Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust. Tähtteosed-Aischylos tähtteos on "Aheldatud Prometheus",lugu inimkonna vabastamissõjast.Euripides-"Medeia", tunnetevõitlus.Aristophanes-"Linnud"
aastal on Whitmanis juba esimesed kindlamad äratundmised oma osast poeedina ja tal on valminud juba esimesed fragmendid ona tulevasest tööst. · Oli ameerika luuletaja ja esseist. Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas. · Järgnevatele trükkidele lisas oma uusi luuletusi. Kokku 9 erinevat väljaannet. · Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. · Vaadetelt oli liberaalne ehk vabameelne, orjuse ja tollide vastane, mistõttu lasti ta toimetaja ametist lahti.
Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi peamisi filosoofiasuundumusi eksistentsialismi ja ka analüütikutest hilise Wittgensteini ja Quine´i ideid. Nii saab leida paralleele eksistentsialismi “heidetuse” ja Jamesi “temperamendi” vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis.
seda on inimese psüühika suunatud selle algobjekti taastamise poole."Puudumist" proovitakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses, reaalses. · analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia Olulisel kohal on inimese vaim. Küsitakse, kuidas on keha ja psüühika omavahel seotud. On kaks positsiooni: dualistlik (keha ja vaim paralleelsetes universumites) ja reduktsionistlik (tegelikult on olemas vaid inimvaim, keha on vaid vaimu poolt loodud visioon). Tegemist on siin ka teadvuse ülima privaatsusega ning tehisintellekti probleemiga.
lahendus eksisteeribki, jääb ta kaugesse intellektuaalsesse tulevikku ja seega ei saa antud hetkel lugeda samasusteooriat parimaks lahenduseks. Samasusteooriate ja biheiviorismi järglaseks võib pidada funktsionalismi 5. Funktsionalism tunnistab fakti, et vaimuseisundi tüüpe on võimatu samastada käitumiskalduvuse tüüpidega, kuid soovib ikkagi vaimuseisundeid iseloomustada käitumise kaudu ( E. J. Lowe, lk 62 ). Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga. Näiteks on valuaistingul teatud põhjus ning valuaisting ise põhjustab midagi - teatud käitumist. Samas funktsionaalses seisundis mis inimvaim võib olla ka arvuti või mõni muu asi. Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama
oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Walter Whitman oli ameerika luuletaja ja esseist. Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks. Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Euroopa luulele omaste rütmiliste ja meetriliste stuktuuride asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. "Rohulehtede" esimene väljaanne ilmus 1855 ja see osutus üllatavalt menukaks. Teose järgmistele trükkidele lisas ta järjest oma uusi luuletusi. Tema Kodusõjaga seotud luuletusi avaldatakse sageli iseseisva kogumikuna "Trummilöögid". Ta töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Vaadetelt oli ta liberaal, orjuse ja tollide vastane, mistõttu ta lasti ajalehe "Daily Eagle" toimetaja ametist lahti
Allikal Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi- aimajaks hämaral allikal. Palju, nii palju näis ühtemoodi tormava taeva ja tähtede all. Võrdlusi aina võttes kui varnast, nägin ma varsti, et kõikjal mu ees Kõigil on midagi omasarnast, kõigel on kusagil hõimlane, hõlmaja, paarimees. Nõnda ma olin ja nõnda mind loodi- kuni kord allikal küsis mu aim: Mis on inimsüdame moodi? Millega sarnaneb inimvaim? Aga eimiski Hõlmanud iganes inimvaimu tormava taeva ja tähtede all. Inimsüdamest andis aimu Valgusähvatus allikal. Lepitus Kaheks külmaks, kurjusest kaameks õeks Minu süda ja mõte loodi. Mida põlgas üks, pidas teine tõeks, Tõusis üks, jäi teine voodi. Nad sapiks muutsid maitsvad road ja sõtkusid taignasse kruusa. Aga kord kui neil vihaselt välkusid noad, istus lävele mõtlik muusa.
suvatsenud isegi meeles pidada, mis nad talle eelmisel aastal olid kinkinud. 7. Kes on Walt Whitman? Walter ,,Walt’’ Whitman on 19.saj Ameerika luuletaja, kes sündis 1819 aastal New Yorgi osariigis. Teda peetakse siiamaani mõjukaimaks ameerika luuletajaks ning tihti kutsutakse isegi ,,vabavärsi isaks’’. Uudse asjana hakkas Whitman kasutama vabavärssi. See muudatus edastas ka tema filossfilist vaadet, mille eesmärgiks oli vabasta inimvaim, mis oli 19.saj olustikus ja ühiskonnas ennekuulmatu nähtus. Whitmani ainsaks teoseks on ,,Rohulehed’’, mida ta täiendas kuni surmani. Sellest samast teosest inspiratsiooni saades, tsiteeris ka filmis Mr. Keating enda õpilastele Walt Whitmani.
