olulisem tegelane on ,,saatja sõnumite Niimoodi kommunikatsioon on protsess, kus sõnumeid loomine through-puti abil. Püüab mõista, mis toimub transporditakse ja levitatakse ruumis eesmärgiga sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning kontrollida seda inimesed neid ruumi ja inimesi. interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Mehhaaniline lähenemisviis on realistlik, Kommunikatsioon on raadiouudised, töömäärused, sotsiaalkonstruktsionistlik ajalehereklaam, ja süsteemne aga konstruktivistlikud. ilmateated televisioonis või valgusfoori värvi muutumine. Ajalugu Realism(Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus
sündmustega (nt matused). *siirderituaal- on avalik tseremoonia, millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?). *sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsione, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine. Vanemad laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad vanemad. Vanemad panevad aluse lapse isiksuse ja loovad sellega baasi edasiseks arenguks. Enamik vanemaid valmistavad lapsi selleks ette, et laps oleks edukas. Sõbrad sõbrad on võrdsed. Nendelt õpitakse külgi nagu: kuidas seista järjekorras, tülitseda, läheneda vastassusgupoolele. Puberteedieas-kuidas olla täiskasvanu. *peegelpildi mina- oma mina pilti näeme teiste inimeste käitumise ja reaktsioonide peeglist. *grupiks nimetatakse igasugust inimeste kogumit,
orienteeritud ja iseendale orienteeritud. Sealt esimesed kaks on vajalikud meeskondlike tulemuste saavutamiseks kuid kolmas on segav ja meeskonna arengut ning ülesannete täitmist takistav. Hästitoimivas meeskonnas peaksid olema esindatud järgmist tüüpi inimesed: algatajad, kes tulevad välja uute ideedega, parandusettepanekutega ja lahendusvariantidega. Infootsijad püüavad hankida värsket informatsiooni ning saada selgust tehtud ettepanekutest. Info jagajad annavad edasi ja interpreteerivad juhtkonnalt saadud infot. Koordineerijad aga katsuvad selgust luua väljapakutud lahenduste ja ideede rägastikus. Püüavad liikmete tegevust kooskõlastada ja ühele eesmärgile allutada. Hindajad annavad hinnangu sellele, kuivõrd eesmärgipärane on meeskonna tegevus. Analüüsivad ja hindavad teiste väljapakutud ideid. Julgustajad tunnustavad teisi heade ideede ja tulemuste eest. Nõustuvad kergesti, loovad sooja ja salliva õhkkonna
välja sotsiaalse mina,ehk arusaama kes ja mis ta on. Sotsialiseerimise agendid Sots agentideks on inimesed ja organisatsioonid kelle ülessandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine 1. vanemad-esimesed ja kõige tähtsamad esimesel aastal liigub info lapseni liigutuste abil, lapsed on ülitundlikud ehk sensitiivsed sest kardavad kaotada vanemate kiindumust.Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad . Vanemad valmistavad lapsi ette aga selliseks eluks mida nemad mõistavad eduka eluna. Sõbrad e omataoliste grupp. Sõprade eelis on see, et nad on võrdsed.Sõpradelt õpitakse selliseid lapsolemuse külgi: 1. Kuidas oodata oma järjekorda. 2. kuidas tülitseda 3. kuidas läheneda vastassoo esindajale 4. käituda koolis ja väljaspool kooli 6 7
pealesurumisega. · Et patsienti informatsiooniga üle ei koormata. · Et kontrollitaks, kas patsient informatsioonist aru sai. (Soots 1999.) 2 Nõu andmine Lihtne on öelda: ,,Ärge nii tehke" või ,,Tehke nii..." Pea meeles, et · Üldiselt ei taheta nõu vastu võtta. · Kui midagi läheb valesti, võtab patsient seda südamesse ja süüdistab sind. · Patsiendid interpreteerivad nõu sageli valesti ja ei järgi sdea täpselt. Kui sinult aga küsitakse nõu või arvamust, mida siis teha? Sul on võimalus anda informatsiooni, esitada arvamusi. Sa võid rääkida võimalikest lahendusvariantidest. (Soots 1999.) Eakat hooldava pere toetamine Eakate arv, kes vajavad pidevat kõrvalabi, on väga suur. On mõeldamatu, et kogu vajaliku hoolduse peaks katma riik. Laiaulatuslik ja pikaajaline hooldus läheks väga kalliks.
