Ühiskond (0)
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Esitatud küsimused
- Mis on POLIITIKA?
- Millised on peamised kommunikatsioonivahendid?
- Millised on interaktiivse suhtlemise eripärad?
- Millega tegeleb demograafia?
- Kuidas mõjutab tööhõive sotsiaalset struktuuri?
- Kumb mudel sobib kirjeldama Eesti ühiskonda?
- Kuidas oma huve teostada?
- Miks on vaja seadusi?
- Mis on õigusriik?
- Mis on kodakondsus?
- Millised on riigivõimu sümbolid?
Ühiskonnaõpetus Poliitika
1. Ühiskond inimeste
kooselu vorm
2. Demokraatlik
valitsemine
3. Kodanikud ja
demokraatia
4. Majandus avatud
ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Mis on POLIITIKA?
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Politik (kr) - riigi või linnajuhtimise
kunst.
Poliitika on kunst ja teadus, kuidas
valitseda.
Poliitika on selle määramine, kes mida
saab, millal ja kuidas.
Poliitika on võimu teostamine/
kasutamine.
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Kes tegelevad poliitikaga / teevad
poliitikat?
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Riigivõimuasutused
Poliitikud, valitsusinstitutsioonide
liikmed
Kodanikuühiskonna
organisatsioonid
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Kas poliitikat on vaja?
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad
erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele,
mida püüavad oma tegevuses järgida.
Poliitika on protsess, mille kaudu ettepanekud ja
programmid muutuvad konkreetseteks tegevusteks,
millel on konkreetne lõpptulemus.
Poliitika on teadus ja kunst, kuidas valitseda jõu
kasutamise, intriigide, manipuleerimise ja sõjakavaluse
teel, mis hõlmab kogu ühiskondlike suhete kompleksi
ühiskondade sees ja nende vahel.
Poliitika on väärtuste paigutamine võimu abil.
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Poliitika tegeleb sellega, millel on
avalikku väärtust
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Poliitika ei ole ainult riigijuhtimine
P o l ii t i k a
Ü h is k o n n a e lu k o r r a ld a m in e R e g io n a a lp o liit ik a
R a h v u s v a h e lin e p o liit ik a P e r e p o liit ik a
H a r id u s p o liit ik a K e s k k o n n a p o liit ik a
A v a lik s e k t o r - p o liit ik a
A v a lik u d p o liitik a d
H a r id u s p o liiit ik a E lu a s e m e p o liit ik a S o t s ia a lp o liit ik a K e s k k o n n a p o liit ik a
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Selgita: poliitika
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad Mis see on ? Tunnused
Ühiskonnaelu korraldamine
Poliitika
Näiteid poliitika toimimisest
Ülesannete kogu 9. klassile
Ühiskonnaõpetus ÜHISKOND
1. Ühiskond inimeste
kooselu vorm
2. Demokraatlik
valitsemine
3. Kodanikud ja
demokraatia
4. Majandus avatud
ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Ühiskonna kujunemine
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Ü h is k o n n a k u ju n e m in e
H o m o s a p ie n s k u i ü h is k o n d lik o le n d
I n im k o o s lu s t e v o r m id I n im e s t e v a h e lis e k o o s e lu k o r r a ld a m is e a lu s
Ü rgkari K o o s te g u ts e m in e e llu jä ä m is e n im e l
Sugukond V e r e s u g u lu s
K ü la k o g u k o n d T e r r it o r i a a ln e n a a b r u s , l ä h e d a s e d te g e v u s e d
R iik Ü h is k o n d lik le p in g
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Ühiskond on tervik
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad
Inimeste kooselu vorm
Avalik sektor
(riik) = meie
Erasektor
(tulundussektor) Ühesuguse elulaadiga
Kodanikuühiskond Ühiskond inimrühm ühes piir-
(kolmas sektor) konnas
Eraelu
Majandus Valdkonnad ?
Poliitika
Kultuur
Moraal
Ülesannete kogu 9. klassile Õigus
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mida tähendab Sinu jaoks
ühiskond?
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad Ühiskond on nagu Need on
klubi, kus igaühel on inimesed, kellega
midagi ühist teistega. ma kokku
puutun.
Ühiskond on ühe- Ühiskond on
suguse elulaadiga indiviidide
inimesed, kes kogum.
elavad ühes
piirkonnas.
