Kaks esimesena nimetatut domineerisid kaua aastaid isiksuseuuringute vallas. Järgmised kolm on aga tänapäeval väga aktiivselt kasutatava Suure Viisiku mudeli (The Five Factor Model või ka "Big Five") loojad, edasiarendajad (sulgudes inglisekeelsed terminid). Peamine erinevus eri teadlaste poolt koostatud mudelites on isiksust kirjeldavate faktorite arvus. Näiteks Eysenckil on kolm, Cattellil kuusteist, Goldbergil, McCrae`l ja Costal viis faktorit, milleks on ekstravertsus, sotsiaalsus, meelekindlus, neurootilisus ja avatus. Kõrge ekstravertsuse määraga inimesi iseloomustatakse kõige sagedamini kui väga seltskondlikke inimesi. Nad on jutukad, südamlikud, rõõmsameelsed, sõbralikud, vastutulelikud ja armastavad teisi inimesi. Neil on rohkem lähedasi sõpru kui introvertsetel inimestel ja ka vaba aega meeldib neile veeta teiste inimeste keskel. Ekstraverdid on aktiivsed, hästi kohanevad, optimistlikud, entusiastlikud ja seiklushimulised. On
Neid nimetatkse sageli isiksuseomadusteks. Pärilikkuse mõju isiksuseomaduste kujunemisele • On levinud seisukoht, et enamus isiksuseomadusi on 40-60% osas päritavad. Antud seisukoht ei ole väga täpne. • Isiksuseomadused, nagu kõik teised bioloogilised omadused, kujunevad keskkonna ja geneetika vastastikuse mõju tulemusena. Isiksuse viiefaktoriline mudel kirjeldab inimest kõige üldisemal tasandil: 1. Neurootilisus 2. Ekstravertsus 3. Avatus kogemusele 4. Sotsiaalsus 5. Meelekindlus Neurootilisus • Neurootilisus - kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms). Neurootilisus on kalduvus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses, võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Ekstravertsus • Ekstravertsus - seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. • Introvertsus - vastand ekstravertsusele, eelistavad
Emotsionaalne ebastabiilsus "Suur viisik" (Big Five) Mis on isiksuse seadumus? inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda. · Vaatamata isiksust kirjeldavate sõnade suurele arvule, kasutab inimene neid selliselt, nagu oleks tal vaid viis täiesti sõltumatut teemat või kategooriat. P.Costa, R.McCrae, "Suur viisik", P.Costa, R.McCrae Meelekindlus Sotsiaalsus Avatus kogemusele Ekstravertsus Neurootilisus NEASM "Suur viisik" (Big Five) Meelekindlus Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Avatus kogemusele seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas. Avatus seadumus, mis paneb inimese huvi tundma ümbritseva kogemusele maailma ja oma siseelu vastu. Sotsiaalsus seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik Meelekindlus seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimene planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane. Suur Viisik (Big Five) • Kas “suur viisik” hõlmab kõike, mida saab isiksuse kohta öelda? • Ei – kuigi peaaegu iga isiksuse konstrukt on kirjeldatav Suure Viisiku abil, ei ole võimalik Suurest Viisikust kõiki isiksuse konstrukte tuletada.
Essee Kes on ellujääjad. Hetke majandusliku olukorda vaadates, tekib aegajalt ikka küsimu, et kes on need inimesed kes suudavad toime tulla ja vaatamata kõigile raskustele, sellest olukorrast võitjana välja tulla. Kui suur tähtsus isiksuse omadustel selles on? Oma pooleteist aastase psühholoogia õpingu jooksul olen teada saanud, et isiksuse tuuma moodustavad, Costa ja McCrae suur viisik ehk viis joont: neurotism, ekstravertsus, meelekindlus, avatus ja sotsiaalsus. Kõige rohkem on neist tähelepanu pööratud neurotismile, kuna kõrge neurootilisusega inimestel on kalduvus käituda emotsionaalselt. Neurootilisuse tuum on kalduvus kogeda mitmesuguseid negatiivseid emotsioone, mistõttu neurootilistel inimestel on raske kontrollida oma impulsse ja toime tulla stressiga. (Costa, McCrae 1992). Stressiga mitte toimetulemine juba näitab, et hetkel raske majanduslik olukord võib kõrgema neurootilisusega inimestele tunduda ületamatu
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse:
ISIKSUSEOMADUSED Koostas: Sissejuhatus Gordon Allport: isiksuse määravad kesksed (esmased ) ja teisesed tunnusjooned; inimest saab kiiresti iseloomustada vähem kui 10 sõnaga Raymond Cattell: 16 isiksusefaktorit Hans Eysenck : 3 põhimõõdet- ekstravertsus- intravertsus, neurootilisus (emotsionaalne stabiilsus) ning psühhootilisus (julmus, hoolimatus, normide eiramine) Suure Viisiku kontseptsioon ( Costa, McCrae ) neurootilisus ekstravertsus sotsiaalsus meelekindlus avatus Neurootilisus seadumus negatiivsete emotsioonide (hirm, kurbus, süü, viha jne.) kogemiseks. Neurootikul on soodumus emotsionaalseks häirituseks, mis avaldub depressioonis, vaenulikkuses ja võimetuses kontrollida oma impulsse pingelistes ja kriitilistes olukordades. Alamskaalad: ärevus, vaenulikkus, masendus, enesekontroll, impulsiivsus, haavatavus. Ekstravertsus seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab
Ryff ja Singer (2000) kasutasid nii empiirilist kui ka juhtumianalüüsi uurimaks, millist mõju eudaimooniline eluviis omas tervisele üldisemalt, hõlmates ka autoimmunnset funktsioneerimist. Nende töö tulemuste põhjal võib öelda, et positiivsed suhted teistega olid eriti olulised tervisega seotud protsesside parandamises. 4 Iseloom, individuaalsed erinevused ja heaolu. - ekstravertsus ja meelekindlus on positiivses seoses subjektiivse heaoluga (DeNeve & Cooper) - sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus kogemusele on vähem seostatud subjektiivse heaoluga, kuna individuaalsete omadustena on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima
Ilmumise aasta, köite (volume`i) ja lehekülgede numbrid: Vol. 61, No. 3 (Aug., 1999) pp. 651-660 SISSEJUHATUS Kasutades isiksuse viie faktori mudelit, vaatleb antud uurimus isikutunnuste osakaalu abielulisel kohanemisel. Valim koostati 446st paarist, kes läbisid nii Kohanemise Kaksikskaala (DAS) kui ka NEO Viie Faktori Testi (NEO-FFI), mis mõõdab selliseid isikuomadusi nagu neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Hierarhilise regressioonanalüüsi tulemused näitasid, et enese ja partneri poolt ära märgitud isikuomadused olid enese poolt märgitud abielulise kohanemise tähtsaks prognoositud tunnuseks nii naistel kui meestel. Leiti, et lisaks neurootilisusele aitavad ka isikuomadused abielulist kohanemist ka prognoosida. See uuring peaks autorite arvates aitama kaasa isiksuse ja abielulise kohanemise vaheliste sidemete mõistmisele kasutades isiksuse viie faktori mudelit ehk Suurt Viisikut
Individuaalsete erinevuste psühholoogia kordamine eksamiks Isiksus indiviidi iseloomustav mõiste, sõltub eripäradest ja omadustest. Isiksuse kirjeldamine: 1) neurootilisus (seadumus neg emots kogemiseks, emots häiritus) 2) ekstravertsus (psüh energia välja, aktiivne, enesekindel, jutukas, emots tasakaalus) 3) avatus (huvi maailma ja oma siseelu vastu, fantaasia, ideed) 4) sotsiaalsus (usaldus teiste vastu, omakasupüüdmatu, leplik, osavõtlik) 5) meelekindlus (kontroll soovide ja impulsside üle, planeerimine, enesedistsipliin) Teadus on nähtuste ja tingimuste süstemaatiline vaatlemine selleks, et tuvastada fakte ja seaduspärasusi, mille põhjal formuleerida teooriaid. Teooria hulk omavahel seotud väiteid, mis seletavad teatud reaalsuse vaatluse tulemusi, pakub pildi reaalsusest -> peab olema põhjalik, lihtne, sidus, empiiriliselt valiidne, testitav, kasulik, inspireeriv. Uuritakse:
inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest kirjeldada on oluliselt seotud kas ühe või enama suure viisiku faktoriga. Neurootilisel inimesel on soodumus kogeda negatiivseid emotsioone ning nad on rohkem avatud depressioonile ja vaenulikkusele. Neurootilisel inimesel on madal kontroll impulsside üle pingelistes olukordades. Ekstravertsel inimesel on soodumus kogeda positiivseid emotsioone, ta on aktiivne ja seltskondlik.
Melbourne ülikoolis läbi katse 123 õpilase vahel, kellel paluti ühe silmaga jälgida punast ning teise silmaga rohelist kujundit. Tulemuseks saadi see, et avatud mõtteviisiga õpilased nägid kahe erineva kujundi asemel hoopis segutaju mõlemast. Tavaliselt näeksid inimesed ühte kujundit korraga, vahelduvalt mõlema kujundi vahel. See on esimene katse, mis näitab suurema avatusega inimestel erinevat nägemistaju. Ülejäänud neli peamist isiksuse joont – meelekindlus, ekstravertsus, koostöövalmidus ja neurootilisus ses katses segatajuga ei seostunud. Kaarel Trepp 10.d
· Sublimatsioon aktsepteeritud asendamine Tohutu energia õnne või viha tõttu. Palju kasulikku saab selles meelevallas tehtud. · Introjektsioon endasse võtmine Ebakindlana tundes, hakkab inimene mängima kedagi teist. Olles keegi tein tuleb jõud ja julgus. · Regressioon- arengus tagasilangemine N: laps hakkab uuesti titeks, et saada tähelepanu. 13.Kaasajal tuntuim joonteteooria Costa ja McCrae Suur Viisik. Ekstravertsus, neurootilisus, avatuse, sotsiaalsus ja meelekindlus. Naiste ja meeste erinevus neurootilisuse osas. Ekstravertsus aktiivne, kehtestav, jutukas, Neurootilisus - ärev, ennasthaletsev, ebastabiilne Avatus kogemusele artistlik, uudishimulik, loov Sotsiaalsus lugupidav, andestav, lahke, usaldav Meelekindlus efektiivne, organiseeritud, usaldusväärne. 14.Maslow vajaduste hierarhia. Millised on inimese esmased ja kõrgeimad vajadused? Isiksuse tervis on enamat kui haiguse puudumine. See on
