3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:
9 11,67 0,109 0,083 1.1 1,49 0,099 0,076 2.1 1,40 0,098 0,075 Arvutused 1. = 2. = 3. = 4. = 5. = 6. = 7. = 8. = 9. = 1.1 = 1.2 = Graafik Järeldused Katse tulemusega saan zelatiini isoelektriliseks täpiks pH=4,96. Kirjandusest leidsin, et happelise hüdrolüüsi produkti zelatiin A isoelektriline punkt pH=7-9 juures ning aluselise hüdrolüüsi produkti zelatiin B isoelektriline punkt pH=4,7-5,3 juures. Selle tulemusena võib arvata, et minu poolt katses kasutatud zelatiin on aluselise hüdrolüüsi produkt. Katse võib lugeda õnnestuniks, kuna isoelektriline punkt oli hästi määratlev ja punkti pH oli kirjanduse andmete põhjal loogiline. Mida suurem on lahuse optiline tihedus, seda suurem on ka lahuse hägusus.
6 6,88 0,373 0,2849 7 9,81 0,198 0,1512 8 11,11 0,161 0,1230 9 11,76 0,151 0,1153 Graafik: Graafiku maksimumpunktiks saan: (6,1;0,37) Järeldus: Antud katse tulemusel saan zelatiini isoelektriliseks täpiks pH=6,1. Kirjandusest leidsin, et happelise hüdrolüüsi produkti zelatiin A isoelektriline punkt pH=7-9 juures ning aluselise hüdrolüüsi produkti zelatiin B isoelektriline punkt pH=4,7-5,3 juures. Minu saadud tulemus jääb täpselt nende kahe vahele. Kuna ei tea, kuidas zelatiinilahus valmistatud oli, loen oma tulemuse normaalseks. Kasutatud kirjandus: Praktikumi juhend http://www.ttu.ee/public/m/materjaliteaduse-instituut/physchem/oppetoo/praktikum/lisad.pdf http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=865940/Farm.+tehnol. +7.+semester+Kovakapslid+2010.ppt
9. 11,76 0,151 0,115 1. + 1 tilk 1,57 0,104 0,079 HCl 2. + 2 2,13 0,093 0,071 tilka HCl Tabel Arvutused tehtud programmis MS Excel, tulemused ümardatud. Lahuse hägususe arvutamiseks kasutasin valemit: = Arvutus esimese rea järgi: = = 0,082 cm-1 Katseandmete alusel koostatakse graafik t = f(pH), ning kõvera maksimumi järgi määratakse elatiini isoelektriline punkt: Joonis =f(pH) Jooniselt lugedes, saan zelatiini isoelektriliseks punktiks : pI=pH=6,1 JÄRELDUS pI on valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. Kui pI = pH, siis molekuli summaarne laeng on "0", ehk et sellise pH väärtuse juures (6,1) osakesed ei liigu elektriväljas.
Version 2 · 50mm/sek - 15cm (3sek) olevad kompleksid x 20 · 25mm/sek 15cm (1,5) olevad kompleksid x 40 Version 3 · 50mm/sek A4 lehele (6sek) jäävad kompleksid x10 Elektriline telg · Ventrikulaarse depolarisatsiooni (QRS) suund · II lülituses kõrgeim QRS Normaalne elektriline telg · Koer +40º - +100º · Kass 0º - +160º Telje arvutamine · Vektor meetod I ja III lülituse QRS-i hälbe kastide aritmeetiline summa märgitakse skaalal · Isoelektriline meetod leida isoelektriline lülitus ET on risti selle lülitusega · Suurima aritmeetilise hälbega QRS-iga lülitus P-sakk · Kodade depolarisatsioon · II lülituses positiivne · Parema koja suurenemine Kõrge amplituud · Vasaku koja suurenemine Pikk aeg P-R intervall · Impulsi liikumine AV sõlmes · Pikenenud aeg 1 astme AV-blokk QRS-kompleks · Kõrge R II lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia Kontsentriline Ekstsentriline
muundamised: Halogeenanhüdriidid, anhüdriidid, estrid, amiidid: saamine ja omadused: Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism): Amiinid Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid: Amiinide happelisus: Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine): Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon. Aminohapped Struktuur. pI (isoelektriline punkt): Aminohapete saamine, Streckeri süntees: Peptiidide struktuur: Peptiidsüntees: Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine: Karboksüülrühma aktiveerimine: Peptiidsüntees tahkel kandjal: Lipiidid Vahad, rasvad, õlid. Rasvhapped: Seep, sünteetilised detergendid: Terpeenid, nende klassifikatsioon (mono-, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid). Nukleiinhapped Nukleosiid, nukleotiid, nende struktuurid: Puriin- ja pürimidiinalused:
