2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladina kirjakeele areng Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled Keskajal ja renessansi perioodil oli ladina keel kiriku, õiguse ja seadusandluse, õppetöö ja teaduse ning rahvusvaheliste suhete keel `Code Napoleon' 1804
varastatud asja kolmekordse hinna väärtuses. Tänases karistusõiguses on samasugused süüteokooseisud täiesti olemas, kuid rakendatavad sanktsiooni on olulisel määra muutunud. Peamisteks sanktsioonideks on välja kujunenud rahatrahvid, arestid ja vabadusekaotus 5. Näiteks Eesti Vabariigi karistusseadustik sätestab, et teise inimese surma põhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega6. 2. Gaiuse Institutsioonid (Institutiones) Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu täielikult meieni jõudnud Rooma õiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos. Institutsioonid on mõjutanud olulisel määral nii Justianuse ajastu õigusteadust kui ka hilisemat aega ning samas olid see esimeseks tõsiseks katseks süstematiseerida õigust üldistest seisukohtadest lähtuvalt. Gaiuse Institutsioone võib pidada Euroopa ühtse õiguskultuuri aluseks. Institutsioonide keskpunktis oli inimene
Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid: Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised aforismid juriidilise hariduse saamiseks. Definitiones-juriidiliste institutsioonide mõisted. Commentarii- kommenteeriti preetori edikte. Digesta-kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones,
5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. saj.): ,,Institutiones kristluse ja grammaticae" (,,Grammatika paganluse mõningane alused") kooseksisteerimine Martianus Capella (senatiaristokraatia: ka antiikautorite (5. saj.): ,,De nuptiis Mercurii et kommentaarid). Schol Philologiae" (,,Mercuriuse ja Paganlike kirjandusvormide Filoloogia pulmadest") ülevõtmine, Boethius (u 480525): ,,De
o Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile o Senat muutub printsepsi tööriistaks o Õigusteaduse õitseaeg, õigusteaduslikud koolkonnad(saniniaanid ja prokuliaanid) o Jurist salvius iuliandus ,,edictuum perpetuum" ca 130 pkr- võttis kokku senise preetorite õigustloova tegevuse, võttis kokku kõik senised ediktid, võttis kokku nii ius civile kui ius honorarium o Jurist gaius ,,institutiones"(160 pkr)- sissejuhatav õpik eraõigusesse, o lõi augustus ehk gaius octavianus(ajastu?!) rominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) o valitseja keiser ja jumal- dominus et deus o keisril võimutäius o majanduslik langus, rooma riik lagunes lääne ja ida roomaks o keiser justinianus(527-565) ühendas mõlemad riigid ning adnis käsu koostada corpus iuris civilis(esimene osa sissejuhatav õpik õigusse, 60% gaiuse inst.põhjal)
Bagdadi kaliifi raamatukogu 36 rmtk Fondi arvukus Tripolis 3 milj. 50.000 Koraani; Cordoba 400.000, 44 vihikuga kataloog (90 lehte) järgi 1. Araabia ühiskonna killunemine. KESKAJA RAAMATUKOGUD Uued Rooma kultuuriruumi tulijad. Vandaalid. Frangi riik. Karl Suure õukond. Alquin. Kloostrikultuur. Kirjaliku kommunikatsiooni tähtsuse kasv. Munkluse erijooned. Benedictus Nursiast. KESKAJA RAAMATUKOGUD Monte Cassino klooster 529 Cassiodorus Vivariumi klooster Institutiones (Õpetused) Sankt Gallen. Cluny uuendusliikumine. Franciscus. Dominicus. Tsistertlased. Kloostrite raamatukogude töökorraldus. KESKAJA RAAMATUKOGUD Piiskopkonnad. Katedraalid. Esztergomi katedraal. Toomkirikud. Toomkapiitlid. Toomskolastik. Toomkoolid. Vana-Liivimaa. LINNAD Francesco Petrarca / Libri mei / Veneetsia Püha Markuse katedraal Giovanni Boccaccio / Santo Spirito kl. Niccolo de Niccoli Firenze Püha Markuse kl Poggio Bracciolini komplekteerimine
kohta. Suurt mõju oma kaasaegsele ja ka hilisemale matemaatikale avaldasid Euleri õpikud. Sinna kogus teadlane kokku selle valdkonna teadmised, korrastas need ning avaldas õpikutes tihti ka omi töid. 1748. aastal avaldatud "Introductio" kahes köites kasutas ta lõpmatute trigonomeetriliste ridade jaoks praegu kasutatavat kuju,seal oli ka algebralise elimineerimisteooria osa ning peatükk zeeta funktsioonist ja algarvud. Tähelepanuväärne on ka 1755. aastal avaldatud kolmeköiteline ,,Institutiones calculi differentialis" millele järgnes 1768. aastal sama mahukas õpik integraalarvutuse kohta. Ka need raamatud sisaldasid lisaks kogutud ja korrastatud teadmistele Euleri poolt juurde lisatut teadmisi integraal- ja diferentsiaalarvutuse kohta. 1770. aastal ilmus Eulerilt algebra õpik ,,Die Vollständige Anleitung zur Algebra". Kasutatud kirjandus 2. Kuulsaid XVII - XVIII sajandi matemaatikuid 5
grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli.