isik.Nii et see näitab, et üksi geenidest ei pruugi kasu olla ja isegi andega inimesed peaksid veidi vaeva nägema, et sellel maksimaalne efekt oleks. Siit tuleneb järgmine võrdlus: kui üksteisega võrrelda sünnipärase oskusega inimest, kes on oma annet rakendanud ja palju vaeva näinud inimesega, kes on sünnipärase andeta ,ei suuda kingita inimene kunagi nii geniaalne olla. Kuigi anne on enamasti päritav, viib inimese lõppsihini siiski meelekindlus ,edasipüüdlikkus ja soov midagi ära teha, mitte n.-ö. õlgedel lesimine. Rain Hiietamm G1B
Elujooksul omandatud- karakter, motivatsioon, väärtussüsteem, hoiakud, roll. Karakter on isikuse om, mis näitab inimese suhtumist töösse,iseendasse, teistesse ja väljendab tahteomadusi. SVT Neurootilisus-kalduvus muretseda, ebastabiilsus, ks. Ekstraverdsus- kalduvus jutukusele, väljapoole suunatus, pos meelestatud. Avatus kogemustele- uudishimu, soov juurde õppida, kujutlusvõime, arukus, kujutlusvõime, kohanemisvõime. Sotsiaalsus- abivalmidus, koostöö valmidus, kaastundlikus. Meelekindlus- kohusetunne, järjekindlus, põhjalikkus. Eriksoni sotsiaalse arengu teooria- 0-1 imik-usaldus, 1-3 väikelaps- iseseisvumine, kahtlemine, häbi, 3-6 koolieelik- algatusvõime, süüdiolek, 7-11 noorem kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide
Ta võis ka kirju kirjutada • Roomas paigutati ta koduaresti, kuid ta võis külalisi vastu võtta. Ta võis ka kirju kirjutada • Järgnrvatel aastatel langes keiser Nero tagakiusamise ohvriks. Tal raiuti möögaga pea maha • Sellest ka möök tema embleemil • Pauluse põrm aga on maetud San Paolo fuori le Mura basiilikas. • Pauluse kirjad õhutavad noori kogudusi ühinema ühtseks kirikuks • Need on ühtlasti esimesed kirjalikud dokumendid kristlusest • Pauluse meelekindlus ja truudus oma tõekspida- miele, vaatamata tema kannatustele, olid paljudele eeskuju- ks, inspireerides muusikuid ja kunstnikke TÄNAME
-‐ Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone -‐ Avatus – seadumus, mis paneb inimese tundma huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu -‐ Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik -‐ Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. -‐ Iga isiksuse omadus on oluliselt seotud ühe või mitmega suurest viisikust. Faktoranalüüs – põhiline andmehulga redutseerimise meetod. • Sisuline kriteerium – kui hästi vastab empiiriliselt saadud struktuur
majandamisel, astronoomias, arhitektuuris jne. Inimesed ning riik ei teeninud enam kiriku huve, vaid keskenduti kabanduse, kaubaveo arendamisele, seaduste ning kiriku reformeerimisele. Taoline mentaliteet oli murranguline, seda ilmestasid kokkupõrked teisitimõtlejate ning katoliku kiriku vahel, püüd kaotada indulgentside müümine või kaubandusele tuginev majanduslik tõus. Humanism või inimlikkus, mis allub psühholoogilistele isikuomadustele meelekindlus, iseseisvus, omakasupüüdlikkus, ärgitab inimest millegi uue loomisele (või hävitamisele), näiteks katolikust monarhist suundumine üha enam kapitalistliku majandusmudeli suunas või renessansiliku maailmavaate kujunemine humanistliku ja moraalitunnetuse abil (või vastupidi). Humanism oli täielikult vastu kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale ning selle ideoloogia maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte Jumal. Kõiges leidub
Pharma Holding OÜ juhatuse liige Kadi Lamboti arvates oleme me kõik kaasa saanud mingi geenikomplekti, on vaid küsimus, kas need avalduvad. Geenidega antavate tunnuste avaldumine sõltub suuresti keskkonnast ehk siis sõltub sellest palju kes su ümber on. Konsultant ja executive coach Riina Varts arvab samuti et juhiks ikka enamasti sünnitakse, sest vaadates suurt viit isikuomadust, mille sündimisega kaasa saab, siis kaks neist on juhi puhul väga olulised: emotsionaalne stabiilsus ja meelekindlus. Väga oluline on juhi eneseteadlikkus, sest kui ta oma piiranguid teab, siis ta saab muutmist vajavaid kohti arendada. Samas Eesti Tööandjate Keskliidu juht ja executive coach Toomas Tamsar, ei usu et on olemas hea pakett juhi omadusi – kaasasündinud või mitte. Palju räägitakse et juhid peavad olema ühe rohkem inimesekesksemad, samas võivad olla väga head juhid ka täielikud jõhkardid. Talle tundub, et on 3 asja, ilma milleta ei saa olla hea juht. Esiteks julgus
