Populatsioonigeneetikast, aretusest ja selektsioonist Mida mõõdavad päritavuskoefitsient ja geneetilised korrelatsioonikordajad? päritavuskoefitsient - Koefitsient, mis iseloomustab tunnuse päritavust populatsioonis. valem h2=g2/2p näitab,mil määral erinevused isendite genotüüpides peegelduvad nende fenotüübi väärtuste erinevustes.varieerumine 0 ja 1 vahel. geneetiline korrelatsioonikordaja- nähtus, mille puhul ühe tunnuse muutusega kaasneb teise (korreleeruva) tunnuse muutus Mis asi on aretusväärtus? põllumajandusloomalt tema järglastele edasiantav geenide väärtus, mis avaldub järglaste keskmises toodangus tema eakaaslastega võrreldes Mis asi see aretusprogramm üleüldse on (mis punktid/küsimused püütakse aretusprogrammis ära määratleda)? Aretusprogramm on teatava tõu kohta koostatud dokument, millest selguvad aretuse eesmärk, aretusmeetodid, aretusedu saavutamise abinõud ja aretusprogrammi täitmiseks vajalik aretusloomade arv. Aretuspr...
Õiguse alused Õpik Õigusõpetus Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise ...
Minu kokkupuude sotsiaalhooldussüsteemiga Liis Viin Lapsehoidja I kursus Tartu Tervishoiu kõrgkool Lapsena leidsin end mitu korda situatsioonist, mil olin paljajalu lehmakoogi sisse astunud. Mänguhoos, joostes venna eest või liblika järel. Nii avastasin end ka sel varakevadel ,,liblikat" püüdmas koos paarikümne teise entusiastliku noorega, kellel oli sooviks osaleda projektis ,,Vanem Vend Vanem Õde" . Sel hetkel ei osanud ma aimata, et ühel hetkel ootab mind ees karjamaa - vasika ning ,,lehmakoogiga". Lennart Georg Meri on öelnud: ,, Olukord on sitt aga see on meie tuleviku väetis". Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga rop...
Milliste kitsamate teemadega tegelevad järgmised kasvatusteaduste harud. Too iga valdkonna kohta üks konkreetne näide. Kasvatusfilosoofia tegeleb kasvatuse kohta esitatud mõtete ja käsitluste selgitamisega. Rõhutab kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes. Argumenteerib. Seab kahtluse alla olemasoleva praktika ja vaateviisid, osutades neis kerkivatele probleemidele. Näide: Uuritakse ja selgitatakse lapsest lähtumist ja lapsekesksust lasteaias. Toob välja erinevad küljed lapsekesksuse kohta- esitab probleemid. Kasvatus ajalugu pakub vaatenurki mineviku mõistmiseks. Aitab mõista tänapäeva nähtuste ajaloolist kujunemist. Vastus probleemile leitakse sageli ajaloolise tausta uurimise kaudu. Näide: Vanem kasvatab enda last täpselt samamoodi nagu teda on kasvatatud, teeb samu vigu. Vigade tegemise põhjuseid tuleks otsida minevikust. Kasvatussotsioloogia uurib mikrotasandil väikeseid sotsiaalseid rühmi. Sel tasandil on uurimus su...
J. Hämäläinen ,,Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse" Milline on sotsiaalpedagoogika? pidevas arengus ei seostu konkreetselt objektiga tundlik ühiskonda mõjutavate voolude suhtes Püüe toimuvat aktiivselt mõjutada Tuleviku kujundamine, nii indiviidide, kollektiivi kui ühiskonna seisukohalt Kindel poliitiline kontekst Ühiskonnakriitiline iseloom Teooria määrab praktika Hädasolijate aitamine, tõrjutuse pidurdamine ja leevendamine, ühiskonda integreerumisele kaasaaitamine Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, ase...
Seminar 4 R.N. Coudenhove Kalergi ,,Totaalne Riik Totaalne inimene" Kas kõikvõimas riik või vaba inimene? 1. Inimene ja riik Peenar - Öeldakse, et peenar õitseb, lõhnab, närbub. Tegelikult teevad seda lilled, sest lilled elavad. Sama on riigi ja tema kodanikega. Hoone Riik on hoone, milles elavad riigikodanikud. See hoone on ehitatud korraldustest ja seadustest, traditsioonidest ja sümbolitest. Ta peab püsivalt seisma nind teda peab pidevalt korras hoidma, et ta oleks elamõiskõlblik nii kaasaegsetele kui ka tulevastele elanikele. Auto/Masin Kasulik ja ohtlik. Seni kuni inimene suudab seda valitseda, suurendab see võimu, vabadust ja julgeolekut. Niipea kui nimene kaotab juhtimisvõime, muutub masin vaenlaseks, purustab ja hävitab. Laev Laevana kannab riik oma elanikud eluohtudest läbi, kaitseb neid tormide ja mereröövlite eest. Riik sarnaneb laevale koos kapteni, meeskonna ning reisijatega. Sest...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
Bipolaarne häire ja kuritegevus Ehk uued tõendid bipolaarse häire ja kuritegevuse omavahelise seose kohta, mis põhinevad rahvastikupõhisel pikaajalisel uurimisel. Cornelia Bormann Sissejuhatus Kuigi bipolaarset häiret (varasemalt: maniakaal-depressiivne psühhoos) on korduvalt seostatud vaenuliku käitumisega, on selle seos kuritegevuse/ kriminaalse käitumisega siiani ebakindel. Seega viis Oxfordi ülikooli psühhiaatriaosakond koostöös Rootsis asuva Karolinska instituudiga läbi pikaajalise uurimistöö. See viidi läbi Rootsis elavate bipolaarse häirega inimeste seas. Uurimistöö aluseks kasutati Rootsi rahvastikuregistrit ning haiglate registreid, et leida uurimistöö läbiviimiseks vajalikud inimesed. See tähendab, inimesed, kellel on diagnoositud bipolaarne häire ning seda vähemalt kahel korral, et vältida valepositiivseid tulemusi. V...
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja miks on võimalik seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust. Sotsiaalpedagoogika ei seostu ühegi objektiga sedavõrd selgesti kui muud pedagoogikaga terminid, nagu koolipedagoogika jne. Sotsiaalpedagoogika enesemääratlus kujuneb ja areneb diskusiooni käigus. Selle erisugused tõlgendused on seotud erinevate inimese ja ühiskonna käsitlustega, moraaliteooriate ja teadusteoreetiliste suundmuste ja mõttevooluga. Sotsiaalpedagoogika on tihedas seoses ühiskonna eluga ehk areneb vastavalt ühiskonnas toimuvaga aga teda ei tohiks käsitleda reaktiivse seisukohavõtuna ühiskonnas vaid püüdena toimuvat muuta ehk parandada. Kogu pedagoogika on seotud tuleviku kujundamisega, otsides vaatenurki ja vahendeid indiv...
Arengu bioloogilised ja kultuurilised teooriad ONTOGENEES käistleb indiviidi käitumise arengut. FÜLOGENEES käistleb käitumise evolutsiooni. Geneetika ja arengu põhiplaan Keha koosneb rakkudest – ajurakkud, vererakud, lihasrakud, luurakud jne. Elu aga algab ühe rakuna – ema munaraku ja isa seemneraku ühinemisel tekib „sügoot“. Igal rakul on tuum, mille sees on niiditaolised struktuurid – kromosoomid. Viimased on tüüpiliselt paaris: äädikakärbsetel on neli paari, šimpansitel 24 paari ning inimesel 23 paari. Kromosoomid omakorda koosnevad geeniahelast. Geenid koosnevad omakorda DNA-st (desoksüribonukleiinhape), mis kujutab endast üksteise ümber põimunud kerulisi molekule, mis asetsevad kaksikheeliksina. Geenide kogumit nim. „genotüübiks“. Tänu geenidele toimub kasv ja areng ning vajalike materjalide totmine. Kogu kehaehitus põhineb geenipärilikkusele. Iga vanem annab oma järglasele ainult ühe poole geeni paarist. Kui need aga kokku ...
