MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus........................................................................
Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia .......................................................................................................6 2
Patsient esitab kehalisi kaebusi, tavaliselt on tähelepanu ühel organil või kehaosal. Keksendutakse üh Diagnostilised kriteeriumid: - Vaatamata läbitud arstlikele uuringutele on patsient veendunud, et tal on endiselt raske haigus ning kaebab endiselt kindlaid kehalisi sümptomeid - Esineb püsiv vastupanu arstide veenmisele, et patsiendil ei ole ühtegi kehalist haigust 19. Skisoidse isiksusehäire tunnused - Emotsionaalne külmus - Ei väljenda tundeid, ükskõiksus - Enesessesüüvivus ja fantaseerimine - Võimetus väljendada teiste suhtes sooje tundeid kui ka viha - Pole lähedasi sõpru ega soovi suhete loomiseks - Eelistab üksi olla ja üksi tegutseda - Tundetus sotsiaalsete normide ja tavade suhtes 20. Düssotsiaalse isiksusehäire diagnoosimise kriteeriumid
.....................................................................................................5 Narkissose müüt.........................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................8 Viidatud allikad..........................................................................................................9 Sissejuhatus Isiksusehäire definitsiooni kohaselt algab nartsissism hiljemalt nooruseas. Selle põhjus on samuti ilmne: lapsepõlves on isiksus alles kujunemas ja katse sel ajal diagnoosi panna on mõnigi kord nagu katse peatada voolavat vett. Kriitikat on esitatud ka sellepärast, et laste jaoks tähendab isiksusehäire nimetus sildistamist ja see hakkab ennast taastootma. Kliinilises töös tuleb siiski ette lapsi, kellele nartsissistliku
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1
pearinglus, kehakaalu langus, tasakaaluhäired ja kõhulahtisus.Nii Rapuntseli sündroom kui trihhotillomaania on sundkäitumisel põhinev haigus, mida saab ravida eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast.On leitud ka seos pärilikkusega, ning on lausa väidetud, et enamasti on sellist seisundit põdeval inimesel lähisugulane, kes kannatab isiksusehäire all. Mängurlus Hasartmängimine on atraktiivne meelelahutuse vorm. On olemas üldine kokkulepe, mille kohaselt on hasartmängudel vähemalt viis komponenti: 1. Hõlmab kahte või enamat osalist ( millest üks võib olla organisatsioon). 2. Sündmused põhinevad kindlusetusel. 3. Väärtusega esemed jaotatakse uuesti välja vastavalt nende kindlusetute sündmuste tulemusele. 4. Väärtusega esemed ei piirne rahaga. 5. Osalemine on vabatahtlik.
Idee sain täiesti juhuslikult sõpradega vesteldes ja koheselt tundus väga huvitav valik olevat. Isiklikult pole ma kunagi kokku puutunud nö psühhopaatidega või psühhopaatiaga, kuid huviga võtaks endale eesmärgiks selle teemaga lähemalt tutvumise. Väga intrigeeriv oleks teada saada kuidas ära tunda psühhopaati või kas tänapäeva meedia (filmid jne) kajastab neid ning seda teemat õieti või pungutatakse üle liialt. Psühhopaatia Psühhopaatia on isiksusehäire, mille tunnuseks on empaatia puudumine. Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil
.16 Kas psühhopaatseid inimesi saab ravida?..................................17 Kuidas käsitletakse psühhopaatia mõistet reaalses maailmas?...19 Poliitika mõjutused..................................................................20 Kokkuvõte...............................................................................23 Kasutatud kirjandus.................................................................24 2 Sissejuhatus Psühhopaatia on raskekujuline isiksusehäire, mis võib avalduda näiteks kaastunde ja hirmu tundmise võime puudumises. Tegemist on nartsissistliku isiksusehäire vormiga, mille tunnusteks on julmus, südametus ja empaatiavõime puudumine. Lisaks eelmainitule pakutakse psühhopaatide äratundmiseks veel arvukalt tunnuseid, kuid ühtne definitsioon puudub tänapäevani. Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade teadusartikli "Psühhopaatilised