3 2,3 × 0,594 5= = 0,4554 3 2,3 × 0,525 6= = 0,4025 3 2,3 × 0,258 7= = 0,1978 3 2,3 ×0,171 8= = 0,1311 3 2,3 × 0,144 9= = 0,1104 3 Järeldused. Zelatiini isoelektriline täpp on pH= 6,12 ja = 0,46 cm-1 juures ehk sellise pH juures on ühendi summaarne elektrilaeng null. Optiline tihedus oli kõige suurem lahuse nr. 5 juures (0,594) ja kõige väiksem lahuse nr. 2 puhul (0,119). Sellest lähtuvalt on lahuse hägususe maksimum ka lahuse nr. 5 juures ( 0,4554) ja minimum vastavalt lahuse nr. 2 puhul ( 0,0912). Seega mida suuremaks läheb lahuse optiline tihedus, seda suuremaks läheb lahuse hägusus. Antud ülesandes sisaldas lahus nr
verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED. Mis on pI ja kuidas ta avaldub? Slaid 12. pKa1 alfa-positsioonis oleva COOH dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~2; pKa2 - alfa- positsioonis oleva NH2 dissotsiatsiooni tasakaalukonstant, väärtus ~9; pKa3 Isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures aminohape ei esine lahuses ei katioonina ega anioonina vaid omapärase sisesoolana, neutraalse dipolaarse vormina (dipolaarse ioonia ehk hübriidioonina, saksa. zwitterion). Lahuse elektrijuhtivus isoelektrilises punktis on minimaalne. Isoelektrilisest punktis suurema pH väärtuse puhul käitub aminohape anioonina, väiksema puhul katioonina. 3. Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool FK laboratoorne töö nr.19 ZELANTIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE Töö eesmärk. Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sltuvuse järgi. Teoreetilised alused: AMFOTEERSE POLÜELEKTROLÜÜDI ISOELEKTRILISE TÄPI MÄÄRAMINE Polüelektrolüüdid dissotseeruvad vees ja teistes polaarsetes lahustites tänu nende koostises leiduvatele ionogeensetele rühmadele. Dissotsiatsiooniaste sltub pH-st ja lahuse ioonkoostisest. Dissotsiatsiooniastme kasvades kasvavad ka samanimeliselt laetud rühmade vahelised tukejud makromolekulis, mistttu oluliselt muutuvad molekulide konformatsioonid lahuses. Algselt kerakskeerdunud ahelad sirgenevad. Koos sellega kasvavad molekulide efektiivsed mtmed ja muutuvad lahuste füsikokeemilised omadused. Näiteks kasvab viskoossus ja muutub valguse hajutamise intensiivsus. Dissotsiatsiooniastme väh...
Mõõtmise järel loputa elektrood hoolikalt dest. veega , kuivata õrnalt filterpaberiga ja aseta uude lahusesse Vajutades klahvile Read saad alustada uut mõõtmist. Töö lõppedes pese elektrood hoolikalt ja aseta tagasi elektroodi otsik (täidetud 1/3 mahus elektrolüüdi lahusega) ja lülita pH-meeter välja. Katsetulemused Küveti pikkus l = 3,01 cm Katseandmete alusel koostatakse graafik = f(pH) ; kõvera maksimumi järgi määratakse zelatiini isoelektriline täpp. =f(pH) Lahuse hägusus arvutatakse valemiga = 2,3D l [ , cm-1 ] Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus cm-1 1 0,79 0,071 0,054
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside
elektrijuhtivust; lahutab vees mittelahustuvaid orgaanilisi ühendeid. Mitsellaarne elektrokineetiline kromatograafia (MECC): kus puhvriks on vesilahus, millele on lisatud pindaktiivset ainet (naatriumdodetsüülsulfaati SDS), mis moodustab mitsellid; lahutab ka naturaalseid orgaanilisi ühendeid. Kapillaargeelelektroforees (CGE): kus kapillaaris on geel väikesed molekulid liiguvad kiiremini kui suuremad; lahutab nukleiinhappeid, proteiine. Kapillaarne isoelektriline fokusseerimine (CIEF): kus kapillaaris on geel, milles tekitatakse pH gradient; lahutab valke. Affiinsuskapillaarelektroforees (ACE): interaktsioonid lahutatavate ainete ja spetsiaalselt lisatud ühendite vahel; näiteks: antigeen-antikeha. 5 Aparatuur: Sisestamise eriviisid: Gravitatsiooniline (hüdrodünaamiline) meetod- proovi anumat tõstetakse,
