· The objective of logistics is insure that the final customer received the right product, at the right time, in the right place, at the right cost, in the right condition and in the right quantity Logistikasüsteem koosneb allsüsteemidest; Tootmislogistika; Hankelogistika; Jaotuslogistika; Transpordilogistika; Laologistika; Kaubanduslogistika; Klienditeenindus; Tagastuslogistika INIMKESKNE LOGISTIKA Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat, haridust, tervishoidu, turismi, militaarvaldkonda ja teisi jõustruktuure (politsei, kiirabi, päästeteenistus, tuletõrje). Perelogistika peamised tegevused on majutus, transport ja infotehnoloogia.
3. sopa 4. bulvari 5. kommerts Kollast meediat nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks. Kvaliteetajakirjandus on: 1. kõrgkultuurne 2. suure formaadiga 3. pikkade lugudega 4. väheste piltidega Näiteks: Times ja New York Times. Kvaliteet ja kollase ajakirjanduse võrdlus Kvaliteet: Kollane: - teemaks on ühiskond, poliitika ja majandus - teemaks on meelelahutus ja seltskond - institutsiooni keskne - inimkeskne - laialdase mõjuga värsked sündmused - emotsionaalsed konfliktid - kõvad uudised - pehmed uudised - objektiivsed, tasakaalustatud - lugeja sõbralikud - hoiab zanreid lahus - emotsionaalsem - tekstikeskne - pildikeskne
Keskkonnaõiguse kordamisküsimused (I osa) I Üldist ja mõisted Keskkonnaõiguse eesmärgid, inimkeskne ja looduskeskne keskkonnõigus – Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d
Kuidas mõistan renessanssi Renessanss sündis Itaalias 15.sajandil ning see tähendab taassündi. Kui mõtlema hakata, millest renessanss üleüldse alguse on saanud, siis kõige paremini öeldes on see antiigi pärandi taasavastamine ning uuema kunsti ja kirjanduse tulemus.Sel ajal oli tähtsal kohal inimkeskne maailmakäsitlus. Renessanssile toetudes sai alguse uskumine inimese mõistuse võimekusse ehk humanismi.Sellel ajastul lükkus tahaplaanile religioosne ja igavikuline mõtlemine ning tekkis huvi maiste asjade vastu. Kõige paremini saab renessanssi mõista tollel ajal tehtud piltide,ehitiste ning teoste järgi.Lihtsam on oma silmaga näha, kui seda ainult jutust lugeda. Vaadates renessansslikke riideid, siis on selge millele on enam tähelepanu pööratud.Rõhku on
Svakoloogia avaldub alati sgava kogemuse ning phendumise kaudu. eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapevastele tegevustele Aldo Leopold, Henry david thoreau eelkijad. tegelik Arne Dekke Eide Nss 2. Millal tekkis svakoloogiline liikumine ja mille poolest on see oluline? tekkis 1960-70, mis pdis kujundada loodusekesksemat mtteviisi. svakoloogiline liikumine phineb inimese mtteviisi muutumisel kige laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest)
tähelepanu pöörama ehk 1960.-1970. aastail. Süvaökoloogia on oluline, kuna eristub kõi8kidest teistest ,,liikumistest": ta püüab muuta inimese mõtteviisi kõige laiemas tähenduses. Ehk. Süvaökoloogilisele tegevusele eelneb sügav vaimne ümberorienteerumine. Selles mõttes on süvaökoloogia hoopis eneserealiseerimise tee: et jõuda looduseni, tuleb esmalt jõuda iseendani ja saada aru, et mina, see olengi loodus. 3.) Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast? Inimkeskne ökoloogia seab kesksele kohale indiviidi ehk toetab antropotsentristlikku lähenemist maailmale (loodus on inimese teenistuses ning inimene on ainuke olend, kelle puhul saab üldse rääkida looduse väärtustamisest, kuna teised elusorganismid pole selleks võimelised). Süvaökoloogiat eristub inimkesksest oma põhimõtete poolest: tuleb elada kooskõlas
aktsionäri seisukohast ja täiustada tarneahelat kui tervikut. TARNEAHELA JUHTIMINE Sellest johtuvalt saab väita, et tarneahela (Supplay Chain Management) juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist väljaspoole ettevõtte piire. Tarneahela juhtimine tähendab lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. See on enamiku ettevõtete strateegiline väljakutse. INIMKESKNE LOGISTIKA •Inimkeskne logistika on vahetult seotud inimeste eksisteerimise eluliste vajadustega (toit, rõivad, majutus, transport) ning iga inimese ja perekonna elu ja tegevusega ning hõlmab perelogistikat, haridust, tervishoidu, turismi, militaarvaldkonda ja teisi jõustruktuure (politsei, kiirabi, päästeteenistus, tuletõrje). •Perelogistika peamised tegevused on majutus, transport ja infotehnoloogia. MILLISTE VALDKONDADEGA ÜHILDUB LOGISTIKA? INTERFACES BETWEEN LOGISTICS AND OTHER FUNCTIONS
20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 2-4 lausest üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri Tavaliselt pannakse see viimasena Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab lugeja tähelepanu Hinda pealkirju! Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal
juba 10 aastat. Alguses olin ma neli aastat sotsiaaltoetuste määratlevaks ametnikuks. Siis sain hoolekandeosakonna juhiks. Arvan, et selle kümne aastaga olen omas valdkonnas saanud piisavalt palju kogemusi. Oma ametivalikuga olen väga rahul. Minu arvates mul on pingeline, aga huvitav töö, mille eest ma saan piisavat töötasu. Arvan, et valitud kutse (sotsiaaltöötaja) sobib mulle. Analüüsides iseenda, võin teha kindlaks, et mul on tüüpilised isiksusejooned: inimkeskne ja sõbralik, kannatlik, taktitundeline, mõistev, lahke, abi- ja koostöövalmis, toetav. Eelistan tegevusi, mis hõlmavad suhtlemist teiste inimestega. Igapäevaselt toetun pigem oma tunnetele kui loogilisele mõtlemisele. Arvan, et mulle sobivad tegevused on abistamine, teenindamine, õpetamine, ravimine, nõustamine, kasvatamine. Võimalikud kutsed on arst, psühholoog, nõustaja, õpetaja. Vaba aega mul eriti üle jäägi, tööd on nii palju.