Originaalsed elemendid saavad rohkem kiidusõnu ja on huvitavamad kui palju nähtud elemendid. Oluline on see, kuidas erinevad elemendid seostuvad sammude abil ühtseks tervikuks. Kava ülesehitus peab olema kohtunikele enne teada antud. Kava plussiks on muusikaline kontseptsioon, terviklik muusikaline arendus või idee. Esimene võistlus paarissõidus peeti 1908. aastal. Jäätants Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: · kohustuslik tants (kestus poolteist minutit),
·Õe või venna antisotsiaalne täiskasvanu tugi käitumine ·Madal sotsiaalmajanduslik staatus Koolikeskkonnaga seotud faktorid · Riskid · Kaitsed · Suured koolid Olulise täiskasvanu · Reeglite ja piiride tugi puudumine · Halvad õpetajatevahelised suhted · Autoritaarsed õpetajad · Eiravad õpetajad Sotsiaalne taju ja tunnetus · Interpreteerivad sündmusi ühekülgselt, negatiivsed atributsioonid · Seletused sotsiaalse infotöötlemise skeemi abil · Uurimused, kus võrreldakse agressiivseid jt lapsi, kas reaalselt, hüpoteetilisi situatsioone esitades · Leitud, et agressiivsetel lastel probleeme mitmel etapil · Dodge, Coie, Crick, Lohmann jt jt 4. Vastuse leidmine või konstrueerimine 5. Vastuse valimine (otsustamine) Vähe ennastkehtestavaid verbaalseid Hindavad agressiivseid strateegiaid teiste
läheduses. Tüdrukutel arendatakse rohkem verbaalseid oskusi kuid neil jääb nõrgemaks abstraktse mõtlemise võime. Sotsialiseerimise agendid. Nendeks on inimsed ja organisatsioonid, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja vajalike rollide õpetamine. Tähtsamad agendid on: Vanemad Esimestel aastatel liigub info vanematelt lapsele sõnade, liigutuste ja tegude näol ning lapsel tekib esmane arusaamine maailmast. Laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad tema vanemad. Esimestel aastatel on murranguline tähtsus, sest vanemad loovad baasi lapse edasiseks arenguks. Enamik vanematest valmistab oma lapsi selliseks eluks, mida nemad mõistavad eduka eluna. Sõbrad Sõbrad on võrdsed. Nad on vajalikud selleks, et õppida järgmisi laps-olemise järgmisi külgi. a)kuidas oodata oma järjekorda. b)kuidas tülitseda ja leppida c)kuidas suhelda koolivõimudega d)kuidas läheneda vastassoole. Eriti tähtis on sõprade roll puberteedieas.13-18ea'ni.
mida Fiske nimetaks tähendusteks ja naudinguteks. Semiootika on üldise strukturalistliku lähenemisviisi spetsiifilisem versioon. Meedia sisu tarbeks leidub mitmeid klassikalisi strukturalistliku või semiootilise lähenemisviisi selgitusi ja mitmeid kasulikke tutvustusi ja kommentaare. Märk on keeles põhiline füüsiline tähenduse kandja. Me kasutame omavahelises kommunikatsioonis märke, et anda edasi tähendusi oma kogemustemaailma objektide kohta teistele , kes interpreteerivad meie kasutatud märke ühese keele abil või teadmiste põhjal meie kasutatud märgisüsteemi kohta. Avatud tekst on Eco järgi selline, mille diskursus ei piira lugejat ühe kindla tähenduse või tõlgendusega. Avatud ja suletud teksti eristamisel on potentsiaalne ideoloogiline tähendus. Eco uudised on tunduvalt suletumad ja piiritletumad oma informatiivse eesmärgi tõttu. Angi kritiseeris üldist auditooriumiuuringute traditsiooni institutsioonilise vaatenurga tõttu, mille
2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJA MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3 formuleerimine vormistamine edastamine
kõik sõbrad alkoholi. Sõprade alkoholi tarvitamise osas olulisi muutusi võrreldes eelmise uurimusega ei toimunud. 39% noorte väitel on neil palju sõpru, kes end samuti purju joovad. 69% vastanutest väitis, et ka nende vanemad õed ja vennad tarvitavad alkoholi; see on veidi vähem kui eelmise küsitluse tulemustes (80%). Purju joovad end ligi kolmandiku vastanute (28%) lähisugulased. (Allaste 2008: 16) Noorte arvamus alkoholi lubatavusest sõltub paljuski veel sellest, kuidas nad interpreteerivad oma vanemate hoiakuid ja käitumist. Probleemide vahendamiseks on vajalik sotsiaalpedagoogiline ennetav töö koolis alates I kooli-astmest kuni vanema koolieani. Õppetöö väliselt tuleb preventiivsesse tegevusse haarata ka lapsevanemad. (Kraav 2001: 94) 1.2. Suitsetamine Viimasel ajal on suurenenud mure alkoholi ja narkootikumide kasutamise levimise pärast. Suitsetamist peetakse sageli suhteliselt väikeseks paheks, vähem kahjulikuks kui muude
