Interneti Ajalugu (0)

Tallinna polütehnikum
Interneti ajalugu
******* *******
Juhendaja : ***** ****
Tallinn 2012

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Teke 3
Struktuur 4
Teenused 5
Kokkuvõte 6
Kasutatud materjal 7

Sissejuhatus

On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet . Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark , mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile.

Teke

Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency ) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid . Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 1965–1967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon , et USA-s oli piiratud arv suuri ja võimsaid uuringutulemusi analüüsivaid arvuteid. Niisiis oli Interneti loomise ajendiks informatsiooni vahetamine ning ressursside jagamine.
Aja jooksul lisandus ARPAnetti järjest rohkem arvuteid ning 1974 aastal võeti kasutusele sõna Internet. Kuna algselt põhines Internetis suhtlemine ja tegutsemine ainult tekstipõhisel keskkonnal, siis kasutasid seda keerukuse tõttu vaid teadlased ning vähesed asjaarmastajad . Ärilist otstarvet Internetil ei nähtud. Viimase aja ülikiire kasv internetiteenuste arengus on seotud WWW (World Wide Web) kontseptsiooni väljatöötamisega 1989 aastal CERN-is Tim Berners -Lee poolt. WWW on omavahel linkidega ühendatud meedium, mille abil saab üle Interneti kuvada graafilist ja tekstilist informatsiooni. Informatsioon asub serverites ning kasutajad saavad infole ligi kasutades internetibrausereid nagu Internet Explorer , Mozilla Firefox jne.

Struktuur

Internet koosneb paljudest suhteliselt iseseisvatest omavahel ühendatud arvutivõrkudest, kus infovahetus on standarditega reguleeritud. Info liikumine neis võrkudes toimub teatud pikkusega andmeportsude kaupa, mida nimetatakse pakettideks. Pakettide edastuskorra määrab ära TCP/IP (Transmission Control Protocol / Internet Protocol) protokoll. Tavakasutaja ei pruugi sellest protokollist teada rohkemat, kui et see määrabki suures osas võrgu " hingeelu ", s.o andmeedastuse põhimõtted.
Internetiks ei saa pidada aga pelgalt võrku, töötavaks süsteemiks teevad selle ikkagi võrgus kättesaadavad teenused ning muidugi võrgu kasutajad. Seega võib Internetiks nimetada kooslust, mis koosneb kolmest komponendist :
1) TCP/IP protokollil põhinev võrkude võrk
2) mainitud võrke kasutavate inimeste ühendus
3) võrgus kättesaadavate ressursside kogum
Põhimõtteliselt on suvalisest Internetti ühendatud arvutist võimalik ligi pääseda igasse võrgus paiknevasse teise arvutisse ning seal olevatele ressurssidele. Seega on iga Internetti ühendatud arvuti ühenduses praktiliselt kogu maailmaga , õigemini küll maailma selle osaga, mis paikneb Internetti ühendatud arvutites. Viimast nimetatakse tihti ka virtuaalseks ehk kübermaailmaks.
Juurdepääs on suures osas küll piiratud paroolkaitsega, sest kes tahaks, et tema isiklikku kirjavahetust ning isiklikke faile soriksid võõrad. Aga sellele vaatamata on Internetis ikkagi väga palju avalikku materjali, kuhu saavad ligi kõik, kel Internetile ligipääs. Toodut nimetatakse avatud süsteemide põhimõtteks, selle kohaselt on põhimõtteliselt võimalik ligi pääseda kõikidele materjalidele ja teenustele, mis on vajaduse korral paroolkaitsega tõkestatud. Internet baseerub seega just avatud süsteemide põhimõttel.
Igal Internetti ühendatud arvutil on ühene aadress, mis koosneb neljast numbrist vahemikus 0-255. Tavaliselt on numbrid punktidega eraldatud, seega kujul 193.40.117.100. Seda neljanumbrilist aadressi nimetatakse arvuti IP-aadressiks ning sellest piisab arvuti võrgust "ülesotsimiseks" ükskõik kust maailma otsast, olgugi et Internet koosneb paljudest kokkuühendatud võrkudest.

Teenused

Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP, TCP, UDP, DNS, PPP, SLIP , ICMP, POP3 , IMAP, SMTP , HTTP, HTTPS, SSH, telnet , FTP, LDAP, SSL ja TLS.
Populaarsemad teenused, mis neid protokolle kasutavad, on e-post, veeb, Useneti uudisgrupid, failide jagamine, kiirsuhtlus, IRC ja MUD. Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused põhinevad omakorda neil, nagu näiteks postiloendid ja ajaveebid. Internet võimaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid, nagu näiteks veebiraadiod ja online-videod.

Kokkuvõte

Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli).
Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub.
Kuna tegelikult käib võrgus arvutite leidmine siiski IP-aadressi järgi, siis peab igale nimele vastama mingi kindel IP-aadress. Selle-eest hoolitseb nimeserver ehk DNS (ingl. Domain Name System), mis tõlgib vastava andmebaasi alusel nimed numbrilisteks IP-aadressideks.

Kasutatud materjal

http://www.seoeffect.net/internetiturundus/et/interneti-ajalugu
http://www.geo.ut.ee/kartool/ained/loeng1.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Internet
http://tehnika.eau.ee/pages/internet/elektronpost.htm#Lühike Interneti ajalugu