tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale. 60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a
häving). Kuulsaim pommirünnak Dresdenile, kui hukkus 35 000-50 000 in. · Okupeeritud maades pandi ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest (võõra võimuga koostööd tegevatest in). Sellist käitumist põhjendati vajadusega kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista => tegelikult aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Peale sõda mõisteti kollaborante hukka, vahistati, nende üle mõisteti kohut. Vastupanuliikumised: · Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda (sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine ja levitamine), streik, sabotaaz, diversioon, okupantide ja nende käsilaste hävitamine, luureandmete kogumine liitlasvägede jaoks ja partisanisõda (osalesid ka koonduslaagreist põgenenud). · Esimesed relvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude
● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastupanuliikumised enne XX sajandit 19. sajandi esimeses pooles olid vastupanuliikumised üksikud ja organiseerimata - suruti kiiresti maha Kuid need olid üksikud ja organiseerimata, suruti kiiresti maha 1857 suurem ülestõus - hindud sõjaväes vallutavad Delhi Poole aastaga on võim tagasi brittidel, kuid.. Võim läheb üle Briti valitsusele: Viceroy - briti asevalitseja Indias Usuline tolerantsus ja rohkem õigusi hindudel riigi ametnikkonnas
41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima. Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda Uus üldmobilisatsioon Saksamaa poolt Ohvrite arv Narva lahingus umbes 1400 inimest. Lahingud Sinimägedes Soome Tartu vallutamine augustis Uluots nimetab ametisse Tiefi, kes proovib iseseisvust taastada Pika Hermanni torni tõmmati sinimustvalge lipp. Katse ebaõnnestus Eesti jäi NSV Liidu kätte ligi viiekümneks aastaks.
Kommunism aitas säilitada korda ning kehtestada nõuded. See ühendas sealseid inimesi ning kõigil olid käitumiseks kindlad reeglid. Riiki suudeti kontrollida ning seal toimuv oli samuti kontrolli all. Teiseks kokkuhoidvaks jõuks oli rikkalik loodusvarade omamine. See andis nende majandusele rikkuse ning tegi nende riigi vajalikuks ja oluliseks. Lagunemisele aitasid kaasa paljud asjaolud.Üks neist oli sotsialismileeri lagunemine. Toimusid suured vastupanuliikumised Poolas ja Tsehhis. Poola majanduse kokku varisemine. See kõik avaldas ühtlasi mõju NSV Liidule, mida koos hoida oli üsnagi raske . Lagunemises süüdistatakse enamjaolt Mihhail Gorbatsovi, kes viis NSV Liidu lagunemise lõpuni. Kuid tema polnud ainus süüdlane, süüdi olid ka eelnevad riigpead, kelle valitsuse ajal oli riigi olukord halvenenud.Mõju avaldas sellele loomulikult ka Külm sõda. Gorbatsov üritas oma võimu ajal NSV Liitu koos hoida
asus sõtta Iraagiga, et vabastada neid diktaatorliku valitseja võimu alt aga see, mida nad tegelikult sealt soovivad, on naftaressursid. Sellest võib välja tuua seose, et põhjuseid varjatakse poliitika abil, et näida maailma ees heasoovlikuna ning mitte tõmmata enda peale üldist hukkamõistu. Vaatame näiteks mõningaid riike Aafrikas, kus inimesed surevad sõja tõttu iga päev. Sealsed võitlused tekivad korruptiivsete valitsuste mõjul, tänu millele on sündinud vastupanuliikumised, mis üritavad võimu kukutada. Nendesse riikidesse aga ei saada iseseisvad riigid oma vägesid appi. Miks? Seal puuduvad neile kasulikud ressursid: teemandid, kuld ja elevandiluu on kõik juba otsas, seega milleks kulutada miljoneid ja kaotada inimelusid, kui pole midagi vastu saada. Ainsad abistajad on Ühendatud Rahvaste Organisatsioon ja vabatahtlikud. Nende näidete põhjal väidan, et riigid lähevad sõtta ainult majandusliku põhjuse alusel
sõjajärgne maailmakorraldus Murrang sõjas ● 1942. aasta hakkas sõjaline ülekaal kalduma liitlaste poolele ● USA-Briti ühisjõud alistasid Põhja-Aafrikas Saksa-Itaalia väed ● Staligradi lahing https://www.youtube.com/watch?v=tz4VD7m8X7 4&feature=youtu.be ● Leningradi blokaad II maailmasõja lõpuaastad Enne täielikku lõppu ● Liitlaste pealetung ● Teine rinne ● Vastupanuliikumised okupeeritud aladel Saksamaa purustamine ● 1945. aasta Jalta konverent ● Stalin, Churchill, Roosevelt ● ÜRO ● 1945. alguses alustati Saksamaa täielikku hävitamist ● 7.-8. mail 1945. aastal kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimuste kapitulieerumise aktidele ● Hitleri surm ● Potsdami konverents 1945 Jaapani purustamine ● Kamikazed ● Hiroshima ja Nagasaki tuumapommid
