koostöö: ( 1 ) Suhted Jõhvi valla teiste kohaliku omavalitsuse üksustega põhinevad lepingutele osapoolte vahel. ( 2 ) Kohalik Jõhvi valla omavalitsus võib oma huvide väljendamiseks, esinduseks, kaitse või tavaliste toiminguteks, sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega või luua ühiseid institutsioone. Samuti osaleda tulundusühistutes, mis on loodud määratud ülesannete lahendamiseks. ( 3 ) Valla koosolekul, ametiasutustel ja ametite haldajatel ning ametlikul Jõhvi valla institutsioonil on õigus volituste piires teha koostööd kõikide üksuste omavalitsustega väljaspoolt Eestit ning sõlmida nendega koostöö lepinguid ning rahvusvahelisi lepinguid. ( 4 ) Jõhvi vallal on õigus ühineda asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega, esindavad Jõhvi valla koosoleku liikmed või valla poolt määratud esindaja.
· Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto).
kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus valvab Euroopa Liidu õigusaktide järgimise järele ja Euroopa Kontrollikoda kontrollib liidu tegevuse rahastamist. Nende institutsioonide volitused ja ülesanded on sätestatud asutamislepingutes, mis on kogu ELi tegevuse aluseks. Samuti on nendes lepingutes sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida ELi institutsioonid peavad järgima. Asutamislepingud on sõlminud liikmesriikide presidendid ja peaministrid ning ratifitseerinud nende parlamendid
riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid. Võimude lahususe tasandid: Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge osa võimust ja kuulub mingi osa võimust selgelt ühele institutsioonile. Tavaliselt pole võimu lahusus täielik ja funktsioonid võivad kattuda institutsioonide vahel. Vertikaalne – üksteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostavad valitsemisülesanded Personaalne – üks ja sama isik ei tohi samal ajal olla mitme võimuharu teenistuses
funktsioonidest. Näiteks võtab EL seadusi vastu mitte parlament nagu rahvusriikides, vaid Ministrite Nõukogu. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb MN põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Oluline roll on EL-i valitsemises täita MN eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule
VÕIM JA ÕIGUS VÕIM Kõikides suhetes on mingil moel olemas võimusuhe. Võim on domineerimine. Võim on alati ebavõrdselt jaotatud. Võim on sellel, kes suudab mõjutada teisi nii, et tema seisukohad viiakse läbi e. See, kes suudab realiseerida oma eesmärgid. Võim võib olla grupil, isikul, institutsioonil.(Õ 44) Võimu resursid: · Võivad olla ainelised ehk näiteks raha. Mida suurem aineline ressurss, seda suurem võim. Vaesuses inimesed saavad ennst vähem realiseerida, neil on vähem valikuvõimalusi. · Vaimsed ressursid: Haridus, kogemused, aga ka sotsiaalne kapital e. Usaldus ja võrgustikud. Võimu teostamisel on vaimsed ressursid on olulised, aga vaja on ka taha saada ka aineline kapital.
· korraldada ja kordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut Vald ja linn on kohaliku halduse üksus korraldab kohaliku elu kõigis valdkondades, neil on oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Ministrite Nõukogu : · esindatud on iga liikmesriigi üks minister · oluline roll EL-i valitsemises on täita eesistuja institutsioonil. · Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki istungeid. Vahetub iga poole aasta tagant · otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel · otsus loetaks vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt nn kvalifitseeritud häälteenamus · otsused formuleeritakse õigusaktidena, mille kohustuslikkuse aste on erinev. Kõige rangem