Kommunikatsiooniteooria lähenemisviisid: 1) Realistlik - mehhaaniline: selle järgi on kommunikatsioon sõnumi transport saatjalt vastuvõtjale; 2) Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: kommunikatsioon on vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi ; 3) Konstruktivistlik - süsteemne: kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Tänapäevane kommunikatsiooniteooria on pigem kostruktivistlik ja lähtub nn süsteemiteooriast. Süsteem – Omavahel seotud elementide terviklik kogum. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. Kommunikatsioon on märkide tähenduste kasutamine, et luua sotsiaalseid suhteid. Semiootika- teadus märksüsteemidest, mis tegeleb nii loomulike, kunstiliste kui
skeemide ja mudelitena. Selle, mida me tajume võõrana, jätame sageli kujutlusest välja või moonutame oma ootustele vastavas suunas. Miks me näeme üks kord noort, teine kord vana naist (vt lisa 2)? See efekt on saavutatud spetsiaalse konstruktsiooniga, mille tulemusena, on pildil tajutavad mõlema kujutise piirjooned. Olenevalt sellest, millisele kontuurile meie tähelepanu koondub, näemegi kas vana või noort naist. See taas viitab sellele, et inimesed interpreteerivad nende poolt tajutut. Inimeste puhul on küll interpreteerimise ilmingud keerulised, kuna tõlgendamine sõltub sellest, millises kontekstis ärritaja toimib. Näiteks õpetajale, kes on järjest lugenud palju kehvasid kirjandeid, tundub keskpärane kirjand üle keskmise olevat (Krull, 2001). 2.4 Õppimine avastuse teel Gestaltpsühholoogide teine suur panus õppimise uurimisse on seotud avastusliku õppimisega. Uurimiseks kasutati katseloomi
paindlikkust üleminekul ühte tüüpi ülesannetelt teistele. Testiärevus ja matemaatika · Derakshan, Smyth ja Eysenck (2009) korrutamise ja jagamise ülesanded · Ärevuse mõju selgelt tuntav matemaatikas · Ärevuse ja kehvade matemaatiliste oskuste vaheline seos vanusega tugevneb Testiärevus ja tulemused · Viib vältiva käitumiseni · Kõrge ärevusega inimestel tähelepanu kallutatud (bias) panevad paremini tähele ja interpreteerivad mitmetähenduslikke stiimuleid ohtlikena (Bar-Haim et al., 2007). Nende tegevuse efektiivsus langeb tingimustes, kus on ohtlikult interpreteeritavaid stiimuleid · Kõrge ärevusega inimesed eriti tundlikud negatiivse tagasiside ees · Vajalik positiivne õhkkond ja toetav tagasiside Pikaajaline mälu · Mälus säilitatakse teadmisi, väärtusi, hoiakuid ja oskusi. · Osa pikaajalise mälu infost on varjatud ja teadvusele
püsida. Kuna erinevate liikide eellaste otsimisel on osade liikide puhul leitud fossiile, mis kinnitavad evolutsiooniliste muutuste toimumist ühtlase kiirusega (gradual change), teiste puhul pole aga vahepealseid lülisid leitud, võiksid nii katkestatud tasakaalu mudeli alusel kui ka pidevalt toimuvate muutuste teel toimunud uute liikide tekkimine olla eluslooduse evolutsiooni seisukohalt võrdse tähtsusega. Mõnikord võib kivististe üle jäädagi vaidlema. Samu leide interpreteerivad nii gradualistid kui ka punktualistid enda teooria kasuks. Näiteks Turkana järve põhjast Keenias on leitud tigude kivistisi, mida punktualistide koolkond peab kuuluvaks erinevatesse liikidesse, mis on tekkinud suhteliselt lühikese aja vältel. Gradualistid seevastu arvavad, et antud leidude morfoloogilised erinevused ei viita mitte erinevatele liikidele, vaid erinevused on liigisisesed. Katkestatud tasakaalu mudelit toetavad Jeremy Jacksoni ja Alan Cheethami poolt teostatud uuringud. Nad
