Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intellektuaalomandi õigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
patendi, leiutis, kaubamärk, taotlus, leiutise, autoriõigus, ainuõigus, patenditaotlus, teat, endid, patendiamet, ettevõtja, kriteerium, autoriõigusega, keela, tööstusomand, patendiameti, topoloogia, patent, lahendust, registreerimine, hagi, garantii, meetodeid, intellektuaalomandi, leiutised, dokumendid, märkeralise, väliskuju, konventsioonKuidas mõista territoriaalsuse põhimõtet, rahvuslikku reziimi ja enamsoodustusreziimi? Territoriaalsuse põhimõte tähenadb seda, et tuleb kaitsta ainult selliste riikide autoreid, kes on Eestiga ühe ja sama rahvusvahelise lepingu liikmed. Rahvusliku reziimi käsitleb Berni konventsioon Art.5 lg 1, 3 (kuuluvad riigis rahvusautoritega samad õigused) Autoriõiguste tekkimine ja Berni konventsioon. Kaubamärgiõiguse küsimused Rahvusvaheline kaubamärk. Tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi registreerimine ühekorraga kogu maailmas ei ole võimalik, kuid on loodud mitu rahvusvahelist süsteemi, mis muudavad lihtsamaks kaubamärgi kaitsmise rohkem kui ühes riigis. Territoriaalsuse põhimõte. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne ja kehtib üksnes riigis või piirkonnas, kus kaubamärgile on õiguskaitse omandatud. Rahvuslike õiguste kogum.
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
põllumajandustootmisele ja maapõuevarade kaevandamisele ning kõigile toodetele nii toodetavatele kui ka looduslikele, näiteks: veinid, teravili, tubakatooted, puuviljad, kariloomad, mineraalid, mineraalveed, õlu, lilled, jahu1. Seega ei ole võimalik määratleda täpset tööstusomandi definitsiooni. Tööstusomandit võib pidada õiguste kogumiks, mis kaasneb tööstusomandi objektiga. Tööstusomandi objektideks on kaubamärk, patent, kasulik mudel, tööstusdisanilahendus, geograafiline tähis ja mikrolülituse topoloogia. 1.1 Kaubamärk Kaubamärgiks on lühidalt öeldes kaubal või pakendil olev sõna, fraas, sümblol, kujunudus või siis nende kombinatsioon, mille abil eristatakse samaliigilist kaupa tootjate järgi ning mis identifitseerib ja eristab teenuste allikat2. Kaubamärk on seega tähis, millega on võimalik
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule. Olulisim autoriõiguse küsimusi reguleeriv seadus on autoriõiguse seadus. Autoriõiguse seadus määrab autoriõiguste kuuluvuse töösuhetes, kui autoriõiguste kuuluvus ei ole eraldi reguleeritud töölepingus või töötaja ja tööandja kokkuleppes. Autoriõiguse seaduse kohaselt tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril teosele autoriõigus, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti (AutÕS § 32 lg 1). Kui teos ei ole loodud töötaja otseste tööülesannete täitmise korras, siis töötaja varalised õigused tööandjale üle ei lähe. Isiklikud õigused on autoriõiguse seaduse kohaselt teose autoriga lahutamatult seotud (AutÕS § 11
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
4) mis on vastuolus avaliku korra või heade tavadega; 5) mille registreerimist taotlev isik on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt; 27. Kaubamärkide suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud järgnevate punktide osas?(essee küsimus) 1) Identsed tähised ja identsed kaubad? ● õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on idente varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste tähistamiseks. 2) Sarnased tähised ja sarnased kaubad? õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on
1. Patendi õiguskaitse kehtib... c. maksimaalselt 20 aastat, patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv 2. Patentsuse registreerimise kriteeriumid on: a. Leiutisel on leiutustase b. Leiutis on uus d. Leiutis on tööstuslikult kasutatav 3. Registreeritud kaubamärk... a. Annab omanikule ainuõiguse kaubamärki kasutada registreeritud kaupade ja teenuste osas 4. Litsents on... b. luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks, mis vormistatakse juriidiliselt litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepingud erinevad sisu ja ulatuse poolest (eristatakse näiteks lihtlitsentsi, ainulitsentsi, täislitsentsi, ristlitsentsi. all-litsentsi, sundlitsentsi) 5. Kaitstud geograafiline tähis annab selle kasutamiseks ainuõiguse selle geograafilise tähise omanikule. Väär Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk,
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
avalikustamist. 7. Autoriõguste jagunemine. + · Autori isiklikud õigused, · Autori varalised õigused 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). - Autori varalised õigused on üleantavad, isiklikud õigused on autorist lahutamatud. Mõlemaid õigusi on võimalik lubada teostada kolmandatel isikutel. 9. Kes võib olla teose autoriks? + Autoriks võib olla ainult füüsiline isik. Teosel võib olla mitu autorit. 10. Kuidas tekivad autoriõigused, kas autoriõigus tuleb registreerida? + Autoriõigus tekib teose loomisega ehk hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 11. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? + Ei. 12. Millal loetakse teos üldusele suunatuks? + Teos loetakse üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele
Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis 9
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis.