Sotsiaalsete oskuste areng Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledz Alushariduse pedagoogid I kursus 2014 Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas Eesmärgid: Soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks Oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks, vajadusel käitumist korrigeerivaks Teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks 2 Täiskasvanute roll Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad Alus isiksuse omadustele ja sotsiaalsetele oskustele, orientatsioonidele ja väärtustele, sotsiaalsete normide järgimisele Erinevad toetuseviisid, mida pakuvad vanemad oma lastele: Armastavate hooldajatena; rollimudelitena; õpetajatena; kogemuse pakkujatena; lapse enese...
Perekond läbi minu silmade Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks. Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkoo...
NORMAALJAOTUS Normaaljaotus on nii teoorias kui praktikas kõige sagedamini esinev jaotus. See jaotus eeldab, et nähtusel on mingi keskmine tase, mille ümbruses varieerub suurem osa väärtustest. Suuri kõrvalekaldeid esineb harva ja need toimuvad võrdvõimalikult mõlemale poole. Normaal- jaotus on määratud ja täielikult kirjeldatav kahe parameetriga keskväärtuse ja standardhälbe ehk dispersiooniga. Normaalajotust kujutav graafik on kellukese kujuline ja sümmeetriline keskväärtuse suhtes. Jaotust nimetatakse ka Gaussi-Laplaci kõveraks. Joonis 1. Normaaljaotus tekib siis, kui tunnuse väärtust mõjutavad väga paljud juhuslikud tegurid ja neist igaühe mõju on väga väike. Normaaljaotus on teoreetiline abstraktsioon. Eluslooduses ei ole ükski asi täpselt normaaljaotusega, kuid paljud tunnused on looduses normaaljaotusele väga lähedase jaotusega. Joonis 1. Normaaljaotuse graafik Normaaljaotusega tunnuse väärtuste ulatust saab iseloomusta...
Eesti riik on noorte kätes Eesti riik on võrreldes teiste maailma riikidega territooriumilt pisike ning kuulub vanuselt pigem nooremate hulka. Läbi ajaloo oleme olnud mitme võõrvõimu all ning meie iseloomise ning -otsustamise aeg on olnud üürike. Eesti riik ning selle tulevik sõltub eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poli...
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
Tervise kontseptsioonid ja intrapersonaalsete muutuste teooriad psühholoogia perspektiividest lähtuvalt Tervis ja heaolu aines Referaat Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Tervise psühholoogiline tähendus.............................................................................................7 Tervise kontseprtsioonid psühholoogilisest aspektist lähtuvaslt..............................................8 Psühholoogiline lähenemine...................................................................................................10 Psühholoogilised mõjurid mikrotasandil..........................................................................10 Enesetõhusus.....................................................................................................................1...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja vi...
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse ...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
Mängiv inimene „Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib.“ (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asenda...
,,Mängu puhul on meil tegu igaühele otsekohe äratuntava, absoluutselt primaarse elukategooriaga, totaalsusega, kui üldse miski seda nime väärib." (J. Huizinga) Kui räägitakse mängust, arvame kõik teadvat selle tähendust. Mäng võib matkida tegelikkust, panna proovile mängijate kehalisi ja vaimseid võimeid. Mänguks saame nimetada ka rituaalseid toiminguid, kauneid kunste ja sporti, mis sisaldavad arendavaid, kasvatuslikke, sotsiaalseid ja harivaid aspekte ning võistluslikku momenti. Järelikult on mäng mõttekas tegevus ja igal mängul on mingi tähendus. Mängima õppimine on lapse arenemiseks hädavajalik. Arenedes liigub ta üha kergemalt mängult raskemale, kuni jõuab täiskasvanute päris-mängudesse, mille reeglid ja nõuded on palju keerukamad. Inimene mängib kogu elu ja üks mängu vorme on kindlasti õppimine. Siinkohal tekkiski mõte, et kõnekäänu elukestvast õppest võiks asendada: inimene mängib kogu elu, sureb aga ikka rumalana. Kui sageli...