Interaktsioonilinevaatenurk •Inimkäitumineon pideva mitmesuunaliseinteraktsiooni tulemus’ •Inimese isiksus -situatsioonilised asjaolud •Inimesed liituvad organisatsiooniga > nende käitumine kujundab organisatsiooni > organisatsioon kujundab sinna kuuluvate inimeste käitumist ja tegevusi •Interaktsioonilinevaatenurk: põhjus-tagajärg seosed ei kirjelda organisatsiooni piisavalt•Interaktsioonilinevaatenurk üritab selgitada, kuidas inimesed valivad, interpreteerivad ja muudavad erinevaid situatsioone. Organisatsiooni mõiste •Organisatsioononeesmärgipäraseltloodudasutusvõiüksus(Pettinger2010) •Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletav olelusvorm ja toimib (suhteliselt) pidevalt ühise või ühiste eesmärkide saavutamiseks. (Robbins, Judge2013) •Ühist eesmärki üritatakse saavutada võimu ja eestvedamise mõjutusel. (Üksvärav, 1992) Organisatsiooni keskkond
Kõiki koode saab kõrvutada üldise koodi alusel, mis on neist lihtsam ja universaalsem. Eksisteerib märgirepertuaar (teatav loetletav hulk sümboleid). Kood tuletab neist sümboleist erinevuste ja opositsioonide süsteemi ja sätestab ühildumise reeglid. Leksikood tekib kui tähenduslike opositsioonide süsteem (ei pruugi sisaldada reegleid). Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim,
· struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule · Küsi üle, kui ei saanud aru · Väldi suunavaid küsimusi · Küsi avatud küsimusi · Küsi konkreetseid jutte/lugusid · Kasuta intervjuu juhendit ettevaatusega
mis mõjutavad meie toimimist laiemalt – Eri suundi: ajalooline instituts., ratsionaalse valiku instituts., jt – Näited: policy analysis, parlamentarism, valimissüsteemid, jne. • Interpretatiivne lähenemine ehk konstruktivism – Kogu sotsiaalne reaalsus on konstrueeritud ja avaldub meile erinevate diskursuste kaudu – Puudub objektiivne sotsiaalne reaalsus – reaalsusi on mitmeid – Uurida, kuidas erinevad grupid/inimesed reaalsust interpreteerivad, seda konstrueerivad ja teatud diskursusi kasutavad ning taastoodavad. – Näited: poliitikute ja sots.teadlaste diskursused Jääkeldri protsessist Praktiline pool – paradigmad I • Biheiviorism: – Sinu huvid: tavainimeste poliitiline käitumine, hoiakud, väärtused, arusaamad… tahad oma tulemusi üldistada – Sinu oskused: statistiline andmeanalüüs ja kvantitatiivsed meetodid – Võimalik suund ja juhendajad: politoloogia (nt. Toots, Idnurm, Saarts, Vetik), või
korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne, tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. 15. Millised gestaltpsühholoogia ideed ja uurimistulemused aitasid kaasa kognitiivsete ja konstruktivistlike õppimisteooriate kujunemisele? (4.2) Gestaltspsüh. Gestaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised jäävad kitsapiirilisteks ja lünklikeks)
arvatavasti vähem kompetentne. Efektiivne kuulaja teab võimalike eelarvamuste ohtu ning püüab nende efekti vähendada. Personaalsed barjäärid on inimese käitumise loomulik osa, kuid kui nad hakkavad segama efektiivset kuulamist, muutuvad nad probleemiks. On oluline elimineerida nii füüsilisi, psühholoogilisi kui ka hoiakulisi häiringuid ning kontsentreerida kuulamisele enesele. /10/ Tähenduslikud barjäärid Tihtipeale vaidlevad inimesed vaid sellepärast, et nad mõistavad ning interpreteerivad samu sõnu ja väljendeid erinevalt. Paljusid ideid, objekte ning tegevusi saab tõlgitseda rohkem kui ühe kindla sõnaga. Paljudel sõnadel on erinevad definitsioonid ning tähendused, mis nendega assotsieeruvad. Tähenduslikke barjääre saab vähendada, kuna probleemid ei tulene mitte kuulaja vähesest pingutusest, vaid kasutatavast suhtlussüsteemist. /10/ 3.6 Kuulamisprobleemid ja nendest ülesaamine Viited kuulamisprobleemide võimalikule esinemisele
Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. 3. Gesaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Gesaltpsühholoogide avastatud õppimise seaduspärasused. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa gestaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Gestaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. Avastuslikule õppele saab kaasa aidata situatsiooni tuntuseastme reguleerimisega. 4. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus.