- teaduslike avastisega - tööstusdisainilahendustega - kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega - kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu Intellektuaalne omand Ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 29 5.05.2016 Intellektuaalne omand - autoriõigus - autoriõigusega kaasnevad õigused - tööstusomand Autoriõigus Autoriõigus tekkib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Autoriõigus Teoseks loetakse mistahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 30
sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki raamatu pealkiri erilisse registrisse ja tasuta andma 9 eksemplari ülikoolidele ja raamatukogudele. Autoriõigust loetakse kõige universaalsemaks õigusinstituudiks, millega saab kaitsta loomingut. Siin tuleb rõhutada kahte momenti. Igal õiguse institutsioonil on oma reguleerimise valdkond ja autoriõigus kaitseb kirjandus kunsti ja teadusloomingut. Tehnilise loomingu resultaat jääb autoriõiguse poolt kaitseta, v.a. kui see on vormistatud teadusteosena. Autoriõigus kaitseb vaid teose väljundusvormi, mitte aga otseselt tema sisu. 3 Alates 12.12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse)
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on uurida Euroopa Liidu direktiivide, Euroopa Kohtu lahendite, siseriiklike õigusaktide ning õiguskirjanduse abil, mis on kaubamärk, kuidas selle omanikuks saada ning millised on kaubamärgi omaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Lisaks sellele uurida lähemalt, mis on Euroopa Ühenduse kaubamärk, mis on selle vahe tavalise kaubamärgiga ning millised on selle Euroopa Ühenduse kaubamärgiomaniku õigused ja kuidas neid kaitstakse. Teiseks eesmärgiks on vaadelda lähemalt paralleelimporti, millal ammenduvad kaubamärgiomaniku ainuõigused, mis paralleelimpordi üldse võimalikuks teeb. Uuritakse, millised on paralleelkaubanduse põhimõtted ning miks Euroopa Liidu õigus seda toetab ja soodustab.
Õiguste ammendumine, mille kohaselt tööstusomandi objekti omanik kaotab igasugused õigused toodangule, mille tema ise või tema poolt volitatud isik on valmistanud *3 ja seejärel käibesse lasknud. Selle doktriini kohaselt on tööstusomandi objekti omanik toodangu realiseerimisega oma tulu saanud ja seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid
• on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse)
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe VI jagu ÜLEMINEKUKORD ......................................................................19 VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED ..............19 3.4 TRIPS lepingu põhisätted...........................................................................20 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused.......................................................20 3.4.2 Kaubamärgid........................................................................................21 3.4.3 Tööstusdisainilahendused................................................................... 21 3.4.4 Geograafilised tähised......................................................................... 22 3.4.5 Patendid.........................................................
registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele. 2. Kaubamärgi valik ja kontroll Oma teenuste ja toodete eristamiseks konkurentide omast on teil kasulik registreerida Patendiametis ka kaubamärgid, kuid see ei ole kohustuslik. Kaubamärgid peavad olema selgelt erinevad ja eristatavad teistest sama valdkonna kaubamärkidest. Seda, kas teie poolt soovitav kaubamärk on registreerimiseks vaba, saate kontrollida Patendiameti andmebaasist. Kaubamärgi registreerimine annab märgile õiguskaitse, millega saate märgi kasutamise ainuõigused. Kaubamärgi kaitsmisel tuleb teil määrata, millisesse rahvusvaheliselt määratud kauba- või teenuseklassi teie kaubamärk kuulub. Registreerimise protsessid Eestis ja välismaal on erinevad. Lisaks ärinimele on igal ettevõttel õigus registreerida enda nimele ka kaubamärke, mis aitavad
......................................................................3 2. KAUBAMÄRGI KAITSMINE JA VÄÄRTUS...............................................................................5 2.1. Kaubamärgi kaitsmine...............................................................................................................5 2.2. Kaubamärgi väärtus...................................................................................................................5 2.3. Kõige tulusam kaubamärk.........................................................................................................6 3. ÜLESANNE.....................................................................................................................................7 3.1. Logod.........................................................................................................................................7 3.2. Küsimused.............................................................................
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
Kohtumised: 18.03.2018 22.04.2018 - kaubamärgid 20.05.2018 patendid jms 50% kordadest peab kohal olema (st min 2x kohal, 1x puudumine) Kodutööd: 1. 40% Essee (2-3 teema vahel valida saab teada 22.04.2018 teemad) 2. 30% Kaasus 1 3. 30% Kaasus 2 2019.a jaanuariks tuleb üle võtta uus kaubamärgi direktiiv. Muutused ÕISis ,,uus kaubamargidirektiiv.pptx" failis olemas. KAUBAMÄRK 1 Mis on kaubamärk? Tähis, mis aitab eristada ühe tootja/teenusepakkuja kaupa teiste omast Miks me kaitseme kaubamärke? - Tarbija ei satuks eksitusse (päritolufunktsioon e eristusfunktsioon) - Toodete ja teenuste kvaliteedi tagamine (kvaliteedifunktsioon) - Annab tarbijale infot, et oskaks kiiremini ise otsustada - Teenusepakkuja/tootja kaitsmine (nn goodwill kaitsmine) - Reklaami sümbolina kasutus Kaubamärkide kaitse Eestis
..................................17 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................18 SISSEJUHATUS Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta. Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk. Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast. Oma töös kasutasin mitmeid allikaid, enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut ,,Maailma toiduainete
6) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. 46. Millised on Reklaamiseaduses sätestatud põhinõuded reklaamile? (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga.(2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.(3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
raskemaks. 3 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused 2. KAUBAMÄRK Kaubamärgina võib registreerida graafiliselt kujutatavat tähelist sõnalist, numbrilist, kujutislikku või ruumilist tähist või tähistekombinatsiooni, mis eristab ühe füüsilise või juriidilise isiku kaupu või teenuseid teiste omadest (Kaubamärgi seadus § 3).Patendiametis registreeritud kaubamärk on juriidiliselt kaitstud, s.t. seda ei tohi oma kaupade või teenuste tähistamiseks kasutada teised tootjad või teenindajad. Inglise keeles on kaubamärk trade mark. Mark on toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms, ka toote firma-, kaubanimetus vms. Tehniliselt on tegemist kaubamärgiga, mis hõlmab nime, logot, sageli ka tunnuslauset (moto) ja pakendi kujundus, kuid sisuliselt tähendab kindlate omaduste ja kvaliteediga toote/kauba tagamist ostjale. Inglise keeles brand.