20.01.2004 Pärast juhtlõiku - põhitekst Esimene lõik pärast juhtlõiku täiendab ja selgitab juhtlõigus esitatut Teisejärgulised faktid ja tsitaadid Taustainfo Perspektiiv NB! Kõik uudised ei pea sisaldama kõiki punkte! Kuidas kirjutada põhiteksti Materjal esitatakse kahaneva tähtsuse järjekorras teemad esitatakse järjekorras, sama teema juurde ei tulda tagasi juhtlõigu materjali ei korrata inimkeskne materjal paigutatakse võimalikult algusse kõik uudisküsimused saagu vastatud lõik koosnegu vaid 24 lausest üks lõik sisaldab vaid ühte alateemat Uudise pealkiri Tavaliselt pannakse see viimasena Pealkiri sisaldab kõige tähtsamat!! Mitte üle 45 täheruumi Pealkiri sisaldab alust ja öeldist Pealkiri ei tohi eksitada, aga köidab lugeja tähelepanu Hinda pealkirju! Eesti toit jääb Venemaa piiri taha ka euroliidus Rollingud pääsesid Kaukaasia
annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste, nagu seda Austraalia põliselanikega on rohkem tavaliselt totemistlikud, samas kui teised, nagu inuittid on rohkem tavaliselt animistlikud oma maailmavaadega. Animism ja religioon Animism on usk mis oli toimunud paljudes religioonides kogu maailmas. See on usk, nagu samanism, polüteism või monoteism, mis on leitud mitmeid religioone. Päritolu religioon Mõned teooriad on esitanud, et inimkeskne usk Animism seas varakult inimestele hiljem arengut usundid. Ühes sellises teoorias, mille esitas härra E.B Tylor, varajase inimestele esialgu kaudu lihtsalt tähelepanek, tunnustatud mida võib nimetada hing, elu-jõudu, vaimu, hinge või tigedus sees ise, mis oli olemas keha elus ja puuduvate surma. Need varajased inimesed võrdsustada käesoleva hinge arvud, mis näivad unistused ja nägemused. Lõpuks, need varajased inimesed kasvasid arvates,
Pühendub projektile Laseb ühel projektil teist Näeb tervikpilti mõjutada Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot Saab infot suulisest Kasutab mõlemaid statistikast, allikast andmebaasidest,tea tme-teostest Orienteeritud tööle inimkeskne inimkeskne emotsioonidevaene emotsionaalne Rahulik, hoolitsev Töötab oma Liigub kõigis Liigub kõigis osakondades osakonnas osakondades LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE Jälgib reegleid nööritõmbaja Läbinähtamatu, külmavereline
Ulesanne 4 : Ülevaade inimese -, looduse ja tehnikakesksest inimese ja looduse vahelisest suhtest. Võime eristada kolme mailmanägemise viisi,mis määravad suhtumise loodusesse, elusolenditesse ja teistesse inimestesse: tehnikakeskne, inimkeskne ning loodus- ehk elu- ehk keskonnakeskne. Tehnikakeskse loodussuhte puhul nähakse loodust pelgalt tooraine ammutamise kohana, ainult vahendina inimese eesmärkide saavutamiseks. Selline suhtumine teeb võimatuks looduse puutumatuks jätmise või ürglooduse kaitse. Loodus on ressurss, mida kasutatakse ja majandatakse. Ajalooprofessor Lynn White tõdeb, et tänapäevane läänemaade teadus ja tehnika on mõjutatud ristiusust, mida ta peab inimkesksemaks kõikide usundite hulgas
Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid. RENESSAANSI MÕJU JA OLEMUS Dante, kirjanik, Renessansi kultuuri sümboliks RENESSAANS EHK TAASSÜND. Peetakse antiikkultuuri taassünniks. Vana kreeka, rooma taassünd kitsamas mõistes. Laiemas mõttes tähendab ilmaliku kultuuri taassünniks. Renessansiga kaasnes ka humanism. Inimkeskne ideoloogia on humanism. Inimene muutus kõrgemaks väärtuseks kui jumal . Kuulsaim humanism Rotterdami Erasemus Humanis inimlik. UUSAEG modern age, moodne aeg Sest ladina keele asemel muutub maailma keeleks inglise keel. Teaduses toimus revolutsioon, mõjutas uusaega. Opernikus - astronoom Tekkisid kaks olulist õpetust: 1.) empirism tunnetamine baseerub kogemusel Teadmised baseeruvad kogemustel ,, inimene sünnib puhta lehena, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi ,, j
Pühendub projektile Laseb ühel projektil teist Näeb tervikpilti mõjutada Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot statistikast, Saab infot suulisest allikast Kasutab mõlemaid andmebaasidest,teatme- teostest Orienteeritud tööle inimkeskne inimkeskne emotsioonidevaene emotsionaalne Rahulik, hoolitsev Töötab oma osakonnas Liigub kõigis osakondades Liigub kõigis osakondades LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE Jälgib reegleid nööritõmbaja Läbinähtamatu, külmavereline Suhtub vastumeelselt talle Otsib teeneid Kaitseb teiste väärikust osut.teenetesse
Peab kinni plaanist Muudab plaane Teeb väiksemaid muudatusi Toetub faktidele Zongleerib faktidega Ütlused on lubadused Saab infot statistikast, Saab infot suulisest allikast Kasutab mõlemaid andmebaasidest,teatme-teostest Orienteeritud tööle inimkeskne inimkeskne emotsioonidevaene emotsionaalne Rahulik, hoolitsev Töötab oma osakonnas Liigub kõigis osakondades Liigub kõigis osakondades Jälgib reegleid nööritõmbaja Läbinähtamatu, külmavereline Suhtub vastumeelselt talle osutatud Otsib teeneid Kaitseb teiste väärikust teenetesse
7. Millise kriteeriumi alusel saab langetada eetilisi otsuseid, st kas tegevus on maa suhtes hea või halb, õige või väär? 8. Mille kohta kehtib maa eetika, kas üksnes maapinna? Kiili, Jaanus. 2003. ,,Süvaökoloogiline maailmapilt." Akadeemia 8: 17111734 1. Mis on süvaökoloogia ja kes on selle looja? 2. Millal tekkis süvaökoloogiline liikumine ning mille poolest on see oluline? 3. Mis on inimkeskne ökoloogia? Mis eristab süvaökoloogiat inimkesksest ökoloogiast? 4. Kuidas suhtub süvaökoloogia tehnoloogia küsimusse? 5. Mis on süvaökoloogia platvorm? Millised on süvaökoloogia 8 printsiipi? 6. Kuidas on süvaökoloogia seotud inimese ,,Mina" ja eneseteostusega? 7. Millistes punktides on süvaökoloogiat kritiseeritud? Singer, Peter 2008.[1975] ,,Kõik loomad on võrdsed ehk miks inimeste võrdsuse aluseks
a)realism (keskaja algul) b)nominalism (keskaja lõpul) Müstitsism- kui tunnetatakse jumalat juba meeleliselt. Bernard Clairvauxst- ristisõdade ideoloog. Tuntum müstik. RENESSANSS- taassünd Dante Eelrenessanss- seostatakse Karl Suurega. Karolingide renessanss. Karl Suur oli kirjaoskamatu. Oli antiikkultuuri suur austaja. Renessanssile on iseloomulik: tõuseb antiikfilosoofia vastu huvi. Uuritakse käsikirju. Hakatakse usaldama oma mõistust. Kaasneb humanism- inimkeskne filosoofia. Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker
Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed) Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu) (16-09-2013; 5.loeng) Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär. Tähtis osa on mittetulundussektoril aga ka ajakirjanduses jne.