I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes. Kinnitati uued territooriumid ja jagati maad (uued riigid: Holland, Sveits, Milano jne.) Kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel Tekkisid väikesed riigid. Kiriku mõju vähenes. Vürstiriikide süsteem. Suveräänsuse konseptsioon (J. Bodin 1577). EUROOPA JÕUDU...
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Kodanikuühiskonnas käitub enamik inimesi vabade inimestena, mitte orjadena. Vaba inimene tunnetab oma vabadust selle kaudu, et teeb asju, mida ta ei pea. On palju neid, kes teevad leivatööd orjakombel, tööd vihates. On aga palju neid, kes leiavad paratamatus töös palju huvitavat, mingi väljakutse, mingi enesearendamise viisi. Nad jäävad ellu kõigis oludes. Kodanik algatab, kodanik teeb, kodanik tunneb oma õigusi, kodanik vastutab. Inimühiskonna põhiolemus on olnud lävi aegade üsna ühesugune. Inimkonnas eksisteerib riigivõib, kehtivad seadused, toimib majandus, järgitakse kindlaid väärtusi ja traditsioone. Kõikide maade rahvuslikku saab iseloomustada teatavate tunnuste alusel: · Elukoht · Rahvus · Sissetulek · Elukutse · Vanuse järgi Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. See on süsteem. Ühiskonnas on olulisel kohal majandus. Majandussek...
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna... Armastuse väljendamine: Võrdsusprintsiip perekonnas, s.h jagamiseprintsiip (asjad, aeg – lapsi ei aeta isa filmi pärast teleka eest minema, igaüks sa...
TALLINNA ÜLIKOOL ALFRED ADLERI SÜNNIJÄRJEKORRA TEOORIA Referaat aines ,, Arengupsühholoogia" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arengupsühholoogia on üks psühholoogia harudest, mis uurib inimese arengut alatest viljastumisest ning lõppedes inimese surmaga. Arengupsühholoogia otsib üldistades vastust küsimusele mis on see jõud, mis paneb inimese arenema? Alfred Alder oli arengupsühholoogiat uuriv teoreetik ning individuaalpsühholoogia koolkonna rajaja. Tema õpetajaks oli tuntud psühhiaater Sigmund Freud. Adler oli üks esimesi, kes hakkas tähelepanu pöörama lapse sünnijärjekorra ja tema isiksuse vahelistele seostele. Tänapäeval on tavaline, et esmasündinut ,,poputatakse" rohkem, ta saab palju rohkem tähelepanu ning tema peal teevad värskelt vanemateks saanud inimesed paratamatult ...
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
Suhtlemismängud Eric Berne Kui inimkutega pikemal aja perioodil ei tegelda, kipub nende arengus pikapeale ilmnema pöördumatu tagasilangus ja nad kalduvad lõpuks ka haigustele alla jääma (Spitz). - Sensoorne deprivatsioon - ilmaolek all kannatavate täiskasvanute puhul. - Stiimulinälg - toidunäljaga kõrvutatav mitmeski mõttes lisaks bioloogilisele ka psühholoogiliselt ja sotsiaalselt. Indiviid õpib toime tulema hoolitsuse peenemate, isegi sümboolsete vormidega kuni selleni, et ka tunnustavast noogutusest piisab, kuigi algne igatsus füüsilise kontakti järele ei pruugi sellest leevendust saada. Kompromissiprotsessi terminid: 1) Sublimatsioon. 2) Imikuea stiimulinälja osaline muudumine millekski. 3) Tunnustusenälg. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks. - Sotsiaalne hia...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid Terve mõistus Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. Uskumused Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav. Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel. Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Teaduse eesmärk on luua põh...