Eriti head leiud, olid kloostrites aastasadu tolmu kogunud ja leiti juhuslikult. Cassiodoruse tekste loeti keskajal, kuid teda ennast eriti ei tuntud. Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati vigaselt. Pärast võimult tagasi tõmbumist asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju(sh paganlikke käsikirju) ning laskis neid munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskajal. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku „Institutiones“ Cassiodorus on kirjutanud ka kroonka „Maailma loomisest“, kommenteerinud psalme ja käsitlendu usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8.Lääne-ja Ida-Rooma suurimad kultuurilised erinevused Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a riigivalitsemises. 9.Koinee- Antiik-Kreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi kõigi kreeka dialektide segunemisel. 10
i. Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v
sooritamisega. Käsi (manus) oli võimu sümbol ning puudutada kepiga asja tähendas väita õigust sellele asjale. Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, lk 22 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Rooma_riik 2 1960 lk 13-14 3 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33 4 Siimets-Gross, H. Rooma eraõigus. Loengukonspekt, 2008 lk 33-34 5 Ilus, E. Rooma eraõiguse alused. Tartu, 1960 lk 110-112 XII tahvli seadusest (Leges duodecim tabularum), Gaiuse Institutiones't ning Corpus iuris civilis't; teine peatükk kirjeldab omandiõiguse mõistet; kolmas peatükk on omandiõiguse sisu kirjeldus läbi erinevate omandivormide; neljas peatükk räägib omandiõiguse piirangutest; viies peatükk on kaasomandi kohta; kuues peatükk annab ülevaate omandikaitsest. Referaadi koostamisel on peamiselt tuginetud E. Ilusa õpik-konspektile ,,Rooma eraõiguse alused". Lisaks on kasutatud H. Siimets-Grossi ,,Asjade mõiste ja liigitus klassikalise ajastu
nö tolmu kogunud ja leiti juhuslikult. Cassiodoruse teoseid loeti keskajal, kuid teda ennast eriti ei tuntud. Tema nime ja eluloolisi tõiku kirjeldati tihti vigasel. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid LääneRooma ja IdaRooma suuremad kultuurilised erinevused? IdaRoomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Koinee oli AntiikKreeka ühiskeel, mis tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure
saj), U (17. saj) ja W (keskajal). Maiusklid suurtähed, minusklid väiketähed. 382. aastal tellis paavst Piibli vanade ladinakeelsete tõlgete ülevaatuse, 13. sajandil hakati seda kutsuma Versio Vulgata ühine, rahvakeelne tõlge; Clementine väljaanne 1592. aastast muutus roomakatoliku kiriku standardtekstiks kuni 1979. aastani, mil avaldati Nova Vulgata e Neo Vulgata. Priscianus Caesarianis e Priscian õpetas ladina keele grammatikat Konstantinoopolis; koostas Institutiones Grammaticae grammatika alused, mis oli keskajal standardkäsiraamat. 6. Araabia keeleteadus Pärsia keeleteadlane Sibawayhi kirjeldas araabia keelt raamatus aastal 760, kus ta palju muu kõrval eristas fonoloogia ja foneetika. Araabia grammatikateadusel on traditsiooniliselt viis haru: leksikon, morfoloogia, süntaks, tuletus, retoorika. 7. Modistid Kolm moodi ehk kõneviisi: olemise mood (modi essendi), mõistmise mood (modi intelligendi), osutamise mood (modi significandi)