Aatomid erin kuju, suuruse ja temperatuuri poolest. d) Camus - sisyphose müüt c) Karl Raimund Popper - (1902s Wienis)1934. a ilmunud raamatuga „Uurimise e) Kant - Otsustusvõime kriitika loogika" pani ta aluse kriitilise ratsionalismi filosoofilisele suunale. 4) Õige või vale d) Lucius Anneus Seneca - rooma stoitsismi esindaja, keiser Nero õpetaja ja Dzainism on monoteistlik - alge tattva vale kasvataja, eetiline jumala idee - inimvaim ja jumalik mõistus on tihedalt seotud 5) Mehed e) Antisthenes - küünikute koolkond, eitasid materiaalset heaolu, 5 sajandil eKr. a) Aristippos - kürenaikude koolkonna esindaja, Sokratese õpilane, oluline on meeleline Küünikud rõhutasid isiku teo- ja sõnavabadust tunnetamine, hedonistlik moraal - vaba on see, kes püüdleb naudingute poole
Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid
paljudes) subkultuurides kehtib ROHKEM ON PAREM. 6. Olemismetafoorid Kogemused füüsiliste objektide ja ainetega aitavaid paremini mõista ning sellised kogemused (eriti meie enda kehaga) on aluseks suurele hulgale mitmesugustele olemismetafooridele. Selleks käsitatakse sündmusi, toiminguid, emotsioone, ideid jmt esemete ja ainetena, millele saab viidata, mida saab kategoriseerida, grupeerida ja mõõta - ning seeläbi ka neist mõelda. Sellised olemismetafoorid nagu INIMVAIM ON HABRAS ESE -"Ta kannatus katkes" - on nii loomulikud, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks kirjeldusteks, tajumata nende metafoorusust. Need on entiteedi- ja ainemetafoorid. On olemas ka mahutimetafoorid, mis tulenevad sellest, et (tänu nahale) kogeme maailma endast väljaspool asuvana - oleme mahutid - ja selle sees/väljas orientatsiooni kanname me üle teistele pinnaga ümbritsetud füüsilistele objektidele
· Ka inimaru on just nagu asjade kiirte suhtes ebaühtlane peegel, mis segab oma loomuse asjade loomusesse ning moonutab ja rikub seda. Koopaiidolid on iga inimese jaoks individuaalsed ning tingitud kasvatusest, eluviisist ja isegi juhuslikest sündmustest, mis elus on aset leidnud. Bruno Meder, 120636IAPB13, Filosoofia kodutöö nr 3 25.10.2012 / 10:00 · Nii et ilmsesti inimvaim on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. · Inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. Turuiidolid on tingitud sellest, et inimesed kasutavad suheldes ja arutledes väljendeid, mille tähendus on ebatäpne või millel pole üldse tähendust. · Sõnad ilmsesti vägistavad aru, ja ajavad kõik segamini; ning viivad inimesed tühjadesse ja arvututesse vaidlustesse ning väljamõeldistesse.
siiski mingit keelt.Ratsionaalse mõtlemisega on nii, et selleks kaldudakse pidama tegusid, millele nende toimepanija suudab nendele seletust anda. Ilmselgelt ükski loom seda ei suuda, kuid see kehib samahästi ka paljude inimeste kohta. Ka kultuur on osa igast liigist,kus põlvest põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt
Koopaiidolid on inimindiviidi iidolid. Sest igaühel on mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise puhul: nii et ilmsesti inimvaim on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. Mistõttu hästi ütles Herakleitos, et inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. Koopaiidolid pärinevad igaühe enda nii vaimu kui ka keha loomusest; samuti kasvatusest, ja harjumusest, ja juhustest. Kuigi see sugu on mitmekesine ja arvukas, esitame siiski need asjad, mida tuleb kõige rohkem vältida, ja mis kõige rohkem suudavad aru määrida, nii et see ei ole puhas.
Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises ja teadvuses maaharijale omase maailmanägemise. Maainimene käsitles loodust kui omaenda osa. See väljendus ka kultuuriloomes: pead nimetati taevaks, sõrmi oksteks, vett maa vereks,
Tänapäeva renessansi käsitus on laiem. Renessanss on ajastu, millal feodalismi rüpes hakkas küpsema kapitalistlik kord. Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad
Sest igaühel on (peale inimloomuse kõrvalekallete soo poolest) mingi oma koobas või õõnsus, mis looduse valgust murrab ja moonutab; kas igaühele iseloomuliku ja ainulaadse loomuse pärast; või kasvatuse ja teistega vestlemise pärast; või raamatute lugemise, ja nende autoriteetide pärast, mida keegi austab ja imetleb; või muljete erinevuste pärast, nagu need tulevad ette kaasahaaratud ja eelarvamustega vaimu või rahuliku ja tasakaaluka vaimu või selletaolise puhul: nii et ilmsesti inimvaim (nii nagu ta on saadaval üksikute inimeste puhul) on muutlik asi, ja täiesti häiritav, ja just nagu juhuslik. Mistõttu hästi ütles Herakleitos, et inimesed otsivad teadmisi oma väiksemates maailmades, mitte suuremas ehk ühises maailmas. XLIII On ka iidolid just nagu inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsivusest, mida me nimetame turuiidoliteks, inimeste suhtlemise ja lävimise pärast. Sest inimesed seltsivad kõneluste läbi; aga sõnad valitakse rahvahulga arusaamise järgi
ajal kui üksikmõisted on ainult tuletised või on universaaliad tuletised, mis inimesed on endal loonud. Realistid: ainult tõeliselt olemas olevad on universaaliad. ja teised nominalistid.. Wilhelm Champaux (1070 - 1121) Ainuke asi mis kõiki inimesi kirjeldab ongi mõiste inimene. Nominalistid leiavad, et universaaliad on ainult sõnad. Pierre Abelaerd (1079 - 1142) kontseptualism - universaaliad on enne inimesi ja asju ideedena jumaliku vaimu sisuks. Inimvaim suudab abstraktsiooni abil uni taibata. Mõisted pole suvakad, abst tulemus. Inimtunnetuse seisukohalt omavad universaalsust üksnes sõnad. Sõna juures 2 osa sermo-tähendus. vox- hääl, kõla Ah jah.. whutever 5. PILET REENA KONSPEKT 1. Milles seisnes antiikse ja kristliku eluhoiaku vastuolud Jumala ja inimese käsitlemine Hera: jumalik ürgtuli ari: esimene liikumapanija, iseennast vaatlev vaim. Stoi: panteistlik jumal=kõik
Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? Mis on tõde? Jne *Keskkonnafilosoofia- Kõige üldisemalt võiks keskkonnafilosoofiat määratleda kui filosoofia haru, mis uurib inimese ja tema (loodusliku) keskkonna vahelisi suhteid.Erinevus teistest keskkonnaga tegelevatest teadustest: Tegeleb eelkõige sellega, kuidas see, kuidas ja mida inimesed (keskkonnast) mõtlevad on mõjutanud nende suhtumist ja käitumist keskkonna suhtes. Ehk siis tähelepanu all on inimvaim ja mõtlemine ning selle mõju(d) keskkonnale. Mõtlemine omakorda leiab aset kultuuri, traditsiooni, ühiskonna kontekstis, teised tedused süvenevad rohkem inimeste tegevuse ja selle mõjust loodusele, mitte ei tegele mõtlemisega. Tekkis: Kkf sai alguse 60ndate lõpul ja 1970-ndate alguses üldise sostiaalse aktivismi ja erinevate protestiliikumiste (hipiliikumine, patsifism, naisõigusluse II laine jms) laineharjal, eriti Põhja Ameerikas. Tekkis korraga nii USA-s, Austraalias, Norras.
