Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimeseõpetuse eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uimasti, seksuaal, rasv, allergia, jook, vitamiin, uimastid, alkohol, toimetulek, vägivald, seksuaalsuse, söömishäire, riskikäitumine, toetavad, mesi, tervisega, rasvad, igapäevase, abistamine, kondoom, tahe, süsivesikud, vitamiinid, piimatooted, nakkused, söömishäired, riskid, suhetega, hinnangut, allergeen, õietolm, paprika, suhtlemisoskusVaimne tervis info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus; Emotsionaalne dimensioon: toimetulek stressiga, emotsioonide väljendusvõime; emotsionaalne tervis kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista; Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhtes; sotsiaalne tervis mina-pilt, suhted teistega; eetiline/spirituaalne aspekt väärtushinnangud; saavutuslik aspekt kuidas olla edukas; Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi; füüsiline/kehaline tervis; seksuaal- ja reproduktiivtervis. Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab elatustaset ja elukvaliteeti. Töödimensioon: saavutada töö ja puhkuse tasakaal. 5. Elukvaliteedi mõiste ja mõjurid, seosed tervise ja heaoluga. Elukvaliteet iseloomustab inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed
on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, end tundma ja teha muutusi elustiilis. Sotsiaalne heaolu sotsiaalse võrgustiku struktuur ja toetus, integratsioon rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid: • ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides. Heaolu on inimeste põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) -
elujõuliselt ning suurema osa ajast heas tujus (Golanty). • multidimensionaalne seisund, mis kirjeldab positiivse tervise olemasolu indiviidil (Corbin) • aktiivne protsess leidmaks võimalusi ja tehes otsuseid eduka olemasolu jaoks 3) well-being Wellness wheel *Objektiivne heaolu: ...on välja töötatud ekspertide poolt ega olene indiviidi hinnangust oma elule - Füüsiline heaolu- kehaline tervis, toimetulek, suremus-statistika - Materiaalne heaolu- tulu, sissetulek - Areng ja aktiivsus- haridus, kirjaoskus, tööhõive, puhkus/hobid, sõltumatus - Sotsiaalne heaolu- võrgustik, toetus, tõrjutus/ integratsioon, toimetulek rolliga ühiskonnas - Emotsionaalne heaolu- ärevus, depressioon, haigusega kohanemisvõime *Subjektiivne heaolu Väljendab...materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet,
Tervise dimensioonid 1) vaimne tervis – info vastuvõtt, mõtlemine ja otsuste tegemise oskus 2) emotsionaalne tervis – kuidas tundeid väljendada ja teiste tundeid mõista 3) sotsiaalne tervis – mina-pilt, suhted teistega 4) eetiline/spirituaalneaspekt – väärtushinnangud 5) saavutuslikaspekt – kuidas olla edukas 6) füüsiline/kehaline tervis 7) seksuaal-ja reproduktiivtervis Heaolu dimensioonid 1) Füüsiline/kehaline dimensioon: toimetulek igapäeva-tegevustega, füüsiline vorm (fitness), tervislik/normaalne toitumine, vältida kuritarvitusi 2) Sotsiaalne dimensioon: suhtlemine, lähedustunne, respekt ja tolerantsus teiste suhte 3) Emotsionaalne dimensioon: toimetulekstressiga, emotsioonide väljendusvõime 4) Intellektuaalne dimensioon: õppimisvõime, võime kasutada infot efektiivselt 5) Spirituaalne dimensioon: usk kõike ühendavasse jõusse 6) Keskkondlik dimensioon: võime edendada tervise mõõdet, mis parandab
tulenevad 3) käitumisest tulenevad tervist toetavad või tervist nõrgestavad tegurid (toitumine, liikumine, suitsetamine, alkohol) 4) keskkonnatervis saastatus, joogivesi5) tervishoid haiguste ennetus, tervisearendus, ravi, hooldus 6) tervise edendus / Tervisekasvatus (indiviid, grupp, ühiskond)/Terviseõpetus.Vanematepoolsed determinandid: rinnapiimatoit, suitsetamine kodus, vanemlik hoolitsusLapse elutsükli determinandid: KA, suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi
Perestruktuurist tulenevad tegurid (töötud, haiged, puudega, palju, üksikvanem KK tegurid (elupiirkond, ressursid, võimalused) Kogukonna ja ühiskonna elus osalemine (enese potensiaali realiseerimine) 4. Tervise ja heaolu dimensioonid ja nende vastastikused seosed. Heaolu dimensioonid Füüsiline/kehaline dimensioon (tervis, sport) • Normaalne anatoomiline areng • toimetulek igapäeva-tegevustega • füüsiline vorm (fitness) • tervislik/normaalne toitumine • vältida kuritarvitusi Sotsiaalne dimensioon (sotsioloogia, poliitika, majandus) • Suhtlemine • Lähedustunne • respekt ja tolerantsus teiste suhtes • turvalisus, kindlustunne Emotsionaalne dimensioon (rahulolu, enesehinnang) • toimetulek stressiga • emotsioonide väljendusvõime • Eluga rahulolu Intellektuaalne dimensioon