natsionalismis, säilitades oma vääras positsiooni kolhoosipoliitikas ja Polnud äärmuslik muus venestaja Arvestas Eesti eripäradega Vastupanuvormid: 1940. Metsavendlus relvaga võitlus NSV võimu vastu 1950. Põrandaalused noorterühmad 1970. Avalikud vastupanuliikumised Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale: Talude likvideerimine, kolhooside loomine, tööstuse industrialiseerimine, erasektori likvideerimine, käsu- ehk plaanimajanduse kehtestamine, võõrtööjõu sisse toomine, linnastumine Eestlased said infot läänemaailmast välisraadiojaamadest: Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio; Tallinna-Helsingi laevaliin
Lapsest oli saanud võimalus teenida tulu ning see on täielikult amoraalne. Leidus ka neid, kes lapsendasid omale lapse ning mõni aeg hiljem lavastati tema surm ning koguti kindlustusrahasid. Eriti ahvatlev oli lapse mõrvast kasumi teenimine just nende lapsevanemate seas, kes last tegelikult ei soovinud. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Vastupanuliikumised juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad mõrvavad oma lapsi raha teenimise eesmärgil ning aina rohkem inimesi pidasid seda julmaks ning lubamatuks. Seetõttu pidid kindlustust pakkuvad ettevõted oma lähenemist ja tegutsemisviisi muutma. Hakati rõhuma sellele, et töölisklassi lapsevanemad suudaksid lapse surma korral tagada teatud normid, mida nad ilma kindlustamata teha poleks suutnud. Näiteks korraldada korralikud matused jne
*määrati saksamaa reparatsiooni maksed *jaapanile esitati ultimaatum tingimusteta kapituleerumiseks *nsvl lubas sõtta astuda jaapaniga Holokaust ja totaalne sõda 21 jaanuar 1942 WANNSEES suleti juudud getodesse, 1943 üritati hävitada varssavi juudi getotõ Totaalnesõda: 1) Sunnitud olid osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud 2) Tsiviilisikud said sõjategevuseosaks, rasked kaotused tsiviilelanike seas 3) Okupeeritud kodumaa 4) Kollaborantid, vastupanuliikumised 5) Ühe totaalsevõimuvastuvõitlemiseks tuli kasutada teise totaalse võimu abi 6) Naised asusid tööle 7) Massilised vägistmised, naiste iseseisvumised 8) Inimeste vaenmine rahvustunnuse järgi II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid
Need tekkisid peamiselt protestiks järjest enam maad võtva nõukogulikku süsteemi vastu. Neid organisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju ammutati metsavendade tegevusest, iseseisvusaegsest kirjandusest ja mälestustest. N: Eesti Rahvuslaste Liit. N reziim lämmatas selle vastupanu liikumise 1960 . aastate lõpuks. Demokraatlikud liikumised 1960. aastatel asendusid Noorte vastupanuliikumised ideeliselt ja poliitiliselt kandvamate demokraatlike liikumistega. Sellel ajal kujuned NSV liidus dissidentide liikumine. Eesti NSV liidu vastased asusuid kontakti teiste NSV liidus tegutsevate teisitimõtlejatega. Demokraatlikud liikumise ei olnud enam vaid Eestlastele vaid sinna kuulusid ka muulased, kelle eesmärgiks oli NSV liidu demokratiseerimine. Jõuti järeldusele ,et eesti iseseisvumine on rahvusvaheline küsimus. 1972. aastal
1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki. NSV Liidu okupeeritud alad jagati Ostlandiks ning Ukrainaks. Vangivõetud punaarmeelasi hakati A.Vlassovi juhtimisel (Hitleri käsul) moodustama eraldi üksusi. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. 21.jaan. 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati saata kõik Euroopa juudid itta, kus neid hävitati. Wallenberg üritas juute sakslastelt osta, päästes sellega tuhandeid. Holokaust-juutide hävitamispoliitika. VASTUPANULIIKUMISED Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Resistance. Aitas liitlasi liitlaste lendureid, pani toime sabotaasiakte. Tugevaks kujunes vastupanuliikumine Balkani poolsaarel.(Kreekas, Jugoslaavias) Jugoslaavias tõusis esile Tito, kelle tegevusele sakslased piire isegi suurte pingutustega panna ei suutnud. Saksamaal tekkinud vastupanuliikumised avastati kiiresti ning hävitati. 20. juulil 1944 asutas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi. Hitler sai aga vaid kergelt vigastada.