täiskasvanulikumad. TÄISKASVANUIGA Suuremal osal on probleeme tähelepanuvõimega, impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega. Enamasti ei saavuta nad töökohal siiski kuigi soodsat kohta, sest ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja tööd korralikult planeerida. Raskusi lähisuhete hoidmisega. Selline suhe ammendub kiiresti. Otsitakse üha uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslasi, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Välja võib olla kujunenud isiksusehäire e psühhopaatia. Lisanduda võivad masendus ja suurenenud ärevus. Haridustee jäänud tihtipeale lühemaks häiretest tingitud probleemide tõttu, v ka loobumise tõttu vaimset pingutust nõudvast tegevusest. MÕJU VANEMATELE JA ÕPETAJATELE Lapse ema tunneb end sageli ebaõnnestunud lapsevanemana, kes ei ole lapse kasvatamisega toiime tulnud. Sellist arvamust kinnitab ka ümbritsevate inimeste suhtumine. Uuringutes leitud, et h.aktiivsete laste vanemad lahutavad oma abielu sagedamini
22. E-isiksus Uudishimulik, aga laisk isiksus Oma privaatsust ohverdav Virtuaalset mälu kasutav Ei talu vaikset aega Internetti kuritarvitav või sõltuv sellest Virtuaalsust üha enam hindav ja reaalsuseks pidav Kui teises elus tegutseja Avatarina tegututsev Eskapistlik kardab tõelisust, reaalsuse eest põgenev. Regressiivne- taandareng Destruktiivne- norm. Struktuuri vigastav Impulsiivne- hetke ajel toimuv Nartsissistlik- isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus Kompulsiivne- sunduslik
Nõrgamõistuslikkus · Vaimne alaarend, püsib teatud tasemel kogu elu; iseloomulik on tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrdameelsus · Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut. · Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire · Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus · Algav või kergekujuline nõdrameelsus · Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine
kool Sarimõrvari mõttemaailm nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus
Mõlemad rõhutasid nartsissistliku kõrkuse varjus olevat haavatavust, kuid ei nõustunud sellise häirega inimese arengu ja raviga. Nende ideede kirjeldamine nõuab omamoodi spetsiifilist, eemaletõukavana tunduvat sõnavara. Kernbergi järgi sisaldab meie lapsepõlve sisemaailm kujutluspilte meile emotsionaalselt tähtsatest inimestest, eriti meie vanematest, ja meist endist. Need objektid ja meie suhted nendega on nartsissismi mõistmise võti. Kernberg usub, et nartsissistliku isiksusehäire põhjustab külm, ükskõikne, seesmiselt agressiivne lapsevanem, kes püüab last veenda tema tähtsuses, kuigi teda tõeliselt ei armasta. Nartsissistlikud inimesed elavad pidevate sisemiste kujutluspiltide hirmus. Vanematele omistavad nad oma lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted
· Paradoksaalsed reaktsioonid: ärevuse ja agressiivsuse suurenemine Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus Vegetatiivsed nähud: higistamine, südamekloppimine, vererõhu kõrgenemine, värinad, peapööritus Krambid · Riskitegurid Ravi: kestus üle 6 kuu, suur annus, lühikese toimeajaga ravim, äkiline lõpetamine Patsient: varasem sügav ärevus, uimastite tarvitamine, naissugu, kaasnev isiksusehäire või paanilise hirmu sündroom · Ravimeetmed Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase ravimi lisamine, kognitiiv-käitumisteraapia Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! · GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest · Kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - ja veel mitu muud alaühikut · Bensodiasepiinide seondumiskoht on -valgul, sobivad 1, 2, 3 ja 5. Neil on kindlas
jälgimine - Traumaeraapia on näidustatud tõsiste sümptomitega inimestele esmese kuu sees - Kõigile PTSDga patsientidele pakutakse kas traumale fokusseeritud KKTd või Ravimid - Täiskasvanud ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine Komorbiidsus - Kui sõltuvus või suitsidaalsus, tuleb nendega enne tegeleda - Kui PTSD ja depressioon siis pigem PTSDga tegeleda sest see on seal all - Kui all isiksusehäire isis ravi pikeneb, siis võib olla tegemist kompleks PTSDga PTSD Psühhoteraapia - KKt kognitiivkäotumis teraapia - Silmaliigutuste teraapia - Võta aega usaldusliku ravisuhte kujunemiseks - Enne traumaga tegelemist: emotsionaalne stabiliseerimine Kompleks PTSD Psühhoteraapia põhimõtted - Printsiip ,, mitte ainult trauma" - Fookus kahel teemal suhe ja probleemilahendus - Konteksti arvestamine - Faasipõhine:
impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus. 11 KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ? Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla. 1. DIEET Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid. S
igale asjale jutustatakse põhjus ( arsti ja kliendi liigsüdamliku suhte puhul) nii et tõsist haigust ei märkagi. 15. KERNBERGI SÜSTEEM Kerenbergi süsteem määratleb psüühilisi haigusi vastavalt funktsioneerimise ja ego tunnetuse tasemele- astmele? Ego teljele on suunatud psühhoteraapia ja funktsioneerimise teljele on suunatud erinevad medikamendid Vertikaalteljel inimese funktsioneerimise tasabd,horisontaalteljel ego tunnetuse tasand. Ühikuteks: psühhoos, isiksusehäire e. psühhopaatia, ärevushäire e. neuroos, norm. Normaalsel inimesel mõlemad näitajad normis. EMBED PBrush 16. POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID Sümptom on ühe psüühilise funktsiooni hälve. See on patoloogiline tunnus. Mitte igasugune tunnusjoon ei ole sümptom. Sümptomid jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Pos. Sümptomid on seotud patoloogilise produktsiooniga ( luul, hirm jt. ). Pos. sümptomite puhul lisandub midagi psüühiliste tegevuste aktiivsus. Uute avalduste
traumajärgse stressihäire sümptomeid, püsihäiretest aga skisoidset isiksust. (4) Tühistamine (Ungeschehenmachen; undoing) on kujutletava kurja heakstegemine, isik püüab muuta oma mõtteid, sõnu, zheste või tegusid olematuks ning rakendab vastupidise tähendusega mõtteid või käitumisviise. Esineb sageli obsessiiv- kompulsiivsete häirete korral, aga veel sagedamini on püsikaitse läbi elu, võttes liialdatud iseloomujoone või obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäire kuju. (5) Projektsioon (Projektion; projection) on oma iseloomujoone, tunde, soovi või koguni mõne objekti, mida subjekt ei suuda endas ära tunda ja mis on välja tõrjutud, eemaleheitmine ja mõnele teisele inimesele või objektile ülekandmine. Sellisel kujul on projektsioon üsnagi algeline kaitsemehhanism ning tüüpiline sellisele lihtsakoelisele häirele nagu paranoia. (6) Enese vastu pööramine (Wendung gegen die eigene Person; turning round upon
2) Üksikjuhtumite suur arv: hea eksperimentaalne kava, võrreldud teistega 3) Ravimanuaalidele vastavus 4) Katsegrupid detailselt kirjeldatud 5) Mõju demonstreerinud 2 eri uurijat Biopsühhosotsiaalne lähenemine Organism seotud. Bio + sots + psüh interaktsioon. Normaalsuse mõistmiseks nii inimese kui keskkonna uurimine vajalik. Tänapäev: 300 häiret, 400 teraapiat, 200 lastele DSM IV teljed I. põhidiagnoos II. kaasuv isiksusehäire v vaimne alaareng III.kehaline haigus, seotud põhiga IV. psühhosotsiaalse stressori tase (1-5) V. üldine funktsioneerimine (1-100) 10. loeng Mõtlemine ja keel MÕTLEMINE mõistete moodustamine, vaimsete elementidega manipuleerimine, organiseerimine, probleemide lahendamine Peirce sümbol on miski mis mõtlemises asendab midagi muud Elemendid esinevad Analoogiliselt kujundina Sümboliliselt mõistete, skeemidena, stsenaariumitena Keel loov, struktureeritud
Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid. Paanikahäire Paanikahood erinevad oma kestvuselt, sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofimõtete sisu poolest. Paanikahood võivad ootamatult ilmneda ka une pealt. Komorbiidsus: Depressioon 50-60% Teised ärevushäired- agorafoobia, sotsiaalfoobia Alkohoolisõltuvus Vältiv, sõltuv ja histriooniline isiksusehäire Kroonilise valu sündroom Ärrituva soole sündroom Seletusi: Algab tüüpiliselt varases täiseas, tavaliselt elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal. Umbes 30% patsientidest esimene paanikahoog seotud võõrutusnähtudega psühhoaktiivsetest ainetest või alkoholist. 30-40% häire tekkest seletav pärilikkusega Mitmed neurokeemised mudelid. Kognitiivne mudel:
.. Kahjuks jõuavad psühholoogini õigel ajal väga vähesed "kasvatusimed", enamikku. ( Pere ja Kodu 2009) 4.2 Eneseimetluse ärahoidmine - · Laitus ja kiitus tuleb tasakaalustada Nii nagu suureneb kihistumine, leidub meilgi printse ja kerjuseid üha rohkem. Kurb on see, et mõlemad eneseimetlejalikud poolused kipuvad teineteist vastastikku eitama ja hävitama. Siit ka vägivald ja pime kättemaks. Kannatajaks jääb aga enamus, kes ei kuulu ühte ega teise äärmusesse. Nartsissistliku isiksusehäire äärmus on psühhopaatia diagnoos, mida kandsid Aleksander Nevski, Ivan Julm, Hitler, Stalin jne. Iga rahvus ja ajastu sünnitab ning kasvatab oma hävitajaid ja ülistajaid. Milline oleks õige käitumisviis, mis hoiduks last liialt alla surumast või üle hellitamast. Me peame õpetama last oma tegude eest vastutama ja andma talle kogemuse, et igal teol on tagajärg. Lapse jaoks võiks karistus olla lõppenud siis, kui ta on õppinud ja tahab pahategu ise heateoga heastada.
impulsikontrolliga ning ülemäärase aktiivsusega, siiski oma igapäevase tööga saavad nad edukalt hakkama. Ainult, et nad ei suuda olla piisavalt järjekindlad, põhjalikud ja oma tööd korralikult planeerida. Ei suudeta hoida lähisuhteid. Lähedane suhe ammendub kiiresti ning otsitakse uusi tutvusi, vahetatakse elukaaslaseid, satutakse sõltuvusaineid tarvitama. Täiskasvanu eas võib olla välja kujunenud isiksusehäire ehk psühhopaatia. Lisaks võivad tulla ka teised psüühikahäired, millest sagedasemad on masendus ja suurenenud ärevus. KUIDAS RAVIDA HÜPERAKTIIVSUST ? Kindlat ravi pole olemas. Kuid pakutakse mitmeid variante kuidas hüperaktiivsusega toime tulla. 1. DIEET Võimalikuks vormiks oleks dieet. Kuna arvatakse, et hüperaktiivsust võib vallandada teatud toidulisandid. 2. RAVIMID Ravimite kasutamisele tuleks mõelda siis kui laps on diagnoosipanekul halvas seisus. Osaliselt
eelkõige psühholoog või psühhiaater. Algpõhjustena on välja toodud stressi, depressiooni, lapsepõlvetraumasid, seksuaalsest ärakasutamist ja muud sarnast. Ravi on iga inimese puhul individuaalne, kuid sagedamini on abi nõustamisest, mis on kombineeritud depressiooniravimitega. On leitud ka seos pärilikkusega, ning on lausa väidetud, et enamasti on sellist seisundit põdeval inimesel lähisugulane, kes kannatab isiksusehäire all. Kindlasti ei aita sellise seisundiga inimesi juuste väljalangemise vastu mõeldud ravimid. Kuna põhjus on psühholoogiline, pole siinkohal kosmeetikumidest abi. Kõõm • Kuiv kõõm, s.o. lahtiste helvestena juuste vahel. • Rasune kõõm, nahatükid on peanaha küljes kinni. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine.