• Rahvatervise psühholoogia keskendub tervisehäirete preventsioonile kogukonnas ning on osutunud kuluefektiivseks – odavam on parandada rahvastiku tervist haiguse ennetamise ja terviskäitumise mõjustamise kaudu kui järjest kallineva haiglaravi ja meditsiinitehnoloogia rakendamisega võrreldes • Üha parem psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjurite osatähtsuse mõistmine haiguste kujunemisel (riskikäitumine – suitsetamine, alkohol, narkootikumid; söömishäired; psühhosomaatilised häired teadvustamata närvipingest ja konfliktidest – nt valu, kõrge vererõhk, siseelundite talitluse häired). • Ka otseselt mittepsühholoogilistel põhjustel tekkinud haigusi/tervisehäireid on võimalik ravida/leevendada teatud psühhoteraapia meetodite abil (nt kognitiivne käitumisteraapia). Kehaline (somaatiline) haigus põhjustab muutusi ka inimese psüühikas:
nende ealiste iseärasuste tõttu. Laste- ja noortega juhtuvad traumad on seotud nii järelevalvetuse kui ka puuduliku teabe/õpetusega ja esmaabi andmise vähesest oskusega. 2006. aastal tehtud uuringu tulemused näitavad, et piisavalt ei kasutata laste jaoks mõeldud kaitsevarustust ning ligi pooled lapsevanematest ei ole rääkinud oma lastele, mida tuleks teha ohuolukorras või kui kellegagi on juhtunud õnnetus. 5. Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele. Riskid ·Ühest liigsest joogist piisab, et enesekontroll kaoks. Kõne muutub segaseks, tekivad tasakaaluhäired ja oksendamine; ·Et tervist mitte rikkuda, ei tohiks mehed regulaarselt juua alkoholi rohkem kui 4 ühikut päevas ja naised rohkem kui 2 ühikut päevas. Pärast suuremat joomapidu tuleks vähemalt 3 päeva üldse mitte alkoholi tarvitada, et võimaldada organismil taastuda;
Pereroll, sugulus, kultuur, haiguse põhjuste ja uskumustega tegeletakse. Tervisepsühholoogia osutab: Otsest abi: kohanemise õpetamine Kaudne abi: uurimused, koolitused jne. praktikule informatiivseid ja rakenduslikke teadmisi. Mis võis mõjutada tervisepsühholoogia kujunemist? (võib tulla eksamile) Muutused haigustes ja keskkonnas. Säästlikud ja toimivad viisid. Pikk rahuaeg. Demograafilised probleemid. Ühiskondlik areng, mis muutub üha holistlikumaks. Riskikäitumine: uimastid, suitsetamine, toitumine, vigastustega kaasnevad tegevused, liikumisvaegused. Uurimismeetodid tervisepsühholoogias · Ex post facto uurimus tagantjärele, tekkepõhjuste otsimine 1) kriteeriumirühm (nt me uurime sportlaste edukust, millised olid tegurid) Me võtame praeguse hetke ning vaatame minevikku. 2) võrdlev uuring Näiteks võtame 2 rühma, millel ühel on alkoholisõltuvus
Pilet 1 1) Füüsiline tervis on seotud inimese kehaliste näitajatega nagu näiteks kuidas ja kui hästi meie organism toimib; kas valutab kuskilt; kaua seedib toit seedesüsteemis; millised reaktsioonid tekivad erinevatele toitainetele; kuidas ainevahetusjäägid eemalduvad jne. Või näiteks tugi-liikumiselundkonna arendamisel tõuseb lihaste jõud, nende hapnikutarbivus ja sellega kiireneb ka inimese ainevahetus. Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga : 1. kehalise liikumisega, 2. tasakaalustatud toitumisega, 3. õige töö ja puhkerežiimiga, 4. positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, 5. alkoholi, nikotiini jm. narkootiliste ainete vältimisega, 6. kord nädalas saunas käimisega Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pin
Minu tervis Elen Kõiv Sisukord • Kehaline ehk füüsiline tervis • Emotsionaalne tervis • Vaimne tervis • Sotsiaalne tervis • Isiksuslik tervis • Toit ehk eluviis • Keha analüüs • Kokkuvõte Kehaline ehk füüsiline tervis Kehaline ehk füüsiline tervis. Seda tervise valdkonda peetaksegi sageli tervise peamiseks näitajaks, sest tervisele vastandatakse haigust. Kui ükski elund ei valuta, jäse ei ole katki või keha temperatuur on 36° ja 37° C vahel, siis oleme ju terved. Kehalist tervist tugevdavad spordiga tegelemine, tervislik toitumine, oskus hoiduda vigastustest ja haigustest. Emotsionaalne tervis Emotsionaalne tervis. Inimese heaolu sõltub väga palju tema meeleolust. Meeleolu mõjutavad aga väga palju inimese enda tegevused ja teiste inimeste mõjutused. Hea tuju aitab tunda end hästi ja mõni kehaline häda võib hoopiski ununeda. Paha tuju muudab inimese enesetunde halvemaks ja lisaks emotsionaalese ter