Pärasy Saksa alistumist oli sõjatandriks Kaug-Ida USA ülekaal ilmnes veel 1942 suvel, kuid ka järgmistel aastatel jätkas vallutatud alade tagasivallutamine Jaapani olukord oli lootusetu, kuid kapettep lükati tagasi seepeale USA otsustab kasutada tuumapomme Hiroshima ja Nagasaki NSVL väe Mandzuurias ja Koreas 2sept 1945 allkirjastasid Jaapani ja USA esindajad Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti 2 MS LÕPEB 2MS Vastupanuliikumised partisanid, mesavendlus Nürnbergi protsess 24 natslikku sõjaroimarit astusid Tahvusvahelise Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksa kõrget riigiametniku mõisteti surma, teised said pikkaajalisi vanglakaristust Kohtu alla anti ka hulk Jaapano riigijuhte Eesti 2 MS ajal Pärast M-R-P sõlmimist esitas Moskva 1939 sept Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Estisse Punaarmee baasid
juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda. Eesti üheks tugevaimaks vastupanuks oli metsavendlus, mis tegutses üle terve Eesti. 8.b Algul oli suur metsavendlus, mis sai küll kahjuks suure küüditamisega tegasilöögi. Peale seda tulid juba veidi avalikumad vastupanuliikumised, kus saadeti kirju võimuorganitele ning üritati leida igalt poolt inimõiguste rikkumisi. 9. Selle eesmärk oli selline, et see oleks sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, algul Stalini valitsemise ajal oli see suure kontrolli all, siis aga seda vahepeal enam nii kõvasti ei kontrollitud ja siis Breznevi valitsemise ajal hakati seda jälle kontrollima. 9.b Kõige suurem asi oli see,et kultuur lõhenes ja kuna eestist ei pääsetud kuidagi läänemaailma
Vastupanu sundis Hitlerit loobuma. 1.Hitler hakkas mõtlema NL vallutamisele. Tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt üksteise igati toetamine. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 2. 1940 sügisel ründas Itaalia Kreekat. Itaalia jäi hätta ja kutsus Hitleri. Varsti alistusid nii Kreeka kui ka Jugoslaavia. 3. 1942 suvi- Itaalia ja Saksa käes 12 Euroopa riiki. Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22.juuni tungis Saksamaa NL aladele. Saksamaa hõivas suure osa NL ka Baltimaad. Jõuti Moskva ja Leningradi kuid vallutada ei suudetud. 1942 Moskva all võimas lahing ja NL sundis Sakslased taganema. JAAPAN JA USA Tähelepanu oli Euroopas. Jaapan tahtis ülemvõimu Ida- Aasias. 7.detsember 1941 ründas Jaapan ootamatult USA MEREVÄEBAASI Hawaii saarestikul Pearl Harboris
aastani rahvakomissaariaatidest ning seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Liiduvabariigi kõrgemal seadusandlikul võimuorganil, Eesti NSV Ülemnõukogul ei olnud reaalset võimu. Ülemnõukogusse valiti kõrgemal pool heaks kiidetud kandudaadid. EKP juhid olid Nikolai Karotamm, Johannes (Ivan) Käbin (1950 1978), Karl Vaino (1978 1988). Pärast Teist maailmasõda oli Eestis palju liikumisi ning võimu vastupanu vorme. Nt. Juunikommunistid, avalikud vastupanuliikumised kui ka levis metsavendlus. Hirmu all elamine. Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald. Inimestel oli väga vähe õigusi jne. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt 1949. aasta suurküüditamine: ööl vastu 26. märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Eestist küüditati ligikaudu 2,5% kodumaal elavatest eestlastest. ENSV majanduse aluseks oli talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalikke maavarasid ja tööjõudu arvestav tööstus
pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septokt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin,
Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud aladel. Juute hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse, kus elu sarnanes vangilaagri omaga. Hiljem hakati juute saatma surmalaagritesse. 1941. aasta suvel võtsid natsid endale eesmärgiks hävitada Euroopas kõik juudid. Selle tagajärjel tapeti miljoneid mehi, naisi ja lapsi. 8. Vastupanuliikumised Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise tekkimist kõikjal Euroopas. Sakslased ning itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis tegutsesid pea kõikjal. Nad häirisid natside sõjatehaste tööd ja rindel olevate vägede varustamist ning kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst anastajatega. Poola, Jugoslaavia, Kreeka, Albaania ja NSV Liidu aladel tegutsesid relvastatud
kaotusi. - Enamik inimesi jäi toimuva suhtes passiivseks ja üritas jätkata normaalset elu. Nii ei leidnud nt juudid mitmel pool piisavalt toetust ja abi. - Naised pidid asuma tööle meeste asemele tööstusettevõtetes ja ka põllumajanduses. - Sõja mõjudest ei jäänud puutumata ka neutraalsed riigid. Nt Sveitsi pankadesse üritasid oma varandust panna nii juudid kui ka natslikud kurjategijad. Vastupanuliikumised eri riikides - Vastupanuliikumine Prantsusmaal: aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. Tegi koostöd lääneliitlastega. - Kreekas ja Jugoslaavias: kujunes väga tugevaks, Eriti mõjukas partisanide juht oli Tito, kelle tegevusele isegi saksalsed ei suutnud piiri panna. - Saksamaal: kujunes küll välja, aga vastupanurühmad avastati kiiresti
21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas hukkamistele määratud juute sakslaste käest välja osta ja päästis nii tuhandeid inimesi. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitita ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. Vastupanuliikumised Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Résistance. See aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud, ning pani toime sabotaaziakte. Ida- ja Kesk-Euroopa. Londonis asuva eksiilvalituse organiseerimisel oli loodus terve põrandaalune armee ehk Armija Krajove. Ukraina Ülestõusnute Armee liikmed võitlesid nii sakslaste kui ka nõukogudemeelsete partisantide vastu. Igapäevaelu II ms ajal
o 10.05.1940 kuulutab Saksamaa sõja Belgiale, Hollandile ja Luksemburgile ( S lennuväe võit!); o 12.06.1940 rünnak Pr vastu ( Pr väed nõrgad, Saksamaa lennuvägi!), Pr rinne variseb kokku, 22.06.1940 Pr ja Saksamaa vaherahu (Compiegne'i metsas), Pr Saksamaa okupatsiooni alla; o Pr suhtub Saksa võimu halvasti ( 18.06. 1940 Pr vastupanuliikumised ). Nende sündmuste varjus okupeerib NSVL Balti riigid; o 16.06.1940 ,,Merelõvi" sõjaplaan! Saksamaa plaan Inglismaa hävitamiseks (allveelaevad), 15.08.1940 toimub dessant Londonile. Inglismaa peaminister Churchill (lubab verd, higi, pisaraid) saab ainuotsustamisõiguse! 1941. Märts lend-lease seadus USAs. ,,Lendliisi" leping relvad, toit. Hakkavad kujunema head suhted USA ja Ing
Sõjas pommotati tsiviilisikute maju, et vastast moraalselt hävitada. Eriti raskeks kujunes nende inimeste olukord, kelle maa oli okupeeritud. Valitsejaks oli nukuvalistsus-mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevastest inimestest ehk kollaborantidest. Totalitaarsest sõjast ei jäänud eemale ka naised, kes pidid meeste semel asuma tööle nii tööstusettevõtetesse kui ka põlumajandusse. Toimus ka massiline vägistamine ja muu vägivald. Hakkasid toimuma vastupanuliikumised: 1.Fiversioonid-soldade ja teede õhkulasmine.2.Sabotaaz-ei täidetud okupatsiooni jõudude korraldusi ja kui täideti siis hakvasti.3. Objektiivse informatsiooni levitamine. Salaja kuulati pealt vene ja saksa raadiot ning levitati infot edasi. Sest olid ainult mõned üksikud raadiod, enamus korjati ära.4.luureandmete edastamine vastastele.5.varjati saksa sõjavange, põgenikke ja juute.6.moodustati ülestõusnute armeed. Relvastatud väed-Kreekas-mägedes, Jugoslavias
1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks. 1989 moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud. Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti.