et see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum". Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene. Antroopsusprintsiip on füüsika kui loodusfilosoofia tipp, küps eneseiroonia nende inimeste poolt, kes läbi tunnetuse raske tee on jõudnud äratundmisele tunnetusvõime piiratusest
11) Jürgen Habermasi ees arendada ühiskonnateooriat, millel on praktiline otstarve: inimeste emantsipeerumine domineerimisest. Peamise te keskseks küsimuseks oli poliitilise avalikkuse rolli ja struktuuri muutus. Klassikalised: 1) Harold Adams Innis (Toronto koolkond) - väitis, et kontroll kommunikatsioonimeediumite üle an sotsiaalse ja poliitilise võimu. 2) Herbert Marshall McLuhan (Toronto) - käsitluses oluline inimese maailmakogem protsess (inimkeskne meediakäsitlus); Teine põlvkond e televisioon: 3) Neil Postman - negatiivne hoiak televisioo tehnoloogia arengu suhtes. Teda ei huvitanud meediumi mõju inimesele, pigem meediumi mõju erinevatele eluvaldkondadele. 4) Joshua Meyrowitz - küsis ühes teoses: mis juhtub televisioonikultuuris üles kasvanud inimes Lisaks leidis, et tema arvates televisioon lõhub barjääre, inimene tunnetab end maailmas seetõttu teisiti. Kolmas la (Internet)
Platonismi ümberpööramine- inimene on ideedega, iseseisev, uus, sõltumatu ja ilma Jumalat. Einevalt Platonist ei pea Nietzsche inimese uhkuseks ja väärtuseks mõistust. Mitte homo sapiens vaid homo natura. Igasuguse tunnetuse paratamatut seotust arendab Nietzsche, kuigi fundamentaalselt ainult. Väitis, et me loome ise reaalsuse, kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Ta viib Kanti teema väga äärmusesse. Tema teooria on selgelt inimkeskne. Nihilism- õpetus, mis keelab inimesel tema peamise väärtuse, uhkuse ja väärikuse. kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja õiguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mõttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist võimutahte ja sama igavese taastuleku mõtlemises, mida aga suudab
kujunemine ja hare seotud klimaatliste tingimustega 3.Antropotsentrism- inimkesksus 20. saj. I pool- arusaam ühiskonna toimimisest sõltumatult kktingimustest ja ökoloogilisi protsesse jälgimata. Inimühiskond on keele, kultuuri, tehnoloogia, teadusega eristatud ja ei allu ökoloogilistele põhimõtetele ja piirangutele. Moderniseerumisteooria- loodust saab kontrollida tehnoloogia ja ühiskonna organiseerumisega. Inimkeskne vaade, kus keskendudes inimesele eriatakse looduse keskkonda (nt. Enda loodusseadused, et need domineeriksid tegelike loodusseaduste üle), st. isiklikud vajadused on tähtsamad kui teiste vajaudsed. Antropotsentrism ehk inimkesksus on inimeste kalduvus pidada ennast maailma kõige tähtsamaks olevuseks või hinnata reaalsust üksnes inimlikust vaatenurgast. Samas tähenduses on kasutatud terminit humanotsentrism, ehkki antropotsentrismi võidakse nimetada ka inimeste ülemvõimuks
Tugevad ühiskondlikud vapustused ja julmad sõjad muutsid kogu rahva ning ka üksikisiku elu ebakindlaks. Ateena minetas oma poliitilise tähtsuse. Seni poliitikas tegev linnakodanik tõmbus eraellu, polise iseseisvuse kadumine tekitas uue, kosmopoliitilise mõttelaadi. Paljud inimesed hakkasid filosoofias otsima lohutust, õnne ja juhatust. Pärast ulatuslikke üldistavaid filosoofiasüsteeme võitsid taas poolehoiu peamiselt eetikaalased õpetused. Nende käsitlusobjekt oli inimene; inimkeskne hoiak säilis ka füüsika- ja loogikaküsimuste käsitlemisel, näiteks stoikute ja Epikurose filosoofias. Kuid senine ühiskondlik eetika (küünikud ja kürenaikud olid küll juba varem erandiks) asendus individualistlikuga. Põhimõtteks sai, et inimene peab vabanema kõigest välisest, sest see on ebakindel ega sõltu temast, ja saavutama sisemise rahu. Samal ajal arenesid hoogsalt üksikteadused, eriti Aleksandrias, kus filosoofia edusammud olid tühised
see on igati normaalne, ehkki väikese tõenäosusega füüsikaline protsess. 1970. aastal formuleeris Cambridge'i Ülikooli professor B. Carter printsiibi, millel on tänaseni kosmoloogide seas suur populaarsus: Universumi ehitus ja areng on täpselt sellised, et seal saaks eksisteerida inimene (vaatleja). See, esmapilgul üsna ebafüüsikaline lause kannab antroopsusprintsiibi nime. Selle eestikeelne vabatõlge oleks "inimkeskne Universum". Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline tolerants (füüsikaliste parameetrite lubatavate väärtuste vahemik) on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse väga madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne
J: GMOde arendamine ja kasutamine tuleb keelata. 7. Kuidas töötab reflektiivtasakaalu meetod ja mille jaoks seda kasutatakse? Üksikotsustuste langetamiseks ja moraaliprintsiipide või –teooriate leidmiseks. Üksikotsustused tasakaalus üldiste moraaliprintsiipide või –teooriatega. 8. Antropotsentrism on seisukoht, mille järgi … Nimeta mõni seda seisukohta esindav autor. Sama küsimus järgmiste voolude kohta: Antropotsentrism – inimkeskne lähenemine, loodus vahend inimhuvide rahuldamiseks, White Sentientism – need, kes näevad kõiki olevusi iseendas, Routley biotsentrism – elukeskne lähenemine, elul on seesmine väärtus (individualistlik), Schweitzer ökotsentrism - looduskeskne lähenemine, rõhk suurematel süsteemidel (holistlik), Leopold holism - omistab kõrgeima väärtuse suurematele süsteemidele nagu kooslused, ökosüsteem, planeet Maa koos elusa ja eluta loodusega, Leopold.
