Ühtki vastast mõne erakonna näol sellel liidul ei olnud, küll aga seadsid Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud enamikus valimisringkondades üles omapoolse vastaskandidaati. See oli Andrei Zdanovile äärmiselt ebameeldiv üllatus ja vastaskandidaadid sunniti lõpuks hirmutamise ning muude võtetega oma kandidatuuri maha võtma. Algusest lõpuni seaduserikkumise ja võltsimise tähe all toimunud valimised kujunesid täielikuks plganiks, mille ametk´likud tulemused (92,8%häältest) ei ütle meile mitte kui midagi, sest need on ilmselgelt võltsitud. Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja loosungid, milles nõuti ühinemist N Liiduga. 21. juulil tuli nõndanimetatud Riigivolikogu kokku, kuulutas Eesti: Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 9. 6.august kuulutas NSV Liidu Ülemkogu Eesti NSV Nõukogude Liidu osaks. 10
tingimustes, kuni olukord stabiliseerub ja kehtestatakse uus konstitutsiooniline kord. Valitsuste pädevus on konstitutsioonides tavaliselt fikseeritud küllalt üldisel kujul selleks, et anda mänguruumi. Valitsuse eesotsas seisjat nimetatakse üldnimetusega peaministriks, riigiti võivad aga nimetused olla erinevad (Saksamaal -liidukantsler, mõnel pool Ministrite Nõukogu esimees). Valitsuse kooss. kuul. spetsiaalpädevusega ametk-d, mida nim. harilikult ministeeriumideks. Harilikult on ministeeriumid enda pädevuses võrdsed, üksteist nad ei kontrolli. Vahel on antud aga rahandusministeeriumile pädevus kontrollida teiste ministeeriumide rahanduslikke küsimusi, Saksamaal on näiteks justiitsministril õigus valitsuse istungil kasutada vetoõigust valitsuse aktide suhtes juriidilistel põhjustel. § 2. Valitsuse ja selle liikmete poliitiline vastutus
annaabi.ee 