Tõmbejõud FL=qE; (anoodi suunas) q - iooni laeng, E - elektrivälja tugevus E=U/l; U - pinge, l - kaugus elektroodide vahel. Tasakaaluolekus on mõlemad jõud võrdsed ja tingimusest FT=FL saab leida, et ioon hakkab liikuma kiirusega v=(q/6πηr)E Iooni liikuvus on seega μ=6πηr Affiinsuselekroforees Põhineb valdavalt makromolekulide biotseptsiifilistel interaktsioonidel ja komplekside moodustumisel, muutes molekuli elektroforeesseid omadusi. CE variandid: CZE, geelelektroforees ja isoelektriline fokuseerimine. Pinge 30 kV ja voolu 200 yA. Otsad sisend- ja väljundpuhvrite anumates Kapillaarisisene detekteerimine UV-detektoritega (ka MS, LIF, juhtivusdetektor). Lihtsaim KE vorm. Kapillaarile rakendatakse ühtlast pinget/voolu, ning selle pinge tulemusena lahutub sisestatud proov tsoonideks, lahutudes massi-laengu suhte alusel. KGE, kapillaar geelelektroforees - molekulaarsõela loomine, kasutades polümeerilahuseid. Võimaldab muidu massi-laengu suhte alusel
Loksutasin ja jäin 5 minutiks seisma 4.½ Globuliinide sade eraldasin filtrimise teel (filterpaber ja klaaslehter) 5.Saadud filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni kristallid enam ei lahustu 6.Jälgisin albumiinide sademe moodustumist 7.Võrdlesin Alguses tekkis globuliinide sade, kuna nende denaturatsiooniks piisab poolküllastunud lahust, pärast filtrimist ja kristallide lisamist tekkis albumiinide sade. VALKUDE TERMILINE DENATUREERIMINE JA LAHUSTUVUSE SÕLTUVUS pH-st pl (valgu isoelektriline täpp) näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0- ga. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pl väärtusest väljasadestumist ei toimu. 1.Kahte katseklaasi valasin 2 ml munavalgu lahust 2.Ühte katseklaasi lisasin 1 ml konts. Etaanhapet 3.Mõlemaid kuumutasin keeval vesivannil
kui ka töömuskulatuuris. Unipolaarsetes lülitustes regist elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse ( 0-potentsiaali)elektroodi vahel. Bipolaarsetes lülitustes regist potentsiaalid keha pinnale asetatud kahe võrdväärse elektroodi vahel. ( eithoveni standardlülitused). Sakid- P, Q, R, S, T. Sakkide vahelisi horisontaalseid lõike ühendav joon on isoelektriline joon, mis tekib siis, kui potentsiaalne diferents elektoodide vahel puudub. Sakkidevahelised hoisontaalsed lõigud- segmendid. Kui vaadeldav lõik sisaldav ka sakki või sakke nim seda intervalliks. Areteripulss- südame süstoli ajal tekkinud ja arterite seinu mööda leviv rõhupulsilaine. Sfügmograafia on meetod arteripulsi registreerimiseks. Tõusev osa- anakroot, katatroot- lanegev osa. Langeva osa sälk- intsiuur ja dikrootne laine. VERERÕHK
Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, sest ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgas keemilised sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erinev tunduvalt valgu isoelektrilise punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on lahuses tsvitterioonid. Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, seejärel kuumutan mõlemaid katseklaase vesivannil. Happega katseklaasis ei teki sadet kuumutamisel, kuid teises tekkis üsna kiiresti valge hägu
omavahel seotud amiidsidemete abil · Valkudes sisalduvaid (proteogeenseid) aminohappeid on 20, nad erinevad üksteisest radikaalide struktuuri poolest · Valkude üldreaktsioonid: biureedireaktsioon; Valkude spets.reaktsioonid: Mulderi( ksantoproteiinreakts) Milloni , tioolreakts(sulfhüdrüülreakts) · Proteogeensete aminohapete põhistruktuur on : H2N-CH-COOH · Asendamatu aminohape on selline aminohape, mida loom peab saama toiduga · Valg pI(isoelektriline punkt) on selline pH väärtus, mille juures molekulil on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat,
Suured molekulid nagu valgud võivad sisaldada palju happelisi ja aluselisi rühmi. Selliseid molekule nimetatakse polüamfolüütideks. Juhul kui molekul sisaldab rohkem kui kaks ioniseeritavat rühma läheb pI arvutus keeruliseks. Siiski võib alati öelda, et kui molekulis on esindatud nii positiivselt kui negatiivselt laetud rühmad, eksisteerib ka pH väärtus, mille juures molekulide keskmine laeng on null ehk molekulil esineb isoelektriline punkt. Kui molekulis domineerivad happelised rühmad on pI madal, kui aga domineerivad aluselised rühmad on pI kõrge. Konkreetse valgu pI väärtus on seda valku iseloomustavaks suuruseks. Amfolüütide ja polüamfolüütide pI on võimalik määrata eksperimentaalselt. Selleks kasutatakse elektroforeesi pH gradiendis ja seda nimetatakse isoelektriliseks fokuseerimiseks. Elektrivälja toimel amfolüütide lahusele hakkavad summaarset positiivset laengut kandvad