EL-i ainupädevus ja jagatud pädevus seavad rahvusparlamendi seadusloomele omad raamid, mis on ülimuslikud ka meie põhiseaduse ees. Põhiseaduse roll õigussüsteemi loomise vundamendina on küll ajas muutunud, kuid pole kaotanud oma olemust. Põhiseaduse rakendamise seadus pidi personaalsel tasandil läbi lõikama võimaliku nõukoguliku järjepidevuse tekke. Loodud põhiseaduslikud institutsioonid moodustasid avaliku võimu ning põhiseadus välistas selle, et mõnel võimuharul või institutsioonil tekiks ülimuslikkus teiste ees- see tähistas kindlat kurssi demokraatliku õigusriigi suunas. Võimude lahususe põhimõte oli formaalselt rakendunud. Kui põhiseadus rakendus, loodi alus õigusriigi tekkeks. Õigusriik on tänu põhiseadusele pöördumatu väärtus. Riigikogu kui rahvaesinduse roll on pidevalt vähenenud, võimukeskus on koondunud Vabariigi Valitsuse kätte. Kuid kui võim ei taha rahvast kuulata ja kaugeneb rahvast, saab ta selle eest järgmistel valimistel karistada
sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki raamatu pealkiri erilisse registrisse ja tasuta andma 9 eksemplari ülikoolidele ja raamatukogudele. Autoriõigust loetakse kõige universaalsemaks õigusinstituudiks, millega saab kaitsta loomingut. Siin tuleb rõhutada kahte momenti. Igal õiguse institutsioonil on oma reguleerimise valdkond ja autoriõigus kaitseb kirjandus kunsti ja teadusloomingut. Tehnilise loomingu resultaat jääb autoriõiguse poolt kaitseta, v.a. kui see on vormistatud teadusteosena. Autoriõigus kaitseb vaid teose väljundusvormi, mitte aga otseselt tema sisu. 3 Alates 12.12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse)
otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Rahvusparlamendid peavad esindama oma kodanikkonna huve üksnes siseriiklikus poliitikas, vaid ka Euroopa asjades. Euroopa Liidu Nõukogu = Ministrite Nõukogu Kannab seadusandlikku funktsiooni. Räägib kaasa Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki 1 minister. Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. EL valitsemises on oluline Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki MN istungeid. Eesistujariik vaheldub iga poole aasta tagant- suurem vastutus, aga suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaega Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemiseks tea peab järgneva 6 kuu vältel vajalikuks. Eesistujariik valmistab ette Ministrite Nõukogu istungite päevakorra. Otsuseid võtab MN vastu hääletamise teel
suveräänsest otsustusõigusest. Omased on nii valitsusvahelisele kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Iga liikmesriik säilitab oma iseseisvuse. Euroopa Liidul on olemas esinduskogu( parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Ministrite Nõukogu Nõukogus esindab igat riiki üks minister. Nõukogu on 25 liikmeline. Koosseis muutub pidevalt olenevalt küsimustest, mida arutatakse. Oluline roll on täita eesistuja institutsioonil. Koht kohustab osalema kõigil istungitel. Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel. Ministritel pole hääli võrdselt, see oleneb riigi rahvaarvust. Eesti ministril on 4 häält. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält. Eluliste huvide puhul saab iga riik blokeerida otsuse vastuvõtmise, nõudes ühehäälsuse põhimõtet kas kõik poolt või kõik vastu. Ministrite Nõukogu otsused formuleeritakse õigusaktidena
mõisteid, siis tihti võrdsustatakse tervishoid ülesütlemisega seotud kulude osaline artsiabiga. Tegelikult on esimene oluliselt hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse laiem, hõlmates lisaks otsesele tööandja maksejõuetuse korral. ravitegevusele veel tervise hoidmise ja 17. TOIMETULEKUT TOETAVAD säilitamisega seotud tegevusi. SÜSTEEMID Tervishoiu institutsioonil on neli peamist puudega lapse toetus puudega täiskasvanu funktsiooni: toetus puudega vanema toetus hooldajatoetus Tervise edendamine ja haiguste vältimine. õppetoetus rehabilitatsioonitoetus Haiguste ravimine. Uurimistöö ja uuenduste täienduskoolitustoetus. elluvimine. Sotsiaalne kontroll. Toetuste saajad ja toetuse suurus. Tervishoiuteenuste nõudlus Puudega täiskasvanu toetust
Eeskuju Mudel Tavand, kombetalitus Komme, tava Traditsioonid Normid Sanktsioon 36.Teadus kui sotsiaalne institutsioon Teadus kui sotsiaalne institutsioon, mille ülesanne on suunata praktilist tegevust 37.Religioon kui sotsiaalne institutsioon Religioon on uskumuste süsteem,mis põhineb arusaamisel,et jumalik jõud juhib staatust ja suunab inimest ebamaise suunas. 38.Religiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. · Psühhoteraapiline avaldada usklikele positiivset mõju, anda neile lohutust ja tröösti,
