keskkonnakaitses Hinnang-annab teavet keskkonna käesoleva momendi seisundi kohta. Prognoos-püüab ette ennustada, mis toimub keskkonnaga lähitulevikus Ökoloogiline ekspertiis-spetsialistide uurimustöö tulemusena antav hinnang selle kohta, milline võib olla kavandavate muutuste mõju keskkonnale Keskkonnakaitse lepingud ja seadused Leping või eesmärk Eesti ühinemise konventsioon aasta 1.Merekaitse Merekaitse üldleping Lõpetada jäätmete 1992 üldleping tahtlik merre suunamine ÜRO Pidurdada 1994 kliimamuutuste kasvuhoonegaasida konventsioon tootmist ja metsade hävimist Vabatahtlike keskkonnakaitsjate organisatsioonid maailmas ja Eestis
1. Too diagrammi põhjal välja kolm muutust, mis on aset leidnud maailma kalapüügis 20.saj II poolel Kalapüük on suurenenud. Kalapüük siseveekogudest on suurenenud märgatavalt. Kalapüük pidurdus 1970 a. tänu merekaitse üldlepingule. 2. Kaardil on kujutatud maailmamere tähtsamad püügipiirkonnad. Põhjendage, miks need Piirkonnad on kalarikkad. Rannikualadel on rohkem kalu. Planktonit on kaladele toiduks piisavalt. Külmad hoovused. 3. Nimetage kaks tähtsamat püügipiirkonda. Põhjameri Beringi meri 4. Milliseid abinõusid rakendatakse kalavarude kaitseks ? Piiratakse püügi koguseid- kvoodid. Maksustatakse püügilaevu. Makstakse preemiat püügist loobumisel.
veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist -HELCOM- tegeleb veekaitse küsimustega -Gdanski konventsioonLoodi 1970. eesmärk- kalapüügi ja eluressurside säilitamiseks Läänemeres -Ramsari rahvusvaheline konventsioon eesmärk kaitsta märgalasid ja veelinde
Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus.
loomaliikide ning ka nende elupaikade kaitsmiseks. ( Matsalu, Nigul, Endla, Alam-Pedja ) . Eesti loodus on kogu rahva ühisvara ja sellest on õigus osa saada meil kõigil, samuti on meie kohus see hoida kauni ja puhtana. Õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega nimetatakse igamehe õiguseks. Keskkonnakaitse on inimese ja looduse vaheliste suhete reguleerimine. Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Läänemere kaitse. 1992 Merekaitse üldleping. Lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 1992 Ohustatud taime ja loomaliikide rahvusvaheliste kaubastamist puudutav konventsioon. Lõpetada ohustatud taime ja loomaliikide kaubitsemine ja korraldada rahvusvaheline järelvalve . 1993 ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioon. Maailma ja eri troopiliste vihmametsade liigirikkuse kaitse. 1994 ÜRO kllimamuutuste konventsiion. Pidurada kasvuhoonegaaside tootmist ja metsade hävimist . 1994 Maailma looduse fond( wwf) 1961
Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt. Looduskaitsealad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla, Alam Pedja jt. Programmiala Lääne Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Keskonnakaitse Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus: 1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping. Eesmärk on lõpetada jäätmete tahtlik merre suunamine. 3. Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta. Eesmärk keelustada ohtlike jäätmete väljavedu teistesse riikidesse. 4. Üldleping Euroopa alguspärase looduse ja elupaikade kaitse kohta. Eesmärk on kaitsta euroopa loomastikku ja taimestikku ning nende elupaiku. 5. Kokkulepe kalapüügi ja elustiku kaitse kohta Läänemeres ja Taani väinades. Eesmärk on korraldada kalapüügijagude jagamine riikide vahel. 6
Maailmamere reostumine (maavarade kaevandamine ookeanist, meretransport, tööstuse (ja ka põllumajanduse) reostus juhitakse jõgedesse/merre) vähendab samuti kalavarusid. Maalimamere kalavarude kaitseks on loodud erinevad piirmäärad, püügipäevade piiramine, kalastusvahendite maksustamine (nt. ÜRO mereõiguste konventsioon, jõustus 1994.a.). Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) piirab teatud kalade väljapüügimahtu. 1970. aastal kehtestati merekaitse üldleping, mille eesmärk on rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainete vähendamine. 6. Selgita, kuidas hinnatakse ja mõõdetakse riikide metsavarusid. Mõõtmis- või Mõõtühik Eelised või puudused Näitaja Eestis hindamisviis Metsamaa pindala ha/km2 lihtne mõõta, aga ei anna infot 2.26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e
