Perekond läbi minu silmade (0)

Perekond läbi minu silmade
Mida tähendab inimesele perekond? Kas see tõesti sisaldab endas ainult isa karmi kätt ja ema hella südant, mida lastel on üleskasvamiseks vaja? Ma arvan, et perekonnad on väga erinevad ning seega ka nendega kaasnevad väärtused ei ole kunagi ühesugused. Minu arvates on just isa see leebem pool perekonnast. Seega ei saa kuidagi väita, et perekond kõigile päris ühte ja sama tähendaks.
Perekonda hoiavad koos traditsioonid. Ka meie perel on olemas kindlad kombed, mida oleme järginud ja milleta oma argielu ette ei kujutakski. Isegi kõige tavalisemad asjad mängivad pereelus suurt rolli. Näiteks nagu hommikusöögid ja õhtusöögid – aeg, mil reeglina kogu perekond on koos ühe laua taga ja saavad päevasündmustest rääkida. Kahjuks enam seda nii tihti ei juhtu, kuna elan ühiselamus, aga nädalavahetustel saab pere korra söömiseks ettenähtud ajal ikka kokku. Samuti võib traditsiooniks pidada pannkookide tegemist, milleta ma oma pühapäevahommikuid enam ette ei kujutakski. Kindlasti saab ka väga lihtsaid asju pidada perekonna kooshoidjateks ehk traditsioonideks nagu sünnipäevade pidamine ja eelkõige erinevad perekondlikud üritused. Ilma traditsioonideta ei oleks perekond minu jaoks hetkel selline, milliseks ma olen harjunud teda pidama .
Samuti perekonnaliikmeks olemine tähendab tegelikult kompromisside tegemist. Inimesed lihtsalt ei teadvusta seda endale. Siit võin ma tuua näite iseendast: kuna vend on minuga enam-vähem ühevanune, siis me mängisime väiksena tihti koos. Sageli oli aga nii, et mina pidin ennem temaga autodega mängima, kui tema oli üldse nõus minuga nukudega mängima. Seega õppisin ma juba väiksest peale kompromisse tegema ilma enda teadmata, mis tuli ja tuleb mulle hilisemas elus kindlasti kasuks.
Perekonnaga kaasnevad ka erinevad tutvused . Näiteks minu venna sõbrad on ka minu tuttavad. Samuti, kui mina mõne sõbrannaga olen väiksena tülli läinud, siis ma olen alati võitnud venna poolehoiu. Kui oleme olnud venna sõpradega ühes seltskonnas, siis ta on alati minu jaoks olemas olnud ning minu huvide eest seisnud, teades, et ta on mu vanem vend ning peab mu eest vastutama ja mulle eeskujuks olema. Seega võib järeldada, kui inimesel on perekond, siis ta ei ole kunagi üksi, vaid tal on alati olemas keegi, kellele loota .
Samuti võib juurelda selle üle, kui vanemad on lahku läinud nagu minu perekonnas, kas perekond on siis veel perekond. Kas seda saab enam võtta nagu tervikut? Ma arvan, et kindlasti saab. Lihtsalt ei harjuta enam nägema ema ja isa koos, vaid kui eraldi inimesi. Samuti võib sel puhul tekkida küsimus: mida teevad üksikvanematega perekondade lapsed? Perekond jääb ikka pereks , ollakse siis ainult kahekesi või on tegemist hoopis suure perega .
Kindlasti perekonna üheks funktsiooniks võib pidada seda, et harjuksid suhtlema nii naissoost kui ka meessoost isikutega. Meis kõigis on ju olemas need naiselikud ja mehelikud pooled, olenemata, mis soost isikuga tegemist on. Olen tähele pannud, et poistel, kellel on üksikvanemaks ainult ema, on loomu poolest natuke naiselikumad ning tüdrukute puhul vastupidi – seetõttu on oluline, et peres oleksid laste jaoks olemas nii ema kui ka isa.
Tuginesed eelnevale tekstile , siis lisaks sellele, et perekond tähendab kooselu lähisugulastega, kujundab ta ka minu vaadet elule ning osaleb minu kui indiviidi „kujundamises“. Paljud harjumused, kombed ning eluvaated on just tulnud perekonnalt. Igapäevaselt me ei mõtle enamasti sellele, mis tähendus perekonnal meile on. Tegelikult mängib pere minu ja ma usun ka, et kõigi teiste eludes suurt rolli.
Anna Marie Reimann
12C