polaarne laenguga R-grupp, polaarne laenguta R-grupp. Aga võib jagada ka happelisteks aluselisteks ja neutraalseteks; aromaatsed; väävlitsisaldavad; tsüklilised ja hüdroksüaminohapped. Aminohapete omadused: neil on nii happelised kui ka aluselised omadused – amfoteersed, seega on nende lahused nõrgad puhvrid. Happelises keskkonnas katioonid ja aluselises anioonid. Isoelektriline punkt – pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). Kuna neil mitu laetud gruppi, solvateeruvad polaarsetes lahustites, kuid ei lahustu apolaarsetes. Nende sulamistäpp on kõrge. Põhiaminohapped omavad hiraalset tsentrit => D- ja L-isomeerid, inimkehas valdavalt L. Enamus aminohapped on alfa- aminohapped. 4. Valgud: üldiseloomustus, funktsioonid
struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7. Valgu Aluselised-happelised omadused, isoelektriline täpp Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid. Valke iseloomustab kindel pI. Mida suurem on suhe happelised/aluselised(R-grupid), seda madalam on pI. Kui on saavutatud pI, siis valk sadeneb kõige kergemini, kiiremini. pH < pI positiivselt laetud pH > pI negatiivselt laetud Isoelektriline punkt pH väärtus, mille juures ei ole summarset laengut e laeng on 0 (anioonid=katioonid). 8. Valgu Füüsikalis-keemilised omadused Kolloid-osmootsus e
munavalgus on: 30% globuliine ja 70% albumiine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõrgel temperatuuril denatureerivad kõik valgud pöördumatult, kuna ruumilises struktuuris olevad nõrgad sidemed katkevad. Tavaliselt kaasneb sellega ka valgu väljasadestumine. Kui aga pH väärtus erineb valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest tunduvalt, ei pruugi sadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt on punkt, mis näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne ehk laeng on võrdne 0-ga. Kui aga pI ja keskkonna pH väärtused on olulise erinevusega omandavad kõik molekulid ühesuguse laengu, valk-valk interaktsioonid lakkavad - sadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valasin 2ml munavalgu lahust, ühte lisasin veel 1ml konts. äädikhapet (etaanhape). Kuumutasin mõlemat katseklaasi vesivannis
saama toiduga (Val- valiin, Leu-leutsiin), derivaatsed proteinogeensed aminohapped. o Tekivad põhiaminohapete translatsioonijärgsel ensümaatilises modifitseerimisel o Lisab valkudele uusi omadusi Aproteinogeensed aminohapped (et on olemas). Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused (amfoteersus- võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena). Isoelektriline punkt- pH väärtus mille juures aminohape on neutraalne. Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke (ei pea keemiliselt näitama, kui oskate, lisapunkt). Peptiidid - nende ehitus ja liigitus (oligo-, polü-). o Koosnevad aminohapetest Aminohapete ja peptiidide biofunktsioonid ja tähtsus organismis. o AMINOHAPPED: Ehitusüksus- ensüümid, valgud, hormoonid, energeetililine funkt
1.2 Mida näitavad aminohapete dissotsiatsioonikonstandid? Näitavad elektrolüüdi tugevust, teiste sõnadega kas tegemist on nõrga või tugeva happega. Ning samas näitab kui kergesti aminohappe annab ära/liidab ioone. Määratakse tiitrimise abil. 1.3 Mis on aminohappe isolektriline punkt ja kuidas seda eksperimentaalselt määratakse? Aminohape isoelektriline punkt (pI) – punkt, mille juures on aminohappe elektriliselt neutraalne ning enam ei liigu elektriväljas, seda paneb paika pH. Määratakse tiitrimise abil alfa-karboksüülrühma, alfa-aminorühma ja ioniseeritud R-rühma dissotsiatsioonikonstantide kaudu. 2. Kirjutage peptiidsideme struktuur ja kirjeldage peptiidsideme omadusi. H O H3N – CH – C – N –CH – C
Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli suumaarne laeng 0. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse. Kuumutasin mõlemaid katseklaase. Tulemus: Katseklaasis, kus oli munavalgu ja etaanhappe segu ei toimunud muutusi. Ainult munavalgu lahusega katseklaasi sisu hägustus, formeerus hele sade.