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
elamis- ja töötingimused üldine sotsiaalmajanduslik , kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal.
.....................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine.............................................................................5 2.2 Meeleelundite vananemine.......................................................................5 2.3 Psüühiline vananemine...........................................................................6 3 TOIMETULEK JA TEGEVUSED................................................................7 3.1 Füüsiline.............................................................................................7 3.2 Psühholoogiline tervis...............................................................................7 3.3 Sotsiaalne seotus, suhted...........................................................................8 3.4 Võimalikud terviseriskid hilises täiskasvanueas.................................
töötingimused,toitumine 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal
· Elamis-ja töötingimused · Üldine sotsiaalmajanduslik, kultuuriline ja keskkonna olukord 5. Mis on tervisekäitumine, kuidas seda kujundada kooleelses eas? Igasugune üksikisiku poolt ettevõetud tegevus, hoolimata hetkelisest või eelnevast terviseseisundist, tervise edendamiseks, kaitsmiseks või säilitamiseks, mis ei olene sellest, kas selline käitumine on lõppkokkuvõttes objektiivselt efektiivne või mitte. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal · Alkohol põhjustab lootekahjustusi, kui pruugitakse pidevalt koguses 350 ml kanget alkoholi päevas. · Kujuneb loote alkoholikahjustuse sündroom (FAS): kasvupeetus, psühhomotoorsed häired ja välised stigmad. · Kasvupeetus kestab kogu lapseea, peaümbermõõt on normaalsest väiksem. · Suitsetamine vähendab loote verevarustust muutuste tõttu platsentas ja nabaväädi veresoontes. Loote kasvu aeglustumise tõttu on sünnikaal madal. Suitsetamine I
Laialt on levinud toimetuleku määratlusednagu ,,võime probleemidega toime tulla". Sellisest arusaamast lähtuvalt on toimetulekut muu seas defineeritud ka sotsiaalhoolekandeseaduses (,,toimetulek on isikuvõi perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime iga päevases elus toime tulla"). Psühholoogias käsitletakse toimetulekut kui hakkama saamist stressiolukordades; kognitiivset ja käitumuslikku pingutust väliste või sisemiste nõuete ning nendevaheliste konfliktidega toime tulla. Toimetulek viitab ebameeldivuste, hirmude jt. negatiivsete emotsioonide ületamise viisile, muutusteleinimeste hinnangutes. Edukas toimetulek suurendab eneseteadlikkust ja sisemist kontrolli. Toimetuleku ressursid võib jagada isikusisesteks (isiksusejooned, võimed,oskused, maailma tunnetamise viis) ja isikuvälisteks (rahalised ressursid ja sotsiaalnetoetus). Tuua saab toimetulekueel tingimustena välja inimese füüsilised ja vaimsed võimed,
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
soodustavad tervislikke eluviise? Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused. Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, alkohol, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus jne. 2. Tervise- ja heaoluprofiil Terviseprofiil on maailmapraktikas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade paikkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Profiili koostamisel on sisendiks nii indikaatorite alusel kogutud statistilised andmed kui ka kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning terviseja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud arvamused ja info. Alates 2018
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Soodustab rinnapiimaga toitmist. Parem kaaluiive. Parem uni, vähem valuaistinguid. Vähem haiglainfektsioone. Lüheneb haiglaravi kestvus. Paraneb lapse kognitiivne ja sotsiaal-emotsionaalne areng. Väheneb laste tundeelu- ja käitumishäirete osakaal. Perekeskse ravi mõju perele Väheneb: Vanemate stress ja äng Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine.