5 Nimetus Corpus Iuris Civilis võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse.6 CICi struktuur, üksikosade struktuur, materjali järjestus 1. Esimene osa "Institiones sive Elementa" koostati 533.a. See on lühike elementaarne, kuid ametlik tsiviilõiguse õpik, millel oli seaduse jõud. Peaaallikaks ja eeskujuks on Gaiuse "Institutiones", ta sisuks on peamiselt õigussätted isikute, asjade, 3 M. Kupinskaja "Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 4 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 5 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk.9 6 M. Kupinskaja ,,Võrdlev õigussüsteemide ajalugu: seminaride kokkuvõte 2005" lk. 10
kohalikud õigused. 3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel
Lihtrahvas nõudis kindlate seaduste kirja panemist. 451 eKr valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Codex Theodosianus 438-439 pKr – koondas konstitutsioone ehk keiserlikke seadusi CIC – impeeriumi tugevdamise vahendiks valiti õiguse ühtlustamine. Moodustati keiserlik ettevalmistuskomisjon, töö tulemused legaliseeriti 529-533. Osad codex justianum 12 raamatut sh theodosianuse oma, digesta 50 raamatut teiste tsitaadid kokku koondatud, institutiones õpik, novellae justianuse eluajal valminud seadused Lex, leges regiae (kuningate, preestrite seadused Ius Papirianum Gaius Institutiones - Rooma eraõiguse ja protsessi õpik algajatele. Sisaldas nii ius civile kui ka ius honorarium. Pani alguse tsiviilõiguse institutsioonilisele süsteemile. Codex Theodosianus - välja antud 438. a. imperaator Theodosius II ajal. Koosnes 16 raamatust. Teos kavandati ja koostati Ida-Rooma impeeriumis, kuid koopiad saadeti ka
-Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõrgladina keele aeg (ka kuldse lasina keele aeg) 81 eKr-14 pKr Cicero De legibus(Seadustest), De re publica (Riigist), De Officiis(Kohustustest), kohtukõned Caesar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aeg(hõbedane ajajärk) 14-180 pKr 130 pKr Hadrianus Edictum perpetuum (Igavene edikt) 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonis , sisult eraõiguse õpik) Seneca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik) o Institutiones (533) o Digesta seu Pandectae (530-533) o Codex Iustinianus (529) Vulgaarladina keelest (vulgus) kujunesid praegused romaani keeled
mida juhtumi puhul vaadelda. Preetori edikt- missuguseid õigusi ta järgib. Läbi ediktide luuakse Rooma õiguses uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi
Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus Ius respondendi – juristide õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga Institutiones – lühikesed süstemaatilised õpikud ehk institutsiooniõpikud Definitiones – juriidiliste instituutide mõisted Commentarii – juriidilise teose tüüp, milles peamiselt kommenteeriti preetori edikte Digesta – kommenteerimisel kasutati ius civile’t ja ius honorarium’i Notae – vanemate juristide teoste kommentaarid Responsae – juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta Quaestiones - küsimused Disputationes – arutelud
eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte 1 grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet.