kui poolküllastunud lahuse korral (aga minu läbiviidud katses tekkis umbes sama palju). Tegelikult on munavalgus rohkem albumiine kui globuliine ning globuliinid on hüdrofoobsemad kui albumiinid. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (isoelektriline täpp (pI) pH väärtus, mille puhul on + ja laenguid võrdselt) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda, sest pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml kontsentreeritud etaanhapet
Kirjutage reaktsioonivõrrand, kasutades vabalt valitud aminohappeid. 4. Kirjutage 2 polüpeptiidahela fragmenti ja näidake, kuidas tekib biureetkompleks valguga. 5. Milliste aminohapete esinemist valgus näitab positiivne a) tioolireaktsioon Tsüsteiin - Cys b) ksantoproteiinireaktsioon Aromaatset tuuma omavad Tyr, Phe, Trp c) Milloni reaktsioon Fenoolse rühmaga aminohape - Tyr 6. Kirjeldage ksantoproteiini- ja Milloni reaktsiooni kemismi. 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille korral valgumolekulis on negatiivsete ja positiivsete laengute hulk võrdne ja valgu molekuli laeng on summaarselt 0. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Kui lahuse pH väärtus erineb oluliselt valgu pI'st. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon valkude kõrgemate struktuuride lagunemine b) valkude hüdrolüüs peptiidsidemete lõhkumine
1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureerivad (ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad) kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuid temperatuur võib olla erinev, see sõltub konkreetsest valgust. Denatureerimisega kaasneb tavaliselt valgu väljasadestumine lahusest. Denatureerunud valk ei pruugi aga lahusest välja sadeneda, kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu pI (isoelektriline täpp) väärtusest. Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust, millal valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute arv võrdne, st molekuli summaarne laeng on null. Sellest tingituna sadestuvad valgumolekulid välja. Kui aga pl ja pH on väga erinevad, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik: Kahte katseklaasi valada 2 ml munavalgu lahust, ühte lisada ka 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid katseklaase kuumutada keeval vesivannil. Jälgida sademe teket katseklaasides
. Nt. eksonukleaasne aktiivsus, peptidaasne aktiivsus? Geelfiltratsioon Ioonvahetuskromatograafia Afiinsuskromatograafia SDS geelelektroforees – geelelektroforees naatrium dodetsüül sulfaadiga (Sodium Dodecyl Sulfate); SDS annab valkudele tugeva negatiivse laengu, mistõttu on elektroforeesil võimalik eristada valke vaid nende massi järgi. Tavalisel geelelektroforeesil eristuvad valgu massi ja laengu järgi – mida väiksem mass ja suurem laeng, seda kiiremini liiguvad geelis. Isoelektriline fokuseerimine – elektroforeesi geeli on moodustatud pH gradient; sellel geelil liiguvad valgud seni, kuni on jõudnud sellise pH-ga geeli ossa, mis vastab nende isoelektrilisele puntkile (pI) e. kui valgu summaarne laeng muutub nulliks ja kui laeng on null ei ole võimalik enam elektriväljas edasi liikuda. α – heeliks – valgu helikaalne sekundaarstruktuur, mida stabiliseerivad keskteljega paralleelset asetsevad vesiniksidemed aminohapete amino ja karboksüülrühmade vahel.
protsess. See uus protsess sarnaneb sellele, mis ülal. Kaksikkihi paksus väheneb, ning tseeta-potentsiaal väheneb (2-3) Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi ääramine. Isoelektriline täpp Isoelektriline täpp on pH väärtus, mille juures osakene kollektiivselt on neutraalne. Sealjuures ei tähenda see seda, et osakesed puuduksid laetud rühmad. See tähendab vaid seda, et + rühmad tasakaalustavad -. Nii on n. aminohappes (tsivtterioon). pI leidmiseks võib kasutada näiteks lihtsat arvutust, kui rühmi on ainult kaks dielektrolüüt. Sellisel juhul on pI kahe rühma pH aritmeetiline keskmine (n. glütsiini isoelektrilise punkti saab nii leida).
1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja sadenevad lahusest välja. Isoelektrilisest täpist oluliselt erineva väärtusega keskkonna pH puhul agregeerumist aga ei toimu. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin kummassegi 2 ml munavalgu lahust.
täpsusega)? 7,0 ehk pH ei muutu, sest üks puhverlahuste omadustest on, et lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel ning kui lahjendada lahust lahusega, mille pH on samuti 7,0, siis ei saagi muud tekkida kui pH jääb 7,0. 71. Mitu millimooli HCl tuleb lisada 0,5 liitrile 0,1 M naatrium atsetaat puhvrile (pH = 5,0), et puhvri pH langeks väärtuseni 4,5? Äädikhappe pKa väärtus on 4,75. 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? Molekulil puudub selles pH väärtuses summaarne laeng (keskmine laeng on null) 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala ioonse jõuga lahuses ehk, kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad
Formeerub polüpeptiidahela spetsiifilisel väga tihedal kokkupakkimisel.Valgumolekul püüab võtta stabiilsemat kuju. Tertsiaarstruktuuri hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed. Nende väga suur arv tagab tertsiaarstruktuuri stabiilsuse. Kvarternaarstruktuur vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat. (Subühik) Subühikuid seovad nõrgad sidemed. 7. Valgumolekulide aluselised ja happelised omadused. Valkude isoelektriline täpp. Katioon positiivne laeng Anioon negatiivne laeng · Amino- ja karboksüülrühma tõttu on aminohapped vesilahustes bipolaarse ioonina (tsvitter-ioonina. · Sõltuvalt keskkonna pH-st käituvad aminohapped prootoni doonoritena (lahus on nõrk hape) või prootoni aksteptoritena (lahus on nõrk alus). Füsioloogilise pH (7-7,4) juures on aminorühm protoneeritud ja karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis.
