunnet siis, kui rahvas elab kaasa jalgpalli rahvuskoondisele.
annaabi.ee 