Sensoorse info interpreteerimiseks kasutatakse mudeleid, ideid ja ootusi Alt üles- tahtmatu, automaatne, spetsiifilise kausaalsuse otsimine. Sensoorse info kogumine ja siis integreerimine Bioloogia-> käitumine (bottom-up) Enim uuritud molekulid ja geenivariandid: katehhoolamiinid, neuropeptiidid DNA-> valgud-> kude-> kogemused SUUR VIISIK (top down) - neurootilisus- soodumus kogeda neg emtosioone (seos psühhopatoloogiaga) - ekstravertsus - avatus kogemusele - sotsiaalsus - meelekindlus stabiilsus e alfa-metaomadus= neurootilisus(pööratud)+ sots+meelekindlus plastilisus e beeta-metaomadus= ekstravertsus+ avatus/intellekt - alfa ja beeta omadused on pärilikud - stabiilsus seotud serotoniini - plastilisus dopamiiniga Eysenck - isiksuse 3 dimensiooni: ekstravertsus-introvertsus, neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus ja psühhotism - ekstra/introvertsusega seotus retikulaatse aktivatsioonisüsteemiga (ARAS)
your neighbor's wife, nor his male servant, nor his female servant, nor his ox, nor his donkey, nor anything that is your neighbor's.' Church holidays · Starts with first advent, what did it mean ? · Christmas the celebration of the birth of Jesus Christ · Lent (paast) · Colours Colours have also different meanings The Seven Virtues Prudence Fortitude Temperance Justice (Mõistlikkus) (Meelekindlus) (Mõõdukus) (Õiglus) · 7 Virtues: Cardinal Virtues (inimlikud voorused) ja Theological (jumalikud) Faith (Usk) Charity / Love ( Halastus/ Armastus) Hope (Lootus) The Seven Vices "Desperation (Meeleheide) Envy ( Kadedus) Infidelity (Truudusetus) Injustice (Õiglusetus) Wrath (Viha) Inconstancy (Heitlikkus) Foolishness (Rumalus) The death · "You have been taken from the earth and you have to become it again"
Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, meelekindlus ja sotsiaalsus. Laps on ainulaadne isiksus, kes valmistub koos meiega oma eluks. Tema ainulaadsust võib toetada vaid armastuse, austuse ja usalduse õhkkonnas. Laps lähtub kasvatusest ja annab sageli endast parima, et ennast heast küljest näidata. Lapsed on tujukad ja egotsentrilised, nende mõttelaad on erinev meie omast. Lapsed täiustavad meid ja meie neid. Igat isiksust tuleks väärtustada. Me peakseme arvestame, et meil kõigil on ühised
eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku, ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erica. Tema jaoks on oluline suguvõsa puhtus, meelekindlus ja traditsioonid. Paruni arvates pole Oskaril neist midagi ning seetõttu pole ta ka nõus Erica ja Oskari abieluga. Raamatu lõpus tundus vanaisa siiski kahetsevat, et oma tütart Oskarile ei andnud. Majaproua ja majahärra Majaproua on võimukas ja enesekindel, pidades pea igas söögilauas põhjalikke arutlusi teemal "armastus" Majahärra ei rääkinud palju. Kuid kui too midagi ütles, tegi ta seda väga konkreetse ja tabava sõnastusega. Majaproua kireks on lapsed
Treenerite olukord Eestis Eestis on treeneritena tegutsejaid üle 3000. Paljud neist teevad tööd armastusest spordi ja oma eriala vastu, saades selle eest väga väikest palka. Selle jaoks oleks tarvis parandada treenerite olukorda, sest heast treenerist algab tahe ja meelekindlus, mis aastate pärast viib heade tulemusteni ja paremal juhul ka medaliteni. Kui treeneritel olukord oleks parem, siis kindlasti väljenduks see ka sportlaste tulemustes. Seega leian mina, et just riik ja alaliidud peaksid selle koha peal midagi välja mõtlema, mis rahuldaks kõiki osapooli. Kui keskenduda ühe spordiklubi treeneritele, siis on näha, et ühed treenerid annavad nädalas kolm - neli trenni peale enda põhitööd, aga teised annavad päevas juba kaks või kolm trenni.
kaudu - Suur viisik - Neurootilisus – seadumus negatiivsete emotsioonide kogemiseks - Ekstravertsus – seadumus kogeda positiivseid emotsioone. Ekstravert eelistab rahvarohkeid kogunemisi, on aktiivne, enesekindel ja jutukas - Avatus kogemusele – seadumus mis paneb inimese huvi tundma pmbritseva maailma ja oma siseelu vastu - Sotsiaalsus – seadumus usaldada teisi inimesi, olal omakasupüüdmatu, abivalmis, sõbralik ja leplik - Meelekindlus – seadumus kontrollida oma soove ja impulsse. Meelekindel inimne planeerib hoolikalt oma tegevust ette, on tahtekindel ja sihipärane - Isikuseadumuste uurimine - Isiksuseomadusi pole võimalik otseselt jälgida, need avalduvad tegudes, tunnetes, mõtetes, mida on võimalik mõõta – enesekohased hinnangud - Isiksuseomadused varieeruvad – ei ole ühetaolist universaalset inimloomust vaid see eksisteerib erinevates variantides ja astmetes