juhtida? Närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ja suhtlemine teiste organismidega. 5. Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse? Missuguseid näiteid oskate oma kogemustest esitada nende erinevuste olemasolu poolt või vastu? Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4
Enesekohasused tekivad väga tihti lahendamatuid vastuolusid, mille kaudu me oleme paratamatult juhuse mõjutuste meelevallas. Juhuseid kogeme lõppeks siis, kui me ei tea kõiki sündmuse põhjuseid. Kui aga sündmus saab osaks omaenda põhjustest, ei saa neid sellest, mida me vaatleme, üldse lahutada. Sellistes olukordades kõneldakse tagasisidest. Juhuseid tuleb ette isegi matemaatikas. Sealjuures on täpseim kõigist teadustest antiikajast peale olnud selle peatunnistajaks, et inimvaim võib mõnikord elu loteriimängust kõrgemale tõusta. Matemaatika on puhas mõistus: kogu tema mõtteehitis rajaneb vähestel mõistetavatel põhimõtetel ning on püstitatud kindlate reeglite järgi. Kui kusagil maailmas toimub üldse midagi plaanipäraselt, siis just siin. Albert Einstein kirjutas 1926 oma sõbrale Max Bornile, et tema usub täringuid heitvasse Jumalasse ja Albert täielikku seaduspärasusse. Kuni surmani seisis suur
Ainult siis suudavad nad meelerahu leida ja asuda oma saatust kontrollima. Vahel kestab otsing terve elu, vahel ei õnnestu rahu saavutada esimesel katsel, kuid igaljuhul peavad kangelased loobuma isekast ja kitsast maailmanägemisest ja omandama võime näha maailma terviklikkust. Otsingud ja vabanemine toovad kaasa kannatusi, kuid just kannatamisvõime näitabki inimese väärtust. Kuni kannatusmõõt pole täis, ei suuda ka inimene muutuda. Inimvaim jääb igavesti liikuma tõe, ilu ja hea poole, olgu ta siis alles otsija või juba oma tee leidnud. Hesse otsijatel on tavaliselt vaimne teejuht, nagu see on iseloomulik kujunemisromaanile. Juht aitab vaimsel rännakul, avab seni tundmatuid maailmu, tutvustab põhimõtteid ja vaateid, millest rändaja seni midagi ei teadnud. Nii on ,,Demianis" Sinclairi mentoriks Max Demian, ,,Siddhartas" nimitegelase mentoriks Kamala ja Vasudeva, ,,Stepihundis" Harry Hallerile, Bablo ja Hermine,
Identsusteooria- Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Unenäo nägemine on kogemus ning see on ajuprotsess. Funktsionalism- Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarvkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga . Funktsionalismi kohaselt on üks ja seesama funktsionaalne seisund mitut moodi realiseeritav. Analoogselt võib öelda, et arvutid koosnesid kunagi kangidest ja hammasratastest, nüüd aga mikroskeemidest; arvutustehteid sooritavad aga nii
tuletatav vahetult ja üksnes meelte andmetest. Viimasel seisukohal olid niisiis empiristid ning niisugune seisukoht oli üsna loomulik, kuivõrd loodusteadused kasutasid ju oma peamiste teaduslike meetoditena vaatlust ning eksperimenti. Paraku ei saa inimese kui lõpliku olendi vaatlused ja eksperimendid kunagi garanteerida tunnetuse ranget üldisust ja paratamatust. Kuna aga teaduslikku teadmist mõisteti just sellise teadmisena ja inimvaim näis eelpool nimetatud teadustes ka faktiliselt olevat niisuguse teadmiseni jõudnud, siis ei paistnud jäävat muud alternatiivi kui eeldada, et puhas mõistus kätkeb endas eeldusi kujundada osutatud 1 Andrus Tool/Klassikaline saksa filosoofia/FLFI.01.020. karakteristikutega teadmist. Ka Kant jagas oma “eel-kriitilisel” loomeperioodil seda ratsionalistlikku seisukohta
Saavutanud kord vaimse tõelisuse kauge Eikuskimaa, meta-maailma -, seda näinud ning sõnastanud, võib saavutada reaalse. ,,Oleme jõudnud selleni, et kirjandus ei ole mitte mingi reaalse maailma kirjeldamine, vaid inimese ja elu avastamine, seletamine, kujutamine selles osas, mida iga inimne valge päeva ajal oma 13 mõistusega vaadeldes ja elades ainuõigeks peab, vaid et kõige taga (või all) asub üks teine tõelisus, mida inimvaim alalõpmata taotab." Tunaeilset Kangrot iseloomustades kirjutab Karl Ristikivi: ,, Üks etteheiteid arbujaile oli, et nad ei olnud küllalt rahvuslikud. [ - - - ] Ometi ei leia me sel ajal ühegi teise luuletaja juures nii järjekindlalt läbi viidud rahvuslikku temaatikat kui just Kangro ,,Reheahjus". Meie iseseisvuse viimaste aastate luules on Kangro sisuliselt kõige rahvuslikum, kuigi ta jälgib rohkem Juhan Liivi kui Koidula traditsiooni." Eilse Kangro osa väliseesti kultuurielus