Tervisepsühholoogia Mis on tervis ja mis on haigus? tervis täisväärtuslik elu, haiguste puudumine, kultuur haigus mitteterve olemine, kultuur ja geneetika, sümptomid Kuidas mõõta tervist? Tervise kohta on umbes paarsada tõsiseltvõetavat definitsiooni. Tervis personaalne vs sotsiaalne tähendus. Inimene võib enda arvates olla terve, aga kõrvaltvaatajate seisukohast haige. Samamoodi on haigust raske defineerida. Tervis, erinevad kontseptsioonid * funktsionaalne organismi suutlikkus täita oma rolli. Sõltub palju ühiskonna väärtushinnangutest, mida loetakse normaalseks funktsioneerimiseks. * majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegur
Lühidalt jutustav kirjand inimese õpetusest Meie esimene suur peatükk oli "Tervis" ja nendes alapeatükkides õppisime lühidalt kehalist ehk füüsilist tervist, vaimset tervist ja sotsialset tervist. Füüsiline tervis on valdkond,mida tavaliselt peetakse tervise põhiliseks näitajaks. Kui Sul on on hea olla ehk Sul ei valuta kuskilt, Sul ei ole luid katki, temperatuur 36-37 kraadi vahel, siis peetakse meid terveks. Sinu kehalist tervist saad tugevdavad näiteks sportimine ja tervislik toitumine. Sul võib olla ka mõni füüsiline puue. Näiteks Sa oled küürakas. Siis ei saa küll hästi sportida aga tervislikult saab toituda ikka :). Vaimne tervis on seotud mõtlemisega ja sealt edasi ka kogu organismiga. Näiteks sõltub inimese enesetunne meeleoluga. Kurva meelega on Sul halvem olla- Sa ei tunne end hästi :(, aga rõõmsa meelega tunned end hästi :). Kuniks on vaimne tervis korras, ei tunneta Sa vaimset tervist. Näiteks h
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe LASTE LIIKUMISAKTIIVSUS KOOLIS Referaat Juhendaja: MA, Marion Piisang Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS......................
See tähendab, et lastel on ka suhteliselt vähe mineraalsooli ja valke - ei koguseliselt vähe, lisage sellele teelusikatäis võid, kohustus ise oma ümbritsevat loodust puhtana koorma neere, Rinnapiim ei põhjusta allergiat, toiduõli , hapu või rõõska koort; Last ei tohi hoida, mitte reostada. Pole kõhulahtisust ega kõhukinnisust, sundida taldrikut tühjaks sööma (mitte karistada 39. Vägivald laste suhtes – jaotus ja Rinnalaps on tervem, Rinnalaps ei söö end ega premeerida), toidukord ei kesta tavaliselt üle preventiivsed meetmed. Lapse väärkohtlemine paksuks, Ilusamad ja paremad hambad – 30 min; Janu kustutamiseks on parim puhas vesi; on kompleksne nähtus, mis hõlmab mitmeid, igemed Pudeli poolt- täiskõhutunne kestab Värskes õhus viibimine suurendab söögiisu sageli omavahel läbipõimunud väärkohtlemise
Weinstein, 1987a. Üks põhjus, mispärast inimesed mittetervislikku eluviisi jätkavad, on see, et on tegemist ebaadekvaatse riski ja vastuvõtlikkuse/seotuse mõju tajuga. See on ebarealistlik optimism. See, kuidas ma tajun riski. Oma uurimustes on palunud hinnata isikutel terrviseprobleeme võrreldes teistega (minu omad vs teiste omad) ja need teised on samasugused (vanus, sugu jm). Kas Sinul oleks suurem/võrdne/väikesm võimalus saada sama haigus, mis teistel. Nt allergia. Enamiku arvates oli neil väiksem võimalus neid terviseprobleeme saada. Neli kognitiivset faktorit, mis võiksid ebarealistlikku optimismi kirjeldada: · Puudub isiklik kogemus või on see vähene/ebapiisav. Nt kui ei ole ise põdenud. · Uskumus, et probleem on ennetatav individuaalse tegevusega. · Uskumus, et kui probleem ei ole veel ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus. Nt suitsetan, aga ei ole mingit probleemi olnud, siis ei tule ka.