inimkapitali ja looduskapitali — poolt loodud rikkus ajas ei vähene.Viimastel aegadel ongi jätkusuutliku arengu käsitlustele lisandunud sotsiaalne mõõde, milles seatakse kesksele kohale indiviid, märkides, et igal inimesel on õigus tervislikule ja täisväärtuslikule elule. Tänaseks on jätkusuutliku arengu määratlemiseks antud väidetavalt üle saja erineva definitsiooni, kuhu kuuluvad muuhulgas ka nn inimkeskse ja tasakaalukeskse jätkusuutliku arengu määratlused. Inimkeskne jätkusuutliku arengu määratlus: jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas ökosüsteemide 4 taluvusvõimega, taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Jätkusuutliku arengu kui sotsiaalse ideaali teostumine eeldab avalikkuse osalemist, sidusat
Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 – Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika – eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism – (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism – lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 – Seadusandlus, institutsioonid
- „Matrjoška“ mudel (O’Riordan et al 2001) – keskmes majanduslik kapital kui arengumootor, piiritletud keskkondlike ja sotsiaalsete kaalutluste poolt Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus - Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus Mida tähendab? - Keskkonnale-orienteeritud lähenemine: keskendub sotsiaalsete tingimuste määratlemisele, mis on vajalikud keskkondliku jätkusuutlikkuse saavutamiseks (milliseid norme, väärtusi, struktuure oleks vaja muuta?) - Inimkeskne lähenemine: fookuses inimeste heaolu parandamine ja ressursside võrdsem jaotus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 6. Fordism - Fordism – Masstootmine. Masstarbimine – “individuaalsuse lõpp”. – FordismonH.Forditehasteskasutuselevõetudtootmisekorraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis.
Õhus, ajaühikus sissehing. Õhu kogus, sish. Õhust läbi kopsude abs. saasteaine määr, kehakaal Pesemine, ujumine: sa kons vees, suht aeg mis kulub pesemisele, läbi naha abs sa määr, kehak. Pinnasega: sa kons pinnases, naha ja pinnase kokkupuuteaeg, absorbeerunud saasteaine määr, kk Vastuvõetavrisk- oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väiketõenäosus. Ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist. On alati inimkeskne, riski tase tuletatakse loodusliku riski(maavärinad, üleujutused, välk, meteoriidid),olmeriskide(tööstuslikud suurõnnetused, plahvatused, tulekahjud, kemikaalide kk sattumine) alusel ja selle kohta tehakse ühiskondlik kokkulepe. Riski tase peegeldub inimelu ja elamiskõlbliku elukeskkonna väärtustamist ühiskonnas. Mida madalam see on seda enam seda väärtustatakse. Erinevate kultuuride puhul võib tase olla erinev
veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine Varustusteenused: teenused, mida inimene saab ökosüsteemilt, nt toidu, vee, puidu jm materjalidena Kultuuriteenused: teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas 13.02.2018 Keskkonnaeetika, õpikust lk. 80-85 Keskkonnaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Antropotsentrism (inimkeskne mõtteviis) tunnistatakse väärtusena peamiselt seda, mida saab pruukida inimese hüvanguks. Biotsentrism lähtub eelkõige liikide õigustest ning peab looduskaitse vajalikkuse argumenteerimisel tähtsaks isendite aistinguid. Biotsentrism esitab liikide ja teiste elurikkuse komponentide kaitseks mitmeid argumente sõltumata nende utilitaarsest väärtusest. 20.02.2018 Seadusandlus, institutsioonid
loodusele: o Egoismieetika kasu endale (praegu) o Utilitarism kasu ühiskonnae, ka tulevikus · Kohue-eetika küsib millised teod on õiged, millistest normidest tuleb lähtuda · Vooruseetika tähelepanu keskmes on tegija ja tegevuse pikaajalised aspektid, vähem üksikud teod. Clive Hamilton: Majanduskasv ei loo õnnelikkust; õnnetunde puudumine aga suurendab majanduskasvu. Kmiks peaksime keskkonad kaitsma: · Inimkeskne seisukoht et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele · Looduskeskne seisukoht- elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist · Jumalakeskne seisukoht sest jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitdsed looduse eest heaperemehelikult Seyyed Hossein Nasr: keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis ja kuna reigioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta
Need peamised elurikkust ohustavad tegurid on kõik põhjustatud plahvatuslikult kasvava inimkonna üha intensiivsemast loodusressursside tarbimisest. 3. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonaeetika eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Ökotsentrism laiem vaade, kus peale liikide omisatatakse olemasoluväärtus ka kooslustele ja ökosüsteemidele, tugineb Aldo Leopoldi, Lawrence Johnsoni, Arne Naessi jt mõttearendusele.