jooksul muutuda. Tavaliselt on väga raske hinnata, millises ulatuses teatud funktsioonide kaotus võiks olla tahtlikult kontrollitav. Kuigi neid häireid klassifitseeriti varem mitmesugust tüüpi hüsteeriana, tundub praegusel ajal kasulikum hoiduda hüsteeria mõistest, niipalju kui see on võimalik, kuna sel on palju tähendusi. Huvitavamaks sellest häirete klassist on kindlasti isiksuse mitmesus (dissotsiatiivne isiksusehäire, isiksuse lõhestumine). Väga harva ette tulev häire ning on vaieldav, millises ulatuses on see kultuurile iseloomulik. Oluline tunnus on kahe või enama selgelt väljendunud isiksuse ilmne olemasolu ühes indiviidis, kusjuures korraga esineb vaid üks neist. Iga isiksus on täielik, omades individuaalset mälu, käitumist ja eelistusi, mis võivad olla märkimisväärses vastuolus algse isiksusega. Kahe isiksuse koosesinemisel domineerib tavaliselt neist üks, kuid
3 Psühholoogilis-bioloogiline lähenemine Kuritegevust mõjutavad individuaalsed omadused: - vanus: kuritegelikkuse tipp teismelise eas ja kahekümnendates aastates. - sugu: mehed teevad rohkem. - intelligentsus: kurjategijate IQ on keskmisest madalam. - impulsiivsus: ilmselt olulisim kuritegelikkust ennustav isiksusejoon. - antisotsiaalne isiksusehäire: eriline isiksusetüüp, mida iseloomustab külm ja kalkuleeriv suhtumine kaasinimestesse, suutmatus kaasa tunda teiste inimeste kannatustele. Geneetilised uuringud Käitumisgeneetilised uuringud on leitud, et kurjategijate sugulastel on keskmisest suurem tõenäosus ise kurjategija olla. Seega on kalduvus kurutegelikkusele geenide poolt mõjutatud. XYY sündroom geneetilise defektiga mehed; suurt kasvu, mitte kuigi kõrge IQ-ga, agressiivsed, impulsiivsed.
t. inimesed juba sünnipäraselt erinevad oma isikuse omadustelt ja need omadused on väga püsivad inimese elu jooksul, avaldudes inimese käitumises, suhtumistes ja hoiakutes. Ei ole olemas ühetaolist universaalset inimloomust, vaid on isiksuse omaduste komplektide erinevad variandid. 3. Isikuse omadused ei ole "peidus", inimesed hindavad küllalt täpselt enda ja teiste isiksusejooni. Kohtupsühholoogia kontekstis tuleb selgelt eristada mõisteid - isiksuseomadused - isiksusehäire - käitumishäire - psühhopaatia Isiksuseomadused: inimesele kogu elu jooksul iseloomulik tunnuste kogum, mis avaldub tema käitumises, suhtumistes ja hoiakutes Isiksuse omadused ei põhjusta käitumist. Inimese käitumises, tema sotsiaalsetes suhetes avaldubki tema isiksus. Normi piires olevate isiksuseomaduste vahetu põhjuslik seostamine konkreetse õigusvastase teo toimepanemisega ei ole teaduslikult põhjendatud.
Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. 40% sümptomivabad. 40% kergemad sümptomid. 20% psühhosotsiaalselt invaliidistunud. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. Agorafoobia Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega. Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades, kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või, kus abi pole käepärast. Tüüpilisemad situatsioonid on: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas viibimine, järjekorras seismine, sillal viibimine, sõitmine ühistranspordiga. Olukordi välditakse või talutakse suure ebamugavustundega. Võib olla väga invaliidistav
üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus:
kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Sageli esineb perekonniti. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole. Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia avalike kohtade hirm. Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma. Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne. 12 Paanikahoog Järsku tekkiv hirmu või ärevushoog. Üksikuid juhuslikke hooge võib tekkida ka tervetel inimestel. Hoo vältel võivad esineda sümptomid südamepekslemine, higistamine, treemor, õhupuudustunne, valu või raskustunne rinnus, poomistunne, iiveldus või kõhuvalu, pearinglus, depersonalisatsioon, enesevalitsemise kaotamine või ,,hulluks minemise" hirm,
Psühhosotsiaalsed faktorid - Elusündmused ja keskkonna stress - Perekond - Haiguseelsed isiksuse omadused - Õpitud abituse teooria - Kognitiivsed teooriad Depressiooni kulg ja komorbiidsus - Enamasti krooniline kulg - Kui ravi saab esimese episoodi ajal siis 50% ei kordu - 10-15% ei saavuta remissiooni - Mitteparanejail sageli allasuv düstüümia - 10-15% suitsiidi risk - 60% muu psüühikahäire - 30% isiksusehäire - 58% kehaline haigus või häre Düstüümia Krooniline meeleolu alanemine mis ei vasta kerge või mõõduka korduva depressiooni kirjeldusele ega diagnostilele juhistele ei üksikute episoodide raskusastme ega kestuse poolest Bipolaarne häire Depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite vaheldumine: maniakaalsd, hüpomaniakaalsed, Segatüüpi, depressiivsed episoodid, remissioonifaas, psühhootilisus võib lisanduda nii depressiivses kui maniakaalses faasiss
Nad on valelikud ja julmad ning kuritegelik käitumine on tegevus,mis sobib kõige paremini nende natuuriga". 1930.aastal tõi Briti psühhiaater G.Patridge psühhopaadi asemel käibele "sotsiopaadi"nimetuse,rõhutaddes niisuguste indiviidide sotsiaalset kohanematust.Väga oluliseks tähiseks psühhopaatiauuringutes oli Hawey Clechley poolt 1941.aastal avaldatud raamat "Mõistlikkuse mask".1968,aastal võttis Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon kasutusele uue mõiste "antisotsiaalne isiksusehäire".Selline indiviid on "alates varasest nooorusest ja edaspidi täiskasvanuna hoolimatu käitumisega teiste inimeste õiguste suhtes".Samuti märgitakse niisuguste isikute agressiivsust ja käitumise ennustamatust.Teisiti öelduna seostub antisotsiaalne isiksusehäire otseselt regulaarse,pideva,jätkuva kriminaalse käitumisega. Antisotsiaalset isiksusehäiret ja psühhopaatiat ei saa pidada sünonüümideks,sest klassikalises mõttes psühhopaate
farmakokineetilistest omadustest (metabolismist) Võõrutussündroom pärast bensodiasepiine · Sümptomid Ülemäärane erutatus: ärevus, ärrituvus, unetus, rahutus Vegetatiivsed nähud: higistamine, südamekloppimine, vererõhu kõrgenemine, värinad, peapööritus Krambid · Riskitegurid Ravi: kestus üle 6 kuu, suur annus, lühikese toimeajaga ravim, äkiline lõpetamine Patsient: varasem sügav ärevus, uimastite tarvitamine, naissugu, kaasnev isiksusehäire või paanilise hirmu sündroom · Ravimeetmed Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase ravimi lisamine, kognitiiv-käitumisteraapia Rahustid : bensodiasepiinid Uinutid : bensodiasepiinid · Alprasolaam & XR (Xanax) · Brotisolaam ( Lendromin) · Kloordiasepoksiid (Librium) · Estasolaam ( Esigan)