alternatiividest loobumise kulud. · Laenu võtmise kuldreegel on, et laenu ei tohiks võtta millegi soetamiseks, mis kaotab oma väärtuse enne laenu tagasimaksmise aega. Rahamuresid aitavad ennetada: · oskus planeerida ja seada eesmärke · arvutamisoskused · teadmised tarbija õigustest ja valikutest · ettevõtlikkus ja oskus ümbritsevat infot hinnata, et majanduskeskkonnas orienteeruda · iseseisvus, algatusvõime ja vastutuse võtmine · otsustusjulgus ja meelekindlus eesmärkide elluviimisel Rahaasjade planeerimisel on oluline mõelda tulevikule ja seada eesmärgid. Eesmärgid peavad olema sõnastatud, mõõdetavad ja tähtajalised. Hea eesmärk vastab järgmistele küsimustele: mida soovitakse saavutada? millal saavutatakse eesmärk? millised on eesmärgi saavutamisega seotud kulutused ja võimalused säästmiseks? Pere-eelarve koostamisel tuleb silmas pidada nelja etappi. 1. Arvutamine- kindel teadmine oma
· Ka installatsioonidega. Tuntuimad tööd: Clown Torture (Piinamine Klouniga .. ) 1987 · Videoinstallatsioon Vices and Virtues (Pahed ja voorused) · Koosneb seitsmest neoonsest(?) sõnapaarist, mis ümbritseb ühe laboratooriumi ehitist: · Faith/lust, hope/envy, charity/sloth, prudence/pride, justice/avarice, temperance/gluttony, fortitude/anger (usk/iha, lootus/kadedus, heategevus/laiskus, ettenägelikkus/uhkus, õiglus/ahnus, mõõdukus/aplus, meelekindlus/viha) · Neoonlampidest sõnad on 7 jalga pikad. Pahed ja voorused: The True Artist Helps the World by Revealing Mystic Truths 1967 · Tõeline kunstnik aitab maailma avaldades müstilisi tõdesid. Setting a Good Corner 1999 · Kordusesitusel olev video kunstnikust nurgaposti seadmas. World Peace 1996 · Viis ekraani, kus neli
Ekstravert omakorda tüdineb tööst, milles on liiga vähe erutavaid stiimuleid ja vaheldust ning hakkab tegema vigu. Ta tahab kiiresti töötada, kuigi sellega võib hooletus kaasneda. Introvert on vastupidi rahul siis, kui saab aeglaselt ja rahulikult töötada. Eysencki isiksuseteooriat on võrreldud ka Suure Viisikuga. See on viimase aja teadlaste seisukohalt parim viis isiksuse iseloomustamiseks. Tunnusteks on ekstravertsus (introvertsus), sotsiaalsus ehk seltsivus, meelekindlus ja kohusetunne, emotsionaale stabiilsus (neurootilisus), intellekt ehk kogemusele avatus. Eysenck eeldas ka seda, et 15-punktine IQ vahe valgete ja mustade vahel on tingitud geenidest. Hiljem ta märkis, et valgete IQ-s on suurem muutlikkus kui mustade omas. Kuid mustad öeldi saadavat parem tulemus IQ-testis, mis põhines haridusel. Peale selle väitis ta, et jaapanlased ja hiinlased olid valgetest paremad IQ-testis, mis mõõtsid sünnipäraseid oskusi.
Watson biheiviorism) Hippokrates-4 temperamenditüüpi Koleerik-kollane sapp Melanhoolik-must sapp Sangviinik-veri Flegmaatik-lima Kretshmer ja Sheldon (kehatüübid- endomorf, ektomorf, mesomorf) Allport- kesksed ja teisesed tunnusjooned Eysenck (bioloogiline tunnusjoonte teooria- ekstravertsus,introvertsus, neurootilisus, hiljem lisandud psühhootilisus) EPQ- Eysenck`s Personality Questionnaire McRae ja Costa NEO PI-R, Big Five- neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus Rorschachi tindipleki test (projektiivtest) Pinel- ´haigetel on hing, kuigi defektne´ 12.10 00-09- orgaanilised psüühikahäired(dementsus, deliirium, hallutsionatsioonid) 10-19-psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitus psüühika ja käitumishäired (sõltuvus, võõrutus, intoksikatsioon) 20-29- skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired 30-39 meeleoluhäired 40-49- neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired (foobiad, paanikahäired, äevus)
erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina,
1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. KALJU LEPIKU LOOMING Kalju Lepiku poeeditööd on auhinnatud nii paguluses kui kodumaal. Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori
Kõige populaarsem teooria on hetkel kaasaegne "Suur viisik" e OCEAN, et inglise keels iga täht tähendab üht isikuse fakti. · See teooria on leidnud kinnitust mitemete kultuuriuuringute tõttu. · Kõik need 5 faktorit tulevad sõltumata kultuurist · See on saadud statisitlise uurimise tulemusena 1. E ekstravertus(aktivist)/intravertuse(kinnisus)-faktor 2. A sotsiaalsus - soe, sümpaatne, sõbralik, viisakus, ja teine äärmus on kõik need vastandid 3. C - Meelekindlus, teadlikkus. Näitab, kui kompetentne, kohusetundlik inimene on, vastutusvõimeline 4. N neurootilisus e emotsionaalne stabiilsus. Kõrge kergesti ärrituv, ärev, masenudnud 5. O avatus kogemusele. Kui uudishimu, kujutkusvõime, avatlus, loovus kuuluvad sinna. Need 5 faktorit tulid kaasaegsete faktoruuringute käigus välja ja neid peetakse kõige olulisemateks. Erinevates kultuurides on küsimustikud saanud kinnitust. Teooria on uus ka laialdaselt kasutusel