Vedelikkromatograafias toimub eraldamine valgumolekulide erinevaid füüsikalis-keemilisi omadusi kasutades. Ioonvahetuskromatograafia eraldamine vastavalt valkude laengule. Hüdrofoobsuskromatograafia vastavalt valkude hüdrofoobsusele. Geelfiltratsioon-kromatograafia vastavalt valgumolekuli suurusele. Afiinsuskromatograafia vastavalt interaktsioonidele. 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg (protein fingerprinting). Elektroforees kujutab endast laetud molekulide liikumist elektriväljas. Valkude elektroforees viiakse läbi pooltahkes keskkonnas geelis. SDS-PAGE valgud denatureeritakse ja ,,laetakse" SDS molekulidega (SDS'l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS molekule on kattes nii palju, et valgule
Valgumolekul püüab võtta stabiilseimat kuju. Tertsiaarstrukuuri hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed (ioonsed-, vesiniksidemed ja hüdrofoobsed vastaktoimed. Nende väga suur arv tagab tertsiaarstruktuuri stabiilsuse. Kvaternaarstruktuur- vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat (ehk subühikut). Subühikuid seovad nõrgad sidemed (mõnes valgus ka disulfiidsidemed) 7. Valgumolekulide aluselised ja happelised omadused. Valkude isoelektriline täpp. Valgud on amfoteersed polüelektrolüüdid võivad liita või loovutada H+ iooni. Neil on kindel pI väärtus. Mida suurem on suhe happelised/aluselised, seda madalam on valgu pI. Valgu isoelektriline täpp pI keskonna pH, mille korral valgu molekuli summaarne laeng on null(anioonsed laengud=katioonsed laengud), valgud sadenevad kõige kergemini, valgulahus on kõige ebastabiilsem. 8. Valkude füüsilis-keemilised omadused. (lk. 64) 1
Inimese organism ise ei sünteesi,peame saama toiduga. (Val,Leu,Ile,Phe(Phe+Tyr), Thr, Cys, (Met+Cys), Met, Trp, Lys, His) Asendatavad aminohapped: -Organism sünteesib ise AH ja teiste ühendite baasil Aproteinogeensed aminohapped. - Esinevad rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises nt:Ornitiin, beta-alaniin, tauriin, gamma-aminobutüraat, homoseriin, homotsüsteriin, betaiin, tsitrulliin. Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused. Isoelektriline punkt (üldsõnaliselt). Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H C + NR RC N R + H2O OH H O H Reageerivad alustega 2) Reageerivad hapetega 3) Reageerivad teiste
Eulaat, mis sisalad analüüsitavat ainet on eluent. Mobiilne faas võib olla gaas või vedelik. Eraldamine toimub valgu erinevaid omadusi kasutades: a) ioonvahetuskromatograagia- vastavalt valkude laengule b) hüdrofoobsuskromatograafia- vastavalt valkude hüdrofoobsusele c) geelfiltratsioon-kromatograafia-vastavalt valgumolekuli suurusele d) afiinsuskromatograafia-vastavalt valkude interaktsioonidele 3. Elektroforees, SDS-PAGE põhimõte, isoelektriline fokuseerimine, 2D elektroforees, valgu sõrmejälg Elektroforees- laetud molekulide liikumine elektriväljas, viiakse läbi pooltahkes keskkonnas – geelis e) SDS-PAGE – geelelektrofereesi meetod, kasutatakse ioonset detergenti SDS (sodium dodecylsulfate). Valgud denatureeritakse ja „laetakse“ SDS molekulidega (SDS’l on negatiivne laeng ja on võimeline katma suvalisi valgu molekule. Valgu pinnale tekib tugev negatiivse laenguga kate. SDS
PEPTIIDID
1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin,
hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt.
2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad
ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR).