kõrbelised jõud.neil ei järku vett kuni suudmeni.Eeri järve ääres 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p *tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse. *põllumajandus reostus jõuab jõgede kaudu maailmamerre. *intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega. *kliima soojenemine. *meresügavustesse maetud mürkained. 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. *1970-merekaitse üldleping. *1974-läänemere konvenstioon HELCOM-reostuse vähendamine. *1975-ramsari konventsioon-kaitsta märgalasid, eelkõige veelinde. *1970-Gdanski konventsioon- kalapüügi kvootide jaotus. !!13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. USA lääneosa,läänemeri,jaapani meri.paras-ja lähispolaarvööde, külmad hoovused 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. India ooken ja ameerika keskosa.Soojad hoovused,süvaookean !!14
Põhiliselt kasutatakse mehaanilist, bioloogilist ja keemilist puhastust. *Mehaanilise puhastamisega eraldatakse reoveest ujuv praht ja tahked osakesed, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. * Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Orgaaniline aine oksüdeerub vees lahustunud hapniku abil. *Keemilisel puhastamisel kasutatakse kemikaale. Kõige rohkem kasutatakse klooriühendeid ja osooni. *1970. sõlmiti merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine. * HELCOM tegeleb Läänemere ning tema vesikonna veekaitse küsimustega. *Gdanski konventsiooni alusel on tegeldud kalapüügikvootide jaotamisega Läänemerel. *Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja eelkõige veelinde.
Juunis 1994 suunati mereväkke esimesed 15 ajateenijat, kes olid mereväelise ettevalmistuse saanud Piirivalvekoolis. 31. augusti õhtul 1994 lahkusid Vene sõjaväelased Miinisadamast ja Eesti merevägi võttis sadama täielikult üle. Taasiseseisvunud Eesti esimene Mereväe ülem aastatel 1994-1998 oli mereväekapten Roland Leit. 1998. aastal moodustati Eesti, Läti ja Leedu ühine miinilaevade eskaader BALTRON. Eskaader täidab ülesannet kasvatada koostöövõimet nii merekaitse kui turvalisuse eesmärgil. Kasutatud kirjandus Wikipedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_merev%C3%A4gi Eesti Kaitseväe koduleht- http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/merevagi
8. Raskemetallide sattumine keskkonda ja mõju: satuvad kütuste põletamisel ja transpordil, väetiste tootmisel ja väetamisel, jäätmete ümbertöötlemisel ja põletamisel; väikestes kogustes vajalikud (ainevahetuses), enamik aga kahjulikud, kahjustades kesknärvisüsteemi, maksa, neeru, nahka, luid ja hambaid. 9.Seadused 9.1 Agenda 21 - säästlik majandamine 21.sajandil, säästva arengu programm, kõikide riikide tegevuskavade koostamise aluseks. 9.2 Londoni 92.aasta leping - merekaitse üldleping - keelustab jäätmete merre uputamise 9.3 Helsingi 92.aasta leping - Läänemere kaitse leping HELCON 9.4 KYOTO protokoll - Kliimamuutuste konventsioon 9.5 Rio de Janeiro leping- Keskkonna - ja Arengu konverents, 5 dokumenti 9.6 Ramsari konvetsioon- Märgalade kaitseks (Matsalu rp, Nigula lka, Soomaa rp) 9.7 Washingtoni konvetsioon e CITES- Kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime- ja loomaliike ning reguleerib nende sisse -ja väljavedu. 9
tahked osakesed, naftasaadused või muud õliproduktid, mis kerkivad puhastis pinnale või settivad põhja. 2) Bioloogiline puhastamine: mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet 3) Keemiliselt puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. 4) Looduslähedased puhastusvõtted-biotiigid, puhastuslodud ja pinnasfiltrid, ka looduslikud märgalad, nagu lammid ja taimestikurikkad lodud. Merekonventsioonid ja kokkulepped: 1970-merekaitse üldleping, merekk reostamise vähendamine nii rannikult kui laevadelt merre lastavate reoainetega; 1974- konventsioon, rahvusvaheline koostöö Läänemere kaitseks reostuse eest, selle elluviimiseks loodi töökomisjon HELCOM. ; 1970- Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitmises Läänemeres ; Ramsari rahvusvah. Tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärgiks on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veelinde.
aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool Huang He – mussoonvihmad suvel,tasandikuline ala, veevool aeglane Jenissei – Ülemjooksul sulab jää varem ja alamjooks on jääs ja tekib vee kuhjumine 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. 10.Mis ohustab maailmamerd? 5p reostus 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1970.a merekaitse üldleping eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega 1974.a Läänemere konventsioon Ramsari (1971.a.) rahvusvahelisse tähtsusega märgalade konventsioon(Matsalu alates 1975) 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. Rannikumeri-soe, toitainete rikas külmade hoovuste piirkond- hapnikurikas vesi jõgede suudmed- hulgaliselt toitaineid 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p.
põllumajandusreostus jõgede kaudu, tööstuse ja olme reoveed lähevad merre/jõgedesse 11.Missuguseid kaitseabinõusid on vastu võetud maailmamere kaitseks? 5p. Püügikvoodid Kahepõhjalised tankerid Kokkulepped reostumise vähendamiseks rannikul –puhastusseadmed Mürkainete paigutamine maailmamere põhja keelatud 12.Nimetage kolm kokkulepet, mis on sõlmitud maailmamere kaitseks. 3p. 1. 1970.a merekaitse üldleping 2. 1974.a Läänemere konventsioon 3. 1971.a Ramsari konventsioon 13.Missugused maailmamere piirkonnad: 1) on kalarikkamad ning põhjused 3+2p. 2) on kalavaesemad ning põhjused 2+2p. Rikkamad piirkonnad: Atlandi ookeani loodeosas –soe Golfi hoovis ja külm Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid
Tänapäeval kasutatakse põhiliselt selliseid puhastusviise: Mehhaaniline reoveest eraldatakse ujuv praht ja kõik muu mis kerkib puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogiline mikroorganismid lagundavad reovees olevat orgaanilist ainet. Keemiline reoaine eemaldamiseks kasut keemiat Väikese hulga reovee puhastamiseks saab kasutada lääduslähedasi puhastusvõtteid (biotiigid, puhastuslodud, pinnasfiltreid. Merekonventsioon ja kokkulepped. 1970 Merekaitse üldleping- eesmärgiks merekeskkonna reostamise vähendamine. 1974 Konventsioon, mille eesmärgiks seati Läänemere kaitsmine reostamise eest. Loodi töökomisjon HELCOM. Eesti liitus 1992. 1970 Gdanski konventsioon kalapüügist ja eluressursside säilitamisest Läänemeres. Tegeldakse kalapüügi kvootide jaotamisega. Ramsari rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsiooni eesmärk on kaitsta märgalasid ja selle kaudu eelkõige veeline.
Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine MAAILMAMERE KAITSE · 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega · 1974.a Läänemere konventsioon · Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975) JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAD TEGURID · Äravoolu mõjutavad Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus)
uskunud, et Hitler alustab sõda NL vastu enne sõja lõppemist SB-ga. Lisaks olid Stalini armeed rünnaku- mitte kaitsepositsioonidel, mistõttu oli sakslastel kerge nad sisse piirata => venelased hakkasid ennast ise vangi andma. Ebaõnn tabas ka NL mereväge, kus suurem osa allveelaevu hävitasid sakslased, osa hävitasid venelased ise ning mille ristlejad sattusid miinide otsa; ka olid lõpuni välja ehitamata NL merejõudude baasid => kõige selle tulemuseks oli merekaitse kiire kokkuvarisemine. · Saksa armeel oli NL aladel edasi liikudes 3 rünnakusuunda: nord (Leningradi vallutamine+Balti riigid); mitte (Moskva vallutamine); sud (üle Kiievi Stalingradi vallutamine). Mõlemad pooled olid valmistunud rünnakuks, seega eelise sai see, kes ründas esimesena (ehk Sks). 1941 aastal liikusid saksa väed edasi Ida suunas keskmiselt 25...35 km päevas, kirde suunas 25...30 km päevas, kagu suunas 16...20 km päevas
fossiilkütuse - maagaasi - tarbimist ja sellega ka CO2 emissiooni. 15 Kasutatud kirjandus http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2447/ http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2409/ http://www.fimr.fi/et/tietoa/artikkelit/ihminen/et_EE/2507/ http://www.elfond.ee/teemad/meri/naftareostus http://www.elfond.ee/teemad/meri/merekaitse/laevade_heitvesi http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Euroopa_gaasijuhe 16