PROBLEEMNE KÄITUMINE Ei tohiks nimetada last probleemseks, vaid tuleb märgistada käitumist. Probleemne käitumine on käitumine, mis häirib õppeprotsessi, takistab õpilase võiklassigruppi normaalset tegevust ja selletagajärjel ei tööta õpilane ega klass efektiivselt. 5%-6% - riskirühma kuuluvad, kellel probleemid suurenevad. Kellel on probleemid laste eas, neist on pooltel probleemid noorukieas ja neist pooltel täiskasvanuaes. Üldiselt probleemse käitumisega õpilaste numbrid ei ütle midagi. Selgitada täpselt välja probleemse käitumisega õpilasi javaadata, kas probleemid arenevad edasi, on raske. * Kõige rohkem poisse, puberteedi eas. Varajased kuritegevust käitumist ennustavad faktorid. · variatiivsus · sagedus · mitmesugune ümbrus · varajane algus (nt maimik) Probleemse käitumise liigitamine sotsiaalse teo raskusaste järgi 1. Antidistsiplinaarne käitumine. (nt tunni segamine, vanematele mitteallumine) 2....
1. Karüotüüp liigispetsiifiline kromosoomistik 2. Sügoot viljastatud munarakk 3. Lookus koht kromosoomis, mis määrab liigispetsiifilise tunnuse 4. Geneetiline aheldus geneetiliste markerite seostatus pärandumisel, mis piirab nende vaba kombineerumist e. sõltumatut lahknemist. (st. nad päranduvad valdavalt vanematele omastes alleelsetes kombinatsioonides). 5. Haplotüüp genoomis lähestikku paiknevad ja aheldunud alleelid; alleelide kogum, mis pärandub ühekorraga. 6. Penetrantsus millisel hulgal isenditest geen või alleel avaldub kõigi alleelikandjate hulgast (penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest....
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10. Kui on dihübriidne ristamine, siis vanem on neljatähelise genotüübi kombinatsiooniga. Gameedid kanna tabelisse, on lihtsam järglaste genotüüpe kirjutada. 11. Inimeste ülesannete puhul vanemad I ( põlvkond), lapsed II, lapselapsed III ...
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond BLA BLA ÕPILASTE SOTSIAALSE ARENGU JA SOTSIALISEERUMISE MÕISTED. PEREKONNA MÕJU ÕPILASTE SOTSIAALSELE ARENGULE Referaat Juhendaja BLA BLA Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on lahti seletada mõned tähtsamad mõisted seoses õpilaste sotsiaalse arenguga ning selgitada nende olulisust. Lisaks tutvustatakse selles töös erinevaid kasvatusstiile ja nende põimumisi. Referaadis püütakse anda vastused küsimustele, nagu mis on perekondlik kasvatusstiil, kuidas kujunevad soorollid, mis vahe on autoritaarsel ja autoriteetsel kasvatustiilil ning millist mõju avaldavad tüüpilised äärmuslikud kasvatustiilid lapse isiksusele. Tö...
ANTSLA GÜMNAASIUM 12.B klass Kristy Aidla Honoré de Balzac ,,ISA GORIOT" Referaat Juhendaja:Iri Reile ANTSLA 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 KIRJANIKU LAPSEPÕLV JA NOORUSAASTAD.................................................................4 BALZAC'I LOOMING.............................................................................................................. 5 KIRJANIKU LÕPUAASTAD....................................................................................................7 REALISM..................................................................................
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4. Kes olid Põhja-Indiasse tunginud rändrahvad, kust nad tulid ja millal? Umbes 1500 aastat eKr tungisid Iraanist mitme lainena Põhja-Indiasse nomaadlikud aarialased ehk aarjalased (sanskriti keeles tähendab arja resp. arya "isandat", hiljem "õilis"...
HVUS.06.002. Maailma usundid Kordamisküsimused eksamiks 1. Defineerige, mis on religioon? religioon (ld religio `sidumine; hoolimine') Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uural...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
annaabi.ee 