pI valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures
valgu molekuli summarne laeng võrdub 0-ga . Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pH
polümeeri lahuste viskoossusesltuvust kontsentratsioonist küllalt kitsas madalate kontsentratsioonide piirkonnas ja saadud tulemus ekstrapoleeritakse lpmatu lahjenduseni: Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgumist: nt seebid, detergendid, dispergendid. isoelektriline täpp, vastab pHle kus laeng puudub. Pindpinevuse vähendamine pindpinevust vähendavate madala pindpinevusega ainete faaside piirpinnale nim adsorptsiooniks on süsteemi üksikute komponentide kontsentreerumine faaside eralduspinnale. Pindkihti läheb see komponent, milline vähendab kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja
Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Kuna türosiin esineb enamiku valkude koostises, siis suurem osa valkudest annab positiivse Milloni reaktsiooni, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvuvad soojendamisel roosakaks kuni tume(telliskivi)- punaseks. 3 7. Mis on valgu isoelektriline punkt (pI)? Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 8
4. Aluselised ehk positiivse laenguga Ebaharilikud aminohapped: Hüdroksülüsiin ja proliin (kollageen) Fosforüleeritud aminohapped (signaalülekanne): Fosfoseriin, -treoniin, -türosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 (pKaR) mõiste, ligikaudsed väärtused. Aminohappe pI ja kuidas ta avaldub. Aminohapete ioonsed vormid: 1. Katioonne vorm (laneg +1) pH=1 2. Tsvitterioon (laeng 0) pH=7 3. Anioonne vorm (laeng -1) pH=13 pI- isoelektriline punkt, avaldub nii, et selles punktis ei teki lahusesse juurde ei OH- ega H+-i (pH 4-8) pK1- pH 1-4 pK2- pH 8-11 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja kuidas seda määrata. 4. Peptiidside formeerumine, sideme omadused, osalise kaksiksideme esinemisest tingitud omadused. Peptiid- ehk amiidsideme omadused: · Planaarne ehk tasandiline · Sarnane kaksiksidemele (elektronide resonants)
Müoglobiin ja tema antigeensed piirkonnad. Piirkonnad mis jäävad antigeeni pinnale, pöördekohad – need on need alad mida antikeha meelsamini ära tunneb. Antigeen antikeha omavaheline seostumine. L1 L2 L3 – kerge ahela variaablid domäänid, H1 H2 H3 – raskete ahelate variaablid. Loopid. Seondumine ei ole kovalentne aga on väga tugev. Vereseerumis on kõige rohkem albumiini valku, kuidas lahutada valgud? Lahutamine sõötub nende isoelektrilisest täpst. Albumiini isoelektriline täpp on happelises piirkonnas. Isoelektrriline täpp – pH väärtus kui tema laeng on null. Albumiiin liigub kiirelt siis. Grupp valke mis liigub vähe, isoelektriline punkt pH 8. Gamma globuliini mõiste on seotud elektroforeesi tehnikaga. Inimese viis erinevat klassi antikehasid, eri tüüpi raske ahel. IgM tüüpi antikegadel (ja IgA tüüpi) on peale raskete ja kergete ahelte veel J-segment valk (ahel)?? esimene antikeha mida sekreteeritakse on IgM, kui patogeen ründab
Aeroobsetes tingimustes: siseneb tsitraaditsüklisse (TCAsse) atsetüül-CoA vormis, kus lõhustatakse CO2-ka ja kaasnevalt saadakse NADH, FADH2 ja ATP Või on mõeldud kuidas püruvaat peale glükolüüsi atsetaadiks transformeerub tsütoplasmas enne TCA tsüklit: Anaeroobne??? Püruvaat + CoA + NAD+ Atsetüül-CoA + CO2 + NADH + H+ CH3-CO-COO- CH3-CO-S-CoA Püruvaat Atsetüül-CoA 19. pI ja pH võrdlus, kuhu liigub anoodile / katoodile. pI ehk isoelektriline punkt on kindel pH kus teatud molekul ei kanna laengut, summaarne laeng on 0 anoodile lähevad negatiivse elektrilaengu kandjad, elektronid või anioonid 20. v = IV VARIANT 1. biopolümeer rakkudes esinev makromolekul, mis koosneb paljudest ühte tüüpi molekulidest, monomeeridest. 2. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta 104,3° Jääs 4 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 mikrosek Vees 2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta, iga H-sideme eluiga umbes 10 pikosek
~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada.
G = H - TS G = H TS · G = 0: reaktsioon on tasakaalus · G < 0: produktide siseenergia on väiksem kui reaktantidel, reaktsioonis vabaneb energia, reaktsioon on eksergooniline, st kulgeb spontaanselt. · G > 0: produktide siseenergia on suurem kui reaktantidel, reaktsioonis seotakse energiat; endergooniline reaktsioon, st mittespontaanne reaktsioon. ISOELEKTRILINE PUNKT (tähis pI) on keskkonna pH väärtus, mille juures aminohappe molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Kõik aminohapped (va glütsiin) on kiraalsed, kuna -süsinik on asümmeetriline (4 erinevat asendajat) Looduses domineerivad a,L-aminohapped · D,L-klassifikatsioon (D,L-nomenklatuur) Suhteline - baseerub kiraalse tsentri konfiguratsiooni võrdlusele glütseeraldehüüdi konfiguratsiooniga
