Tegevused, mis ühiskonnale head ei too on loomulikult ka hoolimatus ja varastamine ning mitmed muud ebaeetilised toimingud. Kahjuks on palju inimesi, kes käsitleks probleemi ükskõikselt ning läheks kogu nii-öelda halva massiga lihtsalt kaasa, et ei peaks ühiskonna heaolu nimel suurt pingutama. Kuid õnneks on ka kodanikke, keda antud teema vägagi liigutab. Näiteks võib tuua kõiksugused heade kavatsustega aktivistid või korralikud perekonnad ning muud inimgrupid. Korralikud perekonnad kui selge mõistuse ning kindla ja tervisliku tegevusplaaniga täiskasvanud koos oma lastega. On ju loodud sadu erinevaid organisatsioone, mis võitlevad igapäevaselt erinevate pahede vastu. Kõige tuntumad neist on näiteks loodus- ja loomakaitseseltsid, kes näevad silmnähtavalt ränka vaeva nõrgemate eluliikide kaitsmisega. Need asutused on kõik loodud inimeste vale käitumise tõttu. Ka
Marika Tuisk.Kolmas sektor e. mtü-Ristiku korterite ühitstu.Valdkonnad:poliitika,majandus,kultuur,õigus,moraal,ko daniku ühiskond.Kodanikuühisk.on avaliku elu sektor,mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused.Ühiskondlik elu on elu perest ja kodust väljaspool.Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust( pere,kodu,sõpruskond,).Kommunikatsioon- suhtlemine, sotsiaalne protsess,mis seob ühiskonna-selle valdkonnad,paikkonnad,inimgrupid tervikuteks.Massikommunikatsioon-massisuhtlus on info ühiskondlik korraldus,mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurele rahvahulgale.Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on inimeste ühtekuuluvusvorm,mis põhineb ühisel
INFOSÜSTEEM Määratlemise GRUPI TASAND elemendid: inimesed, inimgrupid ORGANISATSIOON ÜLESANDED KUULUVUS
7. Mõjukus tänapäeva Inimesed on tüdinud, ei Kesk-Euroopas Hetkel kõige Euroopas ole enam mõjukas. suhteliselt tugev. rohkemates riikides: Põhjamaad, Inglismaa, Hispaania jt. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesed/inimgrupid ei osale ühiskonnaresursside jaotused, võimusuhetes ega kultuurielus. · Varanduslik olukord. · Usulised põhjused. · Piirkondlikud põhjused. · Ideoloogilised põhjused. · Etnilised põhjused jne.
Praegune olukord välispoliitikas on küllaltki positiivne majandusele kuna, erinevad riigid teevad koostööd ning toimunud on globaliseerumine. Kui peaks algama sõda, siis kukuks praegune majanduspoliitika täielikult kokku, riikide vaheline koostöö katkeks. Sellest võib järeldada, et maailm areneb edasi ainult siis, kui maailmas valitseb rahu. Kui ühiskond areneb, peab ka rahvastik olema suuteline selles elama. Ei ole mõistlik teha täielikku tehnikamaailma, kui selles elavad inimgrupid sellega ei lepi. Kindlasti on suurem osa rahvastikust harjunud elama praeguses ühiskonnas ega soovi suuremaid tehnikaimesid. Inimene ei ole väga vastuvõtlik muutustele, seetõttu ei saa ega tohi ühiskond liiga kiiresti areneda. Kindlasti on ühiskonnal veel võimalik areneda, kuid seda mitte lõputult. Mina arvan, et tänapäevane ühiskond areneb veel kohe kindlasti edasi, kuna on veel nii palju uusi asju, mida avastada. Ühiskonna arenemine ei ole kerge,
1) Üldeesmärgid: tulemuse sõnastus. 2) Konkreetsed eesmärgid: mida peame täpselt tegema, et saavutada tulemus. 3.3. Pange kirja kõik tegevused, mida Te peate tegema, et saavutada oma sündmuse eesmärke. Seejärel jaotage tegevused kolme eelpool mainitud etapi vahel! a) Tegevused ettevalmistava etapi käigus: b) Tegevused teostamise etapi käigus: c) Tegevused hindamise ja kokkuvõtete tegemise etapi käigus: 3.4. Analüüsige, kes on need inimesed/inimgrupid/organisatsioonid, keda Te vajate sündmuse eesmärkide saavutamiseks. Tehke seda neljal tasandil: · 1. Meeskond- inimesed, kes sündmuse teostamise eest vastutavad ja selleks oma oskusi, teadmisi, aega ja energiat rakendavad. Kas need on seotud oma kodukohaga? Kes on neist eestvedaja? · 2. Teostaja organisatsioon- asutus, kelle all sündmus teostatakse, st kasutatakse asutuse nime, kontaktandmeid, arveldusarvet, mainet, traditsioone jne