käsitlused lähevad usu valdkonda inimene võib uskuda, et jumal on olemas, aga ta ei saa teada puhta mõistusega ei saa hoomata. Mõtlemine elab siiski edasi jumal, maailma algus jm küsimused. Küsimused, mida ei saa lahendada, kuuluvad inimese sügavama olemise juurde. Inimene toetub usule selliste küsimuste vastamisel. Puhta mõistuse idee olemuselt transendentsed (väljaspoole kogemusi nt jumala aegpõhjus, võimatu kogemusest tuletada). Inimvaim vajab n-ö abilisi, et kuidas tegeleda selliste küsimustega, kui kogemus puudub. Ideepilt igas inimeses on ühtmoodi, teine tajub teistmoodi, ka maailmapilt on usu küsimus. Moraal peab olema omakasupüüdmatu, järgima moraali moraali pärast, mitte kasu pärast. Midagi väga ideaalset ja õilsat, inimlikus võtmes peaaegu saavutamatu. Moraal ei tegutse ühe või teise huvides, ainult kohusetunde pärast järgitakse autonoomne ja suveräänne moraali ei määra miski peale moraali enda
Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse. Ning sellisel juhul muutuks piir inimese ja masina vahel juba üsna häguseks. Simulatsiooniargument. The simulation argument was set forth in a paper published in 2003. A draft of that paper had previousl been circulated for a couple of years. The argument shows that at
Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse. Ning sellisel juhul muutuks piir inimese ja masina vahel juba üsna häguseks. NICK BOSTROMI SIMULATSIOONIARGUMENT. The argument shows that at least one of the following propositions is true: (1) the human species is very likely to go extinct before reaching
teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu jaoks ning mis on seejuures üldarusaadav. Monarhil võib olla endal õigus määrata oma järeltulija valitsema või määrab selle keegi teine isik või mingi kogu vastasel juhul riik laguneks. Hegeli ajaloofilosoofia 124 Georg Wilhelm Hegel (17701831) oli Saksa filosoof, kes nagu Aristoteleski püüdis oma filosoofilise süsteemiga haarata kõike, mida inimvaim mõttega hõlmata võib. Ajaloofilosoofia uurib ajalooprotsesside üldisi seaduspärasusi, n-ö ajaloo loogikat. Siia valdkonda kuuluvad ajaloo mõtte ja suunitluse, eri ajastute seoste, vabaduse ja paratamatuse vahekorra jms probleemid. Ajaloofilosoofia kui iseseisva distsipliini väljakujunemisel on eriline osa Hegelil, kuigi ajaloofilosoofia probleemidega tegeles juba kristlik filosoof Augustinus (354430). Nimetuse ajaloofilosoofia võttis kasutusele prantsuse filosoof Voltaire
kristall, vääriskivid jms ka harmoonilised ja heade proportsioonidega figuurid ehituskunsti, klaasi- ja vitraazikunst, kullassepakunsti väärtustamine. · Kunsti ülesanne on tuua nn valguspoeesia abil Jumala nähtamatu ilu nähtavale, kujutada midagi, mida tegelikult ei ole võimalik kujutada. · Suger, St Denise kloostri abt (12.saj): ,,Nõrk vaim jõuab tõeni mateeria kaudu" st kui vaaelda kunstiteoseid, milles kunstnik on esile toonud, on väimalik juhtida inimvaim üleloomulikku sfääri mõistmiseni meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj), mille eesmärk on luua visuaalne vaste kristlikule ideedemaailmale; olulised on sümboolika ja allegooria · Katedraalid kui terviklikud kunstiteosed arhitektuur, skulptuur, vitraaz · Kunstiteose didaktiline defineerimine
500 000 aasta vanuseks. Homo sapiens sapiens (nüüdisinimene) - aju mahu kasv, käitumise suurenev paindlikkus, tööriistade valmistamise ja tule kasutamise oskus, lihatoidu osakaalu kasv ning ühiskonna, kultuuri ja sotsiaasete suhete areng. 9 Charles Darwin (1809-1882) - Evolutsiooniteooria põhiprintsiipid 10 Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilise alused Käitumise kõrgemaiks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja nävid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine moodustub suurtest, silmanähtavatest närvirakkude kogumitest. Valgeaine - piirkond, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked (paistab ajakude heledam).
