Aminohapped (0)

Sarnased õppematerjalid

48

pdf

Biokeemia I test

struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. Bioelemendid: C, H, N, O, P, S ­ moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Makromolekulid ­ valgud (30-70%), RNA (10-20%), DNA (2-5%), polüsahhariidid (1-20%), lipiidid (1-20%) Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid ­ püruvaat, tsitraat, suktsinaat III Monomeersed ehituskivid ­ aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped IV Makromolekulid ­ valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid V Supramolekulaarsed kompleksid ­ ribosoomid, tsütoskelett jne VI Organellid ­ tuum, mitokondrid, kloroplastid, EPR, Golgi kompleks Organisatsioonilised tasandid eluslooduses: Molekul ­ lihtsaine või ühendi väikseim, iseseisvalt eksisteeriv osake Makromolekul ­ teatud struktuuri ja funktisooniga molekulide kogum

Biokeemia

9

pdf

Biokeemia I testiks

Bioloogilised standardtingimused: (G°). T=298K; P=101,3kPa; C=1M. Kui lisaks: pH=7,0; CH2O=5,55M, siis G° ' Vabaenergia muudu võrrand: G= G° +RTln([C][D]/[A][B]). Tasakaaluolekus [C][D]/[A][B]=Keq ning G=0, seega ' G° =-RTlnKeq III AMINOHAPPED. PEPTIIDID 1. Aminohapped: vaadata struktuur ja nimetused ning grupeering. Ebatüüpilisi aminohappeid: hüdroksülüsiin, hüdroksüproliin, püroglutamaat, homoseriin, epinefriin jvpt. 2. Aminohapetel dissotseerub nii alfa-karboksüülrühm (pKa1~2) ja alfa-aminorühm (pKa2~9), mõnede aminohapetel võivad ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR). pI ­ valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures

Biokeemia

34

docx

BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne. Aminohape koosneb amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast, mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament. Nukleiinhapped on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus' Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus

Biokeemia

30

docx

Biokeemia Eksami kordamine

Nõrgad elektrolüüdid = ained mis vees dissotsieeruvad ioonideks ainult vähesel määral (nt äädikhape, süsihape) Ka ­ happe dissotsiatsioonikonstant, tasakaalukonstant. HA = H+ + A- >= Ka = H+*A-/HA pKa ­ pH väärtus mille juures on hape pooles ulatuses dissotsieerunud. Puhver ­ vesilahused mille koostise muutudes tema parameeter säilitab püsiva väärtuse, nt puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. II. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. (Õpik lk 35-44) 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Valkude koostises on 20 alfa-aminohapet ehk proteogeenset aminohapet. Koosneb alfa- süsinikust, karboksüülruhmast, aminorühmast, kõrvalahelast. Kõrvalahelad erinevad suuruse, ruumilise kuju, fun.rühmade, laengu, vesiniksidemete

Biokeemia

39

docx

biokeemia EKSAM

järgmistes molekulides hapniku liitmiseks. AMINOHAPPED- karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. (inimkehas umbes 600). o Põhilised on α-aminohapped (inimkeha Polaarse neutr. valdavad aminohapped) Kõrvalahelaga o Β- ja γ-aminohapetes on aminorühm C β või C γ juures. SER, THR, ASN, GLN, TYR, o Inimkeha aminohapped jagatakse ka CYS o Proteinogeensed (L-aminohapped, Võimelised moodustama valkude ehitusüksused) vesiniksidemeid olles nii o Aproteinogeensed (pole valkude doonoriks kui akseptoriks ehitusüksuseks) AMINOHAPETE KLASSIFIKATSIOON (proteinogeensed põhiaminohapped). Nende jaoks on inimkeha geneetilises koodis olemas 1 koodon (inimkehas neid 20)

Biokeemia

30

docx

Biokeemia konspekt eksamiks

ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased ­ CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid ­ püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid ­ aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid ­ valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ­ ribosoomid, tsütoskelett Organellid ­ tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul ­ väikseim iseseisev osake Makromolekul ­ kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell ­ reaktsioone ajas/ruumis eraldav rakusisene moodustis.

Biokeemia

26

docx

Biokeemia täielik kordamine

Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood ­ kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena ­ valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks

Biokeemia

132

pdf

TÜ biokeemia õpik

Madala reaktsioonivõime (üldise keemilise inertsuse) tõttu kasutatakse vaseliini paljude salvide alusena. Etaani derivaat etüülkloriid CH3 (kloroetaan) (CH3CH2Cl) leiab kasutamist lokaal-anesteetikumina. Valiin Paljud inimorganismis esinevad bioaktiivsed molekulid on vaa- (asendamatu aminohape) deldavad alkaanide derivaatidena, nt aminohapped (alaniin, valiin jne, joon. 2), küllastatud rasvhapped (palmithape, stearhape jne, joon. 3) jt. 5  Küllastamata alifaatsed orgaanilised ühendid Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet. Kaksiksidet sisaldavaid süsivesinikke nimeta-

Keemia

Kommentaarid (0)