kaasa mitmesuguste ühiskonnaprobleemide lahendamisel, toetudes kodanikualgatusele. · Moraal- moraalinormide kogum. · Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. · Kodanikuühiskond- edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. §1.2: · Suhtlemine ehk kommunikatsioon- sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonna- selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid- tervikuks. · Massisuhtlus ehk massikommunikatsioon- paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. · Interaktiivne kommunikatsioon- suhtlemine arvuti kaudu. · Massimeedia- vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele; vahenditeks raadio, TV, ajaleht, internet. · Saar poll- sotsiaal- ja turu-uuringud. §1.3:
Ajapikku kujunesid välja poeedi kui sellise tüüpelulood: autorimüüdid. Ent autorimüüt pole üksnes see klišeeline nägemus, mis on lugejal õigest kirjanikust: vaene, andekas, nälgiv, kirglik, õnnetu armastuse ja traagilise saatusega. Autorimüüt töötab ka teistpidi: autorid ise hakkavad elama selle tüüpeluloo järgi, et sobida selle kuvandiga, mis lugejal „õigest“ kirjanikust on. Katrin Aava (2005: 27–29) kirjutab, et kindlad inimgrupid loovad endale müüdi maailmavaate või olukorra lihtsustamiseks. Autorimüüt on loodud, et anda lugejale edasi nägemus kirjanikust. Lisaks sellele töötab müüt ka teistpidi. See avaldab mõju ka autoritele endile, nad hakkavad elama loodud müüdi järgi. (Uus 2012) Aava, Katrin 2005. Ajalookirjutus retoorilise visiooni põhjendajana. – Haridus 5, 27–29. Uus, Eia 2012. Autorikuvandi ja –müüdi tekkemehhanismid. Magistritöö Tallinna ülikooli
mõjukus. · Omnistatud- Mida inimene ei saa muuta, sellega seotus positsioon on inimesele antud ilma tema soovita, pingutusest sõltumata. Sugu, vanus, rass. · Omandatud- ise saavutatud, valikute, teenete, pingutuste tulemus. Abielu, õppimine, töö. · Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistav sobilik käitumisstandard. · Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavhel sobimatud nõudmised ja ootused. Ntks koolidirektorist lapsevanem. · Inimgrupid- varanduslikud, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised.
viisakusreeglid, muusika ja palju-palju muud. Osa kultuuris esindatud väärtustest on lihtsalt üldtunnustatud põhimõtted- esimest liiki väärtused moodustuvad moraali, teised aga õiguse Eraelu-tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Siia kuuluvad kodu, perekond, vabadus pidada kinni oma usukommetest ning valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viise. Suhtlemine ehk kommunikatsioon on sotsiaalne protsess, mis seob ühiskonda-selle valdkonnad, paikkonnad, inimgrupid-tervikus Vahetu kommunikatsioon-läbi käisid tavaliselt ühe paikkonna inimesed. Tehnika arenedes muutus üha ulatuslikumaks teadete vahendatud levitamine. Massikmmunikatsioon ehk massisuhtlus on informatsiooni ühiskondliki korradus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele ehk massiauditooriumile. Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne.. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon.
maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu
Sotsiaalne klass- suur inimrühm, kel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon; marksism seob klassi majandusliku võimu ja majanduslike suhetega; mittemarksistlikud teooriad rõhutavad sissetulekutest ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke eristusi (nt keskklass, sinikraed). Mingisse klassi kuulumine omab staatust, mis on inimeste poolt kujundatud ning on hinnanguline. Läbi aja on ühiskonna kihistus säilitanud oma hierarhilisuse - ühed inimgrupid omavad teistest kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed.