kus g1 - polümeeri kaal enne pundumist, g2 - polümeeri kaal pärast pundumist. Pundumisastet võib leida ka ruumala juurdekasvu järgi. Seejuures tuleb arvestada, et pundumisega (vähemalt esimesel staadiumil) kaasueb alati kontraktsioon, s.t. pundunud polümeeri ruumala V2 on alati väiksem kui polümeeri ruumala V1 ja neeldunud vedeliku ruumala V0 summa: 14. Kuidas mõjutab lahuse pH polüamfolüütse KMÜ pundumisastet? Mida iseloomustab polüelektrolüütide isoelektriline täpp? Keskkonna pH mõju ilmneb amfoteersete polümeeride korral ning seda on kõige paremini uuritud valkudel. Pundumisastme sõltuvus pH-st on valkudel miinimumiga kõver, seejuures vastab miinimum isoelektrilisele täpile. Põhjus on siin selles, et isoelektrilises täpis (või selle lähedastel pH väärtustel) on valgu molekulis isenimeliselt laetud gruppide (-NH3+ ja COO-) hulgad võrdsed. See põhjustab ahelate kokkutõmbumist ning pundumine väheneb. Keskkonna pH kaugenemisel
langeks väärtuseni 4,5? Äädikhappe pKa väärtus on 4,75. pH=pKa + log([A-]/[HA]) [A-] = [CH3COO-]=0.1M ja pH=5. 5=4,75+log(0,1/[HA]) 0,25=log(0,1/[HA]) [HA]=0,1/(10^0,25)=0,056M CH3COO- + H+ = CH3COOH pH=pKa+log(n(A-)/n(HA)) n(A-)=0,5l * 0,1 mol/l =0,05 mol n(HA)=0,5l * 0,056 mol/l = 0,028 mol 4,5 = 4,75 + log( (0,05-x)/(0,028+x) ) -0,25 = log( (0,05-x)/(0,028+x) ) 10^(-0,25)=(0,05-x)/(0,028+x) x = 0,0219 mol = 21,9 mmol ~ 22 mmol. 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? pH väärtus, kus molekulide keskmine laeng on null. 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised elektrostaatilised interaktsioonid kõrge kontsentratsiooniga elektrolüütide (soola) lahuses nõrgad. 74
4.6 Olekudiagrammid. Konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline rea- ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib Vedela agregaatoleku kohal esineb aurufaas. Tahke aine geerivate ainete konsentratsioonide korrutisega. muutuda nulliks). Sel juhul saabub isoelektriline olek ja osakeste aurumstumist temperatuuri tõusuga nim.sublimatsiooniks . Arvuliselt on kiirus-konstant võrdne kiiruse konstandiga. koagulatsioon. Sellisel teel saavutatakse osakeste liitumine e. Kõverjooned iseloomustavad tasakaalu sõltuvust tingimustest Kiiruskonstant sõltub temper-ist ja ei sõltu konsentratsioonist ega ajast. koakulatsioon elektrifiltrites. N: jõgede suudmetes koakuleeruvad
nihk tasakaal, nii et konstant säil-b oma väärtuse, kuigi konsentratsioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib muut 0ks). Cl - e = 2Clads 2Clads =Cl2 muutuvad. Selle järgi sõnastas prantsuse teadlane Le Chatelier' Sel juhul saabb isoelektriline olek ja osakeste koagulatsioon. Sellisel Vee mokd võtavad samuti elektrolüüsist liikuv a tasakaalu printsiibi : teel saavut-se osakeste liitum e. koagulatsioon elektrifiltrites. N: jõgede osa: Kui mingi välismõju (temp-i, rõhu või konsentratsiooni) muutum. rikub keem- suudmetes koakuleeruvad iseenesest jõevete kolloidid
69. Kas HCl baasil on võimalik valmistada puhverlahust? Põhjendage. (erinevad happed) 70. Millise pH-ga on puhver, mis saadakse 0,15M pH = 7,0 kaaliumfosfaatpuhvri lahjendamisel destilleeritud veega 0,05M lahuseni (andke vastus ühe pH ühiku täpsusega)? (erinevad arvud) 71. Mitu millimooli HCl tuleb lisada 0,5 liitrile 0,1 M naatrium atsetaat puhvrile (pH = 5,0), et puhvri pH langeks väärtuseni 4,5? Äädikhappe pKa väärtus on 4,75. (võivad olla erinevad arvud) 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? V: Isoelektriliseks punktiks nimetatakse sellist pH väärtust, mille juures molekulide keskmine laeng on null. 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Põhjendage. V: Madala. Ioonse jõu kasvades muutub makroioone ümbritsev ioonatmosfäär tihedamaks ja kontsentreeritumaks ning omab tugevat varjestavat efekti. Seetõttu ongi makroioonide vahelised
kolloidosakestega enam kaasa ei liigu, nimetatakse nihkepinnaks ehk libisemispinnaks ja sellele pinnale vastavat potentsiaali väärtust nimetatakse -potentsiaaliks. Lisandite mõju -potentsiaalile. -potentsiaal on kolloidosakese püsivuse mõõduks. Sellepärast on kasulik teada kuidas muutub -potentsiaal lahuse kontsentratsiooni muutumisel, elektrolüüdi lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. -potentsiaali nullolek on isoelektriline täpp. Graafik: Esialgu kaksikkiht täidetakse, kuna tavaliselt see ei ole täielikult täis. Kui see saab monomolekulaarselt täis, siis potentsiaal tõuseb 1st 2ni. Kui gamma maksimum ehk monomolekulaarse kihi täituvusaste muutub üheks, siis edasisel kontsentratsiooni suurenemisel suureneb vastasioonide kontsentratsioon, mis surub kaksikkihi kokku ning seda näitab kolmas. Esmalt -potentsiaal tõusis, siis langes.
annaabi.ee 
