50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Helluuu26
Õppematerjali autor
TOOMAS NIPERNAADI Toomas Nipernaadi oli 40. aastane ning elukutseline kingsepp. Ööd veetis ta metsades, järvede ääres või jõekäärudes, päikese tõustes aga sõtkus tuleaseme ning kõndis jälle edasi. Tal polnud kiiret ega sihti ning ta oli veidi iseäralik. Ta oli pikk ning lahja, ta suured silmad olid täis rõõmu. Uudishimulike pärimistele vastates naeris ta laia suuga ning rääkis, et rändavat niisama veidi ringi, et vaadata, kustpoolt maa õige lahti on. Väsides istus teeäärele, mängis kannelt ja laulis, kuid hääl oli tal kriiskav ja inetu. Krootuse talu perenaine oli Liis Nõgikikas. Ta pojad olid Peetrus, Paulus ja Joonatan. Krootuse karjuseks oli aga Janka. Mika pärdik (maksis 50 kuldrubla). Liisi pojad olid kartnud ema rohkem surmast, sest kadunuke oli olnud väga valju iseloomuga, ta raske rusikas oli tihti tuuseldanud sõnakuulmatuid poegi. Pojad põgenesid talutööst, olid laisad ja riiukad. Milla ta vend oli Janka, kes Millat oma õeks ei tunni
ARMASTUS LÄBI SÕNADE luulekava SONETT 29 William Shakespeare Kui õnnest hüljatuna nutan sala, sest oma kehva seisust kurtma pean, ehk taevas kurt küll kuulma on mu hala, ja vaatan end ja oma saatust nean ja soovin olla nagu see, kes kenam, kel lai on sõpruskond ja silmaring, kel lootusi ja kunstitaidu enam, ning mis mul head on, halvustab mu hing, siis, kui end põlgan mõttes iseendas, toob mõte meelde sind, ja helinal kui lõo, kes koidu ajal üles lendas, hing laulab hümne taeva väraval, sest sinu arm on rikkus, mille pärast ma loobuks kuninglikust aust ja särast. SONETT 90 William Shakespeare Siis vihka mind, kui pead, ja kohe praegu, sest praegu käib maailmaga mul riid, löö parem saatusega ühteaegu, kui et mind hiljem ahastusse viid. Ah, valu järelväes sa ära tule, kui nüüdne mure enam mind ei söö, et kurblik-vihmasele hommikule ei annaks aset tuulevinge öö! Ning hoobiks ära viimset hetke valva, mil väikseist muredest m
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
Meri võttis meestelt elu." ,,Ema, mind vist ootab sama: suureks saan, lä'en kalastama." ,,Jah, mu laps, mu pesamuna, oled sündind õnnetuna -- rannanooruk rannakülast. Ootab oht sind, neemeülast. Nüüd veel suisa memme ligi -- kaluriks saad kummatigi." ,,Millal ometi kord sirgun suureks vetesõitjaks virgun!" ,,Oh sind väikest vetehullu! Sündisid vast tunamullu -- nüüd, et merele saaks juba! Tean: jääb kitsaks sulle tuba, merelindu veetleb meri -- sul ju kalurite veri." Meremeeste laul Meremehi meid varjamas taevas, elu ohtlik ja raske on meil, meie kodu ja elamu laevas ulgumerede lagedail teil. Ja kui laine käib kõrgele üles, siis meil algab vast mehine töö, laev vaid rabeleb voogude süles, rebib mastides tormide vöö. Ülal purjedes vingub ja ulub, ja me ruttame rehvima neid. Tuul küll vantide vastu meid surub, aga see veel ei heiduta meid. Aga siis, kui me saabume randa pärast ohtlikku teed mere pääl,
Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle tehased laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki. Ei meelest läe mul iial... Ei meelest läe mul iial Le Havre'i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum! Et oleks rahu ja veidi päikest Mati Nuude Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd. Kuid läbi öö lendab siiski mu laul 4 ning inimlik soov ei kao. Et oleks rahu ja veidi päikest,
"Vaikus saab värvideks" "Käoraamat. Luulet 1956-1980" "Teiselpool järve" "Hinge tagasitulek" Luulekogu analüüs Ma analüüsin kolme luulekogu. "Õhtu toob tagasi kõik" "Vaikus saab värvideks" ja "Teiselpool järve" Ma valisin need luulekogud, sest need tundusid huvitavad. Luulekogus "Teiselpool järve" on põhiliselt loodus teemalised luuletused. Meeleolu on muutlik, kuid enamasti kurb ja mõtlik. Riime ei ole ja kujundid on põhiliselt igatsusest või armastusest. Mind pani mõtlema luuletus "Kas õun veel" Kas õun veel Mäletab Õunapuid? Ma mõtlesin sellest, et inimesed peaksid rohkem meeles pidama endale kalleid inimesi. Näiteks kui lapsed kodust välja kolivad on nad liiga ametis enda eluga, et aega leida enda vanematele. Selles luulekogus on mul kaks lemmikluuletust. Vette hüpates
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks.................
mis õrnutsedes öeldud. Kõrgemaks end hinda - või teed päris narriks mind. OPHELIA: Mu isa, armastust näis püüdlevat ta minult ausal moel. POLONIUS: Just nimelt moeks sa seda hüüagi, mis muud. OPHELIA: Ning oma sõnu kinnitas ta küll pea iga püha taeva vandega. POLONIUS: Päh, need nepipüünised! Kui veri keeb - tean omast käest - siis varmad valguma on vanded keelele. Ent Hamletist niipalju usu vaid: et ta on noor ning lõõg on temal uitamiseks pikem kui sinul. Lühidalt, Ophelia: ma keelan nüüdsest peale suhelda sul asja eest, teist taga, Hamletiga. Pea meeles, see on käsk. Võid minna nüüd. OPHELIA: Ma kuulan sõna, isa. Lahkuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid