Internet ja interneti ajalugu (0)

Tapa Gümnaasium
Internet
Referaat
Tapa 2012

Sisukord

Sissejuhatus 3
Mis on internet ? 4
Interneti ajalugu 5
Interneti rekvisiidid 6
Internetiteenused 8
Interneti ohud 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud materjal 11

Sissejuhatus

Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu.

Mis on internet ?

Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli).
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks.
Internetti ühendatud arvutid jagatakse enamasti kahte liiki:

• Internet suure algustähega - need on arvutid, mis on omavahel ühendatud püsiliinidega.
  
• internet väikese algustähega - arvutid, mis võtavad teistega ühendust modemi abil läbi telefoniliinide.
  

Interneti ajalugu

1957 NSVL saadab kosmosesse esimese maavälise satelliidi. Vastukajana luuakse USAs organisatsioon ARPA (ingl. Advanced Research Projects Agency), mille peamiseks uurimisobjektiks saab infotehnoloogia ja sellega seonduva tehnika arendamine.
1962 Hakati uurima, kuidas luua sellist arvutivõrku, mis suudaks säilitada oma funktsionaalsust ka peale osalise võrgu hävimist (näiteks peale tuumarünnakut). Idee seisnes hajusas võrgus, millel ei oleks keskset kontrollpunkti ja mille erinevad sõlmpunktid oleksid võrdväärsed.
Probleemile leiti järgmine lahendus - info saatmisel ühest sõlmest teise jagatakse see pakettideks, kusjuures igal paketil on allika ja sihtpunkti aadress. Teekond mida mööda pakett sihtpunkti jõuab pole oluline. Kui mingi sõlmpunkt katkeb, siis saadetakse see mööda teist sõlmpunkti, kuni ta jõuab määratud kohta.
1969 1969 ehitati valmis esimene funktsioneeriv võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los Angeleses, SRI'd Sranfordis, California Ülikooli Santa Barbaras ja Utah' Ülikooli). Seda võrku hakati kutsuma ARPANETiks.
1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli.
1974 Hakati kasutama väljendit Internet.
1976 DoD (ingl. Department of Defense ) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP).
1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk.
1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile.
Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System).
1989 - 1992 CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web).
1993 NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser, mis saab nimeks ' Mosaic for X'.

Interneti rekvisiidid

Internetiga kaasnevad mitmed lisad, et tava inimene saaks seda üldse kasutada. Selle all mõtlen interneti otsingumootoreid, brausereid, domeene
Kuna Internett sisaldab tohutul hulgal erinevaid materjale, siis on loodud selles infotulvas orienteerumiseks nn. otsimismootorid. Nende abiga on võimalik otsida vajaminevat informatsiooni paljudest maailma serveritest, mis sisaldavad sadu ja miljoneid dokumente. Üldjuhul tuleb nendesse sisestada võtmesõnad otsitava materjali kohta. Enamus otsimismootoreid on lihtne kasutada ja tavaliselt on seal ka kirjas, kuidas nendega ümber käija. Kuna erinevad otsimismootorid kasutavad erinevaid otsimisalgoritme, siis parema tulemuse saavutamiseks on soovitav sama infot otsida mitmete otsimismootoritega.
Mõned enamlevinud otsimismootorite aadressid :
http://www.ee/www
http://www.neti.ee
http://www.google.co m
http://www.yahoo.co m
http://www.altavista.co m
http://www.lycos.co m
http://infoseek.go.co m
http://www.hotbot.co m
http://www.ftpsearch.co m
http://www.deja.co m
Brauser ehk veebilehitseja ehk võrgusirvik on arvutiprogramm, mille abil saab vaadata ja kasutada veebis või kohtvõrgus või programmiga samas arvutis paiknevaid tekste , pilte ja teiste failide sisu, mis on enamasti paigutatud veebilehtedele. Brauseri kasutamist nimetatakse ka internetis surfamiseks. Brauserid on näiteks: Dillo( UNIX / Linux ), Galeon(UNIX/Linux), Google Chrome, Internet Explorer, Konqueror, Lynx, Mozilla Firefox, QtWeb, Safari(MAC OS X), WorldWideWeb (kõige esimenebrauser).
Domeen on tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus (Internetis). IP aadress võiks välja näha näiteks selline: 196.22.221.46. Domeeni kasutamise teeb võimalikuks DNS server ehk nimeserver (Domain Name Server), mis tõlgib domeeninime IP aadressiks. Domeenide all mõeldakse üldjuhul teise astme domeene (jutukas.ee, neti .ee), kuna esimene aste on "com", "ee" vms.

Internetiteenused

Tuntuimad ning kasutatavaimad on järgmised Interneti teenused:

• elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika;
  
• WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus;
  
• Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
  
• FTP (File Transfer Protocol ) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise;
  
• telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal;
  
• gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale;
  
• archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide
  

Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud.
Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP-aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas ( nslookup ), vestelda teise kasutajaga ( talk , jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD).

Interneti ohud

Internetis ei ole kõik ainult hea. Nagu iga asjaga on internetis enda kurjategijad. Sealt võid tõmmata omale viiruse, või varastatakse inimese identiteet .
Küberkiusajads - arnaselt mänguplatsile on ka internetis piisavalt kiusajaid. Need võivad olla nii poisid kui tüdrukud, nii lapsed kui täiskasvanud.
Privaatsuse rikkumine - Lapsed võivad teadmatusest avaldada suhtlusportaalides ning mujal veebis infot, millel on negatiivsed tagajärjed neile endile ja kogu perele.
Sobimatu sisu - Laste piiritu huvi maailma võimaluste vastu võib neid kokku viia infoga, mis mõjub halvasti laste psüühikale. Tõenäoliselt ei ole Sa huvitatud sellest, et laps käiks regulaarselt äärmuslaste foorumis, külastaks pornograafilise sisuga saite või veedaks oma aega hasartmänge mängides.
Arvutiviirused ja muu pahavara - Tundmatu päritoluga faile alla tõmmates võid oma arvutisse saada viiruse, mis saadab laiali rämpsposti, salvestab Su pangakoodid või kasutab Su arvutit viiruste levitamiseks
Väärkohtlejad - Internet oma lõputuna näivate võimalustega on kahjuks saanud kohaks, mida paljud väärkohtlejad (sh pedofiilid) kasutavad oma ohvri leidmiseks. Kui õpetate oma lapse internetis õigesti käituma saate suuresti vähendada tõenäosust, et kellelgil tekiks tema vastu ebaterve huvi.

Kokkuvõte

Kõik oskavad kasutada interneti, kuid ei mõtle sellele kuidas see tegelikult töötab. Internet on väga keeruline võrgustik, millega töötavad oma ala spetsialistid . Tänapäaeval on internet muutunud väga oluliseks osaks inimeste elus.

Kasutatud materjal

Wikipedia
http://www.netiohud.ee/peamine/lapsi-ahvardavad-ohud-internetis.html
Raamat „Internet tavakasutajale”
http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.ht m