Nt. Sony, Philips,Kanal 2 - Kujutlusmärgid - esindusfunktsioon on kujutlusel - Kombineeritud märgid - hübriid kahes eelnenust, esindusfunktsioon on nii sõnal kui pildil. Nt: Kalevil - Ruumilised kujundid - kolmemõõtmeline tekst või kujundus. - Helimärgid - kindlad meloodiad, mida lastakse radios või teles. - Liikuvad mrgid- märgid, mille tekst või kujundus ajas muutub. - Lõhnamärgid. 18. Kuidas toimub kaubamärkide õiguslik kaitsmine? Registreeritud kaubamärk annab selle omanikule märgi kasutamise ainuõiguse ja kaitseb teda ebaausa konkurendi eest, olles samal ajal ka omaladne visiitkaart ja reklaam. Turul ringlevate sadade samaliigiliste kaupade hulgast valikut tehes lähtub ostja sagely talle tuntud või ülituntud hea mainega kaubamärgist, sest see äratab usaldust. Tootele tunnustust koguda ja seda reklaamida võib ka registreerimata mark, ent õiguskaitset pakub vaid patendiametis riiklikus kaubamärkide registries registreeritud kaubamärk
40/1994/EÜ Ühenduse kaubamärgi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 011, 14.01.1994, lk 136) alusel Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt registreeritud kaubamärkidega seonduvaid õigusi ja kohustusi. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 22.05.2002 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011004 - Patendiseadus - Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega Eesti Vabariigis. Eesti Vabariigi riigikogu poolt vastu võetud seadus, 16.03.1994 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011013 7 - Mõõteseadus - Käesoleva seadusega sätestatakse: 1) rahvusvahelisele mõõtühikute süsteemile (SI) vastavate mõõtühikute kasutamine ja väärtuste edastamine;
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
........5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.........................................................................................8 1.5 Kaubamärgi kaitse......................................................................................................9 2 KAUBAMÄRK RAKVERE..........................................................................................10 1 Kaubamärk Rakvere ajalooline areng.........................................................................11 2.1 Kaubamärk Rakvere saavutused ja tunnustamine....................................................13 2.2 Kaubamärk Rakvere Tootevalik...............................................................................14 2.2.1 Võileivapealsed lihatooted:...............................................................................14 2.2.2 Roavalmistus tooted:.....................
3 1. Teose vaba kasutamise olemus 1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta Enamasti on õigus teoseid kasutada vaid autori eelneval nõusolekul, kuid eranditena teatud juhtudel ja mahus on võimalik teoseid kasutada ka autori nõusolekuta. 1 Berni konventsiooni artikli 9 kohaselt kuulub konventsiooni järgi kaitstavate kirjandus- ja kunstiteoste autoritele ainuõigus lubada teoste reprodutseerimist igal viisil ja igas vormis, kuid liitu kuuluvad riigid võivad otsustada, kas lubada selliste teoste reprodutseerimist teatud erijuhtudel.2 Eelviidatud erijuhtude kehtestamise võimalusele tuginedes on ka Eesti autoriõiguse seaduses sätestatud erandid, millal tohib teost vabalt kasutada. Teose vaba kasutamise võimalused tulenevad otseselt ja ammendavalt seadusest ning seaduse vaba ja laiendav tõlgendamine ei ole lubatud.3
x pikendab toote elutsüklit, hoiab kokku turundaja kulusid x annab tootele lisaväärtust, tarbijale ühtlase kvaliteedi ja selge sõnumi x mõjutab positiivselt tarbija ostu- ja tarbimisprotsessi ning kujundab tarbimisharjumusi x kasvatab lojaalset tarbijaskonda x paneb tarbija ostma kindlat brändi analoogide hulgast x väldib tarbijalt teise võtmist kui soovitud bränd ei ole müügil x kahandab tarbija hinnatundlikkust ning laseb tal maksta hinnalisa. 2) Kaubamärk on osa brändist. Eesti kaubamärgiseaduses on kaubamärk defineeritud järgmiselt: kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgiks võib olla: x sõnamärk (sõnad, loosungid, tähtede ja numbrite kombinatsioonid jm) x kujutismärk (logod) x kombineeritud märgid (tekstiga logo) x ruumilised märgid (pakendid, taara jm toodete väliskuju) x värvimärgid x helimärgid
annaabi.ee 