Mõlemal puhul aga toimub seniste teadmiste ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ning reorganiseerimine. See protsess on lõputu. See mudel kehtib põhijoontes ka õppiise kohta. Dewey väitiski, et õppimine on pidev kogemuse rekonstrueerimine. 3) Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriate kujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastusega ehk ahhaa-efektina. Gestaltistid näitas, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada. 4) Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus
.. küsimused · Kokkuvõtvad küsimused: abistavad · Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada küsimuse erinevaid aspekte Kas te võiksite täpsustada Mõned inimesed peavad õigeks, et magistritöö Tooge palun mõni näide tegemisel on tähtis juhendajapoolne kindel kontroll. · Interpreteerivad küsimused: omavad täpsustavat Teised arvavad, et üliõpilasel peab olema võimalus vabalt arendada oma ideid. Mida teie arvate? eesmärki Kas on õige väita, et teie uued teenused on · Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista kliendisõbralikumad võrreldes eelnevatega seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles
Aastal 2005 pöördus ligi 90% nanotehnoloogilistest patenditaotlejatest EPO poole patendi saamiseks. Siiski ei taga Euroopa patent täielikku kaitset, nimelt puudub ühtne nö Euroopa Patendikohus, kuhu oleks võimalik patendirikkumiste või kehtivusküsimuste osas pöörduda. Vaidluste korral on ainsaks väljapääsuks iga liikmesriigi kohtus, kelle ülesandeks on kohaldada Euroopa Liidu õigust nii, nagu seda teeb EPO. Siiski interpreteerivad kohtud õigust erinevalt, mille tulemusel on võimalik liikmesriigi kohtu vale tõlgendamine ja seetõttu patendi kehtetuks tunnistamine.31 Kokkuvõtvalt on EPO-le antud õigus väljastada Euroopa patente, kuid liikmesriikide kohtud otsustavad, kas väljastatud patent on ka kehtiv. Vale tõlgendamine on just omane uute tehnoloogiatele, mille puhul ei suuda ühelt poolt EPO ja teisalt liikmesriigi kohus patendi omapäradega kaasas käia. Kuna kehtivuse kontroll on täies ulatuses sõltuv
Kirg armastuse seksuaalne komponent seksuaalsus, atraktiivsus, vajadus allutada ja olla allutatud, kehaga seotud 23 Kirg on esmatähtis armastuse komponent meestele. Kohustus hoiak millised on partneriga seotud mõtted. Vabatahtlikult loobutakse isiklikust vabadusest, et teisest inimesest sõltuda, see toob kaasa suurema turvalisuse kui isiklik vabadus. Kognitiivne komponent. Kohustust interpreteerivad mehed ja naised erinevalt. Vastavalt selline, milline komponentidest kõigepealt esineb, saab määrata armastuse liike Lähedus meeldivus Kohustus tühi armastus Kirg kirglik armastus, armastus esimesest pilgust, ainult füüsiline veetlus, veetlus tekib ja kaob ruttu Kirg+lähedus= romantiline armastus. Partneri idealiseerimine, milliseks partner võib muutuda. Otsitakse partneri käitumises uudsust ja ebamäärasust. Eelkõige noorulitel. Lähedus+kohustus= liitlaslik armastus
Ta väitis, et paljud ideed on väärad ja kahjulikud, eriti religioossed ideed - seepärast on vajalik uus teadus ideedest, mis ôpetab, missugused on ôiged ideed, mis viivad ratsionaalse ja ônneliku ühiskonna loomisele. Miks oli Marxi jaoks terminil `ideoloogia' negatiivne tähendus? Terminil `ideoloogia' Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt, kuid ei ole vôimelised seda muutma. Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb. Ideoloogia käsitlus Lenini poolt. Lenin viis sisse uue tähenduse raamatus "Mida Teha?" - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv. (Töölisklassi ideoloogia
Kas kõik on ühte tüüpi?), kunstiteose interpretatsioon (mis on tõlgenduse allikas? Kas kunstiteosel on üks ja ainu-õige tõlgendus või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). 8. Iseloomustage kunstifilosoofia erinevust teistest kunsti uurimise valdkondadest! Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: 1. Interpretatsioon: "Kunstiajalugu ja kriitika on mõlemad olemuslikult spetsiifilistele kunstitoestele, kunstnikele, stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on ... üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel." 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib
juhi omadused ja käitumine. Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena. Karismaatilise eestvedamise mehhanismid: · Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni; · Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust; · Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti; · Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust. J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti: Visiooni ekstreemsus, Kõrge personaalne risk
õpitava vastu ja sellest lähtuv aktiivsus. (vt. Piaget) J. Biaget tunnetusprots. mudel. Kognit. õppimine info. vastuvõtmisena, eeldus et kõigil on samalaadsed teadmised ja oskused. Inertsed teadmised. Konstruktivistlik rõhutab iga õpilase mõttemaailma ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsus. Paindlikud ja elulähedased teadmised. Gestaltspsüh. Grstaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud info koopia. Tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Probleemi lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivas valguses, see sünnib ootamatu avastuse ahhaa efektina. Kognit. ingorm. õppimisteooriad. Info omandamine, vastu võtmine inertsed teadmised ( omandatud teadmisi ei suudeta kasut. praktilises situats. puudub kogemuslik baas) Konstruktivism õppimises paindlike ja elulähedaste teadmiste kujun.(teadmised
Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. 19. Karismaatilise eestvedamise olemus ja Konger-Kanungo käsitlus karismaatilisest liidrist Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena. Karismaatilise eestvedamise mehhanismid: Pakutakse paeluvat tuleviku visiooni; Muudetakse järgija nägemust töö iseloomust; Arendatakse järgijate seas sügavat kollektiivset identiteeti; Suurendatakse individuaalset ja kollektiivset enesetõhusust. J. Congeri ja R. Kanungo (1987) järgi on karismaatilisele liidrile omane 7 momenti: Visiooni ekstreemsus, Kõrge personaalne risk
kogemusest, teadmistest ja ootustest saadava kogemuse suhtes. Vaatlused on erinevad, 2 näidet lk 52. Üldiselt: see mida vaatleja näeb, subjektiivne elamus, mille ta saab silmitsedes objekti või mingit olukorda, ei olene ainuüksi kujutistest võrkkestal, vaid ka vaatleja kogemusest, teadmistest, ootustest ja kogu tema vaimsest või hingelisest seisundist. Chalmersi näidete vastatakse nii (54): sama nähtust samast kohast vaadates näevad vaatlejad üht ja sama, kuid interpreteerivad nähtut erinevalt. Chalmers vaidlustab selle: selles osas, mis puudutab tajumisse, on vaatlejad otseses ja vahetus kontaktis ainult oma varasemate kogemustega. Kui naiivinuktivistid ja empiristid võtavad eelusena, et kogemus annab meile midagi ühest, mida võib mitmeti tõlgendada, eeldavad nad ühtlasi mingit üks-ühele-vastavust võrkkestale tekkiva kujutise ja meie subjektiivse kogemuse vahel, kuigi põhjendusi selle poolt neil ei ole. Chalmers ei
negatiivsete emotsioonide (ärevuse) mõistmine võtmeteguriks tunnetus. Hälbed ebamääraste stiimulite interpreteerimisel Andmed viitavad positiivsele seosele ärevuse ja maailma ähvardavana nägemise vahel. Aga mida see tähendab? McNally (1996) uuris kliiniliselt ärevaid katsealuseid ja leidis, et ärevatel inimestel on maailma interpreteerimine hälvitatud nii, et ebamäärased stiimulid hinnatakse ähvardavateks. Kui olukord pole ebamäärane, interpreteerivad kliiniliselt ärevad inimesed maailma samasuguselt nagu tervedki. Tähelepanu hälvitatus ähvarduse tunnuste töötlemisele Enesestmõistetava teooriaga isikul, kellele maailm on pideva ähvarduse allikaks, kujuneb tõenäoliselt seadumus neid ähvardusi ära tunda. See järeldus tuleneb evolutsioonilise psühholoogia oletusest, et inimesed on juba sünnist programmeeritud esimesena oma tähelepanu elulistele vajadustele pöörama. Erinevad uurijad on leidnud, et