staatus teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall. Staatusega sobivat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Rollikonflikt on see kus staatustega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Klassid ja staatused: jaotatakse klassideks majandusliku positsiooni alusel. Sotsiaalne klass- omandisuhe pole enam ainumäärav. Keskklass- teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Kõrge staatusega gruppe nim eliidiks v kõrgklassiks. Eliidist eristub mass, ka keskklass kuulub massi hulka naq tavainimesed. Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nim alamklassiks. Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse e teisiti öeldes-sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne kihistus muutub tavaliselt aegapidi, aastakümnete v sadade jooksul
3) Abiellumise tseremoonia, kus naise valivad vanemad ning seda kindlasti samast kastist. 4) Matusetseremoonia ei ole kurb sündmus, sest eluring algab uuesti. Surnukeha tavaliselt kremeeritakse. Usufestival ehk Ardh Kumbh Mela toimub iga 6. aasta järel, 42 päeva järjest. Vaimne puhastumine jões (50-75 milj.) Divali on tulefestival (okt.-nov), mil valgustatakse kodud küünalde ja lampidega ning tehakse üksteisele kingitusi. Kastissüsteem- Iidne hierarhial põhinev süsteem, milles inimgrupid on paigutatud nende nn. puhtusastme järgi, kus iga hindu sünnib oma vanemate kasti (tööalased ühiskonnagrupid). Kastisüsteemi mõjud elule: · elukutse · abikaasa · majanduslik staatus · suhtlusringkond. Kastisüsteem keelustati Indias 1950. aastatel seadusega. Kastid: 1) Esimene kast Braahmanid preestrid moodustavad ülemklassi. Neilt nõutakse laitmatut moraali ja usuliste käskude täitmist. 2) Teine kast Ksatrijad- ühiskonna administratiivne seltskond
keskele koonduv perspektiiv. Ülejäänud pildil asetsevad inimfiguurid, kelle seas on äratuntavad väga mitmed antiikaja õpetlased, on jaotunud väikesteks gruppideks, mis on omakorda paigutunud pildiruumi suhtes ringikujuliselt. Kompositsioon on renessansiajale kohaselt hästi sümmeetriline: sirged, mööda ehitise detaile jooksvad, horisontaalsed jõujooned; kahel pool all servas teineteist tasakaalustavad inimgrupid ning ülalpool kõrguvad kahel pool Kreeka jumalate Apollo ja Minerva kujud. Ajastule omaselt on ka kaugemal asuvad objektid kujutatud selgepiiriliselt, teisisõnu pilt on üheplaaniline, ent ruumilisuse tekitab antud juhul valguse ja varjuga modelleerimine ning perspektiiv. Kohta, kus tegevus leiab aset, ei ole tegelikkuses olemas, ehkki mõningatel andmetel meenutab ehitis Püha Peetri kirikut, mille ehitus oli tol ajal alles valmimisjärgus.
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur
Kuna loodetud integratsioon pole vilja kandnud ning Eestiski on probleeme põgenike lahkumisega parema elujärjega riikidesse, siis satub kahtluse alla plaani edukas elluviimise võimalikkus. Pagulaskriisi teemasse süvenedes peame paratamatult tunnistama, et tegu on väga kompleksse probleemiga, mis peidab endas ka julgeolekualast konflikti. Terrorismi levik on viimastel aastatel euroopas üheks suurimaks ohuks. Eelkõige kardetakse, et põgenikelainega EL-i jõudnud islamitaustaga inimgrupid on altid radikaliseerumisele, mis tingib ka paratamatult suurema riski rünnakuteks. Omakorda toidab see populismi ning lõhenemist nii EL-i riikide tasemel kui ka tavakodanike seas. Muidugi on võimalik ka otsene ISIS-e võitlejate maskeerumine põgenike hulka, mis suurendab veelgi kahtluseid „lahtiste uste 2 poliitikale.“ Samuti tasub muret tunda ka EL-i kodanike pärast, kes mingil põhjusel on
seotud 5) kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud 6) heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud 7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Taristu - teede ja tänavate, platside struktuur kõvakattega elemendid. Rohestruktuur Hooned on osa linnastruktuurist identiteedi tekitamiseks Tehnovõrkude infrastruktuur / taristu Inimgrupid, kuidas nad midagi kasutavad ja teevad - paigavaim 8. Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes? Rohestruktuur annab linnale oma ilme/näo Tammelinnas tammed, Emajõe sillad ja pargikoridorid 9. Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast? 10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad rekreatsioonialasid peamiselt tervislikel põhjustel nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel
Üldine arusaam inimeste sünnipärasest võrdsusest olenemata päritolust, nahavärvist, soost või rahvusest muutis klassidevahelised piirid ületatavaks ja tõstis seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti kasvas põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab, et lapsed valisid teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui oli nende vanematel. Vaatamata sellele, et ühiskonna kihitus muutub paindlikumaks, on see endiselt säilitanud oma hierarhilisuse. Teisisõnu ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust, maad, soovitavat päritolu või nahavärvi jms). Niisuguse kõrge staatusega gruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas
elatustase,hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö. Nüüdisühisk tunnusjooneks kihistumise seotus inim-te haridusnäitajaga.Väheharitud madalad,kehvem töö,ei saa elatustaset parandada. Arusaam inim- te sünnipärasest võrdsusest, olenemata päritolust, nahavärvist, soost, rahvusest on muutnud klassipiirid ületatavateks ja tõstnud sots mobiilsust.On kasvanud põlvkondade vaheline mobiilsus-lapsed valivad vanematest erineva ameti. Ühisk on säilitandu hierarhilisuse-ühed inimgrupid omavad ühisk-s kõrgemat positsiooni e staatust kui teised.Kõrge staatusega grupid-eliidid v kõrgklass(juurdepääs riigivõimule).Eliidist eristub mass e tavalised inim-d,kuulub keskklass,sinikraed. Alamklass-kõige madalama sotsiaalse staatusega inim-d, mõistel põlastav alatoon(teevad lihtsat tööd,väike palk,haridustase,kultuursus madalad) Sotsiaalsed rollid: Staatus on inim-te poolt kujundatud ja hinnanguline(eliidist räägit pos-lt,massist neg-lt)Omistatud staatus-muutumatu tunnus
13. Iseloomusta keele mõju mõtlemisele. * Keel on pakend mõtetele. Erinevates keeltes kõnelevad inimesed tajuvad maailma erinevalt. Tajuvuse põhjuseks on keeleline erinevus. - Erinevad keeled võivad sisaldada väga erinevaid ettekujutusi reaalsuse struktuurist (W. Humboldt arvas, et iga rahva keeles peitub oma maailmavaade) - Whorfi arusaam keele ja mõtlemise seosest on väljendatav kahe teesina: * Erinevates keeltes kõnelevad inimgrupid tajuvad maailma erinevalt. (Seda nim ka keelelise relatiivsuse hüpoteesiks.) * Tajumisviiside erinevuse põhjuseks antud juhul on just keeleline erinevus. (Seda väidet nim keelelise determinismi hüpoteesiks.) - Kas eelnimetatud arusaamad ka paika peavad ei ole veel ühese vastuseni jõutud. 14. Mis on K. propperi "kolmas maailm"? Kolmandasse maailma kuuluvad teoreetilised süsteemid, probleemid ja probleemsituatsioonid, kriitilised arutlused,
Reklaamipsühholoogia tegevustik: · Selle raames rakendatakse üldisi psühholoogia seaduspärasusi inimese kui reklaami vastuvõtja käitumise analüüsimiseks, seletamiseks, ennustamiseks ning reklaamide ja inimtüüpide liigitamiseks reklaamitegevuse sisulisest probleemidest lähtudes. · Psüh. Mõjustamise valdkonnas on keskseks need võtted, millega üks inimene või mingi grupp paneb teise(d) inimese(d) või inimgrupid käituma endale sobival viisil ning psühholoogilise mõju kujunemise ja kustumise seaduspärasused. Kuldreeglid Reklaami peamised motiivid on informeerida ja mõjutada inimest. · Reklaamispetsialistile on oluline teada neid toote spetsiifilisi omadusi, mida ta kavatseb rõhutada. · Reklaamispetsialistile on oluline arvestada, et informeerimine ise sisaldab juba mõjutamist.
võrdsusest, olenemata päritolust , nahavärvist, soost või rahvusest, on muutnud klassipiirid ületatavaks ja tõstnud seega sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevaheline mobiilsus, mis tähendab , et lapsed valivad teistsuguse elukutse ning vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi , kui nende vanematel. Vaatamata sellele, et ühiskonna kihistus on muutunud paindlikumak, on see endiselt säilutanud oma hierarhilisuse. Teisisõnu- ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrge staatusega kruppe nimetatakse ka eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Näiteks võib vaimueliit olla ühiskonnas autoriteetne ja lugupeetud , kuid ei pruugi olla kaastatud valitsemisse Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud .
Pincus ja Minahan on esitanud lähenemisviisi süsteemiteooriale, mille aluseks on mõte, et inimese rahuldav elu sõltub tema lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest. Süsteemid, millele inimene toetuda saab jagunevad üldjoontes järgmiselt: loomulikud süsteemid ehk ümbritsevad inimesed – näiteks perekond, sugulased, sõbrad, naabrid, töökaaslased; formaalsed süsteemid – näiteks ametiühingud, väljakujunenud püsivad inimgrupid; ühiskonna poolt loodud süsteemid – näiteks haiglad, koolid, huvikeskused. (Payne, 1995, lk 112) Biddle ja Thomase kogutud rolliteooria kohaselt on inimesel sotsiaalsetes struktuurides teatud positsioon, mis on seotud rolliga. Roll on kogum ootustest või käitumisviisidest, mis on ühiskonnas mingile positsioonile seatud. Võimatu on omada positsiooni, omamata mõnd või enamikku sellele omistatud rollidest. (Payne, 1995, lk 128)
liikmed Kodanikuühiskonna organisatsioonid Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kas poliitikat on vaja? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad oma tegevuses järgida. Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus. Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse
liikmed Kodanikuühiskonna organisatsioonid Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Kas poliitikat on vaja? 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad oma tegevuses järgida. Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks, millel on konkreetne lõpptulemus. Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse
ühest ühiskonnakihist teise. Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on
teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud *Alamklass: inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad.
eirajaid või lohakaid täitjaid tabas karistus. Vana oli tähtsam kui uus, sest kõik vana oli juba kogemusli- kult kontrollitud, seega kindel ning turvaline. Esivanemaid peeti alati targemaks. Kui aga inimese sõltuvus loodusest vähenes, kui tekkis sotsiaalne diferentseerumine ja tööjaotus, kujunesid riigid ja seaduskord, lagunes ka müütiline mõtlemine kui vaimse elu ühtlane, kõikehõlmav voog iseseisvateks, ehkki üksteisega tugevalt seotud suundadeks. Erilised inimgrupid täitsid nüüd oma kindlaid funktsioone: preestrid, õpetlased, õpetajad, kunstnikud, arhitektid, muusikud, tantsijad tegelesid kõik mingi konkreetsema ja kitsama vaimse elu lõiguga. Kõlblusel aga ei kujunenud eraldi kontrollijaid. Kõlblus jäi ühelt poolt kõigi teiste valdkondade koostisosaks ja teiselt poolt n-ö eikellegimaaks. 4
(materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat staatust kui teised * Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust,maad,päritolu,nahavärvi) * Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka jne.
Iga kult omab ,,isikupära", kultuuri vaim - eetos. See kultuuri vaim määrab indiviidide eluviisi ning juhib nende mõtteid ja tundeid. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi sotsiaalkriitikute koolkonnaga. Boas, Franz - USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bourdieu, Pierre laiahaardeline prantsuse sotsioloog, huvitus identiteediküsimustest,püüdis mõista, kuidas on kujunenud see või teine isiksus, tema maitse, enesehinnang ning käitumisviis. Selleks ei pidanud ta vajalikuks mitte psühhoanalüüsi tegemist, aga väliste, sotsiaalsete mõjude analüüsimist. tegeles meedia
Benedict, Ruth USA kultuurantropoloog ja kirjanik. Oli antirassismi teoreetik. Iga kult omab ,,isikupära". Valitud kultuurimudel määrab ära inimese tegutsemis- ja mõtlemisviisi. Benjamin, Walther - saksa kirjanduskriitik ja kultuurifilosoof. Autentse kunstiteose mõiste sisu peab muutuma. Seotud Frankfurdi koolkonnaga. Boas, Franz oli USA antropoloog; peetakse tänapäeva kultuuriantropoloogia rajajaks. Iga eluvõimeline inimpopulatsioon ka kultuurivõimeline; inimgrupid arenevad võrdselt, ent erinevates suundades. Kultuurirelativism seisukoht, mille kohaselt teise kultuuri aspekte vaja käsitleda selle kultuuri normide kontekstis. Bordieu, Pierre oli prantsuse sotsioloog; Ühendab teooria ja empiirilised andmed, et mõista subjekti objektiivses struktuuris. Lõi metodoloogilise raamistiku ja terminoloogia mõistetele nagu sümboolne vägivald, kultuuri-, sotsiaalne ja sümboolne kapital jne. +Chomksy, Noam USA keeleteadlane, filosoof jne
Vertikaalne liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: · Kõrgklass e eliit · Keskklass e mass e enamik kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
Audiitori ülesanne on hinnata aruannete kvaliteeti, kuid nende koostamise ja kvaliteedi eest vastutab ettevõtte juhtkond. Finantsaruannete auditeerimine ei vabasta ettevõtte juhtkonda vastutusest ega siirda vastutust audiitoritele. Üldreeglina peavad audiitori valima ettevõtte omanikud, kuid oma tegevuses ja aruandes peab audiitor arvestama ka teiste infokasutajatega, sest ettevõtte kohta langetavaid otsuseid ja teevad järeldusi erinevad inimgrupid. Auditeerimine tuleb korraldada selliselt, et oleks adekvaatselt hõlmatud ettevõtte raamatupidamise seisukohalt olulised tegevusvaldkonnad. Selleks peab audiitor kõigepealt veenduma, kas raamatupidamise algandmed ja muu lähteinfo on usaldusväärsed ja piisavalt kajastatud raamatupidamisdokumentides. Selleks peab vandeaudiitor teostama vastavad kontrolli protseduurid, et saavutada küllaldane kindlustunne selles, et raamatupidamine on korrektne
Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud ühiskonnas (Ida- ja Kesk-Euroopa). Kasvanud on põlvkondadevaheline mobiilsus – lapsed valivad teise elukutse ja väärtused, kui nende vanemad. Ühiskonna kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse – ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni e staatust kui teised. Omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (kõrgklass). Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist – suur inimrühm, kellel on sarnane sotsiaalne ja majanduslik positsioon. Tavaline jaotus: Kõrgklass e eliit Keskklass e mass e enamik – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria.
majandusharust teise, vertikaalne vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Tänapäeval kuuluvad väheharitud inimesed madalamatesse kihtidesse. Tänapäeval klassipiirid hägustuvad. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonna kõrgemat positsiooni ehk staatust, kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. - Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. - Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass. - Alamklass inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja
Selgus, et protsess ei toimu pidevalt ega ka ühtlaselt igal pool linnas. Inimesed hangivad teadmisi ja sotsiaalseid suhteid enamasti oma elukoha ja töökoha läheduses. Hiljem moodustub elu- ja töökohtade vahel teadmiste ja kogemuste võrgustik. Lisaks uuris ta ka , kuidas erinevatest sotsiaalklassidest pärinevad inimesed kasutavad ja tajuvad linnaruumi. Kaartide võrdlus näitas, kuidas erineva taustaga inimesed saavad aru linnast ja kuidas erinevad inimgrupid linna ruumiliselt kasutavad (vt joonis. ). Kõrgema sotsiaalklassi esindaja kasutas linnaruumi ulatuslikumalt kui alama sotsiaalklassi tumedanahalise esindaja. 6 Teine tähtis biheiviorismi uurimisvaldkond oli inimeste linna erinevatele elementidele antudhinnangute selgitamine. Tavaliseks uurimismeetodiks oli ankeetküsitlus. Üks biheiviorismi rakenduslik kasutamine toimus ajageograafias, milles aeg ühendati inimeste
Vertikaalne liikumine on ülespoole tõusmine, nt lihttöölisest spetsialistiks, horisontaalne liikumine, nt ühest majandusharust teise. Kihistumisel on selge seos inimeste haridusnäitajatega, st vähemharitud kuuluvad madalamatesse klassidesse. Romb- seal, kus keskklass suurim Kolmnurk Põlvkondadevaheline mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja vahel ka teistsuguse väärtussüsteemi kui nende vanemad. Ühiskonna kihistumine on hierarhiline, st ühed inimgrupid omavad kõrgemat staatust e positsiooni. Kõrge staatusega inimestel on kõik, mida ühiskond väärtustab. Kõrge staatusega gruppe nimetatakse eliidiks või kõrgklassiks. Eliidi tunnuseks on juurdepääs võimule. Madalama staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, st nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Eliidist eraldub mass, siia kuulub keskklass ja sinikraed. Staatus on inimeste poolt antud ja on hinnanguline
huviorbiidis. Sageli ollakse arvamusel, et sport on avatud ning demokraatlik nähtus ning seetõttu ei ole sport seotud ebavõrdsusega majanduslikus seisundis ning positsioonis. Ehkki see väide võib olla tõsi mõnede mitteformaalselt organiseerunud spordivormide puhul, esineb ametlikult organiseeritud spordis nii majanduslik kui ka sotsiaalne ebavõrdsus. Organiseeritud sport ei arene ilma materiaalsete vahendite kaasamiseta. Inimgrupid, kes kontrollivad neid resursse ning kasutavad neid spordi organiseerimiseks ja spondeerimiseks lähtuvad alati enda väärtustest ning huvidest. Oleks ettekujutlematu, et tänapäeva olümpiamänge sponsoreerivad hiigelkorporatsioonid ei arvestaks selgelt spondeerimisega seotud ettevõtte turunduslike ja majanduslike huvidega. Ühiskonna mõjuvõimsad grupid omavad suurt mõju sellele, millised
maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas. 2 Maailm pärast Esimest maailmasõda Kolm põhilist jõudu ,kes olid esimese maailmasõjaga mitterahul: 1.Saksamaa põhiline
Omandisuhe pole enam ainumäärav, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid. Sotsiaalse klassi üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Tänapäevane sotsiaalne jaotus Inimeste arusaam sünnipärasest võrdsusest on muutnud klassipiirid ületatavaks, tõstnud sotsiaalset mobiilsust. Samuti on kasvanud põlvkondadevah mobiilsus. Ük kihistus on säilitanud oma hierarhilisuse ühed inimgrupid omavad ük-s kõrgemat positisiooni ehk staatust kui teised. Sotsiaalse kihistumuse põhjal saab hinnata ka ük demokraatlikkust. Demokraatlikes ja inimarengut väärtustavates riikides moodustab keskklass proportsionaalselt suurima kihi. Diktaatorlikes v vähearenenud riikides ("banaanivabariikides") on suur osa jõukusest koondunud kõrgklassi kätte, millele vastanduvad vaesed rahvamassid. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed Rahvuslikud