- mis soodustab kurjategijaks saamist, milline on kuri vähemus. kurjategijate maailm; enamasti vangide uurimine. Psühho-bioloogiline lähenemine - mis soodustab ohvriks langemist enamasti Sotsiopaat tavaliste inimeste uurimine. - Antisotsiaalne isiksusehäire - Külm, kalkuleeriv suhtumine teistesse Bioloogiline teooria (19. saj 20. saj algus) inimestesse. - kuritegevus on kaasasündinud - Võimetus teistele inimestele kaasa tunda (vähene - kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud empaatiavõime)
Unsocial ehk alasotsiaalne käitumine - ühiskonnas kehtivaid norme ei täideta, kuid ei tehta seda tahtlikult. Inimene pole norme ära õppinud. Üks põhjuseks, miks ei ole norme ära õppinud on see, et inimene on liiga noor (vanus) või on inimesel puue, mis ei piiritle seda normi ning seetõttu käitub inimene normi vastaselt. Antisocial personality düssotsiaalne isiksus. Selle haiguse saab määratleda Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni kaudu. Düssotsiaalne isiksus isiksusehäire, mis torkab tavaliselt silma ränkade vastuolude tõttu inimese käitumise ja valitsevate sotsiaalsete normide vahel. Tavaliselt esineb kalk hoolimatus teiste suhtes; tugev ja püsiv vastutustunde hoiak; sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eriamine; võimetus püsisuheteks; madal frustratsioonitaluvus; võimetus tunda süüd ja õppida kogemustest ja nii edasi. Attention deficit disorder - see on düssotsiaalne isiksus, seda väljendit kasutab psühhiaater.
Psühhopatoloogiline mudel kui lapse väärkohtlemise psühhiaatriline käsitlus keskendub väärkohtlevatele täiskasvanutele omastele düsfunktsioonidele. Selles mudelis tuuakse ära väärkohtlevat käitumist soodustavad karakteristikud. Nendeks on kalduvus tajuda endast sõltuvaid inimesi moonutatult, raskused agressiivsete impulssidega toimetulekul ja enda väärkohtlemise kogemus lapsepõlves. Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt põhjustab väärkohtleja sotsialiseerumishäire tal isiksusehäire. Peale selle on väärkohtlejal eelsoodumus vägivaldseks käitumiseks (Browne 1988, 18). Üheks lapse väärkohtlemist soodustavaks teguriks on oma tunnete projitseerimine lapsele. Nii näiteks võib vanem käituda lapsega kui täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22)
Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes
Morgan ja Murray 1935 Otsene mõõtmine: - Enesehinnangutestid - Objektiivtestid(sageli küsimustikud) – võimaldavad saada vastuseid isiku elu seikade ja teda iseloomustavate omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust. - Küsimustikud MMPI S.R.Hathaway ja J.C.McKinsley 1940 Minnesota mitmefaasiline isiksuse küsimustik, 567 väidet = Minnesota Multiphasic Personality Invenroty Isiksusehäire: Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega Isiksushäirete kui omaette diagnostiliste ühikute kirjeldamine psühhiaatrias alates 18.saj lõpp – 19.saj algus Hullumeelsus ilma segadusteta Moraalne vaimuhaigus Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine Ebanormaalne käitumismuster on püsiv ja pikaajaline Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes
1. antidistsiplinaarne käitumine 2. antisotsiaalne käitumine 3. delinkventne käitumine 4. autoagrssiivne käitumine II. kliiniline isiksuse psüühiline seisund 1. häire ilmingud 2. häire miteilmnemine III. isiksuse dünaamika käitumishäire suhte isiksuse küpsemise ja arenguga 1. isiksuse häire areng korduvate neg. Faktorite mõjul väljakujunenud isiksusehäire. Psüühiline omapära avaldub kõikides situatsioonides. Omadused püsivad kogu elu. Kohanematus ühiskonnas. 2. isiksuse aktsentuatsioon isiksuse häire ilmingud kaovad negatiivsete vähenemisel või positiivsete faktorite lisandumisel. Aksetuant isiksuse struktuuri häired pole sellise ulatusega nagu isiksuse häirete puhul, vaid jäävad normide piiresse.
kättemaksuks. Statistikaamet (2010) mehed kogevad pigem esemega loopimist, löömist, naised pigem peksu, kägistamist ja seksuaalset vägivalda. Koduvägivald ei ole ainult oskuste puudusest tulenev käitumine, vaid ka soovimatus teisiti käituda. Mida madalam on haridus, seda rohkem on ka füüsilist vägivalda ka nõrgema inimese vastu. Vägivald algab manipuleerimisest, kontrollimisest ja läheb füüsiliseks. Riskifaktorid: Psühhopatoloogiline (raske depressioon, äravus ja isiksusehäire). Soosiv suhtumine vägivalda. Vanus: sagedaseim 20ndates inimeste seas. Alkoholi (kuri)tarvitamine- 60% koduvägivalda kogenud naistest (meeste puhul tegemist olnud alkoholijoobega) (statistikaamet 2010) Varasem kokkupuude vägivallaga. Kooselu (lahus elavate paaride seas vägivalla tarvitamist oluliselt vähem). Sotsiaalne isoleeritus (ahvardustega maha jätta jms) Õpetaja peab laste vaba aja vastu huvi tundma; ei tohi soosida vägivalda; peab küsima ja kuulama!
oleksid seotud kriminaalse käitumisega, skisofreeniat. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häires tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Lisaks pakuti veel haigust nagu bipolaarne häire. Bipolaarne haire ehk mania, varasem nimetus on maniakaalne depressioosne psuhhioos. See on haigus, kus inimene ei suuda oma viha taltsutada; 67 lõhestunud isiksuse sündroom; antisotsiaalne isiksusehäire; erinevad psühhoosid; depressioon; alkoholism (jt sõltuvushaigused); hüperaktiivsus; XYY kromosoomide kombinatsioon (liigne Y); mõnikord ka vaimne alareng (isik on oma vähesema arusaamisvõime tõttu mõjutustele vastuvõtlikum, ei oska igas olukorras eristada, mida tohib ja mida mitte); psühhopaatia/sotsiopaatia; asperger; passiiv-agressiivne häire; OCD (Ärevushäire); Sadism.
Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused. Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel Praktilised rakendused: • Tsirkuseloomade treenimisel • Psüühikahäirete ravis (nt. skisofreenia, anti-sotsiaalne isiksusehäire) • Bio-tagasiside nt. Kõrge vererõhu, migreeni ravis Õppimine vaatluse teel - Õppimine toimub teise inimese (mudeli) jälgimise teel. On efektiivsem kui kõigi situatsioonide isiklik läbielamine. Hoiab kokku aega, on turvalisem. Vaadeldu käigus õpitu rakendub tegevuses ainult teatud tingimustel Implitsiitne õppimine - Keerulise informatsiooni õppimine, ilma et õppija suudaks teadlikult meenutada mida ta õppis
saama ja tegu juhtima, kuid psüühika haigusliku kõrvalekalde tõttu oli see võime piiratud? Sisuliselt peaksid need kriteeriumid välja selgitama ka isikupoolse kuritahtlikkuse, sest on ilmne, et oluline psüühikahäire mõjutab ka õiguse taju. Piiratult süüdivana võib käsitleda nõrgamõistuslikkust. Enamikul sellesse kategooriasse kuuluvatel isikutel on välja kujunenud psüühika raskekujuline kõrvalekalle (samas klassis kerge vaimse alaarenguga). Isiksusehäire kahjustab ilmselt oluliselt ka isiku töövõimet ja häirib igapäevaelu korraldamist. Antisotsiaalne ja ebastabiilne isiksusehäire soodustab impulsiivset ja õigusvastast käitumist kõige enam. Seega tuleks praktikas piiratud süüdivaks lugeda kerge nõrgamõistuslikkusega isikud, kergelt nõdrameelsed isikud, samuti skisofreenikud, kellel ei ole teo toimepanemise ajal ilmekaid psühhoosi sümptomeid, samuti sügavate isiksusehäirete (nt piiripealsed seisundid) isikuid
annaabi.ee 