SÖ olulisemaks taotluseks on panna inimesed mõtlema, mille tulemusena iga inimene kujundab ise oma ökosoofia e ökoloogilise harmoonia v võrdsuse filosoofia. SÖ eelkäijateks on Henry David Thoreau teosega ,,Walden ehk elu metsas" ja Aldo Leopold teosega ,,maaeetika", kuid SÖ rajajaks peetakse Norra filosoofi Arne Dekke Eide Naessi. Tema teosega ,,The Shallow and the Deep long Ecology Movements". Naess eristab kaht ökoloogilist seisukohta e paradigmat inimkeskne e pealiskaudne, mille esindajad seavad kesksele kohale indiviidi ehk nad toetavad antropotsentristlikku lähenemist ümbritsevale maailmale. SÖ seab kõik olendid võrdsele positsioonile lähtudes ökotsentrismist. SÜVAÖKOLOOGIA INIMESEKESKNE ÖKOLOOGIA Kooskõla loodusega Valitsemine looduse üle
Püsisoojasuse tõttu sõltumatus temperatuurist. Imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi, muutis paljunemise ökonoomsemaks. Peaaju areng viis mõtlemis ja kõnevõimega ning tehnoloogiat loova inimese kujunemiseni. Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Ehitusplaani ja eluviisi keerustumise käsitamine evolutsioonilise täiustumisena inimkeskne. Kui võtta standardiks kohastumisvõime ja jätkusuutlikkus muutlikus keskkonnas, siis bacteria and bugs ftw! Vahel kohastumisel tehituse lihtsustumine e evolutsiooniline regress . Näiteks parasiidid, kellel ainult sigimiselundkond. Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest . Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus
Püsisoojasuse tõttu sõltumatus temperatuurist. Imetajate loote arenemine vähendas hukkumisi, muutis paljunemise ökonoomsemaks. Peaaju areng viis mõtlemis- ja kõnevõimega ning tehnoloogiat loova inimese kujunemiseni. --- Täiustumine on uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus, kuid mitte paratamatu protsess. Ehitusplaani ja eluviisi keerustumise käsitamine evolutsioonilise täiustumisena inimkeskne. Kui võtta standardiks kohastumisvõime ja jätkusuutlikkus muutlikus keskkonnas, siis bacteria and bugs ftw! Vahel kohastumisel tehituse lihtsustumine e evolutsiooniline regress. Näiteks parasiidid, kellel ainult sigimiselundkond. --- Suured evolutsioonilised muutused saavad alguse mõne liigi üksikisendite geneetilisest muutumisest. Mikroevolutsioonilised muutused seisnevad peamiselt uute alleelide tekkes ja levikus.
fakte juurde hankima. Uudisküsimuste vastuste puudumine: kas on vastatud kõigile uudisküsimustele. Lugeja ootuste täitmine: uudis peab vastama lugeja küsimustele ning et vastused oleksid küsimusi tekitavate lausete lähedal. Valed proportsioonid: peale kompositsiooni kordategemist võib selgineda, et juhtlõiku arendav osa on liiga lühike ning siis tuleb hankida juurde juhtlõiku arendavat materjali. Elavuse ja inimkesksuse puudumine. Uudis peab olema inimkeskne ja elav. Kas on piisavalt tsitaate? Kas on palju fakte, mis lasevad lugejal end tunda osa sündmusest? Kas on liiga palju tsiteeritud, ametlikke tekste jm? Liigsed mõtted. Otsustamine, kas loos on palju mittevajalikke fakte, põhineb toimetaja arusaamisel auditooriumi huvidest ja teadmistest. Mittevajalikud osad tuleb lihtsalt maha tõmmata. See tähendab mitme asja kontrollimist: kas tekstis on mõttekordusi, kas on reporteri järeldusi mida lugeja suudab
ei järgnenud. Nn partei vastase grupi üle saavutatud võiduga kindlustas Hrustsov oma positsioone ning 1958. aastaks koondas kogu riigijuhtimise enda kätte. Stalini majanduspoliitika oli suunatud rasketööstuse arendamisele ning sellele oli allutatud ka põllumajandus. Malenkov püüdis seda poliitikat muuta, pooldades rõhuasetust kergetööstusele, st tarbekaupade tootmisele. Malenkovi majandusprogramm oli seni ainuke riigi huve arvestanud majanduspoliitika taustal suhteliselt inimkeskne, nähes ette lähema 2 3 aasta jooksul parandada elanikkonna majanduslikku ja kultuurilist olukorda. Need abinõud andsid algtõuke järgnevate aastate majanduslikuks arenguks. Pärast Malenkovi tagandamist hakkas majanduselu juhtimisel domineerima Hrustsov, tuginedes seejuures eelkõige oma intuitsioonile, Tegelikkuses tähendas see tervikliku majanduspoliitika puudumist. Kurss kergetööstuse eelisarendamisele kuulutati lausa kuritegelikuks ja 1950. aastate 2