abielu. On ka 4 inimlikku täideviimiseks ilmutas käsi otsast, ühinemise Braahmaniga. voorust ja 3 jumalikku Jumal Siinai mäel liigkasuvõtmine keelatud, voorust: mõistlikkus, Moosesele nii suulise kui abielurikkuja pillutakse mõõdukus, meelekindlus, ka kirjaliku Toora. kividega surnuks, moslem õiglus, usk, lootus ja Inimene peab täitma oma võib pidada kuni nelja armastus. Kehtivad ka 10 kohustusi nii Jumala kui naist, naine peab kandma käsku. ka teiste inimeste vastu. loori ning tema Tähtsaim põhimõte on liikumisvabadus on
Voorus on jääv, kindel kalduvus teha head. Ta ei võimalda inimesel mitte üksnes häid tegusid teha, vaid ka anda oma parimat. Kõigi oma meeleliste ning vaimsete jõududega pürgib vooruslik inimene heale. Ta püüab seda saavutada ning otsustab oma konkreetsete tegevuste puhul selle kasuks. 8. Peamisi inimlikke voorusi nimetatakse kardinaalseteks* voorusteks. Nende alla rühmituvad kõik teised voorused ja nad on voorusliku elu tugipunktid. Kardinaalsed voorused on mõistlikkus, õiglus, meelekindlus ja mõõdukus. * ld cardo = `hing, sagar' Jumalike vooruste puhul on vooruse allikas, ajend ja otsene objekt Jumal ise. Nad antakse inimesele koos pühitseva armuga ning nende läbi saadakse võime elada oma elu koos pühima Kolmainsusega. Nad on kristlaste kõlbelise tegevuse alus ja tõukejõud ning nad annavad elu inimlikele voorustele. Nad on tagatis sellele, et inimese olemises on kohal ja toimib Püha Vaim. Jumalikud voorused on usk, lootus ja armastus. 9. Mis on patt? 9
4. Isiksuseomadused viitavad sotsiaalselt olulisele ja tähendusrikkale käitumisele – seetõttu ei saa vältida igapäevakeele kasutamist nende kirjeldamiseks (vrd Cattelli sõnad Exvia vs. Invia ja Pathemia vs. Cortertia) Leksikaalne struktuur (Saucier’ ja Goldbergi kokkuvõte) Ühefaktoriline lahendus: hinnangulisus (evaluation) Kaks faktorit: dünaamilisus ja sotsiaalne orientatsioon 3 faktorit: ekstravertsus, sotsiaalsus ja meelekindlus Anglogermaani “suur viisik” (AGB5) I Ekstravertsus (Extraversion/ Surgency) II Sotsiaalsus (Agreeableness) III Meelekindlus (Conscientiousness) IV Emotsionaalne stabiilsus (Emotional Stability) V Intellekt või avatus (Intellect / Openness) Viiefaktoriline mudel: neurootilisus (N), ekstravertsus (E), avatus (O), sotsiaalsus (A), meelekindlus (C). Viiefaktoriline mudel on tuletatud küsimustikest, “suur viisik” viitab eelkõige leksikaalsele lähenemisele.
lugemise ja kirjutamisega. Oluline oli reegel, millest tuli lähtuda, mitte inimese analüüs. Muutuse tõi sisse Aquino Thomas (tuntuim Aristotelese tööde tõlkija). Tahtis olla munk, aga vanemad ei tahtnud seda. T kodustas Aristotelese filosoofia kristlusest. Keskajast on tuntud 7 põhivoorust, neile vastandub 7 surmapattu. Seitsmes vooruses on 4 loomulikku voorust e. kardinaalset voorust, mille ümber kõik pöörleb. Paganlikud voorused (4): 1. arukus 2. mõõdukus 3. meelekindlus 4. õigus Lisanduvad 3 teoloogilist ja kristlikku voorust: 1. usk (rist) 2. lootus (ankur) 3. armastus (süda) Need on Jumala poolt antud, sõnastatud Pauluse poolt Uues Testamendis. Keskaja kõik voorused polnud samad, mis antiikajal. Thomas tahab sünteesida Aristotelese eetikat: A eetika keskendub ülimale hüvele (hea summa summum bonum). Õnn leitakse Jumala armastamisest. Kristlik eetika ütleb, et inimene saavutab lunastuse pärast surma. Maises elus maksimaalselt
tema pidev nõrkus ja tervisehädad. ( raamatu alguses polnud ta kaks päeva peaaegu mitte midagi söönud. Hiljema haiguseajalgi keeldus söögist) Teenja Nastja tõi talle ikka vahel kaastundlikkult teed, suppi ja leiba. Kõrtsis olles tellis ta oma niigi vähese raha eest õlut, selle asemel, et süüa osta. Kõrtsis käis ta tavaliselt harva, kuna need oli tema arvates liialt rahvarohked kohad. (Klaas õlut või tükk kuivikut).Tema iseloomus avaldusid meelekindlus ja külmaverelisus. See tuli välja mõrva juures, kus ta valis relvaks minu arvates ühe kõige kohutavama terariista kirve. Hoolimata oma haigusest ja arvatavasti jällegi kõrgest palavikust mõtles ta väga täpselt läbi kõik ning õmbles isegi mantli hõlma sisse aasa kirve hoidmiseks. Minu jaoks tundus lausa uskumatuna, kuidas eelnevalt nõnda nõrgana kirjeldatud Raskolnikov läks äärmiselt meelekindlalt ja mõrvas Aljona Ivanovna äärmiselt
1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjooksule rajati Riia linn.
