Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia II kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Stereokeemia


Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid:
Tsüklopropaan on:
• tasapinnaline
• varjestatud konformeer
Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud:
Stereoisomeeria , stereogeensed tsentrid , absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine.
Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel:

Karbonüülühendid


Aldehüüdid, ketoonid :
Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele:
Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism :
Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism :
Wolff -Kishneri, Wittifi reaktsioon , liitumine αβ-küllastamata karbonüülühenditele:
Keto -enoolne tautomeeria :
Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine:
Karbonüülühendite α-asendus: halogeenimine, alküleerimine:
Maloonsüntees:
Karbonüülkondensatsioon:
Aldoolkondensatsioon (mehhanism):
esterkondensatsioon (mehhanism):
Michaeli liitumine:

Süsivesikud

Süsivesikute klassifikatsiooni (D/L, aldoos /ketoos, C-aatomite arvu järgi):
Tsüklilised vormid ( furanoos , püranoos):
Haworthi projektsioon:
Mutarotatsioon :
Reaktsioonid: eetrite , estrite moodustamine, oksüdeerimine taandamine, glükosiidide teke:
Di- ja polüsahhariidide moodustamine:

Karboksüülhapped


Karboksüülhapete pKa ja seda mõjutavad faktorid :
Karboksüülhapete keemilised omadused, esterdamine (mehhanism), taandamine:

Karboksüülhapete derivaadid

Derivaatide liigid, nomenklatuur:
Nukleofiilne atsüülasendusreaktsioon, derivaatide reaktiivsus , nende vastastikused muundamised:
Halogeenanhüdriidid, anhüdriidid, estrid, amiidid : saamine ja omadused:
Estrite ja amiidide aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism):
Nitriilid: omadused, aluseline ja happeline hüdrolüüs (mehhanism):

Amiinid

Amiinide aluselisus, seda määravad faktorid:
Amiinide happelisus :
Saamine ja omadused (alküleerimine, atsüleerimine):
Aromaatsed amiinid, diasoteerimine, asokondensatsioon.

Aminohapped

Struktuur. pI (isoelektriline punkt):
Aminohapete saamine, Streckeri süntees:
Peptiidide struktuur:
Peptiidsüntees:
Karboksüül- ja aminorühma kaitsvad rühmad, nende pealepanek ja eemaldamine:
Karboksüülrühma aktiveerimine :
Peptiidsüntees tahkel kandjal:

Lipiidid

Vahad, rasvad , õlid. Rasvhapped :
Seep , sünteetilised detergendid:
Terpeenid , nende klassifikatsioon ( mono -, seskvi-, di-, sester-, triterpeenid).

Nukleiinhapped

Nukleosiid , nukleotiid , nende struktuurid :
Puriin - ja pürimidiinalused:
Nukleiinhappe ahela struktuur:
Reaktsioonid
Vasakule Paremale
Orgaaniline keemia II kordamine #1 Orgaaniline keemia II kordamine #2 Orgaaniline keemia II kordamine #3 Orgaaniline keemia II kordamine #4 Orgaaniline keemia II kordamine #5 Orgaaniline keemia II kordamine #6 Orgaaniline keemia II kordamine #7 Orgaaniline keemia II kordamine #8 Orgaaniline keemia II kordamine #9 Orgaaniline keemia II kordamine #10 Orgaaniline keemia II kordamine #11 Orgaaniline keemia II kordamine #12 Orgaaniline keemia II kordamine #13 Orgaaniline keemia II kordamine #14 Orgaaniline keemia II kordamine #15 Orgaaniline keemia II kordamine #16 Orgaaniline keemia II kordamine #17 Orgaaniline keemia II kordamine #18 Orgaaniline keemia II kordamine #19 Orgaaniline keemia II kordamine #20 Orgaaniline keemia II kordamine #21 Orgaaniline keemia II kordamine #22 Orgaaniline keemia II kordamine #23 Orgaaniline keemia II kordamine #24 Orgaaniline keemia II kordamine #25 Orgaaniline keemia II kordamine #26 Orgaaniline keemia II kordamine #27 Orgaaniline keemia II kordamine #28 Orgaaniline keemia II kordamine #29 Orgaaniline keemia II kordamine #30 Orgaaniline keemia II kordamine #31 Orgaaniline keemia II kordamine #32 Orgaaniline keemia II kordamine #33 Orgaaniline keemia II kordamine #34 Orgaaniline keemia II kordamine #35 Orgaaniline keemia II kordamine #36 Orgaaniline keemia II kordamine #37 Orgaaniline keemia II kordamine #38 Orgaaniline keemia II kordamine #39 Orgaaniline keemia II kordamine #40 Orgaaniline keemia II kordamine #41 Orgaaniline keemia II kordamine #42 Orgaaniline keemia II kordamine #43 Orgaaniline keemia II kordamine #44 Orgaaniline keemia II kordamine #45 Orgaaniline keemia II kordamine #46 Orgaaniline keemia II kordamine #47 Orgaaniline keemia II kordamine #48 Orgaaniline keemia II kordamine #49 Orgaaniline keemia II kordamine #50 Orgaaniline keemia II kordamine #51 Orgaaniline keemia II kordamine #52 Orgaaniline keemia II kordamine #53 Orgaaniline keemia II kordamine #54 Orgaaniline keemia II kordamine #55 Orgaaniline keemia II kordamine #56 Orgaaniline keemia II kordamine #57 Orgaaniline keemia II kordamine #58 Orgaaniline keemia II kordamine #59 Orgaaniline keemia II kordamine #60 Orgaaniline keemia II kordamine #61 Orgaaniline keemia II kordamine #62 Orgaaniline keemia II kordamine #63 Orgaaniline keemia II kordamine #64 Orgaaniline keemia II kordamine #65 Orgaaniline keemia II kordamine #66 Orgaaniline keemia II kordamine #67
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 67 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 166 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ishmara Õppematerjali autor
Kordamisteemade konspekt Orgaanilise keemia II lõpueksamiks:
*Stereokeemia
*Karbonüülühendid
*Süsivesikud
*Karboksüülhapped
*Karboksüülhapete derivaadid
*Amiinid
*Aminohapped
*Lipiidid
*Nukleiinhapped

