kristlik. Clodovech Frangi riigi rajaja, juhtis Saksamaalt pärit frangi hõimu ning vallutas endale sobiva ala riigi loomiseks. Karl Martell majordoomus (Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem), haaras kogu Frangi riigi võimu täielikult enda kätte. Lõi tagasi ka araablaste kallaletungi Euroopale. Arvatakse, et kui ta ei oleks seda teinud, siis oleks Euroopa siiani muhameedlik. Pippin Lühike - Karl Martelli poeg, hoidis võimu enda käes ka pärast oma isa surma. Rooma paavsti toel kuulutati ta frankide kuningaks. Karl Suur - Pippini poeg, kes tegi Frangi riigist Lääne-Euroopa võimsaima riigi. Ta vallutas Põhja- Itaalia, Hispaania põhjaosa, suured alad Saksamaal. Olles hiiglaslikud alad Lääne-Euroopas vallutanud, otsustas Karl Suur taastada Rooma keisririigi ning kuulutas ennast keisriks (aastal 800). Tema unistus oli taastada Rooma
· 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg. EESTI KESKAEG Nn pikk keskaeg võtta üheks perioodiks kokku terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni. Varakeskaeg kuni 11. sajandini Kõrgkeskaeg 11. - 13. sajand 1 Hiliskeskaeg 13. sajandi II pool 15. - 16. sajandi vahetus Murrang 11. sajandil, aastal 1000 toimus feodaalrevolutsioon. Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid.
Translatio imperii. Keisririikide järgnevus. Kõigepealt oli Babüloonia, siis meedlased ja Pärasia, siis makedoonlased-kreeklased, pärast seda roomlased. Siis kreeklased (Bütsants), seejärel frangid (Karl Suur ja Karolingid), siis langobardid (9. sajandi lõpp ja 10. sajandi I poole Itaalia "keisrid"). Alates Otto I-sest on võim Saksamaal. Translatio imperii mõiste tähendas võimu, kultuuri ning inimkonna juhtrolli kandumist idast läände. Selles peitus usk Euroopa arengusse. (XIV sajandi Inglased arvavad, et imperii on jõudnud nendeni). Renovatio imperii Romanorum on Otto III bulla aastast 998, millega ta kuulutab Rooma impeeriumi taastatuks. Rooma sai pealinnaks, millest pidi valitsema kogu keisririiki Galliast Slaavimaani. Eesmärgiks sai nüüd Gallia, Slaavimaa ning eriti Itaalia vallutamine. Samas aastal 1000 tunnustas Otto III Poola ja Ungari iseseisvust. Enne kui "uus Rooma" jõudis valmida suri Otto ära. Ottode Reichskirche
Pilet 1. 1) Mis on keskaeg. Kuidas keskaeg jaguneb ? ( iseloomulikud jooned ) ( sissejuhatus ) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 eKr)
Ameerika avastamine. Need numbrid on valitud hiljem, pole ühtegi sündmust, mis oleks tervet Euroopat mõjutanud – tolleaegsed Umbes aasta 1000 – algab kuningavõimu uus ülesehitamine, inimesed ei tajunud, et ajastu on muutunud. agraarkord on välja kujunenud Ümmargune ajaloo periodiseering on 500 – 1500 – tinglik, see on Hiliskeskaeg on keerukam, süsteem on muutunud detailsemaks, periood, mille jooksul Euroopa muutus väga tugevalt. algab keskuste kujunemine – viib uusaegsete riikide kujunemiseni – moodsa Euroopa kujunemise algus. Keskaja algusdaatumid: Alternatiivid: - 313 – Milano edikt (Milano edikt oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks
Kõik kommentaarid