üürilepingu tähtaja lõppemiseni, siis on üksnes Daphnel otsene nõudeõigus Felixi vastu. Alternatiivseks lahenduseks Daphne jaoks oleks leida Erosega kokkulepe, pakkudes talle asenduseks üürida mõni teine enda majadest, mis oma tingimuste poolest ei ole halvem eelmisest. 9 5 Kasutatud kirjandus 1. Digesta 2. Elmar Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001. 3. Gaiuse ,,Institutiones" 4. Hallebeek, J. Contracts for a third-party beneficiary: a brief sketch from the Corpus iuris to present-day civil law. 5. Võlaõigusseadus. 26.09.2001 RT I 2001, 81, 487 6. Watson, A. (tõlk). The digest of Justinian. University of Pennsylvania Press, 1998. 7. Zimmermann, R. The law of obligations: Roman foundations of the civilian tradition. Oxford University Press. 1996 10
Nii tõi klassitsism kaasa lüürika kängumise, kirjandus muutus kuivaks moraliseerimiseks. 23. Mille poolest on olulised Aelius Donatus ja Priscianus? Aelius Donatus (4.saj) kirjutas kaks ladina keele grammatikat : „Ars major“ ja „Ars minor“. „Ars minor“ oli mõeldud noortele õpilastele ja seda kasutati Lääne-Euroopas isegi veel peale keskaega. Donatuse grammatikaid hakati kutsuma donaatideks. Priscianus (5.saj) kirjutas „Institutiones grammaticae“, 18 raamatust koosneva ladina keele grammatika, mis on läbi aegade enim kasutatud grammatika. See jättis jälje ladina keele õpetamise tavadele ja mõjutas keskaja keelefilosoofia arengut. 24. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Arhitektuur. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Santa Susanna kirik, San Carlo kirik, Lorenzo Bernini - Rooma Püha Peetri kirik. 25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel?
21. Mille poolest on klassitsismi põhimõtete sõnastamisel oluline Nicolas BoileauDespréaux? Nicolas BoileauDespréaux võttis kokku Prantsuse klassitsismi põhimõtted ja saavutused. 22. Mille poolest on olulised Aelius Donatus ja Priscianus? Aelius Donatus oli rooma grammatik ja retoorikaõpetaja, pani aluse varasele punktuatsioonisüsteemile. Priscianus oli ladina grammatik, kelle koostatud Institutiones grammaticae oli keskajal ladina keele õpikuks, keele õppimise aluseks ning aluspõhi spekulatiivsele grammatikateadusele. 23. Milline on baroki peamine kunstiliik? Tooge näiteid. Peamiseks kunstiliigiks oli arhitektuur. Nt. Peetri kirik Roomas, Kadrioru loss. 24. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Ta pani aluse Vivariumile munkade kopeerimistöökojale. 25. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal?
3) õiguse tunnetamise allikad õiguse allikad kitsamas mõttes, millest saab teadmisi kehtiva õiguse kohta + õigusallikas on positiivse õiguse tunnetuse alusel 3. glossid e glossad normi seletused C.I.C - corpus iuris civilises; corpus iuris canonici 4. A-Kreekas: a) loomuõigus b) inimeste loodud õigus Kl.Antiik (Rooma) Cicero 1) positiivne seadus 2) Lex aterna a) mõistuseta st loomu- e loodusõigus b) ühiskonnas eetilis-õiguslik seadus (hea/halb) Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Aurelius Augustinius 1) lex aeterna 2)lex naturalis 3) lex temporalis Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) positiivne ( igavene ) õigus kehtestatav (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene
· Senat, magistraadid ja Rooma rahvas valitud demokraatlikult, nüüd üleminek Keisririigile. Esimene keiser Roomas oli Augustus. Keiser Nero oli sadist ja pervert nimetas Rooma linna Neropoliseks. Inimesed proovisid Roomast ära minna, tegi ettepanekuid enesetappu teha. · Imeraator Hadrianus tõi stabiilsuse Rooma 130 pKr. Positiivsem ajajärk. Edictum perpetuum (Igavene edikt) · 161 pKr Gaius Institutiones (Institutsioonid, sisult eraõiguse õpik). Esimene jurist, kes esitas Rooma õiguse materjali süstematiseeritud, kasutatakse tänapäevani tema metoodikat paljudes Euroopa riikides. Tegutses Väike-Aasias, kõrgel tasemel juristide õpetamine. 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pKr · Rooma jahunenud Ida-ja Lääne-Rooma riigiks. · 527-533 pKr Justinianus Corpus iuris civilis (Tsiviilõiguse kogumik). Ida-Rooma riigi valitseja. Valgustatud keiser
tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused. 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Lokaal e partikulaarõigus Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist
tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: · Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. · Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus.
Varaklassikaline periood (Augustuse aeg, meie aegkonna algus) tekivad koolkonnad. - Labeo koolkond (prokuliaanid) pooldavad uuendusi - Capito koolkond (sabiniaanid) kaitsevad väljakujunenud instituute Kõrgklassitsism (II saj) väga põhjendatud kaasuste lahendused, Celcuse tegevus (,,Õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid võimu ja võimet"). Hilisklassitsism ulatuslikud rooma õiguse kommentaarid (Gaiuse ,,Institutiones", Paulus, Ulpianus, Lex Dei). Rooma õigusteaduse hiigelhoone on Corpus iuris civilis, kus on nii tsiviilõiguse kui avaliku õiguse norme. Selle osad on Digesta, Institutiones, Codex Iustianus, Novellae. Pikka aega peeti Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks (mõjutas Venemaad, Kreekat) Kesk-Euroopa arengule on hindamatu ,,õigusteaduse renessanss" 9 saj. Renessansi läbi
sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. Grammatikaid: Dionysios Thrax ( u 2. saj eKr) - vanima säilinud kreeka grammatika autor. Kõik sõnaliigid v a adjektiiv. Lause definitsioon: lause on sõnade ühendus, mis väljendab terviklikku mõtet. Rooma keeleuurijate tähtsaim panus: ladina keele grammatika kirjeldus. Donatus (3
eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas Digesta seu Pandektae's küll seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. 4. Allika erinevate osade edasine käekäik Ida-Roomas ja Lääne-Roomas 529-534.a.koostatigi CIC-sse kuuluvat kolm osa: a)Institutiones b) Digesta ehk Pandectae, c) Codex Iustiniani. Kõik osad said seaduse jõu. Nende sisu puutumatuse ja oma võimu säilitamise eesmärgil keelas Iustinianus selle seadustekogu kohta kommentaaride koostamise. 5. Retseptsioon Hiljem, XII-XIII saj. algasid mandril protsessid, mida nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks e. ülevõtmiseks. Selle kaks peamist põhjust olid õiguse killunemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessinormide puudulikkus
Odysseus/Faust. 7. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid? Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Vastus: Tõlked munkade poolt ja Alexandri rmt. Pärast võimult tagasitõmbumust asutas ta kodukohas kloostri, kuhu kogus käsikirju ning laskis neid (sh paganlikke käsikirju) munkadel ümber kirjutada. Nii koguti kloostrisse rohkesti väärtkirjandust, mida säilitati kogu keskaja. Munkade jaoks koostas ta ka õpiku ,,Institutiones". C on kirjutanud ka kroonika ,,Maailma loomisest", kommenteerinud psalme ja käsitlenud usuteaduslikke ning ortograafiaküsimusi. 8. Millised olid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma suuremad kultuurilised erinevused? Vastus: Keel, rikkusevahe ja riided. Ida-Roomas jäi oluliseks kreeka keel, ei toimunud tugevat romaniseerumist, v.a. riigivalitsemises. 9. Mis on koinee? Vastus: Oli antiikajal Kreeka ühiskeel. See tekkis hellenismiajal pärast Aleksander Suure vallutusi
Printsipaadi ajal (1.saj pKr) tekkisid ka õigusteaduslikud koolkonnad. Printseps andis koolkondade peadele ka ius respondendi (õiguse anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel). Hiljem anti neile arvamustele seaduse jõud. Printsipaadi ajal võisid kõige tähtsamateks juristideks saada ka need isikud, kes vabariigi ajal poleks seda oma päritolu tõttu saanud. Kõige tähtsam selle perioodi õigusallikas on tänapäeval 2. sajandi juristi Gaiuse „Institutiones”, sest see on üks vähestest õigusallikatest, mis meieni on sellest perioodist säilinud. Meie teadmised klassikalisest eraõigusest pärinevad peamiselt aga Corpus Iuris Civilis’e osast Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal
Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik e) Erialased traktaadid, meditsiin, arhitektuur, põllumajandus, kulinaaria Vitruvius 1. saj. e. Kr
ent W. ei soostunud naasema. Alles kui 1740 noor kuningas Friedrich II troonile tõusis, pöördus W. tagasi Hallesse. W. võeti vaimustunult tagasi (1743 nimetati ülikooli kantsleriks), ent ta sai pettumuse osaliseks: W-i õpetus oli muutunud kõigi ühisvaraks, nii et tal ei olnud omas ajas enam midagi uut öelda. Mõistusõigusliku ühiskonnaõpetuse suur matemaatikaülesanne oli lahendatud. Ometi ulatus tema mõju XIX sajandisse. [20]1749 lõpetas teose Institutiones iuris naturae et gentium, mis võttis kokku 8-köitelises Ius naturae (1740-1748) arendatud õigusõpetuse. Ta ei olnud õiguspraktik, vaid teadusteoreetik, kes kontrollis oma teooriat akadeemilistes kirjutistes ja loengutes, mh filosoofiast ja matemaatikast. W. kujutas õigust mitte isoleeritud, vaid teiste teadustega seotud õpetusena. "...nagu Cicero väga osavalt väljendas, et õigusteadust ei saa võtta XII tahvlilt ega preetorite käskudest, vaid hoopis filosoofia sisemusest."