Sarnased õppematerjalid

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte
9
pdf

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

Aatomiorbitaal on selline aatomi piirkond, kus rohkem kui 90% tüenäosusega võib leida elektroni. Elektronide käitumist aatomis kirheldab lainefunktsioon(Schrödingeri võrrand). Aatomiorbitaalide kuju kirjeldavad lainefunktsiooni kvantarvud. Igal orbitaalil võib olla maksimaalselt 2 elektroni. Orbitaalide kattumisel moodustuvad molekulorbitaalid. Kahest aatomiorbitaalist tekib kaks molekulorbitaali ­ siduv ja lõdvendav. Igal molekulorbitaalil võib olla maksimaalselt kaks elektroni. Molekulaarorbitaalide moodustumise tulemusena süsteemi koguenergia väheneb. Energeetiline võit on vürdne sideme energiaga. S-ja p-aatomiorbitaalid võivad hübridiseeruda moodustades kolme tüüpi hübriidorbitaale: tetraeedriline(sp3 ühinevad 1 s- ja 3 p- orbitaali, tekib 4, üksteise suhtes 109°); kolmnurkne tasapinnaline(sp2 ühinevad 1 s ja 2 p-orbitaali, tekib 3, asetsevad ühes tasapinnas, nende vaheline nurk on 120°); lineaarne(sp ühinevad 1 s ja 1 p

Orgaaniline keemia i
biokeemia EKSAM
39
docx

biokeemia EKSAM

rõhk, V-ruumala; S-entroopia; T-temperatuur H=U + pV , kus H- entalpia (osa energiast, mis saab ühenduda soojusega- eraldub/neeldub) G=H −ST → ∆G=∆ H −T ∆ S o Süsteemi Gibbs’i vabaenergia võib muutuda rõhu/temp/koostise muutumise tõttu o Iseeneslikult saavad toimuda protsessid, mis viivad G vähenemise suunas (∆ G<0 ¿, seega G vähenemine näitab ainete vahelise keemilise reaktsiooni toimumise võimalikkust! KEEMILINE KINEETIKA- füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus- lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. REAKTSIOONI KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID: o Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v=k∗[ A ]∗[ B ]; v=k o NÄIDE: N 2 +3 H 2 →2 N H 3, homogeenne o NÄIDE: C O 2 +C (tahke)→2 CO , tahke aine ei saa osa võtta, heterogeenne o Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni

Biokeemia
TÜ biokeemia õpik
132
pdf

TÜ biokeemia õpik

Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, TÜ Meditsiiniteaduste valdkond, Bio– ja siirdemeditsii- ni instituut, biokeemia osakond, 2015 2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi bio- molekulid ja nende meditsiiniliseltolulisemad ülesanded. Inimorganismi metabo- lism, selle häired ja haigused. Tartu, TÜ Arstiteaduskond, Biokeemia Instituut, 2010 3. Talvik, A.-T., Orgaaniline keemia, TÜ kirjastus, Tartu 1996 3 Sissejuhatuseks Arstiteaduskonna õppeplaani prekliinilised ained peavad olema meditsiinikesksed. See on vajalik, et anda meditsiiniüliõpilasele lõppkokkuvõttes nüüdisaegne erialane haridus. Seetõttu on ka õpetatav kursus selgelt meditsiinikeskne, st biomolekulid ja nendele vastavad reaktsioonid on eelistatult seotud inimorganismi metabolismiga. Kuna kursuse olulisim

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun