· Devalvatsioon alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes · Heaolu kahjustamine · Tulu ümberjaotumine · Säästmise vähendamine · Maksumoonutused · Majandusliku efektiivsuse alandamine · Võib tekkida stagflatsioon, mis on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. · Inflatsiooni tõttu võib tekida disinflatsioon, mis on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 1.2 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga. See näitab keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga võrreldes. Eestis (nagu ka teistes riikides) kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks erinevaid hinnaindekseid. Enim on kasutatav
3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon D fl i on kaasaegsele k l majandusele j d l mitteomane. i Arvatakse, A k praegu eii saa deflatsioon kesta mõnest kuust kauem. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu. Kestvat inflatsiooni tuleb eristada ühekordsest hinnasokist. Hinnasokil on majandust läbiv mõju, ta võib põhjustada hinna tõusu mitme aasta vältel, sarnane kestva inflatsiooniga.
Kui tänavu on kiire hinnatõusu taga üha suurem tarbimissoov ja paremad palgad, siis 2008. aastal kergitavad inflatsiooni erinevad aktsiisimaksud.Seega kallinevad aktsiisitõusude tõttu nii toasoe kui elekter, samuti alkohol-tubakas, eriti aga mootorikütus. Tulevikuprognoosid: Eesti Panga asepresident Märten Ross on märkinud, et praeguses kiires inflatsioonis on paljuski süüdi teenuste hinna kiire kasv. Keskpanga andmeil on kaupade hinna inflatsioonitempo olnud sel sajandil ehk siis viimasel seitsmel aastal keskmiselt 2 protsenti aastas. Seevastu teenuste hinna kasv küünib praegu kaugelt üle 10 protsendi. Viimastel andmetel oligi 2007. aasta juulis inflatsioon 6,4 protsenti. Inflatsiooni tempo mõõdukat taandumist oodatakse 2009. aastaks, millele aitab kaasa Eesti majanduse kasvutempo aeglustumine. Kui selleks aastaks prognoosib Eesti Pank majanduskasvuks 7,3 protsenti, siis järgmistel aastatel kasv mõnevõrra väheneb - 2008
2011 87,9 92,7 4,6 · 2005-st aastast kuni 2007 aastani ületavad riigieelarve tulud kulusid · 2008-2011 aastatel on kulud suuremad tuludest · Iga aastaga on kulud märgatavalt suurenenud, vähenenud vaid aastal 2010 RIIGI EELARVE MAHU MUUTUS KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA · Arvutamiseks kasutatakse valemit In= Ir- g, kus In on nominaalintressimäär, Ir on reaalintressimäär ja g on inflatsioonitempo TARBIJAHINNAINDEKSI MUUTUS VÕRRELDES EELMISE AASTAGA (%) Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Kokku 4,1 4,4 6,6 10,4 -0,1 RIIGIEELARVE MAHT KORRIGEERITUNA INFLATSIOONIMÄÄRAGA (mld.) Aasta Tulud Kulud 2005 50,89 50,86 2006 65,98 63,6 2007 81,68 72,3 2008 82,38 80,9
Inflatsiooni liigid · Nõudlusinflatsioon kui kaupade üldine nõudlus kasvab kiiremini, kui tootmine seda rahuldada suudab, siis hinnad tõusevad. · Kuluinflatsioon tootmiskulude kasvust põhjustatud üldine hinnatõus Kes saab kasu, kes kahju inflatsioonist? Kahju: suhteliselt kindlate tuludega inimesed (elukalliduse tõusuga on vaja endise elatustaseme säilimiseks teenida rohkem raha; hoiustajad (kui intressimäär ei ole vähemalt sama kõrge kui inflatsioonitempo, saab raha tagasisaamisel selle eest vähem kui varem); laenuandjad (nagu hoiustajate puhul ei pruugi olla tagasi makstav summa samaväärne laenatuga); ettevõtlus (tekitab ebakindlust, halvendab edaspidiste kulutuste prognoosimist, tootmiskulude kasv) Kasu: need, kellel on kerge oma tulu suurendada; laenuvõtjad (vastupidine laenuandjatele) MÕISTED: likviidsus raha kohese kasutamise võimalus ostujõud mingi rahasumma eest ostmisel saadav hüviste hulk
liigsest emiteerimisest, mis ei vastanud majanduse reaalsetele vajadustele. Hindade liberaliseerimisel toimus hüpe hindades tasakaalustamaks kogunõudlust ja kogupakkumist. Seejärel toimus hindade tõus vastavalt rahahulga suurenemisele ringluses. Hindade tõusu enne rahareformi võib lugeda tingituks üleliigsest rahahulgast ringluses. Järsk hindade tõus novembrist 1991 kuni märtsini 1992 oli suures osas tingitud imporditud toorme ja energia hindade järsust tõusust. c. Inflatsioonitempo on aeglustunud kuna Eestis on tehtud vajalikud struktuursed reformid. Seadusandlus on paigas ning igati toimiv. Samuti on riigi majanduslik olukord väga hea. 3) Naabri seisukoht, et reisimine Tongosse on täna märksa odavam kui see oli viis aastat tagasi on vale. Kui viis aastat tagasi sai ühe krooni eest 1000 tongat ja praegu saab ühe krooni eest 1500 tongad, siis see ei tähenda tingimata seda, et reisimine Tongos nüüd odavam on.
on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d)4 pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi; d) põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise. 14. Prognoositud inflatsioon on:
aastate algul, eriti laiaulatuslikud ja järjekindlad reformid käivitusid pärast 1992. aasta rahareformi. Majanduse ümberkorraldamisele suunatud abinõude tulemusena on Eestis tänaseks loodud funktsioneeriv turumajandus. Edukalt läbiviidud reformide tulemusena oli Eesti 1997. aasta lõpuks jõudnud maailma kiiremini arenevate riikide hulka, kus lisaks kiirele majanduskasvule (1997. aastal küündis majanduskasv 10,6 protsendini) iseloomustasid arengut inflatsioonitempo aeglustumine ning valitsussektori ülejääk. Tunnustusavalduseks Eesti senistele saavutustele on Euroopa Nõukogu otsus kaasata Eesti Euroopa Liidu laienemiskõneluste esimesse vooru. Tingituna peamiselt väliskeskkonna muutustest sisenes Eesti 1998. aasta lõpus esimest korda pärast taasiseseisvumist tsüklilise majandusarengu langusfaasi. 1999. aasta südasuveks ei olnud kasvutrendid veel taastunud, siiski säilisid ootused majanduskasvu taastumiseks aasta viimastel kuudel.
00 Kokku 185,250.00 ülesanne 6 baaskuu ostukorvi maksumus 450.00 vaatluskuu ostukorvi maksumus 475.00 a) THI 105.6 b) inflatsioon 5.6% c) SKP deflaator 1.06 baaskuu THI 100.00 ülesanne 7 i= 0.015 inflatsioonitempo 0.008 reaalne intressimäär 2.30% reaalne intressimäär=((1+nominaalne%/1+THI%)-1)*100% 4 korda aastas 2 korda aastas 1 korda aastas valem: FV=PV*(1+i)n FV=10000*(1+I/4)10*4 valem: FV=FVA*(1+i)n-1/n
millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mille puhul hinnad langevad ja rahaühiku väärtus kasvab. Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta) hinna langus. Ütlusi raha kohta Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär. Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks. Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (Eesti vanasõna)
See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni tekke põhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Sotsiaalsete rühmade vaheline võitlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest.8 4
54. Bartertehing on a) tehing võrdväärsete partnerite vahel b) kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata c) tehing, mida kasutatakse ainult tavamajanduses d) kaupade ostmine interneti vahendusel 55. Milline väide on õige? a) käibemaks ja aktsiisimaks on kaudsed maksud b) käibemaks ja aktsiisimaks on otsesed maksud c) käibemaks on otsene maks ja aktsiisimaks kaudne maks d) käibemaks on kaudne maks ja aktsiisimaks on otsene maks 56. Monetaarpoliiitika otsene eesmärk väljendub a) inflatsioonitempo mõjutamises b) majanduskasvu mõjutamises c) raharingluse mõjutamises d) siselaenu mõjutamises 57. Protsendita laen aastaks, tingimustes, kus inflatsioonitempo on aastas 50% tähendab, et reaalne raha väärtus, mis kreeditorile tagastatakse on a) 2/3 laenatud summast b) 50% võlasummast c) 1/3 võlasummast d) 40% võlasummast 58. Küsimus põhineb alljärgnevale tabelile. Mis alljärgnevatest väidetest on tõsi? Tootmisele kuluv aeg Riik A Riik B
tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus (4). 3.1 Inflatsiooni mõõtmine Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalset muutust baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes (1). Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil. Inflatsioon on seega hinnaindeksi kuine, kvartaalne või aastane muutumine. Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
Hindade erinevus samas majandusruumis 1.Puhas inflatsioon on hüpoteetiline termin, mis märgib püsivat hinnataseme tõusu ilma hinnaproportsioonide muutuseta. Sisuliselt võimatu. 2. Inflatsioon on hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega. 3. Stagflatsioon on inflatsiooni ja tööpuuduse üheaegne kasv. 4. Deflatsioon on hindade püsiv alanemine - inflatsiooni vastandmõiste. Deflatsioon on kaasaegsele majandusele mitteomane. 5. Disinflatsioon on inflatsioonitempo aeglustumine. Disinflatsioon ja deflatsioon võivad põhjustada ühiskonnale inflatsiooniga võrdselt probleeme. 6. Hinnasokk tekib mingi kauba (nafta, põllumajandussaaduste) järsust hinna tõusust, mis mõjutab ka teiste kaupade hindu Raha nõudlus on langev kõver, sest inimesed soovivad odavama raha eest rohkem kaupa osta. Inflatsiooni liigid: Nõudlusinflatsioon - Kogunõudluse mingi elemendi (C, I, G või (X-Z)) olulise suurenemise tagajärjel toimunud hinnataseme tõusu.
d. Suurendatakse valitsussektori kulutusi ja suurendatakse makse Euro kasutuselevõtt 2002. aastal ühtlustas esialgselt eurotsooni riikide võlakirjaintressi. Kui aasta lõikes tarbimishinna indeks on suurem kui 1, siis ärelikult on SKP reaalmaht alanenud. - Vale Reaalne efektiivne vahetuskurss (REER) on alati väiksem kui nominaalne vahetuskurss. - Vale Stagflatsiooniks nimetatakse a. Kõrge inflatsiooni ja majanduslanguse üheaegset esinemist b. Inflatsioonitempo ja tööpuuduse taseme erisuunalist liikumist c. Madala inflatsioonitempo ja madala tööpuuduse üheaegset esinemist d. Deflatsiooni ja majanduskasvu üheaegset esinemist Mõõdukas inflatsioon mõjub majandusele soodsamalt kui mõõdukas deflatsioon. Reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) suurenemist käsitletakse kui riigi konkurentsivõime langust välisturgudele. Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevus sisaldab a. Riigieelarve kulude suurendamist b
Joonisel 1 on toodud kauba X nõudluse ja pakkumise kõverad. Juhul kui valitsus kehtestab tootele X käibemaksu suurusega 9 €, siis millise hinnaga saaks seda osta tarbija? Vastus esita täisarvuna ja raha sümbolit ära lisa! No Answer Hinnakontrolli kehtestamine USA-s Teise maailmasõja ajal põhjustas: a. ettevõtjatele suuri tulusid b. laialdaselt „musti“ turge, vaatamata ajastu patriotismile c. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise d. kõigele vaatamata kõrge inflatsioonitempo Tööpuuduse vastu võitlemise programm, mille sisuks on palga subsideerimine tähendab seda, et: a. valitsus võtab palga maksmisega seotud kulud enda kanda, kuna see võimaldab ettevõtjatel rohkem investeerida ja töötajaid palgata b. valitsus maksab kinni mõningate riskirühmade palgad, juhul kui ettevõtjad nõustuvad neid oma ettevõttes kasutama c. valitsus maksab kinni kõikvõimalikel hädaabitöödel osalejate palgakulud d
90ni. Hindade liberaliseerimine juba enne kroonile üleminekut ning õigeaegne rahareform võimaldasid inflatsioonitempot reformijärgsel ajal oluliselt aeglustada. See omakorda suurendas usaldust uue rahasüsteemi vastu ja hoolimata pessimistlikest ennustustest jäi kroon püsima. (Einar Värä, 2009). Lisas 1 on toodud võrdlev tabel põllumajandussaaduste kohta aastate lõikes. 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%. 1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide mõjuulatused 1993.a.
ekspordi suurenemine d. välisinvesteeringute kasv ning uute välisinvestorite sisenemine turule 19. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele siis, a. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks b. kui laenuraha on kulutatud jooksava tarbimise peale c. kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks d. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt 20. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse: a. ei mõjuta üldse b. soodsalt c. ebasoodsalt 21. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; b. proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks d. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. e
Põhitunnused: - Initsiatiiv - Loomingulisus - Organiseerimine - Riski võtmine - Rikkuse loomine. Eesmärgid: - Püsima jäämine (strateegiline eesmärk) - Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud. Soodustavad tegurid:Riigi vara erastamine - Seadlusandluse täiustamine - Välisinvesteeringute soodustamine - Välisinvesteeringute garanteerimine riigi poolt - Inflatsioonitempo vähendamine - Liisingutehingute arvu kiir kasv - Laenuintresside pidev alanemine - Pangalaenu tähtaegade pikenemine - Turgude laienemine - Väikeettevõtluse arengu riiklik stimuleerimine Piiravad asjaolud: - Majanduspoliitika ebastabiilsus - Maksukoormuse suurenemine - Jne
32. Valuutaoptsioon - annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, kas siis osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 33. Välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid: · USD eest ostetavad sisendid odavnevad · Importkaubad odavnevad · Inflatsioonitempo alaneb ja miinused Eesti aspektist vaadates: · Eesti ekspordinõudluse alanemine · Idaturgudele eksporditavate ettevõtete majanduslik olukord halveneb 34. Pankadevaheliste arveldussüsteemide areng: · Rahareformieelne aeg - paberil maksedokumendid · Rahareformijärgne aeg - ettevalmistus elektroonilisteks arveldusteks · 1992a. EPNAS, kogu makseinformatsioon edastati modemi vahendusel. Seejärel alustas
hinnatasemes, so üldises (hüviste valiku kaalutud keskmises) hinnatasemes. Inflatsioonist saame rääkida vaid siis, kui ühe osa kaupade ja teenuste hindade tõusu ei korva teiste hüviste hindade langus. Teiste sõnadega, inflatsiooni korral tõuseb üldine hinnatase ehk mingi kaupade valimi (nn ostukorvi, turukorvi, tarbimiskorvi) hindade kaalutud keskmine. Raha ostujõud väheneb, mis väljendub hindade tõusus. Disinflatsioon on inflatsioonitempo langus, mis toimub ootamatult Üldise hinnataseme määramise kõige enam kasutatud näitaja on tarbijahinnaindeks THI, mida mõnikord käsitletakse ka elukallidusindeksina, kuigi nende kahe näitaja arvutuse alused on erinevad. Enamikel juhtudel on hinnaindeks mitme hinna kaalutud keskmine Üldjuhul arvutatakse hinnaindeksid tüüpiliste ostukorvide konstrueerimise teel nii tarbijatele kui tootjatele või SKP (RKP) deflaatori puhul kõigi majanduses valminud ning lõpptoodangusse kuuluvate
10 määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga. 57. Välisvaluuta odvanemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: Eesti ekspordinõudluse alanemine Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 58
Kuid kõik need jäävad siiski varju kulla põlise kasutuse ees rahana. Kuld on vara viimase häda korral ja seega kõige olulisem osa varandusest." (Kosares 2007, 11) "Ameerika Ühendriikide finants- ja poliitilisel maastikul domineerivad valuuta ja majanduse vallas kurjakuulutavad sümptomid. ... föderaalvalitsuse tohutu defitsiit, koormav ja praktiliselt tasumatu riigivõlg, kiirelt kasvav välisvõlg, kontrolli alt väljunud isiklikud võlad, laostav maksukoormus, kõrge inflatsioonitempo ja langev tööjõu tootlikkus." (Kosares 2007, 11) Nende ja paljude teiste probleemide olemasolu eiratakse veel tänapäevalgi. Poliitikud aina süvendavad teadmist, et majandus on kõige paremas seisus ja korrutavad, et liigume õiges suunas. Vaadates statistikat, siis näeme tõestust, et majandus on astumas hoopis suuremasse kriisi, kui seni on kohatud. (Kosares 2007, 12) "Ajaloost on näha, et kui varasid hoitakse sularahas, võivad need lõpuks
c. kui raha on odavalt laenatud välismaistelt rahaturgudelt d. kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks 42. Maksudel põhinev tulupoliitika seisneb: a. maksuameti õiguste laiendamises ja maksupolitsei loomises b. * otseste maksude osatähtsuse vähendamises ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamises c. palkade sotsiaalses kontrollis ning rikkujatele nn. maksutrahvi sisseviimises d. tulumaksu vabastust ettevõtetele 43. Kas kõrge inflatsioonitempo ja Eesti krooni nõrgenemine mõjutab importi Eestisse: a. soodsalt b. * ebasoodsalt c. ei mõjuta üldse 44. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisel. Seega ei suurene a. rahvatulu b. üldine hinnatase c. * töötus d. reaalne kogutoodang 45. Leida kui palju oleks 120000 krooni väärt nelja aasta pärast, kui keskmine eeldatav aastaintress on 8,8%? a. 140125 b. 145620 c. 154225 d. * 168150 46
väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Millised on välisvaluuta Plussid: odavnemise plussid ja miinused *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks Eesti aspektist vaadates?. tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib
Tehingu hind näitab kurssi, millega pank kohustub valuutat ostma või müüma, kui klient otsustab optsiooni kasutada. 65. Välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist PLUSSID Välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb Paljud importkaubad muutuvad odavamaks Suureneb tarbijate ostujõud Inflatsioonitempo alaneb MIINUSED Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise DOKUMENDIMAKSED 66. Inkassoarveldus 21 Inkassoarvelduse puhul vahendab kontopidaja (nõudev kontopidaja) käsundiandja korraldusel ja kulul käsundiandja jaoks kolmandalt isikult (inkassovõlgnik) teatud rahalise makse sissenõudmist. Inkasso sisuks võib olla ka muu sissenõude või maksekohustuse tunnustamine 67
likvideerimiseks on majanduslikult koige kasulikum a. devalveerida rahvuslik valuuta b. trukkida rahatahti juurde niipalju vaja c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. votta laenu ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 70 (1 point) Hinnakontrolli kehtestamine USA-s Teise maailmasoja ajal pohjustas: a. laialdaselt ,,musti" turge, vaatamata ajastu patriotismile b. koigele vaatamata korge inflatsioonitempo c. ettevotjatele suuri tulusid d. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 71 (1 point) Turule baseeruva inflatsioonivastase mudeli mote seisneb: a. firmade vabatahtlikus noustumises turuhindade madalatena hoidmises b. selles, et kui firma tahaks muugihindu tosta, tuleks tal osta nn. MAP- krediiti teiselt firmalt, mis oma muugihindu alandas c
ÕIGUSE, kuid mitte kohustuse, osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus ühtvaluutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 56. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 57. Inkassoarvelduse olemus 58. Inkasso plussid ja miinused 59. Akreditiiviarvelduse olemus
See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 72. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?. Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
See annab optsiooni omanikule õiguse kas osta optsiooni väljaandjalt või müüa optsiooni väljaandjale fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. 72. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?. Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 73. Leida järgmistele mõistetele seletused (vt http://www.eksl.ee/sonaraamat.php):