). 4) Õiguse kodifitseerimine Kodifitseerimine õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises. Corpus juris civilis on Bütsantsi keisri Justinianuse korraldusel 6. sajandil kodifitseeritud Rooma õiguse kogu, mis koosneb neljast osast: 1. Institutiones (Rooma õiguse alused); 2. Digesta ehk Pandectae (rooma juristide kirjutiste põhjal koostatud õiguse kogumik; 3. Codex Justinianus (Rooma keisrite - Hadrianusest Justinianuseni - antud seaduste kogumik); 4. Novellae (uued 535.-565. a. seadused). Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Kuningate aeg 753-509 eKr esimene kuningas Romulus, kokku valitses 7 kuningat..legendi
Osad: I Codex Justinianum - 12 raamatut, sh Codex Theodosianus II Digesta ehk Pandectae, koosneb 50 raamatust, koostatud tsitaaditehnikat kasutades. Kaks professorit viimastest antiikaja juriidilistest ülikoolidest Konstantinoopolis ja Beirutis said ülesande valida seadusteks sobivaid tsitaate. Sobis kasuistliku tehnikaga (professorid märkisid ära viited, kuid on tekste ka vajadusel muutnud). III Institutiones, 4 raamatut, suuremas osas erajurist Gaiuse (?) samanimeline õpik 161 pKr (Rooma õigust tutvustav käsiraamat) IV Novellae – Justinianuse eluajal valminud seadused. Rooma kriminaalõiguse areng Kohtumõistmise ainuallikas on kuningas Ilmalik, eraldus religioossest varakult Perekonnapea karistusõigus Kuningate aeg: Ilmalik ja usuline läbisegi, karistati reetmist ja ketserlust Vabariik: ilmalik, riiklikud kriminaalkohtud
Lahendused kaasuste kohta on lühikesed, täpsed ja selged.Rooma juristid-imperaatori ustavad teenrid. Rooma õigusteaduse õpetamine jaguneb: Intitutio- õpilasele esitatakse tsiviilõiguse printsiipe ühes allikate lugemisega Instructio- teadmistet täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga. Erinevad juriidiliste teoste liigid: Esialgseks õiguse põhiprintsiipitega tutvumiseks on Lühikesed süstemaatilised õpikud-institutiones- sisaldavad tsiviilõiguse. Regulae- lühikesed juriidilised aforismid juriidilise hariduse saamiseks. Definitiones-juriidiliste institutsioonide mõisted. Commentarii- kommenteeriti preetori edikte. Digesta-kui sisaldas nii tsiviilõigust kui ka ediktidega kujundatud õigust.notae-vanemate juristide kommentaarid. Responsae-juristi poolt antud lahendused üksikute küsimuste kohta. Quaestiones,
kindlustatakse inimühiskonnas kaht tüüpi tahteõiguse abil: ¤ ehedaim jumalik õigus olevat kanooniline õigus; ¤ inimeste loodud õiguse abil, mis on üks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset õigust analüüsida selles osas, kas at: ¤ vastab Jumala tahtele; ¤ kas at on õiglane, sest seegi on Jumala tahe. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Loomuõiguse teooriad Justinianuse Institutiones: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetsettttt riiki hõlmavad seadused). Keskaegne Aquino Thomase käsitus: 1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste.