Metsandusega seotud haldusaparaati kuuluvad riiklik keskkonnakaitseinspektsioon, riiklik metsandusettevõte (General Forest Enterprise) ja kaitsealade riiklik teenistus. Kõik need institutsioonid kuuluvad sarnaselt metsanduse osakonnale Keskkonnaministeeriumi egiidi alla (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsandusinstitutsioonid Riiklik keskkonnakaitseinspektsioon on peamine Metsaseaduse rakendamise jälgimise eest vastutav institutsioon. Sellel institutsioonil on kaheksa piirkondlikku osakonda. 15 Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast
nõudel) vetoõigust prooviti osaliselt asendada ühisturu uute õigusaktide-paketi (Cockfieldi e Komisjoni valge raamatuna tuntud) paketi vastuvõtmisega (sisaldas 282 seni kehtestamata seadusandlikku akti, mis olid takistanud ühisturu arengut sügavuti). Uued liikmesriigid ühinesid : pärast Ch de Gaulle erruminekut 1969 Suurbritannia 1973, veel Iirimaa, Taani, Norras ref-l öeldi ei (50,4%)Norras ei-ütlejaid. 1974 dets aruanne ühend institutsioonil reformist loodi Euroopa Ülemkogu riigijuhtide poliitiline tööorgan, otsustati kohtuda regul 3 korda aastas. Otsustati , et alates 1979 a-st Euroopa Parl-i koosseisu toimuvad otsevalimised, loodi Euroopa Regionaalarengu Fond. 1981- võeti uueks liikmesliikmeks Kreeka . 1985 jaan sai Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors (pr 1985-1995) ja 1986 liikmeteks Hispaania ja Portugal. 1986 võeti vastu Ühtse Euroopa Akt (Single European Act), see jõustus 1. juulil 1987: 1985
iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma 11 iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse liige loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on nõukogu 25- liikmeline. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt. Sellisel juhul on tegemist nn kvalifitseeritud häälteenamusega. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid, peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Kuna
Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Presidentalism USA hääleõiguslik kodanikkond valib nii parlamendi (seadusandlik võim kahekojalisel Kongressil) kui presidendi. President juhib valitsuse tööd ja peaministri ametikoht puudub, seega presidendi institutsioonil on suur võim. Kas Obama saamine USA presidendiks näitab USA ühiskonna äärmist demokraatlikkust? Põhjendage. Tooge välja nii Jah kui Ei pool. Jah, puudub inimeste diskrimineerimine rassi järgi. USA toetab multikultuursust ja pluralismi. Ei, rassiline diskrimineerimine on ühiskonnas olemas, kuid pole domineeriv. Unitaarriik on riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus
( arupärimine ), ametisse nimetamine. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima nt: riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et nimetab valitsuse ametisse ja tagandab, umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5)
-> Esinduskogu (Parlament) - Eestist 6 liiget (vastavalt rahvaarvule) -> Seadusandlik kogu (Ministrite nõukogu= Euroopa Liidu Nõukogu) -> Täidesaatev võim (Euroopa Komisjon- koosneb volinikest, Eestist Siim Kallas) -> Kohus Ministrite nõukogu=Euroopa Liidu Nõukogu- iga liikmesriik= üks minister Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Oluline Roll EL valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Hääl vastavalt oma riigi rahvaarvule. Juhul kui kaalul on mõne riigi elulised huvid (pole määratletud), peavad poolt hääletama kõik nõukogu liikmed. Ministrite nõukogu otsused- määrus (kuulub kõigile täitmisele!); direktiiv (iga liikmesriik saab otsustada, kuidas ta tagab direktiivis sätestatud nõude); otsus ja arvamusavaldus (täitmine kohustuslik, adresseeritud ühele inimesele) Euroopa Komisjon EK (täidesaatev)- võib pidada EL valitsuseks asub Brüsselis
Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei hakkaks teise üle liiga palju domineerima. Tasakaalustamis mehhanismid erinevad: kontrollimehhanism (arupärimine), ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele.