mõistmiseks tähtsate omaduste üksteisest eraldamise teel annuiteet - kindla suurusega maksete lõplik jada laenu tagasimaksmiseks antreprenöör - eraettevõtja, kes korraldab teatri- tsirkuse jm meelelahutusliku sisuga etendusi aport - raha asemel panustatavad mitterahalised vahendid arbitraazhindade teooria - aktsiatulu ja riski seostav teooria, mille kohaselt väärtpaberitelt saadav tulu erineb oodatavast, kui ettenägematult muutub majandusharu toodang, inflatsioonitempo, intressimäärade struktuur arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel assignaat - isik, kes maksab maksekäsundi järgi assignatsioon - maksekäsund autarkia - toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine avaal - käendus avalikkuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus aruannetes
Seda sellepärast, et täitevvõim võib poliitilistel kaalutlustel, lühiajalisi majandusülesandeid lahendades, tuua ohvriks riigi pikaajalised majandushuvid. Kaitstes rahapoliitilisi otsustusi päevapoliitilise sekkumise eest, saab keskpank aidata hoida madalamat inflatsioonitaset, ilma et majanduskasv peaks aeglustuma. (Eesti Pank 2013) Poliitiliste plaanide lühiajalistest huvidest lähtudes võib saavutada majanduse arengu ajutise kiirenemise, ent selle hinnaks on pikemas perspektiivis inflatsioonitempo tõus ja ka majandustulemi vähenemine ja tööpuuduse kasv. Riigis finantsstabiilsuse tagamiseks arendab Eesti Pank rahapoliitika operatsioonilist raamistikku suunas, mis tagab valuutakomitee põhimõtete jätkuvalt usaldusväärse toimimise väikese ja avatud majandusega Eestis ning vähendab turuhälbeid finantssektoris. Seaduste ja normatiivaktide täitmise kontrollist tulenevas järelevalvetegevuses lähtub keskpank rahvusvahelistest standarditest ja praktikast,
39.Valuutaoptsiooni mõiste. Valuutaoptsioon on kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja otsiooni omanik. 40.Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanns aga paraneb. 41
C. mitte reageerida eelarve defitsiidile 0% D. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja 0% 64. Hinnakontrolli kehtestamine USA-s Teise maailmasõja ajal põhjustas: Student Response Value Correct Answer A. laialdaselt ,,musti" turge, vaatamata ajastu patriotismile 100% B. vastasleeri majanduse kokkuvarisemise 0% C. kõigele vaatamata kõrge inflatsioonitempo 0% D. ettevõtjatele suuri tulusid 0% 65. Turule baseeruva inflatsioonivastase mudeli mõte seisneb: Student Response Value Correct Answer A. firmade vabatahtlikus nõustumises turuhindade madalatena 0% hoidmises B. hindade ja tööviljakuse püsiva suhte pidevas säilitamises 0% C. majanduse ,,ülekuumenemise" allasurumises taotlusliku 0%
teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul selle kuupäevani. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujüu suurenemise; inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise, Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete 20 majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi); Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda,
Eesti majandus kasvas alates 2011. aasta algusest kuni sügiseni varasemaid ootusi ületades. Seda toetas eelkõige soodsa turukonjunktuuri ärakasutamine, kuid ka sisenõudlus kosus järjest enam. Eesti ekspordimaht on pärast majanduslangust kasvanud muljetavaldavalt. Nii Eesti majapidamised kui ka ettevõtted ostsid rohkem kestvuskaupu, hoogustus investeerimistegevus ning julgemalt kaasati ka laenuraha. Jõulisemat majanduskasvu on saatnud prognoositust kiirem inflatsioonitempo, mille põhjustas energia ja toidutoorme eeldatust kiirem kallinemine maailmaturul. Eesti Pank 2012. aastaks prognoosib Eesti majanduskasvu järsku aeglustumist ning kui väliskeskkonna olukord pingestub veelgi, ei saa välistada ka majanduslangust. Tarbijahinnad tõusevad 2012 aastal 2,8 % ning 2013 aastal 3,0%. Väliskeskkonnast tulenevate hinnasurvete tõttu on inflatsioon kiirenemas. Toidu ja kütuste maailmaturuhinnad on kõrgel