Näiteks ei tohiks inimõiguste järgi võtta kelleltki elu, kuid samas ütleb humanitaarõigus, et relvakonfliktis tohib võitleja vastase surmata. Mitmes punktis aga nõuavad mõlemad õigusharud samu asju, näiteks on piinamine keelatud nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigid peavad tegema kõik võimaliku, et alla 15-aastased lapsed ei osaleks vahetus vaenutegevuses. Paljud riigid, sh Eesti on tõstnud eraldi lepinguga vanusepiiri 18. eluaastale. Lapssõdureid värbavad tihti vastupanuliikumised, kes võitlevad riigi keskvalitsuse vastu. Lapsi on kerge mõjutada ja kujundada neist tapamasinad, kes täidavad vastuvaidlematult käske. 4.16 Rahvusvaheline kriminaalõigus + kohtud Genotsiidikuritegu peetakse kõige tõsisemaks rahvusvaheliseks kuriteoks. See on olukord, kui kavatsetakse hävitada osaliselt või täielikult inimrühm, keda ühendab kodakondsus, etniline, rassiline või usuline kuuluvus. Inimsusevastased kuriteod hõlmavad tegusid, mis on teadlikult toime pandud osana
· Saksamaa tuleb denatsifitseerida, demokratiseerida, demilitariseerida, demonteerida (sõjatööstuse sisseseade). Samal ajal sõjategevus Vaiksel ookeanil jätkus (Jaapan ei kapituleerunud). 6 (Hiroshima) /9. (Nagasaki) aug 1945 tuumarelvaga taheti sundida Jaapanit alistuma, mõjusid muud asjaolud. 2.09.1945 kirjutas Jaapan alla kapitulatsiooniaktile. II MS oli totaalne sõda! (Ka rindejoone taga ei saanud kindel olla; erinevates okupeeritud riikides toimus ka vastupanuliikumised) EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL Eestis arutati N-Liidu ettepanekut sõlmida vastasitkkuse abistamise pakt väga väikeses ringi. (Eestile ei jäetud võimalusi), juba tungiti Eesti õhuruumi, rikuti merepiiri, süüdistati Eesti valitsust N.Liidu vastases tegutsemises. 28.sept.1939. kirjutati baaside lepingule alla: · Eestile sõjaline abi (ohu korral) · Eestile müüakse soodustingimustel relvi · N
Naised pidid asuma tööle tööstusettevõtetes/põllumajanduses, toimusid massilised vägistamised ja muu vägivald. Toimus ka inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi VASTUPANULIIKUMINE Selle aktiivsus ja edukus olenes · Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt salajase (nt.luure) vastupanuliikumisega. Olulisel kohal oli lääneliitlastega koostöö tegemine. Mõnes kohas tekkis ka kommunistlik vastupanuliikumine (Balkani poolsaar). Saksamaal hävitati vastupanuliikumised kiiresti (kiire avastamine ja hävitus) · Kesk- ja Ida-Euroopas Okupeeritud aladel oli väga raske NSV Liidule vastu hakata, sest nad olid lääneriikidelt välja pressinud sisuliselt loa uuesti okupeerida. Balti riikides väljendus vastupanuliikumine sõjalises perspektiivis ehk kutsuti mehi Saksa armeega liituma et Punaarmee edasitung peatada nurjus. INIMESTE VALIKUD OKUPEERITUD ALADEL · Mitmed riigid ja rahvad olid sõjas sunnitud osalema poolel, mis polnud neile kuidagi
1990 sept kirjutati Moskvas alla kokkuleppele ja 3. okt taasühines Saksa ametlikult. Kommunistliku valitsuse kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas: Tsehhis muutusid meeleavaldused peale Berliini müüri langemist niivõrd ulatuslikuks, et võimud olid sunnitud järeleandmisteks. 1989 moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. Presidendiks valiti Havel, sametrevolutsioon oli lõppenud. Bulgaarias ja Rumeenias olid vastupanuliikumised nõrgemad. Kommunistlikul valitsusel õnnestus püsima jääda, ei toimunud radikaalseid majanduslikke ja poliitilisi reforme. Bulgaarias tulid võimule noorema põlvkonna kommunistid, kes kuulutasid välja demokratiseerimise programmi ning teatasid kavatsusest kommunistlik partei ümber kujundada tavaliseks vasakpoolseks parteiks. 1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti.
suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid, sabotaazid, ülestõusud. Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939). Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste lendureid, kes olid alla tulistatud. kollaboratsioon koostöö oma kodumaa vaenlastega v. vastaspoolega. tuumapomm Jaapani purustamisel kasutati tuumapommi, mis heideti Hiroshimale ja Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Nürnbergi protsess pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle
Mujal maailmas: Välis-Eesti arhiivid: Balti arhiiv (Stockholmis); teiste riikide arhiivid, kitsamate teemade puhul (eelkõige lähinaabrite, aga ka suurriikide arhiivid, mis kajastavad riigi välispoliitilist tegevust) Publitseeritud allikad (meil ei ilmu väga palju 20. saj teist poolt kajastavaid publikatsioone kahjuks, sest meie teadussüsteem ei soosi sellist publikatsiooni, seda ei arvestata eriti teadustööna): Dokumendikogumikud: metsavendade tegevus, hävituspataljonide tegevus, vastupanuliikumised. Üksikdokumentide publikatsioonid. Mälestused: mõned teemad hästi kaetud – küüditamised, vastupanuliikumised. Palju on kogutud ja tallel mäluasutustes, eelkõige Kirjandusmuuseumis. Bruno Sauli mälestused on kõrgemate võimukandjate mälestustest ilmunud, ent ajaloolastele see info eriti midagi ei paku (olulisi asju on puudu jms). Arnold Rüütli mälestusteraamat. Kõige suurem lünk on poliitilise võimu toimimise koha peal.
Kõrvalmõjud paistavad välja erinevatel tasemetel, nt Päästearmee aitab vaeseid, on tugevad ka seadusandlikul tasandil (samasooliste kooselu, abort), kristlik-demokraatlikud erakonnad (konservatiivsed). Religioossete organisatsioonidega seotud sageli ka terroristlikud organisatsioonid. ● Terroristlikud organisatsioonid -> sageli seotud religiooniga. Aga on ka areligioosseid terroristlike organisatsioone (nt Iiri ja Baski vastupanuliikumised). Sageli tahavad valitsusepoliitikat muuta, mõnikord ka valitsust kukutada. ● Kuritegelikud organisatsioonid -> tegelevad smuugeldamisega, inimkaubandusega, narkootikumidega jne. Näiteid INGOdest ● Keskkond: - Greenpeace, International Union for Conservation of Nature (IUCN), International POPs Elimination Network ● Inimõigused, poliitika: - AI, HRW, FH ● Humanitaar: - ICRC, Save the Children International, SOS Lastekülad
· NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. · Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. · Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; · Leningradi blokaaad murti 27.01.44; · USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; · '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; · pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. · Septokt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; · 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE.
restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult
restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult
restitutio ad integrum kõigi õiguste täielik taastamine 2. Eesti Vabariik??? a. EV diskontinuiteet 1992 a põhiseaduse vastuvõtmine ei järginud 1938 a jõustunud põhiseaduse muutmise menetlust Pikk aeg 1940 a ,,vabatahtlikkus" Territoorium ei ühti b. EV kontinuiteet REV situatsioon Nt Malta ordu Faktiline sund Vastupanuliikumised VII EV Euroopa Liidus 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a) Poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, demokraatia, inimõiguste aj rahvusvähemuste kaitse b) Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c) Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a) 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks määravaks saavad olla ainult
seda protsessi kujundada; eksiilvalitsus ■ REV situatsioon ■ Nt Malta ordu 1113 (eksisteerib tänapäevani ilma territooriumita) ■ Faktiline sund ■ Vastupanuliikumised ■ Euroopa Inimõiguste kohtulahend 17.01.2006 „Kolk & Kislõi“ VII EV Euroopa Liidus ELL Euroopa Liidu Leping 1992 ELTL Euroopa Liidu Toimimise leping (algselt Euroopa Ühenduse kohta) 1957 Põhiõiguste harta Ultra vires- beyond the power; Tšehhi ja Slovaki pensionicase Ülimuslikkus EL-i kohta ei sobi, esimuslikkus parem. 1. Olulised faktid (Eesti tee EL-i ) a
annaabi.ee 