Vanemuine, Ugala, Endla, Draamateater, Rakvere Teater jt. Erateatrid sõltuvad rohkem konkreetselt rahastaja maitsest. Need võivad olla loodud mängimaks mingit kindlat repertuaari. Üks maailmas laialt levinud erateatri liik on nn kommertsteater eesmärk pakkuda meelelahutuslikku repertuaari (Eestis nt Smithbridge Production, mis toob Tallinna Linnahallis muusikale lavale). Teatri jagunemine institutsioonidesse sõltub ka sellest, kas institutsioonil on püsitrupp või palgatakse iga uue lavastuse tarvis uued näitlejad: 1) repertuaariteater (suurem osa Eesti teatritest Draamateater, Vanemuine jne) 2) projektiteater (Von Krahli Teater kuigi on ka väike püsitrup) Oluline roll teatri institutsionaalsuse juures on ka majal (hoonel). See on prestiizi küsimus. 5. Defineerige mõisted mõisted näidend, etendus, lavastus. Näidend on teatris esitamiseks mõeldud kirjalik tekst (nt William Shakespeare'i ,,Hamlet")
Poliitika (konsensus institutsioonid ja ühised eelistused) Olulise põhimõttena esineb konsensus laia poliitilise toetuse tähenduses. See saavutatakse mitmekordse võimude lahususe põhimõttel. Esiteks, ELi lepingud (kui aluspõhimõtete sisaldajad) võetakse vastu riikide parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis on ta subjektiks Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. ELi institutsiooniline disain soodustab tulemusi, mis on maailmavaateliselt tsentristlikud. Negatiivse poole pealt tuuakse välja konsensusele jõudmise ajamahukus. Ajalooliselt valitsevad ELis neli sotsiaal-majanduslikku mudelit:
Institutsioonid kindlustavad, et inimesed tegutsevad teatavas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid lihtsustavad inimestevahelisi suhteid. Institutsioonid võimaldavad sotsiaalses keskkonnas orienteeruda ja tegutseda ning tegavad korra ja aitavad vältida instinktidele tuginevat tegevust. Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951)
ka Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist.Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogueesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Otsuseid võtab Ministrite Nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi rahvaarvule. Suurematel riikidel, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia, on rohkem hääli 29, väiksematel riikidel vähem. Eesti ministril on näiteks vaid neli häält
3. Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4. Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 15 Sotsioloogia alused Liina Käär 5. Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4
sõltumata päritolust ja taustast. Ideeliselt lähtub see vabaduse, võrdsuse ja vendluse loosungist. Prantsusmaal on keelatud isegi statistika elanikkonna etnilise päritolu, religiooni jms kohta. Kui vaadata minevikku, siis prantslased tahtsid oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa "jätku". 22. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. Regulatiivne evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil.
oma kolooniates luua kohaliku eliidi kaasamise teel Prantsusmaa “jätku”. Hiljutiste moslemirahutuste taustal ilmneb, et kumbki mudel pole olnud ideaalne. 81% Suurbritannia moslemitest peab end eelkõige moslemiks, alles seejärel Briti kodanikuks. Prantsusmaal on vastav näitaja 46%, aga välisele võrdsusele vaatamata nöögitakse seal immigrante tegelikult rohkem kui Suurbritannias. 20. Religiooni kui sotsiaalse institutsiooni neli funktsiooni Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini-meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse tasandil, kuid kõige mõjusamalt religioossete koosluste tasandil.
tähtsamaid funktsioone on anda inimelule mõte. 72. Nimeta religiooni põhielemendid? Religiooni 5 põhielementi on: 1) Religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu. 2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 73. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4
Ministrite nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister seega on ministreid 27. Oleneb millist küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika koosneb ministrite nõukogu põllumajandusministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu. Sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka sisepoliitikat näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll ministrite nõukogu tegevuses on eesistuja institutsioonil. See koht kohustab eesistuja riigi esindajaid juhtima istungeid. Eesistuja riik vahetub iga poole aasta tagant. Seega pool aastat on tal ka suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused kui võtta päevakorda neid küsimusi millest see riik on huvitatud. Samuti valmistab ta ette päevakava. Otsuseid võtab ministrite nõukogu vastu hääletamise teel. Omapärane on see, et ministritel pole hääli võrdselt, vaid vastavalt oma riigi
Sparta ja Veneetsia eeskuju - Stabiilsuse eeskuju. Antiikajal Spartas : 2 kuningat, geruusia, efoorid (valvasid kuniga järeöe, käisid nendega sõjaretkedel), kodanike assamblee. Kaasajal Veneetsia Doodz, Kümne Nõukogu (kohus), Suur Nõukogu (võttis vastus seadusi, kaupmeeste koosolek). Segavalitsusest kasvas välja võimude lahususe idee. John Locke peab järgima seadusi, aga institutsioonid peavad teineteist tasakaalustama (,,piirajad ja tasakaalustajad" - ei lase ühelgi institutsioonil piiramatut võimu haarata). Ta eristas seadusandlikku ja täidesaatvat võimu. Kolmandaks föderaalvõim (välisasjad). Montesquieu valitsusvormidest: eristas kolme erilaadi valitsemisevormi, paigutas demokraatia ja aristokraata kokku (vabariik). Monarhia aadli vahendab ja kontrolliv võim. Valitsusprintsiibid voorus , au , hirm . Vabariik oli kõige nõudlikum oma kodanike suhtes- nõudis vooruslikkust, enesepiiramist. Hirm rahvas kardab oma monarhi, monarh ei usalda rahvast.