Valuutakursi muutumise põhjused Muutub kui valuuta impordinõudlus kasvab või valuuta ekspordinõudlus kasvab; jooksevkonto saldo on puudu- või ülejäägis; investeerimisvõimaluste intressimäärad tõusevad/vähenevad ja positiivne või negatiivne informatsioon. 60. Välisvaluuta (nt USD) odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektiist • Plussid: • Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; • Import kaubad odavamaks – tarbijate ostujõud suureneb; • Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele • Miinused: • Eesti ekspordinõudluse alanemine; • Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb – töötajate vallandamine; • Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. V osa – Dokumendimaksed 61. Inkassoarveldus dokumentide pakkumine ostjale ja nende loovutamine talle vastavalt inkassonõude
73.Valuutaoptsiooni mõiste Valuutaoptsioon kahe osapoole vaheline kokkulepe, kus osapoolteks on optsiooni väljaandja ja optsiooni omanik. 74. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? Plussid: välisvaluuta eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb. Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise. Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. Miinused: Toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise. Idaturgudele eksportivate ja idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb (võib kaasa tuua töötajate vallandamisi). Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubandusbilanss aga paraneb. Dokumendimaksed 75. Inkasso tasumise põhimõte. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel
fikseeritud kogus üht valuutat teise valuuta vastu kokkulepitud kursiga mingil kindlal kuupäeval tulevikus või ajavahemiku jooksul kuni selle kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. Pole kohustust. 40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates?. Plussid: *Eesti ettevõtete konkurentsivõime paraneb; *Import kaubad odavamaks tarbijate ostujõud suureneb; *Inflatsioonitempo alaneb ja hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. Kulud 47% säästev kasv, 29% loodusvarad, toetused, 11% loodusvarad, maaelu areng, 6% haldus, 6% EL kui
Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 33. Millised on välisvaluuta (ntUSD) odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? USD odavnemise plussid: 1) USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; 2) Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise; 3) Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurnve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. 4) Krooni kallinemise soodsat mõju välisinvesteeringutele võib tõlgendada mitmeti. USD odavnemise miinused: 1) toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 2) Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist;
Üldiselt, inflatsioonimääraks (rate of inflation / inflation rate) nimetatakse hindade suhtelist juurdekasvu protsentides kindla ajavahemiku jooksul. Seega inflatsioonimäär h avaldub valemiga h I p 100. (2.5.10) Valemist (2.5.10) saame avaldada hinnaindeksi: I p 100 h. (2.5.11) Näiteks, kui inflatsioonitempo on 30%, st h = 30, siis hinnaindeks on I p 130. Inflatsioon on ahelprotsess, st hinnaindeks mitme perioodi kohta avaldub kujul h h h I p 100 1 1 1 2 ... 1 n , (2.5.12) 100 100 100 kus h1 , h2 ,..., hn on n järjestikuse perioodi inflatsioonitempod
tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide môjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile
kuupäevani. Seda kokkulepitud kurssi, millega on optsiooni omanikul õigus tehingut sooritada nimetatakse täitmishinnaks. 40. Millised on välisvaluuta odavnemise plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates? USD odavnemise plussid: 1)USD eest ostetavad tootmissisendid odavnevad, Eesti ettevõtete konkurentsivõime selle tagajärjel tõenäoliselt paraneb; 2)Paljud importkaubad muutuvad odavamaks, mis toob kaasa tarbijate ostujõu suurenemise; 3)Inflatsioonitempo alaneb ning hinnasurve vähenemine mõjub soodsalt intressimääradele. USD odavnemise miinused: 1)toob kaasa Eesti ekspordinõudluse alanemise; 2)Idaturgudele eksportivate ja/või idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb. See võib kaasa tuua töötajate vallandamist; 3)Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt aga kaubandusbilanss aga paraneb. 41
hinnastabiilsuseks. Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi: 1. 27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid. 2. Ühinemine euroalaga, rahaliidu täieõigusliku liikme staatus EURO 30 Eestis inflatsioonitempo ja riigieelarve tasakaal kontrolli all. Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides Eesti majanduse suurim eripära : · madal sissetulekute tase · kiirem majanduskasv EMU liikmesriikidega võrreldes MAASTRICHTI KRITEERIUMID Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama
millel millel on on kaasnev kaasnev toime toime ka ka teiste teiste kaupade kaupade hindadele; hindadele; c) müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest; d) pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas. 12. Disinflatsioon on: a) vastandsündmus inflatsioonile; b) inflatsioonitempo aeglustumine; b) c) inflatsioonitempo järsk kiirenemine; d) tööpuuduse ja inflatsiooni üheaegne esinemine. 13. Raha pakkumise suurendamine keskpanga poolt: a) põhjustab tavaliselt kaupade hindade alanemise; b) põhjustab tavaliselt kaupade hindade tõusu; b) c) ei põhjusta tavaliselt kaupade hindade muutusi; d) põhjustab tavaliselt toidukaupade hindade alanemise ja tööstuskaupade kallinemise. 14. Prognoositud inflatsioon on:
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm i nom m EAR = (1 + ) -1 m a) EAR= 1+0,13 1= 13% b) EAR= (1+0,13/2)2 1= 13,42% c) EAR = (1+0,13/52)52 -1= 13,86% d) EAR = (1+0,13/8760)8760= 13,88% e) EAR = 2,718280,13 1= 13,88 9. Leida reaalne intressimäär, kui nominaalne intressimäär on 15% ja aastane inflatsioonitempo on 17% r= ((1+0,15) / (1+0,17)) 1 = -1,7% 10. Soovite paigutada panka 10 000 krooni kolmeks aastaks. Intress on kõikjal pankades 10%. Pank A maksab intresse üks kord aastas, pank B maksab intresse iga kvartali järel ning pank C maksab intresse pideva juurdearvestusega. Kui palju te teeniksite erinevate paigutustega, millist varianti eelistaksite? A: FV = 10000 (1+0,1)3=13310 B: FV = 10000 (1+0,1/4)12=13448,8
aruandluse kirjeid ja näitajaid. 5 3. Analüüsi tulemuste üldistamine ja järelduste tegemine ning neist johtuvate otsuste formuleerimine edasiseks tegevuseks. Saadud näitajaid ei tohi võtta absloluutsetena, kuna need on olnud mõjutatud paljudest keskkonnateguritest. Üheks selliseks teguriks võib olla inflatsioon, kuna kiire inflatsioonitempo muudab eri perioodide aruanded praktiliselt võrreldamatuks. Ettevõtte peamise eesmärgi ehk kasumi edukal maksimeerimisel on möödapääsmatu omada ettevõttes põhjalikku majandusarvestuse süsteemi, mille puhul ettevõte tegevusega seotud andmeid pidevalt plaanipäraselt kogutakse, registreeritakse ja töödeldakse. Kogutud andmete põhjal paneb ettevõtte raamatupidamise üksus teatud perioodi kohta kokku finantsaruanded, milledeks on bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne
annaabi.ee 