Kriis- tuleneb kreeka keelest ning tähendab muutust, ohtu, pööret, otsustust. Täna- isel keerulist olukorda, 1. Eitus: eitatakse küsimuse all oleva sündmuse toimumist ning oma süüd või seotust. milles koonduvad hoomatavad ja etteaimamatud asjaolud ning mõjutegurid. Kriis on olukord, mida võivad 2. Vabandus: vaidlustatakse vastutuse võtmine sündmusetoimumise või selle mõjutamise eest. kogeda indiviidid, inimgrupid, o-d ja riigid (Stern, 1999) ning mida isel:– põhiväärtused on ohus,– piiratud 3. Õigustus: tunnistatakse, et ollakse vastutav sündmuse toimumises, aga ei olda nõus standarditega, millel ajaressurss tegutsemiseks,– olukorda isel ebakindlus,ebamäärasus. oma olemuselt komplitseeritud sündmus põhinevad teiste hinnangud süüdistamisel. vähemalt viiest aspektist: poliitilisest, institutsionaalsest, ajalisest, infopõhisest,– probleemipõhisest (Stern, 4
Turumajandussüsteem, kuid riigi sekkumisega. Riik peab enda hoole alla võtma viletuses olevad kodanikud ja pehmendama tootmistsüklite vahelisi kontraste- sotsiaalne turumajandus. Marksistlik-leninlik teooria Filosoofiliste, majanduslike ja sotsiaalsete vaadete süsteem, mis käsitleb ühiskonna arengut kui vastandlike sotsiaalsete klasside võitlust. Võitluse käigus asendub üks ühiskondliku kooselu vorm teise, kõrgemal tasemel oleva vormiga. Ühiskondlikud klassid on suured inimgrupid, mis erinevad üksteisest neile mingis tootmisviisis kuuluva koha poolest, samuti suhetelt oma tootmisvahenditega. Riik on majanduslikult valitseva klassi poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on kaitsta olemasolevat ühiskondlikku korraldust ja suruda maha alamater klasside vastupanu. Sotsiaalse konflikti teooria ühiskondliku arengu kõige olulisem tegur on sotsiaalne konflikt. Konfliktid aitavad ära hoida sotsiaalse süsteemi tardumust ja sotsiaalsete vahekordade stagneerumist
praktikatega. Sotsiaalturunduses on ideaalis kasumiks üldine heaolu ning lähtutakse eelkõige altruistlikest kaalutlustest. Küsimused tekivad juba üldise heaolu mõiste pinnalt: mis on hea?, kellele on see hea?, kes seda otsustab? Lisaks - kas ülla idee saavutamiseks võib rakendada tehnikaid, mis üksikult võttes oleksid eetiliselt konfliktsed? Kas kogu ühiskonna huve silmas pidades on eetiline jätta kõrvale mõned inimgrupid ? Kas sihiks võetud eesmärgid on kooskõlas kehtvate moraalinormidega? Selleks, et langetada universaalseid otsuseid, peaks otsustaja olema inimeseülene, see aga on paraku võimatu. Probleemiks võib kujuneda sotsiaalturunduse kui riikliku poliitika tööriista staatus: kas valitsus on volitatud otsustama selle üle, mis on „hea“ ja „õige“? Kas valitsusel on õigus reguleerida inimeste käitumist sotsiaalturunduse meetmete abil s.h. mõnede kaubaartiklite hinnapoliitika,
10 Majandusantropoloogia Formalistid: majandusseadused on universaalsed, kohandatavad kõikidele ühiskondadele. Substantivistid: turumajanduse printsiibid ei ole ikka kohaldatavad kõikidele ühiskondadele. M.Sahlins(substantivist) ,,Kiviaja majandus" (1971): vaesus on puhtalt kultuuriline konstruktsioon. Inimökoloogia (ka kultuuriökoloogia)- uurib, kuidas inimgruppe mõjutavad keskkonna anorgaanilised ja orgaanilised osad ja kuidas inimgrupid mõjutavad oma tegevusega keskkonda. Energiatootmise evulutisoon: Homo erectus tule kasutamine - 1 mln-500 000 at. ~10 00 a tagasi ader, veovahendid energia lihasjõust. Samal ajal hakati põlematama keraamikat. Esimeste riikide tekkega tuulejõud purjetamiseks, tuli metalli sepistamiseks, valamiseks. Langeva vee jõud keskajal alles Euroopas Fossiilsed kütused õli, süsi, gaas 200-300 at. Kung-laagris(khoi-sanid): töö alla käis ka see, kui puhati
kusjuures parema käe lihased on olnud umbes 50% tugevamad, kui vasaku käe omad. Tänapäevainimestel on ka parem käsi enamasti tugevam, kuid vaid umbes 10-15%. Neandertallased on tuld kasutanud rohkem kui homo erectus, sest nad elasid jää ajal ja ilma tuleta oleks olnud võimatu ellu jääda. Tulel oli ääretult oluline tähtsus, sest ta andis sooja, teda kasutati toidu valmistamiseks. Kui kliima oli karmim, siis ellu jäid ainult need inimgrupid, kes suutsid tuld koguaeg elavana hoida. kui ise ei osatud veel tuld teha, siis oli vaja piisavalt küttemateriali. Kostenki kultuur ja asulad venemaal 300 000 10 000 a eKr on palju sellised asulaid, mille elanikud on tegelenud peamiselt mammutite küttimisega. On saanud kõvasti liha süüa ja ka on ära kasutanud kõikvõimalikud saadused. Peeter I lasi kõik eriskummalised asjad enda juurde tuua. Siis ta vaatas neid ja tal
neid kaua kinni pidada. Niisugustes olukordades eelistavad kuulajad keerukale argumentatsioonile pigem vaimukust ja heatahtlikku nalja. Mälestuskõne eesmärk on eelkõige inimeste lepitamine olukorraga, mitte nende tunnetel mängimine. Seetõttu olgu mälestuskõne toon rahulik, toetav ning lohutav. Piduliku ehk olmekõne eesmärgiks on inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõned Üksikisikud, mitmesugused inimgrupid, erakonnad, äriuhingud tahavad ühiskonnas oma ideid tutvustada ja propageerida. Toimub ju ühiskonnas erinevate ideoloogiate võitlus ning eelise saab see, kes oma ideid häälekamalt, veenvamalt ning mõjuvõimsamalt tutvustada ning levitada suudab. Veenmis- ehk propagandistlik kõne on näiteks poliitiline kõne, kihutuskõne, tootetutvustus, aga ka parlamendikõne, kohtus süüdistus- või kaitsekõne. Selliseid kõnesid esitatakse erakonna kongressil, koosolekul või istungil
suunab nende tegevust. Teatud reservatsioonidega võib sotsiaalseteks gruppideks pidada ka rahvuslikke ja religioosseid gruppe. Eriliigi moodustavad professionaalsed grupid (töölised, ametnikud, talupojad). Sotsiaalsed grupid moodustavad suuremaid ühendusi, mida nimetatakse sotsiaalseteks ehk ühiskondlikeks klassideks. Erinevad sotsiaal-poliitilised teooriad defineerivad klasse erinevaist kriteeriumeist lähtudes. Klassid on suured inimgrupid, mida iseloomustab ühesugune ühiskondlik positsioon, majanduslik seisund ja ühised klassihuvid arvab pluralistlik kontseptsioon. Sotsialistlik ideoloogia (eriti aga marksistlik ühiskonnateooria) peab inimeste klassikuuluvuse aluseks aga nende kohta ühiskondliku tööjaotuse süsteemis. Selle koha määrab (vastavalt marksismile) inimeste vahekord tootmisvahenditega. Kui inimene on selle omanik, siis kuulub ta kõrgemasse (valitsevasse) klassi; kui tootmisvahendeid ei
ettevõtte ebaõiglase käitumise eest ja kaitsta ühiskonda tervikuna ettevõtete kontrollimata käitumise eest. Ettevõtted peavad maksma sotsiaalsete kulude eest, mida nad teevad oma toodete valmistamisel. Demograafiline keskkond- tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega, suuruse, rahvastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt. Kultuurikeskkond- subkultuuride olemasolu- inimgrupid ühise kogemuse või huvidega. Kultuuriväärtuste muutused- hipid, biitlid. Tehnoloogiline keskkond- tehnoloogiaareng on edutegur. Tehnoloogilised trendid: suured arendustöö eelarved, väikeste arenduste suur hulk, suurenev regulatsioon. 10. Mikrokeskkond turunduses Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse tarnijaid, tarbijaid, konkurente ja konkurentsisituatsiooni ning huvigruppe. nt. kui maakonnas tegutseb kaks
rahvaid, kellest tänapäeval palju järel pole. Erinevad loodukatastroofid sundisid inimesi edasi-tagasi rändama. Maastikulised erinevused: stepivöönd soodustab kiireid segunemisi, mäestikud mitte. Keelevahetused ajaloos olnud normiks, mitte erandiks. Lingua franca - ühiskeel. Keelepuu teoorias on keele tekkeks peamiselt isolatsioon. Wiik väidab aga, et kontaktid, üleminekud, muutused on normid. Wiiki arvamuse kohaselt olid pea esimesed valged inimgrupid Euroopas soome-ugrid ja nad tulid hoopis Ukraina kandist (kuna jääajal säilisid refuugiumid e oaasid, kus inimesed said elada. Nt Musta mere kandis (s- u’d)). Teine ürgrahvas on baskid; kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Indogermaanlased Vahemere piirkonda 7500 aastat tagasi, põllundus- karjakasvatuse levimine. Nende liikumapanemiseks teine katastroof Vahemere, Musta mere kandis – jää sulamisega murti tõke ookeani ja
annaabi.ee 