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Suhtlemine ühiskonnas
1.2. Kommunikatsioon
ühiskonnas
Ü h is k o n n a liik m e t e o m a v a h e lis e s u h t le m is e v o r m id
K o m m u n ik a t s io o n
V a h e tu V a h e n d a tu d I n t e r a k t iiv n e
Millised on peamised kommunikatsioonivahendid?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Massikommunikatsioon
1.2. Kommunikatsioon
ühiskonnas
M a s s ik o m m u n ik a t s io o n i is e lo o m u lik u d jo o n e d ja v a h e n d id
M a s s ik o m m u n ik a t s i o o n
I s e lo o m u lik u d jo o n e d V a h e n d id
T e a d e t e k iir e e d a s t a m in e A ja le h e d
A v a lik k u s A ja k ir ja d
K ä tte s a a d a v u s R a a d io
L a i j a e r i p a l g e li n e t a r b i j a s k o n d T e le v is io o n
I n f o t a r b ij a t e p a s s i i v n e o s a l u s
Millised on interaktiivse suhtlemise eripärad?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Ühiskonna sooline ja vanuseline
koosseis
1.3. Kellest ühiskond
koosneb? Rahvastikupüramiid (näide)
Millega tegeleb demograafia?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Rahvastiku koosseis tööturul osalemise
järgi
1.3. Kellest ühiskond
koosneb?
Hõivestruktuur Eestis 2002. a (15-74 -aastased)
(allikas: Statistikaamet)
60
50
40
30
20
10
0
Hõivatud tööjõud % Mitteaktiivsed % Töötud%
Eestlased Muulased
Kuidas mõjutab tööhõive sotsiaalset struktuuri?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Ühiskonna kihistumine
1.3. Kellest ühiskond
koosneb? Kumb mudel sobib kirjeldama Eesti ühiskonda?
Rikkad
Keskklass
Vaesed
Selgita, kas tulude ebavõrdsus Eestis kasvab või kahaneb?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Rahvastiku usuline koosseis
1.3. Kellest ühiskond
koosneb? Ee s ti rahvas tik u k oos tis s uhtum is e jär gi
r e ligiooni 2000. a
(allikas: St at ist ikaamet )
Muud
usundid Lut erlane
13% 17%
Ateist
8%
Õigeusklik
16%
Bapt ist
1%
Usu suht es Katoli ikl ane
ükskõikne 1%
44%
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Huvide mitmekesisus - pluralism
1.4. Inimeste
mitmekesised huvid
Huvide tasakaalustamise meetodid
Enamusotsustus
Kompromiss
Konsensus
Vastuolude lahendamise demokraatlikud
põhimõtted
Tegutsemine seadusega lubatud raamides
Sõlmitud kokkuleppeid tunnustavad kõik
osapooled
Lähtumine ühisest hüvest ja enamuse tahtest,
vähemusega arvestamine
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Kuidas oma huve teostada?
1.4. Inimeste
mitmekesised huvid
H u v id e r e a lis e e r im is e v õ im a lu s e d
Ü h is k o n d lik u d liik u m is e d H u v i (s u r v e )g r u p id
Ä ri-/a m e tia la s e l te g e v u s e l p õ h in e v a d K o d a n ik e in its ia tiiv il p õ h in e v a d
P r o te s tia v a ld u s e d E ra k o n n a d
V a s a k p o o ls e d P a re m p o o ls e d
T s e n tris tlik u d
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Sotsiaalsete normide kujunemine
1.5. Sotsiaalsed normid
- meie käitumise
regulaatorid
Kombed, harjumused ja tavad Tavanormid ja reeglid
Ühiskonnas üldtunnustatud
Moraalinormid
põhimõtted ja väärtused
Seadustes kirja pandud
Õigusnormid
ühiskonnaelu reeglid
Miks on vaja seadusi?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Sotsiaalsed normid
1.5. Sotsiaalsed normid -
meie käitumise S o t s ia a ls e d n o r m id
regulaatorid
K ir ju ta m a ta K ir ja lik u d
Tavad P õ h is e a d u s
M o r a a li n o r m id S eadused
M ä ä ru s e d
O ts u s e d
R e e g l id
Mis on õigusriik?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Riik - mis see on ja kelle heaks
töötab?
1.6. Riik
Riik kui ühiskonna valitsemise süsteem
Riik kui valitsemisasutuste kogum
Riigi tunnused:
Territoorium
Rahvastik
Iseseisev avalik võim
Mis on kodakondsus?
Ülesannete kogu 9. klassile
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm
Riigi ülesanded
1.6. Riik Riik peab
Kujundama rahva ühtekuuluvustunnet
Korraldama avalikku elu valitusalusel
territooriumil
Koondama inimeste huvid mingiks kindlaks
poliitikaks
Riigil on ainuõigus
Kehtestada seadusi
Koguda makse
Rakendada sundi
Millised on riigivõimu sümbolid?
Ülesannete kogu 9. klassile
Mis on poliitika?
Kes tegelevad poliitikaga / teevad poliitikat?
Kas poliitikat on vaja?
Milleks on ühiskond vaja?
Sarnased õppematerjalid
44
ppt
Poliitika
Poliitika
Kultuur
Moraal
Ülesannete kogu 9. klassile Õigus
1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Mida tähendab Sinu jaoks
ühiskond?
1.1. Ühiskonna sektorid
ja valdkonnad Ühiskond on nagu Need on
klubi, kus igaühel on inimesed, kellega
midagi ühist teistega. ma kokku
puutun.