Inimese tervis Eesmärk: Panna inimesi mõtlema, kui oluline on inimese tervis ja, mida peab inimene tegema, et elada tervislikult. Põhisõnum: Tänapäeva kiire elutempoga inimestel pole aega oma tervisele tähelepanu pöörata ja kui tervis on kehv, siis on inimesel elus raskem hakkama saada. Selleks, et tervis oleks korras tuleb inimesel oma tervisele tähelepanu pöörata. Lugeja peaks lugema minu kirjatööd, sest see annab vajalikku informatsiooni ja paneb inimesi mõtlema oma tervise üle. Lugeja saab teada, et tervis on kõige alus, inimese kõige kallim vara ning ilma terviseta on raske elus läbi lüüa. Kommenteeritud kava: 1. Sissejuhatus: Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Tervis on inimesele väga vajalik ja sellepärast on tervis ja tervislik elusviis väga aktuaalne teema. Toon välja tervist mõjutavaid tegureid ja tutvustan ka vaimse tervise olulisust. Esitan probleemi: Mida peab inimene tegema, et elada tervislik
TALLINNA ÜLIKOOLI EESTI KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Alushariduse osakond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED LASTEAIAS Referaat Tallinn 2015 SISUKORD Füüsilise tervise edendamine............................................................................5 Vaimse tervise edendamine..............................................................................9 Emotsionaalse tervise edendamine................................................................11 Kokkuvõte........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus............................................................................................................16 Lapsi ümbritsevate täiskasvanute üheks suurimaks väljakutseks ja vastutuseks on olla märkaja, hoolija ning vormija julgustada loovat mõtlemist
Tavaliselt tulenevad sellised tagasilöögid toimetuleku oskuste vahesusest ning neid on võimalik ennetada oskuste õpetamisega. Eneseregulatsiooni teooriad Eneseregulatsiooni teooriad selgitavad, kuidas indiviid korrigeerib oma käitumist. Eneseregulatsioon toimub protsessina. Eneseregulatsiooni protsess on tsükliline ning viib korrigeerimise järel taas jälgimisele. Teooria tootab hasti terviskaitumise muutuste saavutamisel, mille eesmärgiks on toimetulek krooniliste haigustega. Eneseregulatsiooni oskuste õpetamist on kasutatud nii koolikeskkonnas kui arstikabinetis. Näiteks õpetatakse õpilasi jaägima oma astmasumptomeid, analuusima põhjusi ning otsima võimalusi nende vältimiseks. Spontaanse protsessi mudel Spontaanse protsessi mudel on formuleeritud Kruglanski (1989) poolt. Spontaanne käitumine tekib peamiselt suhtumisest objekti, mitte niivõrd suhtumisest käitumisse (Facio, 1986). Mudel
õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest... Vaimset tervist näitab pingetaluvus (e. kuidas keegi pinget talub ). EMOTSIONAALNE TERVIS on võime kontrollida oma tundeid ja oskus neid väljendada. Väga suured emotsioonid (viha, kurbus, rõõm jt.) võivad vähendada inimesel tagajärgedele mõtlemist.
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3 Vaimne tervis, kui vaimne heaolu.............................................................4 Stress ja sellega toimetulek.......................................................................5 Kriis inimeses endas..................................................................................7 Ristsõna.....................................................................................................8 Sissejuhatus Elu on rikas erinevate muutuste poolest. Eriti sagedasti kogevad muutusi noored inimesed, saades rohkelt uusi kogemusi. Enesetunne, mis meil nende muutuste käigus on, sõltub suuresti
Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud. Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid, meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 "Narkootiliste ja
annaabi.ee 