-) Ta arenes kaht täiesti erinevat filosoofiat ning neid ei saa omavahel kuidagi seostada. *) Anglosaksi analüütiline filosoofia; *) Keelefilosoofia -) 1919 kirjutas ta teose ,,Tractatus logico-philosophicus", mis on küll lühike, kuid raske raamat, mis liigendb kaheks osaks: loogikaks ja müstikaks. *) Need kaks on omavahel ühendatud läbi selle, et seal on numereeritud laused. *) Pealaused seavad paika raamatu loogilise ülesehituse raamistiku. Kümnendkohtadel paiknevad laused interpreteerivad enamasti seitset tuumlauset, olles mõnikord neist olulisemad. -) Uskus, et maailm koosneb asjadst ja asjaoludest. *) Asjad ise on subsdants ehk ei sõltu asjaoludest. Asjaolus on asjad üksteisega seotud relatsiooni kaudu. Need relatsioonid moodustavad maailma loogilise koe ja ühtlasi ka keele ja maailma ühisosa ehk keel peegeldab ümbritsevat. -) Asjaolude üldine loogiline vorm on "aRb", mis tähendab, et "a on seotud b-ga". See kehtib ka elementaarlausete vormi puhul
Küsimus on: `Kuidas see valib?' süsteemvõrgustik ainult modelleerib potentsiaalset käitumist, kuid kui me tahame mõista, miks organism käitub teatud moel aktuaalsel juhul, tuleb meil mõista, et probleemilahendaja valib olemasolevate käitumisvalikute vahel pärast olemasoleva situatsiooni mitmete komponentide sobitamist selle universumitunnetuse pikaajalisemate aspektidega. Daniel Chandler jagab koodid · Sotsiaalsed · Tekstuaalsed · Interpreteerivad Mitu koodi koos sünkretism. Vrd Fawcett SOTSIAALSED KOODID laiemas mõttes on kõik semiootilised koodid "sotsiaalsed" loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid); kehakeel; tarbekaupade (riided, autod jmt); käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid
hulgaliselt raamatuid, mis seletavad lahti erinevaid disainiteooriaid, disainmõtlemise eripära ja disainiprotsessi etappe. Töö autor tugineb peamiselt autoritele Best, Visocky O'Grady`d, Stickdorn ja Schneider ning Clatworthy. Lastega perede sihtgrupi mõistmisel on oluliseks autoriks Neil Carr. Häid ideid annavad praktikutena lastelaagreid korraldava ettevõtte PGL-i turundusjuht Sarah Reynolds ja Camp Beaumont`i turundusjuht Jonathan Barber. Töös on kasutatud uuringuid, mida interpreteerivad Hartl, Gram, Obrador, Blichfeldt, Small ja Robbins. Eesti ettevõtete hulgas viis EAS 2009. aastal läbi peresõbralikkuse uuringu, mis aitab sihtgruppi mõnevõrra paremini tundma õppida, aga ei ole autori arvates piisav allikas, millele toetuda sihtgrupipõhisel tootearendusel Hõbevalge teemapargis. 5 Töö on jaotatud kaheks osaks, millest esimeses keskendutakse teoreetilistele käsitlustele ja juba läbiviidud uuringutetele
2 Konstruktivistlik - sotsiaalkonstruktsionistlik: see arusaam peab kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad tähendusi (nt. speech communication); 3 Konstruktivistlik - süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon sõnumite loomine võrgustiku abil. Püüab mõista, mis toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas ning inimesed neid interpreteerivad ja reinterpreteerivad. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises kontekstis, see on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. SAATJ A MEEDIA Sõnumi 1 Sõnumi 2 Sõnumi 3 formuleerimine vormistamine edastamine
HOLISTLIK Funktsionalism Kriitiline strukturalism (Waters, 1994) Inimene ei ole mitte ainult passiivne õppija sotsialiseerumise protsessis, vaid osaleb selles aktiivselt: · inimesed mõjutavad üksteist, kellega nad on vahetult seotud; · inimesed interpreteerivad (tajuvad) erinevalt seda, mida nad kuulevad ja näevad enda ümber; · inimesed selles protsessis, kas aktsepteerivad, parandavad või eiravad informatsiooni enese kohta; 41 · inimesed peavad mõistma seda, mis see maailm tähendab üldiselt nende jaoks; · inimesed soovivad teada seda, mida nad peavad tegema, et saavutada oma eesmärke.