Darwini evolutsiooniõpetus on uute teadmiste valguses peamises ja põhilises püsima jäänud. Küllaltki keeruline on visandada pilti arengulistest muutustest, mis peavad olema toimunud, et ainuraksetest organismist areneksid esimesed hulkraksed ja ahvidest inimesed, aga tänapäeva teadus on sellega teatud määral toime tulnud. Aeg näitab, milliseid tõendeid on inimkond oma bioloogilise päritolu uurimiseks edaspidi võimeline leidma ja kasutama õppima. 4. Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused 4.1. Ülevaade inimese närvisüsteemi üldisest ehitusest Käitumise kõrgeimaiks juhiks on peaaeju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest e. neoronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Hallaine- ajus eristuvad suured, silmnähtavad närvirakkude kogumid. Valgeaine- Koht ajus, kus domineerivad närvirakkude pikad jätked ning ajukude paistab heledam.
Kusjuures imiteerija on sellises olukorras sarnane arvutiga. Tal on suur sõnastik (programm), mille abiga ta leiab igale hinnakeelsele sisendil sobiva hiinakeelse väljundi. See tähendab, et ta on võimeline opereerima sümbolitega, mille tähendust (semantikat) ta ei mõista, samamoodi nagu arvuti. Arvuti on võimeline kokku liitma kaks arvu kui talle need koos plussmärgiga esitatakse (2 + 2), kuid ta mõistab ainult selle süntaksit, mitte semantikat. Seega väidab Searle kindlalt, et inimvaim pole arvutiprogramm. Siiski ei välista ta vaimu esinemist masinatel täielikult. Lihtsalt praegused arvutid pole selleks võimelised, ei sa välistada, et kunagi ka tähendust mõistvad arvutid luuakse. Ning sellisel juhul muutuks piir inimese ja masina vahel juba üsna häguseks. Nick Bostromi simulatsiooniargument. The simulation argument was set forth in a paper published in 2003. A draft of that paper had previousl been circulated for a couple of years
Lõputu universumi mõtte laenab Cusanuselt. Universum tervikuna on igavene ja liikumatu, kuna universum ise on kogu olemine. Lõputu Jumal saab luua üksnes lõputut. Jumalik on kõigis looduse vormides. Kosmos on nagu suur elav organism. Jumal on kosmost valitsev ja hingestav sisemine printsiip. Jumal on suurim ja väikseim, lõputu ja jagamatu. Loodus on igavikuline. Jumal on maailmas - panteism. Monaad on väikseim ja lihtsaim osake, mis sisaldab asjade olemust ja on looduse element. Inimvaim püüdleb lõputu tunnetamise suunas. Lõputus ei saa olla meelelise taju objektiks. FRANCIS BACON (1561-1626) Sündis Londonis kõrge riigiametniku pojana. Camebridge'is ettevalmistus riigiteenistuseks. Kaks aastat praktikat Prantsusmaal õukonnas. Alustab juristina. 1584 läheb Parlamendi alamkotta - algul opositsioonis, siis läheb valitseva partei poole üle. Krahv Essexi protsessis oli Elizabeth I kaitsja. Bacon oli James I soosik. 1617 ülempitsatihoidja, 1618 lordkantsler
..........38 13.2.2Õigusriigi materiaalsed tunnused............................................................................39 1 Õiguse eelastmed Inimeste ja ümbritseva maailma suhted on mitmekesised ja keerulised ja seetõttu vajame korda, mis inimestevahelisi suhteid reguleeriks. Paljudel juhtudel põhinevad need reeglitele ja korrasüsteemidele. Eluta looduse valdkond kui üks fundamentaalne kord. Korra reeglid, mida inimene tahab luua, peab arvestama looduses kehtiva korraga. Inimvaim loob loodusele omaste seaduspärasuste üle oma korrad, kuhu kuulub ka õigus. 1.1 MORAAL JA TAVA Läbi traditsioonide tekib meil ühiskonnas tava. Õigus on oma olemuselt sotsiaalne kord, sest ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus ei ole esimene sotsiaalne kord. Tava ja moraal on õiguse eelastmed. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Moraal ja tavanormid on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Normid
Märt Väljataga on nimetanud aga Jamesi teooriat “temperamentseks konstruktivismiks”, viidates et James on näinud ette 20. sajandi peamisi filosoofiasuundumusi eksistentsialismi ja ka analüütikutest hilise Wittgensteini ja Quine´i ideid. Nii saab leida paralleele eksistentsialismi “heidetuse” ja Jamesi “temperamendi” vahel. Analüütikutega ja ka paljude mandri filosoofiast tuntud spekulatsioonidega on Jamesil ühine aga uskumuse mõiste ehk arusaam, et inimvaim osaleb reaalsuse konstrueerimises – inimene sigitab maailmale tõdesid. Nii iseloomustab klassikalist pragmatismi antifundamentalism. Väljataga ei näe selles aga relativismiüleskutset, vaid pigem pluralistlikku arusaama, et ei ole olemas seisukohti, mis ei kuuluks edasisele revideerimisele. Pragmatism käsitleb inimest ja maailma sattumuslikuna – ratsionaalsus kujuneb alles kultuuri- või keelemängu kontekstis.
