Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? (5)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Arutlus: Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?

inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele auto, mis omakorda reostab keskkonda ning muudab inimesed mugavaks. Uue energiaallikana on küll esile kerkinud biokütus, mida on võimalik toota näiteks põllumajanduslikul viisil

Ühiskonnaõpetus

2

pdf

Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?

Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et toimuks edasine areng. Ühiskond on arenenud väga palju viimase 50 aasta jooksul, kas oleks võimalik enam üldse edasi areneda? Igapäevaselt tegelevad tuhanded inimesed ühiskonna arendamise ja paremaks muutmisega

12. klassi ühiskond

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" küsimustele ei anna ka filosoofia ammendavaid vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel

Õiguse filosoofia

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded.....................................................

Ühiskond

36

doc

ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA

2. õiguse sotsioloogia keskendub mitte kronoloogilise järjepidevusele, vaid erinevate seaduspärasuste väljaselgitamisele. Ühiskonna areng toimub konkreetsete seaduste ja reeglite järgi. Oluline on seaduspärauste tunnetamine. · Võrdlev õigusteadus ja õiguse sotsioloogia 1. võrdlev õigusteadus viib õiguse sotsioloogia rahvusvahelisele dimensioonile, kus mingi nähtuse uurimine väljub ühe konkreetse ühiskonna raamidest ja toimub nähtuste kõrvutamine erinevate õigussüsteemide vaheliselt. Suunad õiguses: · Õiguse ideaalne tasand ­ keskendutakse õiglusele. Sellega tegeleb õiguse filosoofia. · Keskendutakse õigusnormile. Sellega tegeleb õigusdogmaatika. 1. surnud õigus ­ õigusnormid, mis ei ole tühistamist leidnud, kuid mis on vananenud igas mõttes 2. elav õigus ­ toimib, on kirja pandud, on jõustunud

Õigus

18

pdf

Nüüdisühiskond

Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Praegu on industriaalühiskond ainult vähem arenenud Põhja riikides ja kõrgemalt arenenud arengumaades. Industriaalühiskond (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele. 1 Ühiskonnas uued kihid: tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat, kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu). Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult

Ühiskonnaõpetus

19

docx

Tsivilisatsiooni ja riikluse kujunemise teooriad ja seaduspärasus

Jälgitakse rahvaid, kes on madalamal tasemel ja neid jälgides siis proovitakse paigutada arheoloogilisi leide tetud ühiskonda/aega. Probleem see, et need rahvad on kadunud, kirjeldused pärinevad esimestelt euroopa avastajatelt. Polüneesia ühiskondade kirjeldused pärinevad 18 saj. Seega on vaid kirjeldused, kuid tsivilisatsioone ennast pole, seega allikaks ainult kirjedus. Uus Guineas on olemas küll vanu tsivilisatsioone, kuid need kontaktis uurijatega ja seega uue ühiskonna poolt juba mõjutatud. Etnoloogia ja arheoloogilise materjali ühendamine alati tuletuslik. Seega, me ei tea, kuidas tsivilisatsioonid tekkisid. On olmas arvamused ja kogu moos! Mütoloogias kaks kujutelma tsivilisatsiooni alguse kohta. Oli mingi kujuteldav tegelane(kultuuriheeros), kes kultuuri tõi ja kõike õpetas. Teine on kujutis kunagisest kuldajast, millele järgnes allakäik, mis on toonud tänapäeva. Need kujutelmad jõudnud paljude rahvaste mütoloogiasse ja ka kristlusse

Ajalugu

83

doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt.

Õiguse sotsioloogia

Kommentaarid (5)