Kas teine maailmasõda tõi rahu (2)

Kas Teine maailmasõda tõi rahu
Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu.
Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes ( juudid , slaavlased , mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi ikka samade või täiustatud relvadega millega võideldi esimeses maailmasõjas. Suurim areng oli lennukite ja tankide vallas.
9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud.
Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud . Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut .
Pärast Teise maailmasõja ametlikku lõppu on maailmas relvakonfliktides tapetud üle 76 miljoni inimese, praegugi kestab kuus sõda. Jälle kõlavad preventiivse sõja doktriini seisukohad, mille põhjal võib suurriik sõjaliselt sekkuda väiksema riigi siseasjadesse või soovi korral okupeerida selle, kui seal miski talle ei meeldi. Ka tänapäeval püüab tugevam süüdistada nõrgemat, nägemata oma tegusid . Olgugi, et ametlikult on juba ammu lõppenud ka külm sõda, kostavad mõne suurriigi ähvardused väikeriikide aadressil, sh ka Eesti aadressil. Seega peaks olema õiglase hinnangu andmine möödunud sajandi keskpaiga kurbadele sündmustele aktuaalne ka tänapäeval.
Ühelt poolt oleks nagu kõik juba ammu selge: sõja lõpus ütlesid võitjad, et kaotajad olid kõigis süüdi – häda võidetuile! Väga palju oli peale sõda lausvalet kaotajate kohta ja võitjate enesekiitust. Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse ning lämmatasid tšehhide ja slovakkide vabaduspüüded.
Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda.  Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja- Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled.
Võib öelda kokkuvõtteks, et Teine maailmasõda ei toonud rahu.Tekkisisd mitmesugused
pingekolded.Põhiliselt USA ja NSV liidu vahel.Estlastele lõppes soda alles siis kui
NSV liit lagunes ja Eesti taasiseseisvus.
Mait Toots
12.r