3. Efektori töötlemine (liigutuste efektiivsus) Õppimise varases staadiumis reageeritakse hiljem, vea tegemise piiril, hiljem liigutuste juhtimine automatiseerub, omandatakse korrektsioonistrateegiad (Pew, 1966). Kuigi tähelepanu koormus automatiseerumisega väheneb, nõuavad liigutused alati tähelepanu. Ekspertidel langeb primaarse ülesande sooritus vähem kui algajatel ja keskpärastel. Kokkuvõtteks: Võrreldes algajate ja keskpärastega interpreteerivad eksperdid keskkonda täpsemalt, otsustuste kvaliteet on liigutuste sooritamine efektiivsem. Seetõttu saavutavad sagedamini ja konstantsemalt oma kavatsetud eesm ARENGUPROTSESSID: TUNNETUSLIKU ARENGU ÜLDISED TEOORIAD KKSP.03.047 Anni Raudsepp MSc Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest kuni surmani. Areng on protsess, mis toimub pikema aja jooksul, seda mõjutavad mitmed tegurid, k.a
järgneva põlvkonna konflikt). Näiteid leiab kultuuriantropoloogide töödest (nt Labradori indiaanlased ja valged inimesed õigusnormidele allutatakse inimgrupid, kellel pole neist enne ettekujutustki olnud konfliktid; Alzeerias Prantsuse kriminaalkoodeks ja truudusetu naise tapmine kui tava). Kultuurikonfliktid on sotsiaalse diferentseerumise protsessi tagajärg, kuna diferentseerumise tagajärjeltekib lõputu arv sotsiaalseid gruppe, kes kõik määratlevad elusituatsioone ja interpreteerivad sotsiaalseid suhteid omamoodi ega tunne üldse või tunnevad valesti teiste gruppide sotsiaalseid väärtusi. Seetõttu kaasneb homogeense, hästi integreeritud kultuuri muutumisega heterogeenseks ja desintegreerituks konkliktisituatsioonide arvu kasv. Ning vastupidi, integratsiooniprotsess vähendab konfliktisituatsioonide arvu. Selliseid kultuuri muutumise tingimustes tekkivaid konflikte tuleb eristada konfliktidest, mis tekivad erinevate kultuurisüsteemide kokkupuutel
arvavad, et üldistused on vaid inimese mõttetegevuse produktiks. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid. Nad näitasid veenvalt, et tunnetades ümbritsevat maailma, interpreteerivad inimesed seda varasemate kujutluste põhjal. Tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Sõltuvalt aktiveeruvast taustsüsteemist võivad ühe ja sama nähtusega kokkupuutuvad inimesed näha seda täiesti erinevalt. Ka probleemide lahendamine eeldab situatsiooni nägemist sobivate seoste valguses. See sünnib enamasti ootamatu avastuse ehk ahha-efektina. Geštaltistid näitasid, et luues soodsad välised olud, saab õppimist avastuslikul teel kiirendada
kuid viimastel aastatel ollakse tagasi pöördutud pragmaatilisemate juhtide eelistamise juurde. Samas jääb faktiks, et eestvedamise teostamiseks on karisma kui kaasasündinud võime olulisel kohal ja lihtsustab liidriks kujunemise protsessi (Tabel 8). Karismaatiline eestvedamine põhineb järgijate nägemusel oma liidri käitumisest, mistõttu karisma on järgijate poolt liidrile omistatud tunnused, mida järgijad interpreteerivad karismaatiliste omadustena. Sellise definitsiooni üks olulisemaid järeldusi on, et karismaatilisust on järelikult võimalik arendada teades mida tajutakse karismaatilisena saab seda oma käitumises arvesse võtta. Karismaatiline liider peab mõjuma veenvalt ja nii nagu eestvedamisel kohane oskama selgitada visiooni mõjudes seejuures enesekindlalt, kuid mitte üleolevalt. Karismaatilise eestvedamise mehhanismid: 28
annaabi.ee 