väärtusi. Reeglina on väikesaared erilise tähelepanu all ka teadlaste poolt, mis tagab nende parema uurituse. Parem uuritus tagab reeglina ka parema kaitstuse. Keskkonnaeetika Mõisted: Keskkonnaeetika - eetika osa, mis analüüsib loodusobjektide väärtusi (sh iseväärtust) ja inimese suhet looduskeskkonnaga. Keskkonnaeetika on filosoofia haru, mis analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust ning käsitleb inimese suhet loodusega. Antropotsentrism - inimkeskne maailmakäsitlus filosoofias. Inimese vajaduste ja heaolu eelistamine ning inimesele teiste liikidega võrreldes eelisõiguste andmine. Biotsentrism - maailmakäsitlus, mille järgi kõik elusolendid on võrdsed ning inimesel ei ole teiste liikidega võrreldes mingeid eriõigusi. Süvaökoloogia - Norra filosoofilt Arne Naessilt pärinev mõtteviis, mis rõhutab kõigi olendite võrdsust ja biotsentristlikku vaadet looduskaitseprobleemidele. Süvaökoloogia kohaselt peaks
Vale on hävitada biosfääri Ei ole suudetud välja töötada tugevalt põhjendatud zoo- ja ökotsentristlike suundi Judaismi ja kristluse mõju: Miks on valdav antropotsentrislik lähenemine? L.White 1967 ,,The historical roots of our ecologic crisis" Religioon kui mõtlemise alus Tõlgendus üks: Inimene looduse ,,valitsejana" ,,Õilsa metslase müüt" (The myth of a noble savage) Tõlgendus kaks: Inimene on vastutustundlik hooldaja Mõlema tõlgenduse puhul on inimkeskne lähenemine Kristlus ja darvinism Marshall: Liberalistlik ,,inimõiguste" laiendamine ka elusloodusele Ökoloogiline elus ja eluta looduse omavahelise sõltuvuse rõhutamine Konservatsionism Looduse säilitamine kui vahend, mitte eesmärk Ökofeminism: Alus radikaalsest feminismist, patriarhaalsele, kontrollile suunatud ühiskonna kriitika. Looduse ekspluateerimine on sarnane naiste ajaloolise ekspluateerimisega.
Ülikoolil oli autonoomia. Ülikoolil oli ka kõhtuvõim. Ülikoolis piiskopi esindaja. Piiskopp oli andud ülikoolile tegutsemisloa. Suures osas ülikooli õppejõududeks olid vaimulikud, kuid ei olnud nii 100%. Eeskätt pärinesid nad kerjusmunga ordudest. Dominiiklaste ordu oli see, kelle käes oli paljude ülikoolide juhtimine. Renessanss Ajaliselt 14. - 16. saj. Renessanss sai alguse Itaaliast. Humanism - Inimese väärtustamine, inimkeskne ilmalik maailmavaade. See vastandus kiriklikule maailmakäsitlusele. Itaalias oli tegemist tolleaja majanduslikult kõige arenenuma piirkonnaga. Majanduslik areng tugines ühelt poolt kaubandusele, teiselt poolt tugines majanduslik areng pangandusele. Tekkisid manufaktuurid, tsumftide asemel. Töökodades oli vähe tööjõudu, kuid manufaktuurides oli juba sadade kaupa töötajaid. Kindlasti eristab manufaktuuri ja käsitöölise koda see, et üks isik tegi ühe kauba otsast lõpuni
Loomkatsed. Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: 1)teaduslikus uurimistöös 2)uute toodete testimisel 3)õppetöös. Vooruseetiline lähenemine: See, kes juba tänu oma iseloomujoontele ja hoiakutele harjumuslikult arvestab pikaajaliste mõjudega, teeb suure tõenäosusega keskkonnaalaselt sobivamaid otsuseid. Miks me peaksime keskkonda kaitsma? et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele inimkeskne seisukoht elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist looduskeskne seisukoht sest Jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitseda looduse eest heaperemehelikult jumalakeskne seisukoht Seyyed Hossein Nasr: ,,Keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis" ja kuna ,,religioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna-alaseid otsuseid." Keskkonnaprobleeme aetakse ka kristluse süüks