2)Religioon seostub mõistetega, mida loetakse pühadeks 3)Religioon on mõtestatud teatud uskumuste kogumine 4)Religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit 5)Religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust 106. Mis on maagia? Näited maagia kohta. . 107. Mis on religooni funktsioonideks? Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: 1. Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. 2. Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. 3. Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel. 4
mahajahutamisefunktsiooni, pehmendades viha ebaõigluse vastu. Weberi nägemus: Religioon annab aluse muutustele ühiskonnas. Marxi nägemus: Religioon on nagu valuvaigisti allasurutud inimesele ning illusioon, mis õigustab ühiskonna korraldust. 107. Mis on uskumuste funktsioonid? Usundid ja rituaalidel põhinevad süsteemid rahuldavad nii individuaalseid kui grupivajadusi. Nad on suure hulga maiste nähtuste tõlgendamise süstemaatilised meetodid. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on 4 funktsiooni: · Regulatiivne põhineb ja levitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ja reguleerib inimeste sotsiaalset käitumist ning esitab teatud käitumisstandardid. · Integratiivne liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. · Kommunikatiivne väljendub eelkõige kultuse tasemel, et usklikud saaksid suhelda Jumalaga ja omavahel.
Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika, koosneb Ministrite Nõukogu põllumajandusministritest, kui aga tööturuga seonduv, siis töö- ja sotsiaalministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist. Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil. Ministrite Nõukogu eesistuja koht kohustab eesistujariigi esindajaid juhtima kõiki Ministrite Nõukogu istungeid. Eesistujariik vahetub iga poole aasta tagant. Selle poole aasta jooksul on tal kanda suurem vastutus, aga samas ka suuremad võimalused oma huvide esiletoomiseks. Eesistujamaa esitab enne oma valitsemisaja algust Euroopa Parlamendile teemad, mille käsitlemist ta peab järgneva kuue kuu vältel vajalikuks. Samuti valmistab eesistujariik ette
vajadus eluks tarvilike vahendite hankimise järele majandus vajadus lahendada hingelisi probleeme religioon. Ühiskonna vajadused on kollektiivsed vajadused ehk inimeste ühiselu vajadused. Sotsiaalne institutsioon vajadus millegi ühise järele ühiselus realiseerumine 75 mõõdetakse rollide ja funktsioonidega. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon ja haridus. Igal institutsioonil on omad tunnused: käitumishoiakud ja näidised, sümbolid, pragmaatilised alused, käitumise suulised ja kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1. Seksuaalsus · Seksuaalsus ja sugu mõjutab kõiki inimesi juba sünnist saati sotsialiseeritakse inimesi ühiskonna liikmeteks vastavalt nende soole · Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega
Riik ei saa loota nende sotsiaalsete probleemide lahenemisele iseenesest või ainult turumajanduse mehhanismide abil. Sotsiaalriikluse printsiibiga seonduvad nn sotsiaalsed põhiõigused. 23. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip Traditsiooniliselt eristatakse kolme võimu seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Võimude lahususe eesmärgiks on püüda takistada kogu võimutäiuse kontsentreerumist ühe organi kätte, vältida võimu usurpeerimise ohtu. Igal võimuharul, igal institutsioonil on õigus otsustada tema pädevusse kuuluvaid küsimusi iseseisvalt. Eristada võib personaalset ja funktsionaalset võimude lahusust. Personaalne võimude lahusus üks isik ei osale samaaegselt mitme võimuharu tegevuses (Riigikogu liige ei tohi olla teises riigiametis). Funktsionaalne võimude lahusus riigivõimu eri funktsioonid on lahutatud, jagatud eri organite vahel. Samas ei ole võimud kunagi täielikult eraldiseisvad, üksteisest sõltumatud
Eesti panga ül jäävad ka pärast ühisrahaga liitumist: siseriikliku raharingluse ja maksesüsteemi korraldamine. Finantsinspektsiooni ül on finantsasutuste järelevalve. Eesti pank tegutseb seaduse alusel. , tal on juriidilise isku staatus-sellega püütakse rõhutada asjaolu, et eesti pank on iseseisev, võrreldes täidesaatva võimuga.Täidesaatev võim ei saa teha eesti pangale ettekirjutisi rahanduspoliitika teostamisel. Neil kahel institutsioonil on kohustus omavahelist tegevust kooskõlastada. Olulisemad juhtorganid on :nõukogu, juhatus, president ja asepresidendid.Nõukogu esimehe nim ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, nõukogu liikmed panga nõukogu esimehe ettepanekul.Nõukogu on EeSTI PANGA kõrgeim järelvalveorgan. Eesti panga presidendi nim ametisse President Eesti panga nõukogu ettepanekul. Presidendi ül on üldjuhtimine ja eu keskpankade süsteemi ül täitmise korraldamine
Individuaalsel tasandil on EL loonud inimestele uusi töökohtasid ja võimalusi. Poliitika (konsensus institutsioonid ja ühised eelistused) Olulise põhimõttena esineb konsensus laia poliitilise toetuse tähenduses. See saavutatakse mitmekordse võimude lahususe põhimõttel. Esiteks, ELi lepingud (kui aluspõhimõtete sisaldajad) võetakse vastu riikide parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis on ta subjektiks a Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. ELi institutsiooniline disain soodustab tulemusi, mis on maailmavaateliselt tsentristlikud. Negatiivse poole pealt tuuakse välja konsensusele jõudmise ajamahukus. Ajalooliselt valitsevad ELis neli sotsiaal-majanduslikku mudelit:
kandjale ning paljud tekstid jäid unarusse ning hävisid. Alles 14. sajandil võeti Euroopas kasutusele paber, mis oli leiutatud Hiinas juba 105. aastal. Antiikaja raamatukultuur omab suurt tähtsust tänapäeva Euroopa kultuuri arengu jaoks. Tänu omaaegste õpetlaste püüdlustele säilitada ning taas luua varasemate sugupõlvede loomingut, on meil tänapäeval võimalik teada saada antiikmaailma ajalugu. Selles informatsiooni säilitamise protsessis oli tähtis koht raamatukogul kui institutsioonil, mis tagas kirjavara kogumise ning süsteemse säilitamise. Antiikaja raamatukogu oli lahutamatu osa oma aja teadusest, olles ühtlasi allikaks uute teadmiste loomisele. 3. Avalike (rahva)raamatukogude asutamine 19. sajandil ja nende tegevuse põhimõtted. Avalike raamatukogude seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Euroopas (Tsehhoslovakkia 1919, Taani 1920, Soome 1928) Avalike raamatukogude asutamisliikumine 19. sajandi keskel Suurbritannias:
On ülesandeid, mida ei saa üle anda riigi kaitse, Eesti panga funktsioonid. Samas ei saa ka üle anda võimuhalduse funktsioone riik peab seda teostama ise, oma organite kaudu. Ta peab tagama kõige optimaalsema õigusriigi printsiibist tuleneva õiglase ja ausa isikute kohtlemise Peab tagama põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Meruski isiklik seisukoht: teatud võimuhalduse ülesanded võib üle anda, kui on täidetud tingimused: Lõplik otsustusõigus on siiski riiklikul institutsioonil Täidavad abifunktsiooni Lihthaldusega on olukord keerulisem: eelkõige puudutab see sotsiaalseid põhiõigusi, mille sätestamisel on PS väga napp. Nt igaühel on õigus tervise kaitsele. Siit otseselt ei tulene, et tervise kaitse peab tagama just riik riiklikus organisatsiooni vormis, riigil on lihtsalt kohustus tagada ja selle üle järele vaatama. Kui riik anna ülesande üle, siis peab ta tagama selle täitmise.
(Aru 2013). Vahetult enne käesoleva eelhindamise lõppu valminud lastekaitse korralduse analüüs (Lastekaitse korralduse… 2013) toob hetkel kehtiva süsteemi kitsaskohtadena välja, et riik ei ole võtnud piisavalt tugevat rolli lastekaitse valdkonna koordineerija, juhtija, arendaja ja rakendajana. Praeguses süsteemis on lastekaitse valdkonna koordineerijaks riigi tasandil sotsiaalministeerium, mida toetavad maavalitsused, ent mõlemal institutsioonil puuduvad praeguses süsteemis mehhanismid lastekaitsespetsialistide töö suunamiseks. 2014. aastast otsustati mitte pikendada sotsiaal- ja siseministeeriumi vahel 2005. aastal sõlmitud koostöölepet, mille kohaselt oli sotsiaalministeeriumil lastekaitsetöös juhtiv ja siseministeeriumil toetav roll (Lastekaitse korralduse… 2013). Probleemiks on ka see, et osapooltel puudub selge arusaam oma rollist süsteemis, puudub integreeritus
Religiooni viis põhielementi on järgmised: religioon eeldab grupi sellesse uskujate olemasolu; religioon assotsieerub mõistetega, mida loetakse pühadeks; religioon on mõtestatav teatud uskumuste kogumina; religioon tähendab eriliste tegevuste või rituaalide kogumit; religioonis sisalduvad ettekujutused õigest, pühast elust. Religioonil kui sotsiaalsel institutsioonil on neli funktsiooni. o Regulatiivne – evitab ühiskonnas teatud väärtusi ja norme, motiveerib ning reguleerib ini- meste sotsiaalset käitumist ja esitab teatud käitumisstandardid. o Integratiivne – liidab inimesi ühiskonnas, tagab püsiva sotsiaalse korra ja stabiilsuse. See funktsioon esineb ühiskonna, sotsiaalse grupi, sotsiaalse institutsiooni ja isiksuse
ajal ühiskonda edasi viia (emarebased). Pareto on ka öelnud, et maailma ajalugu on aristokraatiate summa. EMILE DURKHEIM (1858-1917) Durkheim on Prantsuse teadlane. Ta on oma elu jooksul välja pakkunud erinevaid õiguse teooriaid. Ta oli veendunud selles, et oluliseks oli tööjaotus. Tööjaotus annab infot selle kohta, millised me olema. Maailm areneb pideva ratsionaalsuse poole. Durkheim tegi tähelepaneku, et ühiskond koosneb erinevatest institutsioonidest, igal institutsioonil on ühiskonnas täita oma kindel roll, need institutsioonid moodustavad ühtse terviku. Institutsioone võib vaadelda eraldi segmentidena, mis asuvad üksteise kõrval, nagu lahti lõigatud tordi tükid. Ühiskonna struktuur muutub seoses tööjaotusega. See millist tüüpi ühiskonnaga on tegemist, sõltub sellest, mil määral on arenenud tööjaotus. Tööjaotuse järgi on võimalik ühiskonda jaotada primitiivseks ja arenenumaks. Koos tööjaotusega tuleb vaadelda solidaarsust. Sõltuvalt
poliitilised. Kõigis kolmes sfääris toimub kiire kasv. Majandusliku ja poliitilise reaalsuse vahel haigutava lõhega toime tulla üritava ettevõtte jaoks on seega esmaseks reegliks mitte teha midagi sellist, mis majandusliku reaalsusega kokku ei sobi. Eelnevaga on tihedalt seotud veel üks hoiatus: ärge laienege ega kasvage globaalselt valdkondadesse eriti uute ettevõtete omandamise teel , mis ei sobi firma äriteooria ja üldise strateegiaga. Strateegia lubab institutsioonil olla tahtlikult oportunistlik. Kui miski näib võimalusena, kuid ei soodusta institutsiooni strateegilist eesmärki, siis pole see võimatus, vaid umbtee. Isegi kui see sobib -- või näib sobivat -- teatud rahvusliku, see tähendab poliitilise reaalsusega, on tegu ikkagi vaid segava teguriga, mis tuleb kõrvale heita. Vastasel juhul on see tegevus paratamatult läbikukkumisele määratud. 133
annaabi.ee 