Religioosse kogemuse fragmenteeritus, ei saa tähenduslikult sellest rääkida. Inimpsüühika kui kera(Platon). Ruut on sümboliseerinud keha maist ainet ja tegelikkust. Need kaks sümbolit on tavaliselt eksisteerinud koos. Trotter ütlebki seda, et on väga tähelepanu väärne, et moodsas kunstis need kaks sümbolit ei ole kas üldse seostatud või on nende seos väga habras ja suhteliselt arusaamatu. See peegeldab kaasaja inimese hingeseisundit: inimvaim on kaotanud oma juured ning on sellest lahknemisest ära hirmutatud. Sagedus, millega ruudud ja ringid aga siiski moodsas kunstis esinevad, osutab inimlikule teadvustamata tungile elu kaotatud põhitegurid taasühendada. Lynn Randolph The Laboratory/ Passion of OncoMouse. Onkohiir on geneetiliselt muundatud hiir, kelle peal üritati välja töötada rinnavähi ravi. Seega ta andis oma elu paljude naiste eest. Päästis palju elusid. Seos Kristuse kannatuslooga
- Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine - kasutab Durkheimi õpilaste põhilisi meetodeid: kasutavad võrdlevalt andmeid, otsivad elementaarkategooriaid ning eeldavad, et primitiivsetes ühiskondades on need fundamentaalsed sotsiaalsed mustrid, mis on industriaalühiskondades kaduma läinud. PRIMITIVE CLASSIFICATION - Mauss uurib koos Durkheimiga sotsiaalsete süsteemide ja kosmoloogiliste kategooriate vahelisi suhteid, et vaadelda kõige elementaarsemaid kategooriaid - Inimvaim on võimetu kompleksseid klassifikatsioonisüsteeme iseendast looma ja ometi on need igas ühiskonnas olemas. - Mis mudeli järgi sellised klassifikatsioonisüsteemid siiski loodud on? Vastuseks on ühiskond ise. - Esimesed loogilised kategooriad on sotsiaalsed kategooriad. Kinkimise ja kingi vastuvõtmise kohustus (Mauss) - Kinkide vahetused, mis tunduvad vabatahtlikud, on tegelikult kohustuslikud
inimesi ainult niisugusena, milliseks nad ise on end teinud--mõtisklen inimhinge esimeste ja lihtsaimate toimingute üle, usun end märkavat seal kahte mõistusele eelnenud printsiipi. Üks tagab selle, et iseenda heaolu ja ellujäämine on meie esmane huvi, teine paneb meid tundma loomulikku vastumeelsust iga kord, kui näeme mõnda tundlikku olendit, eelkõige teist endasarnast, hukkumas või kannatamas. Mulle näib, et just nende kahe printsiibi koostööst ja kombinatsioonidest, nii nagu inimvaim neid suudab luua, tulenevad kõik loomuõiguse reeglid, ilma et seejuures oleks vaja rakendada veel ühiskondlikkuse ideed. Needsamad loomuõiguse reeglid peab mõistus edaspidi -- nimelt alates sellest, kui ta jõuab järkjärgult arenedes nii kaugele, et loomuse lõpuks maha surub -- kehtestama mingitelt muudelt alustelt. Sel juhul pole sugugi vaja teha inimesest filosoofi enne, kui temast üldse inimene sai: seda, et tal on teiste ees kohustusi, ei dikteerinud talle mingid hilise tarkuse