said linnad. - Philippe IV Ilusa ajal tugevnes kuningavõim veelgi. Nõudis vaimulikelt maksude maksmist. 1302- kutsus kokku generaalstaadid (seisuste kogu), kes andisid kuningale nõu ja ka õiguse raha küsida. Inglismaa parlament (1265)- mõjukam kui generaalstaadid. RENESSANSS Renessanss ehk antiikkultuuri taassünd. Hakati uuesti uurima antiikfilosoofia saavutusi, filosoofide töid. Kunsti valdkond laieneb, hakkab kujutama ilmalikust. Humanism- inimkeskne, inimene muutub tähtsaks. Sünnib Itaalias (14.saj) Da Vinci- leiutaja, kunstnik, teadlane, uuris inimese keha mis oli tol ajal keelatud tegelikult. Ta oli väga mitmekülgne inimene. Kunstiteoseid hakatakse seostama kunstnikega. Inimesi hakatakse kujutama alasti (keskajal oli see lubamatu). Trükikunst saab alguse. Tõestati ära, et maa on ümmargune ja tiirleb ümber päikese, universumeid on palju. MAADEAVASTUSED
osana.K.Tõnnisson-Vahindra-budistlik nimetus.Budistlik missionär.F.V.Lustig Lätis piiskop oli-Ashin Ananda Eestis piiskop-junger.Luuletaja,muusik.HIINA Konfutsianism. Kong Fuzi(551-479)- rändjutlustaja,õpetas vürste. 1)Kõik on ettemääratud in-st ei sõltu.Võimu filosoofia.Rahvususund Hiinas."Vaesus ei ole häbiasi". 2) Iga hn-ne peab saama hariduse. ,,Ära tee kunagi teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse"."Kui tahad midagi muuta, siis peab alustama iseendast".Inimkeskne õpetus.Suhted p.o. inimlikud-armastus.Kulgeda hariduse suunas.Traditsioonide austamine-harmoonia. Mao õpetus Hiina oludega kohandatud marksism. Õ. sobib arengu maadele, kus põhiklaas on talurahvas. "Las õtseda sada lille, las olla sad erinevat vaadet". Mengzi(372-289) ja Mencius(310-220) Taoism. Inimene on ,,hea" loomult-sünniga kaasa antud 4 voorust: kaastunne, tagasihoidlikkus, piinlikustunne, oskus tõde valest eristada. Mõlemad on maetud Birmasse. Taoism-mitteam.õp
Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik,
kõrgemal seisvana (eriline side jumalaga, hinge olemasolu, mõtlemisvõime, vaba tahe jms). Küsimuseks loomaõigusluses jääb, kas kõik loomad on eetika objektid või ainult mõned (eri autorite seisukohad erinevad). Semiootikast mõjutatud autorid (Tønnessen, R. Accompora, D. Martinelli) on pakkunud välja, et väärtustamise aluseks võiks olla Umwelti ehk subjektiivselt tajutud tähendusliku keskkonna olemasolu. Inimkeskne on looduskaitseline paradigma (nature conservation), mis taotleb massiivsete loodusalade säilitamist inimmõjust puutumatuna. Peamised argumendid, millest looduskaitseline vaateviis lähtub: Puutumatu loodus kui paik, kus inimene saab hoida ja taastada oma psühholoogilist ja füüsilist vormi. Puutumatu loodus kui indikaator, mille alusel saavad inimesed hinnata oa elukeskkonna kõlblikkust ning mis annab esmaseid ohumärke, juhul kui
vajalike toitainete omastamise ning vähendada ennetatavate krooniliste haiguste riski, on tänapäeval väga paljud riigid välja andnud toitumissoovitused. Toitumissoovitused põhinevad nii makro- (valgud, rasvad, süsivesikud, vesi) kui ka mikrotoitainete (mineraalained, vitamiinid) ning toiduenergia vajadusel, lähtudes ealisest põhiainevahetusest ning koormusest nii tööl kui ka vabal ajal. Kaasaegne toitumisteadus on enamasti inimkeskne biokeemiline teadus, mis võtab arvesse nii sotsiaalseid kui keskkonnast tulenevaid aspekte. Arvestades Eesti geograafilist asukohta, sotsiaalkultuurilist kuuluvust ja elanike toitumisharjumusi, on 7 Eestile kõige lähedasemad ,,Põhjamaade toitumissoovitused", mille neljas väljaanne võeti aluseks ,,Eesti toitumis- ja toidusoovitused" koostamisel, mis avaldati 2006. aastal Tervise
Ümberkorraldusprotsessi etapid: · Eesmärkide ja strateegia väljatöötamine · Juhtkond juhib ümberkorraldusprotsessi · Ümberkorralduste hädavajalikkuse selgitamine töötajatele · Ümberkorraldusprotsessi käivitamine vahetu juhtimine · Vahetu juhtimise ja altpoolt tuleva initsiatiivi hoidmine optimaalses tasakaalus 13. Milline juhtimissüsteem on TQM ja mis on selle eesmärgiks? Täielik kvaliteedijuhtimine inimkeskne juhtimissüsteem, mille eesmärgiks on pidev kliendi rahulolu suurendamine järjest väiksemate kuludega. Kogu organisatsiooni hõlmav juhtimisfilosoofia: · paneb sõltuvusse kliendi rahulolu ja ettevõtte toimeprotsessi kvaliteedi alalise katkematu parendamise, · eestvedamisega tegeleb tippjuhtkond, oluline on organisatsiooni kõikide juhtimistasandite toetus, · lõppeesmärgiks on ettevõttes toimivate protsesside optimeerimine ja efektiivsuse suurendamine. 14
annaabi.ee 