monofüsiitluse tüli jätkus. 527. aastal tuli võimule küllap Ida-Rooma kõige tuntum keiser Justinianus I, kelle ideaaliks oli taastada endine Rooma impeerium, nii suurel määral, kui see võimalik oli. Reaalsuses pidi ta tegelema paljude sisepoliitiliste probleemidega. Tema üheks suuremaks ülesandeks sai ühtse tsiviilõiguse loomine, mis jätkaks Lääne-Rooma õigustraditsioone. Ta andis välja 4 suurt seadusekogu 1) "Codex Iustinianus"-e, siis 2) digestid (vana rooma õigus), 3) "institutiones" (õppematerjal rooma õiguse kodeerimiseks) ja 4) viimasena "novellid" (üksikud seadusaktid, mida Justinianus väljastas, et ühendada rooma õigust kristliku meelelaadiga). Ida rooma tunnuseks oli keiserlik meelevald, mis oli nii riigi kui ka kiriku üle. Keiser, kes oli kristuse asemik maapeal, oli nii kirikuvalitseja kui ka riigi ja oma rahva usu eest vastutav. Bütsantsis oli siiski ka patriarh, kuid keisri võim oli ülimuslik ning
mille üleolekut, kõrget taset ja sobivust just selleks rõhutati.Seda, et rooma õiguse retseptsioon Euroopas seostatakse kõige enam kuningavõimu kasvuga, tuleneb sellest, etkuningavõim kujunes keskaja lõpul kõige enam õiguselu kontrollivaks ja selle arengut määravaks teguriks. Keskõige enam lõi uut positiivset õigust, vajas ka rooma õigust kõige rohkem. 31. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid.Rooma iguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis Corpus iuris civilis`e see osa, mis sisaldas antiikaja juriidiliste autorite teoste ja otsuste tsitaate. Uuurimistegevuse raskuspunkt asus Põhja- Itaalias,mida vib pidada Euroopa kige arenenumaks nurgaks XII sajandi l. Phja-Itaalia linnadest said petatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad likoolid
tsiviilõigust peetaksae eraldi õigusvaldkonnaks ja see on kodifitseeritud. Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse korraldusel koostatud Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Saksa õiguses on seda süsteemi edasi arendatud, mistõttu on
Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4
Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul tsiviilõigust tänapäevases mõttes, vaid ka riigiõiguslikke, kriminaalõiguslikke ja protsessiõiguse norme. C.I.C. koosnes kokku neljast osast, neist kolm suuremat osa: 1. Institutiones (jaotatud omakorda kolme suuremasse rühma: isikud (personae), asjad (res) ja hagid (actiones). 2. Digesta ehk Pandectae , mis sisaldas väljavõtteid vanemate juristide töödest. Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4
teoloogiliste käsituste tõestamiseks. Selle näiteks on Aquino Thomas'e õpetus, mis ühelt poolt jääb teoloogiliste käsituste raamesse, kuid teiselt poolt arvatakse ta levinud seisukoha põhjal varajaste loomuõiguse käsitluste hulka. P.3. Loomuõiguse teooriad Loomuõiguse koolkonna raames on ühtsele põhiteljele vaatamata olnud eri aegadel väga palju erinevaid käsitusi. Sillaks antiikaja mõtte ja keskaegsete käsituste vahel on Justinianuse Institutiones, milles piiritletakse kolme liiki õigusnorme: 1) ius naturale (kõike elusat hõlmavad seadused); 2) ius gentium (kogu inimkonda hõlmavad seadused); 3) ius civile (konkreetset riiki hõlmavad seadused). Keskajal kinnistub pikaks ajaks nelikliigitus (ka: käsitus), mis pärineb Aquino Thomas'elt: 1) igavene õigus (hõlmab Jumala loodud kogu loodust; igavene õigus on ühelt poolt
annaabi.ee 