kaitsevõimet ja vähendada kokkupuudet viirushaigega. _____________________ Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta looduskeskkonda inimtegevuse kahjulike mõjude eest. Selleks tulevad otsustajad inimesed kokku ja arutlevad aktuaalseid teemasid ja võtavad vastu otsuseid, millega käsitletakse erinevaid keskkonnaprobleeme. Neid rahvusvahelisi leppeid nimetatakse konvensioonideks. Nt. Läänemere keskkonnakaitse konvensioon (Helsingi konvensioon), Merekaitse üldleping (Londoni dumpileping), Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta (Baseli konvensioon). ______________________________________________________________________ _____ 6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb: Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole
............................................................................. 10 2.3. Merekaitsealade valik sõltuvalt ühendatusest ja elupaiga omadustest .......................... 11 3. Kaitsealad Läänemeres ......................................................................................................... 14 3.1. Läänemere lühiiseloomustus ......................................................................................... 14 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres ........................................................................... 16 3.2.1. Väärtuslikud merepõhja elupaigad Läänemeres ..................................................... 18 3.2.2. HELCOM ................................................................................................................ 20 3.3. Merekaitsealad Läänemeres .......................................................................................... 21
merekeskkonna büroo spetsialist Heidi Käär. Kohtumise eesmärgiks on tutvuda seni tehtud töödega eutrofeerumise, merenduse, ohtlike ainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse peatükkide koostamisel ning arutada, kas või kuidas oleks neid veel vaja muuta. Läänemere keskkonnakaitse tegevuskava on plaanis kinnitada ministrite tasandil käesoleva aasta novembris Poolas. HELCOM-i kohtumine lõpes mitmete uute meetmete vastuvõtmisega merekaitse edendamiseks, mida osalisriigid peavad seejärel siseriiklikul tasandil rakendama. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Euroopa Liidu, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa ühises koostöös. 2005. aasta suvel otsustasid HELCOM-i liikmesriigid ja Euroopa Liit välja töötada uuendusliku Läänemere tegevuskava, mis sisaldaks
Bioloogiline bakterite abil org ainete lagundamine. Keemiline O3, Ca(ClO)2 Euroopa Liidu 5 ülimat jäätmekäitluspõhimõtet: jäätmemajanduse hierarhia järgimine, tervikliku ja püsiva jäätmekäitlussüsteemi hoidmine, parima võimaliku tehnika rakendamine liigsete kulutusteta, tootja vastutus toote kui terviku eest kogu toote elutsükli jooksul. Agenda21 ülemaailmne XXI sajandi säästva arengu programm, mis on kõigi riikide tegevuskavade koostamise aluseks. Merekaitse üldleping (Londoni 1992) keelusta jäätmete tahtliku merre suunamise. Helsingi konventsioon Läänemere, aga ka teiste rahvusvaheliste siseveekogude ja meretransporditeede kasutus ja kaitse. Kyoto protokoll - rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. Rio de Janeiro lepingud: Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust. Agenda21. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon.
kinnitati keisri poolt uus mobilisatsiooniplaan. 6. armee 4 asreemkorpusest Kaardiväekorpus Peterburis ja Peterburi lähenduses, nendele pani Peterburi kaitse. Ve sõjavägede hulk Eestis sellega seoses suurenes. Üks jalaväepolt mahutati Tartusse, teine Narva, 3 Tlnasse. Selline vägede paigutus võissõja puhkedes pisut kaitset pakkuda. Kardeti Sa laevastikku. Ve-Ja sõjaga seosesei olnud aga Ve laevaslik valmist. Pärast seda Balti sõjalaevastik Ve-l praktiliselt puudus. Kogu Peterburi merekaitse pärines Peeter I aegadest Kroonlinna merekindlus. Ilmasõja eel oli sõjatehika palju arenenud. I lahenduseks oli Kroonlinna merekindluse edasiliigutamine mere suunas. Karsnaja Gorka. Soome lahe idasopp näis nüüd olevat kinldustatud. 1911 otsustatigi hakata rajama imperaator Peeter Suure merekidlust Tallinna ja Porkkala vahele. Naissaar läks täielikult sõjaväe kasutusse. , jne. ... Kindluse komandandil oli otsustav sõna. Kindluse keskuseks koujuneb Tln.
annaabi.ee 