· Edu keerulisemate ülesannete lahendamisel tõstab enesetõhususe tunnet suuremal määral kui kergete ülesannete lahendamine. · Ande realiseerumisel on suure tähendusega isiklikud tegurid, mis võivad andekate laste arengus sageli osutuda määravaiks. · Viis põhisuundumust, kuidas inimene reageerib ümritsevale kekskkonnale: a) neurootilisus b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · Lastel, kelle IQ ületab 145 punkti on raskem keskkonnaga kohaneda. · Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne b) meeleline c) kujutlusvõime d) intellektuaalne e) emotsionaalne
iseloomustavad. E-Extroversion ekstravertsus (soe, aktiivne, põnevust otsiv, ennast maksma panev, positiivsete emotsioonidega, seltskondlik) N-Neuroticism neurootilisus (närviline, vihane, vaenulik, depressiivne, impulsiivne, haavatav, iseteadlik) A-Agreeableness sotsiaalsus (usaldav, otsekohene, kaasategev, tagasihoidlik, ligimesearmastaja, osavõtlik) O-Openness avatus (loov, kunstihuviline, emotsiooniline, tundlik, uudsust otsiv, tolerantne) C-Conscientiousness meelekindlus (asjatundlik, mõtleb enne kui tegutseb,korralik, kohusetundlik, motiveeritud midagi saavutama, distsiplineeritud) Faktoreid mõõdetakse NEO-PI(R) küsimustikuga. Järgnev töö : Testile ligipääsu tagamine teistes keeltes Teiste testidega samastamine Uurimine, kas faktoritel on eelised teatud tegevustele( näiteks kuritegevus) Faktorite päritolu uurimine Teooriaga võivad esineda ka probleemid. Nimelt on Costa ja McRae töö tehtud Tupes'i ja Christal'i
järjepidevusega 5. Kiida last väiksemagi õnnestumise puhul! 6. Mõtle välja "auhind" hea käitumise ning kordaminekute puhul 7. Reeglite rikkumise puhul arutage juhtunu üle koheselt ning vajadusel leppige kokku uued reeglid 8. Lapse jaoks ülekohtuste ja tingimusteta reeglite suhtes võta pisut kaastundlikum ja südamlikum hoiak NÄPUNÄITEID LAPSEVANEMATELE 9. Lapsega tuleb rääkida tasakaalukalt ning käituda rahulikult 10. Meelekindlus ei ole karmus ega karistus 11. Võta lapsest puhkust! 12. Ära unusta oma teisi lapsi! 13. Sinu elus peaks olema ka muud kui töö ja lapsevanemaks olemine võta endale aega! 14. Tugigrupi liikmetega suhtlemisest on sulle kindlasti kasu ole julge ja avatud! 15. Õnnelik lapsepõlv annab lapsele tunde, et teda aktsepteetritakse. HÜPERAKTIIVNE LAPS LASTEAIAS Väikelapse psühholoogiline kriisiperiood algab juba
7 Neurootilisus- Kuidas me tuleme toime negatiivsete emotsioonidega. Kui neurootilisus on suurem, siis tuleme halvemini toime. Ka pingelises olukorras suure neurootilisusega inimene ei suuda ennast kontrollida. Avatus- On rohkem loomingulisemad, probleemi lahendamisel võivad olla loovamad. Avatus seotud ka meelemürkidega- tahan katsetada, mis juhtub. Sotsiaalsus- Soodumus usaldada teisi inimesi. Oleme sõbralikud! Meelekindlus – Madal meelekindlus tähendab, et lasen ennast tunduvalt rohkem segada. Projektiivtestid-Inimene näeb teatud pilti ja peab rääkima, mis pildil toimub. Objektiivtestid-Tavaliselt on antud teatud väited ja märksõnad, Küsimustikud Isiksushäire-Iseloomu ja käitumise raske häire, mis tavaliselt hõlmab isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Hullumeelsus ilma segaduseta (käitub veidralt, aga psühhootiline pole)
tegeliku kovariatsiooniga. · Üldfaktori "suurus" või "seletusjõud" ei ole alati sama: see sõltub vastamiskonteksistja valimi eripäradest. Üldfaktori tugevus väljendub ka "suure viisiku" omaduste vahelistes korrelatsioonides Viiefaktoriline mudel · Neurootilisus (Neuroticism) · Ekstravertsus (Extraversion) · Avatus kogemusele (Openness to experience) · Sotsiaalsus (Agreeableness) · Meelekindlus (Conscientiousness) Neurootilisus (ninasarvik) · Ärevus (Anxiety) · Vaenulikkus (Angry Hostility) · Masendus (Depression) · Kohmetus (Self-Consciousness) · Impulsiivsus (Impulsiveness) · Abitus (Vulnerability) Ekstravertsus (lõvi) · Soojus (Warmth) · Seltsivus (Gregariousness) · Kehtestavus (Assertiveness)
nii, nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine meiega mittenõustumise puhul. Selge on see, et meetodid, mida oleme harjunud kasutama teiste mõjutamiseks, toimivad paremini meiega sarnaste inimeste puhul (kellel on meiega sarnased väärtushinnangud, motiivid ja muidugi mõtlemisstiil) (Kindron, 2004, lk 98) Selleks, et mõjutada teist inimest peavad olema kindlad isikuomadused. Näiteks meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mõistmine, saavutusmotiiv, kohanemisvõime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt. Sotsiaalne intellekt on tähtis, et inimesed pelgalt enda kohalolekuga mõjuks usaldatavalt. Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse, evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada.
Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule". "Ood rõõmule" on Schilleri luuletus, millele Beethoven otsustas luua muusika ning lisada lõpupalaks. 8. Ooperi liigid, seletus + näide · Opera seria tõsine ooper, tegelased pärinesid Kreeka-Rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost. Konflikt oli väärtuste mitte inimeste vahel (meelekindlus, truudus, armastus). W.A.Mozart "Idomenro", "Tituse halastus" G.F.Händel "Julius Caesar" · Opera buffa olustiku aineline, komöödialik ooper, kus on palju laululisi aarianumbreid, ansambli ja koorinumbreid. W.A.Mozart "Figaro pulm", "Don Giovanni" F.J.Haydn "Elu kuupeal" · Singspiel Saksa laulumäng, kasutuses kõnedialoogid aariate vahel, sündinud 18. Sajandi keskel Inglise ballad ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. W.A
Kõigel füüsilisel on oma eesmärk. Ka need olendid, kellel ei ole teadmisi käituvad eesmärgipäraselt, et parima tulemuseni jõuda. Kuid see, millel ei ole mõistust ei saa liikuda eesmärgi suunas ilma, et teda juhiks oled, kellel on teadmine ja mõistus. Jumal ongi see mõistuslik olend, kelle kaudu kõik looduses on suunatud oma eesmärkidele. Aquino Thomas määras ka neli kardinaalset voorust: ettevaatlikus, õiglus, mõõdukus ja meelekindlus. Need neli voorust on loomulikult avaldunud looduses ja kohustuslikud kõigile. Lisaks eristas Thomas nelja liiki seadust: igavene, loodus-, inim- ja jumalik seadus. Igavese seaduse teeb jumal, mis korraldab kogu loomise. Loodusseaduses on inimeste osalemine igaveses seaduses. Thomase ei tolereerinud loomade väärkohtlemist, sest julmad harjumused võivad üle kanduda inimesteda käitumisele ning arvas, et loomi oleks seadusevastane kasutada toiduks, kui nende vastu puudub igasugune austus
Seetõttu oli kristlus usund, mis tahes tahtmata õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjandust, riiki õigust kui moraali. Sellepärast võtsid Rooma riigi valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Kristlasi heideti amfiteatrites rahva lõbuks metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. Piinamised ja verised hukkamised ei suutnud aga pidurdada ristiusu levikut, pigem vastupidi. Kristlaaste meelekindlus ja märterlik surmaminek kinnitasid usku ja tekitasid aukartust isegi mittekristlastes, keda hakati nimetama paganateks. 3. sajandil p.Kr. Sattus Rooma riik kriisi. Orjade juurdevool vähenes, majandus käis alla, keskvõim nõrgenes ja barbarite rünnakud sagenesid. Keisreid hakkas valima sõjavägi ja nende võimuaeg jäi tavaliselt lühikeseks. Roomlaste senine enesekindlus kadus, hakati otsima hingelist tuge erinevatest idamaistest usunditest ja salaõpetustest
kinni tavapärases, võtavad omaks uusi ideid ja mittetraditsioonilisi väärtusi. Suletud inimesed seevastu on konservatiivsed, eelistades uutele asjadele vanu ja järeleproovituid. 5. SOTSIAALSUS -kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik. Sotsiaalsed inimesed on valmis teisi aitama, eeldades, et teised vastavad samaga. Mittesotsiaalne inimene on egotsentriline ja skeptiline teiste kavatsuste suhtes. 6. MEELEKINDLUS -kontroll oma soovide ja impulsside üle. Meelekindlad inimesed planeerivad oma tegevusi ette, organiseerivad oma elu ja viivad oma kavatsuses ellu ka siis, kui see nõuab neilt pingutust. Madala meelekindlusega inimesed seevastu lasevad asjadel kulgeda, neil inimestel puudub tahe. ISELOOMU AVALDUMINE SUHTLEMISEL Suhtlemine peegeldub paljuski inimeste suhtumist teistesse inimestesse. Suhtlemisel tulevad kiiresti esile inimese iseloomuomadused. Iseloom peegeldub nii selleks,
2. Ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, kalduvus kogeda positiivseid emotsioone (vastand introvertsus ei vaja seltskonda) 3. Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu, võtavad omaks uusi ideid (suletud on konservatiivsed) Isiksuse viiefaktoriline mudel 4. Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik, valmis teisi aitama (mittesotsiaalne on egotsentriline, skeptiline teiste kavatsuste suhtes) 5. Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem,
sisse.“ Botticelli 15.saj lõpu Firenze renessansi maalikunstnik. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antiikmütoloogiast. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Austas sügavalt Dantet. “Primavera” seitse surmapattu: kadedus, viha, aplus, lihaimu, ahnus, viha ja laiskus seitse voorust: 4tk inimlikud = õiglus, mõistlikkus, mõõdukus, meelekindlus, 3tk jumalikud = usk, lootus, armastus Petrarca soneti looja 23-aastaselt nägi Laurat - armus terveks elus; ideaalnaine, kuigi Laural oli juba pere; suri noorelt kirjutas talle 366 luuletust, itaalia keeles (“Laulude raamat”, mis koosnes kahest osast: “Madonna Laura eluajal” ja “Pärast madonna Laura surma”); ülejäänud loomingust suurem osa oli ladinakeelne armastusluules täielik avatus, petrarkism