subjekti filosoofia. Tema esimene samm oli teoreetiliselt lubada skeptitsismi – kahtluse meetod. Peirce skeemis asenduks autoriteedi meetod kahtluse meetodiga. Subjekti filosoofia on kolm sajandit on flosofeerimise paradigmaks ja nüüd tekivad püüded sellest väljuda. Perice sellest täielikult ei suuda väljuda; aga samas see ei sobi. Descartes on ka üks kaasaegse teaduse rajaja, siis Perice käsitleb apriori meetodi esindajana teda. Inimvaim, mis on vahetult ratsionaalselt tabatav, on aluseks, millelt hakatakse tõdesid määrama. Descartesi selguse eristus: subjektiivne selguse elamus. Descartesi jaoks olid selgus ja selgepiirilisus olid tõesuse kriteeriumid. Selgepiirilisus väljendus sellises dialektilise uurimise kontrollile vastupidamises, s. t. sokraatiline kontrollimine. Ideede selgitamine: Selgus (Descartes). Selgepiirilisus (Leibniz). Selgepiirilisus kannab seda tähendust siin lk 1681 viimane lõik
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
Ilminguid korrastades võime leida seaduspärasusi ning ennustada tulevikku. * Comte eitas igasugust metafüüsikat ning asendas selle teadus teooria ja metodoloogiaga. * Positivism eeldas tema arust igasuguse subjektiivsuse eitust, sest see üksnes häirib objektiivset ja teaduslikku tunnetamist. * Normaalsed on üksnes meelelised kogemused või loogika, kuid kõik muu on hälve. * Ta uskus, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm seisundit: -) Teoloogilise staadiumi inimvaim suunab oma uuringud asjade sisemisele olemusele ehk usutakse absoluutsesse tunnetuse olemusse. *) Animism ehk primitiivne tasand ehk kõigele omistatakse hing. *) Polüteism ehk igale valdkonnale omistatakse oma jumalus. *) Monoteism ehk kõigi ilmingute taga nähakse vaid üht põhjust ehk jumalat. -) Metafüüsilise staadium teoloogilise staadiumi teine variant ehk jumalate asemel tulevad mängu abstraksed mõisted, olemused.
Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha toidab loovust kõikjal, mitte üksnes teaduses. Kui me lõplikult pärale jõuaksime, siis inimvaim närbuks ja sureks. Kuid ei ole usutav, et me eales paigale jääme: kui me ei edene enam sügavuti, kasvab meie teadmiste keerukus ja nõnda püsime me üha avarduvate võimaluste silmapiiri lähedal. Kvantmehaanika M teooria Üldrelatiivsusteooria
(Chalmers, 1998: 204) James-i sõnul kõik mis on kasulik ei ole tõene (Väljataga, in James, 2005: 375, 376) Vanasti mõisteti inimest vaatlejana, nüüdne näeb, et ,,inimvaim ei ole tõeluse passiivne kopeerija, vaid osaleb selle loomises ehk - konstrueerimises". Inimene sigitab maailma tõdesid. Postmodernism (Väljataga, in James, 2005: 374) subjektid vaid hoopis uuringus osalejad Vastukaaluks positivismile
1. Ürgkogukondlik ühiskond 2. Orjanduslik 3. Feodaalne 4. Kapitalistlik 5. Sotsiaalne 6. Kommunistlik Comte leiab, et ka poliitikat tuleb positiivselt käsitleda. Comte rääkis inimühiskonna progressist ja leidis, et progressi peamisteks faktoriteks on: 1. Loodustingimused 2. Elanikkonna kasv 3. Tööjaotuse arenemine. Kuid see, millises suunas ühiskond areneb, sõltub sellest, millise suuna näitab ühiskonna arengule kätte inimvaim. Inimvaim mis vastandub materiaalsele filosoofilisele käsitlusele, et inimvaimust tulenevad kõik impulsid tööstuse, poliitika ja sotsiaalelu arenguks. Ideaalse filosoofilise käsitluse järgi on primaarseks, mis maailmas eksisteerib on inimvaim, inimese mõte, ettekujutus ja materiaalne maailm eksisteerib ainult niivõrd, kuivõrd inimese mõistus suudab seda endale ette kujutada. Selle järgi on kõik objektid, nähtused olemas aprioorselt vaatamata sellele, kas inimene üldse nendele mõtleb
annaabi.ee 