Ühiskond on
Ühiskond on ühe- indiviidide
31
ppt
Demokraatia
Ühiskonnaõpetus Demokraatia
1. Ühiskond inimeste
kooselu vorm
2. Demokraatlik
valitsemine
3. Kodanikud ja
demokraatia
4. Majandus avatud
ühiskonnas
5. Üksikisik ja majandus
6. Tulevikusuundumused
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
Mis on DEMOKRAATIA?
2.1. Mis on
demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus
Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja
rahva heaks (Abraham Lincoln).
Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda
allumise poliitilisele võimule kodanike
aktiivse osalemisega poliitikas.
Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud
vabadus .
Ülesannete kogu 9. klassile
2. Demokraatlik valitsemine
32
pptx
Prantsusmaa
ma a
s u s
an t
Pr An
Ha t s V
rm
i s o l me
I X Põ h r s o
kl ik n
20 a s oo
10 s l
e Vabariik
tsus
Pran
Riik Euroopas is e ,
u e F anca
, R e publiq
F r a nce
n im etus:
lik
Amet Pindala
5
20
pptx
Riskide juhtimine
Riskide juhtimine
Õppekorraldus
· Hindamine on mitteeristav ehk arvestatud või mittearvestatud
· Arvestuse saamiseks on vaja:
· Kohalkäimine vähemalt 75%
· Grupitööna teostatud 1 struktuurne probleemilahendamine (Kaizen)
· Grupitööna tehtud 1 baasriskihindamine
· Grupitööna tehtud 1 täielik riskihindamine
· Kohtume reedeti 8.30 17:00. Vaadake tunniplaani!
Minu kontaktid:
[email protected]
Helistage 5163000
Skype janek.popell
Töökohad
· AS Kaubaekspress 1993-
1997
· AS Tere 1997-2000
· AS Kalev 2000-2001
· AS Magnum Medical 2001-
2003
· AS Cargo Handling 2003-
2005
Riskijuhtimine eesmärk pole
kahjude ärahoidmine vaid äri
kasvatamine
Riskijuhtimise filosoofia
Risk on pigem võimalus mida tuleb kasutada, kui saatus millega
leppida!
Samas inimene tunneb 2,5x tugevamini kaotusevalu kui
võidurõõmu
Riskijuhtimine, see on esmajärjekorras inimeste juhtimine!
Matemaatika, mudelid ja protseduurid on ka tähtsad, kuid
19
ppt
Vereringe, veri ja immunsüsteem
Vereringe, veri ja
immunsüsteem
Vereringe ülesanded
Vereringe on pidev vere ringlemine
veresoontes.
A
ita
bü
h
tlu
sta
dke
h
a
te
m
p
e
ra
turi.
Osa le
bjäka
in
31
doc
Autoparkla infosüsteemi arendus
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Informaatikainstituut
Infosüsteemide õppetool
Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess"
Bussijaam
Üliõpilane: Anneli Kaldamäe
Õpperühm: LAP-81
Juhendaja: E. Õunapuu
Tallinn 2003
Sisukord
SISUKORD...............................................................................................................................................2
1. ÜLDVAADE.........................................................................................................................................4
1.1 TAUST JA ÜLDKONTSEPTSIOON........................................................................................................4
1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm.....................................................................
Infosüsteemide arendusprotsess
7
ppt
"Medaljon"
Medaljon
Ene Sepp
Ele ry Mitm a n
9 .kla s s
Miks valisin selle raamatu ?
T a h a n lug e d a kõ ik s e lle s s a rja s o le va d
ra a m a tud lä b i. S e e o n n üüd jä rg m ine
o h ve r.
O n tä na p ä e va ne .
Millest raamat räägib ?
T üd rukus t, ke lle l o li vä g a ko rra lik p e re ko nd . T e m a e lu
m uud a b s õ num , m ille ta s a a b p o is ilt, ke s ta jus t m a h a
jä ttis . S õ num it lug e nud jo o ks e b He id i ko o lis t vä lja , jo o b
e nd m a a ni tä is ja p e a a e g u, e t kukub jõ kke . S e l h e tke l
le ia b tüd ruku p o is s , ke s ta p ä ä s ta b ning a ita b ta l e d a s is t
e lu ko rra ld a d a . T üd rukul te kiva d tülid e m a g a , kuid
s a m a s is a p o o ld a b tüta rt p e a a e g u, e t tä ie s ti. Kui tüd ruk
1 5 .a a s ta s e lt ra s e d a ks jä i, e i tunnis
32
doc
Skeemitehnika konspekt
Skeemitehnika. SS-98.
1. M.Tooley “Everyday electronics data book”
2. Hessin “Impulsstehnika”
3. Horowits “The art of electronics”
Skeemitehnika põhilised mõõtühikud
Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus
Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget
läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul
Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk
Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab
mahtuvuse elektroodidel laengu.
Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A
sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V.
Jaul J E Energiaühik.
Oom R Takistuseühik.
Siemens S G Juhtivuseühik.
Sekund s t Ajaühik.
Telekommunikatsionni alused
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid