· Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte , aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi · Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist · Kas Eesti on heaoluriik ? · Eesti tänane areng ja majandusstruktuur on paremal juhul võrreldav Soome 1980. aastate alguse omaga. Seega on mõttetu võrrelda Eesti heaoluriigi mudelit hetkel teiste Euroopa riikidega kuid arengu protsess jätkub ning usun, et Eesti riik võib kümne aasta pärast julgelt kinnitada ,et oleme täielikult heaoluriik kõikide omade hüvedega kuid hetkel on meie arusaam heaoluriigist ikka veel toores ning praegune majanduslik olukord ei
* Inimestevahelise sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse * Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel * Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi * Heaoluriigi õigused on posiitivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla * Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks * Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist Heaoluriigi poliitikat edendavad sotsiaaldemokraatlikud parteid.
võrdsed nihked. Trajektoori kuju pole sel juhul vaja eraldi mainida. Millised on sellise liikumise näited? · Ideaalselt ühtlast sirgjoonelist liikumist me looduses tegelikult ei leiagi. Enam-vähem saame selliseks lugeda näiteks rongisõidu sirgel teel, kuigi raudtee pole Maa kumeruse tõttu päris sirge ja ükski rong ei saa sõita igavesti peatumata. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Sellegipoolest võib paljudel juhtudel väikesed kõrvalekalded ideaalist arvestamata jätta ning liikumist siiski ühtlaseks sirgjooneliseks pidada. Lihtsustuste tegemine tähendab füüsikas mudeli kasutamist. Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaima liikumise mudel. Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumise lihtsaim mudel. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Nii võib sirgjoonelise liikumise mudeli abil kirjeldada sirgel maanteel kihutava auto, ujuva sportlase ja laskuva langevarjuri liikumist. Kontrollküsimus Vastus
käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu talle surid mitmed inimesed. Kõik, mis oli Margareta juures kõrgelt hinnatud hävines ja ta viidi vangi, kus ta läks hulluks.. Hoolimata tema tegudele talle halastatakse taevas kuna leitakse, et ta on liiga palju kannatanud Mefistofelese ja Fausti pärast, kes rikkusid ta elu.
Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma isandaga vallikraavide ja püstpalkidest tarade taga, mis kujutasidki endast esimesi kindlusi. Kõik see oli väga erinev meie ideaalist – sädelevas soomusrüüs 15. sajandi rüütlist. Enne kulus mitu sajandit, kuni kiriku, kangelaslugude ja kaunite daamide mõjutusel kujunesid välja tõeliselt õilsate kommetega rüütlid. Rüütlid erinesid varanduse ja võitlusoskuste poolest ning see andis neile ühtekuuluvustunde, mis viiski hiljem rüütliordude tekkele. 11.-12. sajandi rüütlilinnus. Esimesed linnused olid puitehitisest tehtud mis koosnesi kõrgendikule ehitayud tornist ja alumisest hoovist, kus asusid
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? VII : filosoofia annab meile võimaluse tunda paremini jumalat, me saame teenida Jumalat paremini ja ustavamalt, kui me tunneme filosoofiat, me orjame Jumalat läbi filosoofia. XVI: Filosoofia annab meile vabaduse, me orjame filosoofiat, et tunda ennast vabana, jõukana. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Õnneliku elu saavutamine on see, kui sa suudad elada sellest, mida sulle annab loodus, kui sa suudad elada nii, et sööd nii palju, et ei tunne nälga sa ei pea elu eest õgima ennast lõhki, sa pead jooma nii palju, et kustutada janu mitte ahnida endase sisse kogu joogi annuse, mis sul on ette andud, sa pead kanda nii palju riideid, et saad ennast kaitsta külma eest vaid mitte neid riideid, mis
Soome. See aga ei tähenda, et Eestis oleks olnud erandina lubatud rahvuslus või omariiklus, sõnavabadus ja liberaalne valitsus. Väikese liiduvabariigina oli Eesti NSV kergesti mõjutatav. Kuidas? Ideolooogiline surve Nõukogude Liidus oli sõjajärgsetel aastatel eriti karm. Rahvale maaliti silme ette pilt rikkast kommunistlikust ühiskonnast, kus keegi ei kannata puuduste all ning kõik on sõbrad-seltsimehed. Tegelikult kaugenes olukord kiiresti ideaalist veelgi. Juhikultus ei lubanud targematel kritiseerida riigi poliitilist elu ega püüda seda parandada. Süsteemile vastuastujaid karistati rängalt. Eesti NSV-s üritas algul omariikluse ja Moskva keskvõimu vahel laveerida Nikolai Karotamm ja pärast Johannes Käbin. Mõlemad tagandati võimult, sest nad ei allunud Liidu käskudele piisavalt hästi, ei järginud ideoloogiat. Võimule tuli umbkeelne ja venemeelne Karl Vaino, kes jäi pikaks ajaks võimule, sest tegeles agaramalt
· Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatlikku ühiskonnamudelit. · Aktiivne kodanikuühiskond. · Riik peab toetama ka väike-ettevõtlust. · Eestis Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Sotsiaalliberalism: · Positiivne vabadus (inimene on suuteline ka omakasupüüdmatuteks tegudeks). · Sotsiaalne vastutus teiste ees.
end ise jube kõvadeks vendadeks. Kuna ma ise olen suhteliselt hulljulge ja energiline tüdruk, ootaksin ma ka noormehelt mõningast seiklusjanulisust, head huumorisoont, romantilisust ning uute väljakutsete vastuvõtmist. Samas võiks ta mind aga tasakaalustada, olla truu sõber, pakkuda turvatunnet ning panna mind erilise, vajaliku ja väärtuslikuna end tundma. Mina hindan seda, kui üksteist usaldatakse. Mul ei ole täpset ettekujutust oma nn. poiss-ideaalist ja pealegi, keegi pole meist siin ilmas ideaalne, nii et miks üldse esitada utoopilisi nõudmisi. Ma olen rahul sellega, mida elu mulle pakub ja üritan näha noormehes võimalikult palju head, hoolimata tema mõningatest vigadest, mida leidub tegelikult igal teisel. Kui poiss on hooliv, heasüdamlik ja siiras ning tal on elus kindlad prioriteedid, pimestab seesmine ilu sadades kordades välimise ilu ja kõik muu. Inimesi on maailmas palju, tuleb leida vaid see õige, kellega koos
Teisalt on minu ideaaliks mina ise. Ikkagi arvestades ka küike eelnevat juttu, elan ma siiski oma enda elu, mis sest, et seda on miski või keegi kujundanud, aga lõppkokkuvõttes olen ma ise oma elu elaja. Ma järgin või olen kellsti mõjutanud või milleski, aga ma saan seda ka ise korraldada, ma saan ise valida ja ma saan ise seda kujundada, nii nagu mida seda tahan. See kõik on valikuline, elu ongi üks suur valik. Järelikult rääkides minu ideaalist, siis ka trennides ma käin ka sellepärast, et olla kellegi moodi, kuigi see ei ole ainukene põhjus, millepärast ma seal käin. Ja kui kõik inimesed oleksid sellise mõtteviisiga jõukasid nad oma elus kaugele, mis ongi meie elu eesmärk ja meie elu ideaal.
Kuni antiikaja lõpuni muutus ladina keel oluliselt, lähenedes uuesti kõnekeelele. Rahvakeelele lähedasi vorme kasutasid ka kristlikud autorid. Kujunes välja kiriku- ladina keel, mis jäi keskajal elavaks keeleks. Arengut mõjutasid ka vallutatud alade hõimude kõnepruuk (nn barbaarne keel). Siit tulenevalt tekkisid 7. saj pKr iseseisvad romaani keeled - itaalia, hispaania, prantsuse, portugali, rumeenia. Elava keelena kirikus ja koolis kaugenes ladina keel keskajal nn klassikalisest ideaalist, kujunede rahvaladina e vulgaarladina keeleks. Selle rahvaliku ladina keele kasutamise vastu astusid renessanssajal välja haritlased, kes hakkasid propageerima nn õige ladina keele juurde tagasiminekut, mis tähendas sisuliselt parimate klassikalise aja kirjanike keelekasutuse eeskujuks võtmist. Nii pöörduti tagasi nende keelevormide juurde, mis valitsesid ladina kirjakeeles Cicero ja Vergiliuse ajal. Selline ladina keel kujunes rahvusvahelise suhtlemise, aga ka teaduse ja
- Lõi ulatuslikke muusikalisi stseene - Ühendas aaria ja retsitatiivi dramaatiliseks kõnelauluks - Lisas koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku - Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased ● Geniaalsed loojad, kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe
LEONARDO da VINCI. Leonardi kuulsaim teos on ,,Mona Lisa". Leonardi oli see kes arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. MICHELANGELO BUONARROTI. Michelangelo on veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele. Tema maalingute motiivid on võetud Piiblist. Kogu tema loomingu täidab eriline pinge. MANERISM Eemaldumine renessansi ideaalist. Juba 16 saj. teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat. Levinum nimetus on manerism. Mida taotlesid maneristid. Maneristid võtsid renessansist üle , veendumuse, et kunstli on väärtus tema enese jaoks. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist ja materjali virtuoosliku valitsemist
Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja tsistertslaste kloostrid, mis ei paiknenud linnas vaid maal ja olid seotud rohkem maaühiskonnaga. Kuid koos linnade arenguga tekkisid ka kerjusmunkade ordud, nt. frantsiskaani ordu. Selliste ordude eesmärk oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit. Dominiiklaste ordu jälgis ka sarnast õpetust. Nende sihiks oli kõrvale kaldunuid tagasi tuua katoliikliku kiriku juurde, lähtudes vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste ordud asusid enamasti linnades, ning seetõttu tegelesid nad rohkem linnaeluga. Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10. ja 14. sajandi vahel. Põllumajanduses tehti palju uuendusi, mis hakkasid levima 11. sajandi alguses. Ratastega hõlmader võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini ning selle tulemusel paranes ka saagikus
mehaaniline meeldejätmine. Kooliõpingutes peaks vähenema ainekesksus ja suurenema isiksuse arendamise roll ning õpilase enda osatähtsus õppimisel. Õpetaja roll on anda õpilastele hoopis abi, juhendada ja toetada, luua selline atmosfäär, mis tagab vaba emotsionaalse ja intellektuaalse arengu. Kool peaks olema huvitav, pakkuma rõõmu ja rahuldust õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale. Aga tegelikkus on sellest ideaalist kahjuks kaugel. Kasutatud kirjandus: S. Hirsjärvi, J Huttunen Sissejuhatud kasvatusteadusesse, Tallinn 1991
Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Filosoofia on vabadus, XVI kirjas väidab Seneca, et õnneliku elu võimaldab täiuslik tarkus. Kui õnn on täiuslik tarkus, ja filosoofia võiks olla püüdlemine tarkusesse, siis võiks filosoofia olla ka õnneliku elu eeldus. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seejuures huvitab mind, kas loobumine sellest, millest Seneca räägib, nt liigne luksus, millel ajastuvaimu kohaselt võib olla erinev hinnang, toob kaasa ka nö emotsionaalse askeesi? Arvan, et askeesi vajaduse kuulutamine ja askees on alati vajalik, selle poole tuleks rohkem püüelda, see annab selguse. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? Inimese
Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik.
Dantelt, Shakespeare'lt ja mitmeltki teiselt kirjanikult. Ta pöördus ka Saksamaalt pärit legendide juurde ja lõi ,,Faustis" sügavalt rahvusliku suurteose. ,,Faust" ei mahu päriselt näidendi zanripiiridesse teose mahukuse ja keerulisuse tõttu. Selles teoses puudub jaotatus vaatusteks, vahelduma on pandud erinevaid värsivorme. Oluline koht on teose mitmehäälsuses ja seepärast on see ka raskesti tõlgitav. Sel ajal oli Goethe sissevõetud klassikalisest ideaalist ja sellest lähtudes tõi kirjanik suurteosesse antiikdraama eeskujul arvukaid koore. Koorid on pandud mitte ainult jutustaja osasse vaid nad on ka tegelased, kes sündmusi aktiivselt mõjutavad. ,,Faust" on realistlikult kujutatud olustik, kus tegelased segunevad fantastiliste kujunditega. ,,Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". Teoses teeb Goethe tegelaste läbi kriitilisi üldistusi ühiskonnaelu ja poliitika kohta. Ta annab
Sokratiline meetod - Nad olid unustanud sündides, et elus tuleb olla õnnelik. Kui ta oli aga unustanud, siis Sokrates teab ning aitab meelde tuletada kuidas olla õnnelik. Iroonia ehk lihtsana näiv küsimus. Elenktika ehk mis loogilised puudused on vastuses. Maientika ehk uue teadmise sündimine, vastus millelegi. Sokrates oli ämmaemand. 1) Vooruslik (eudaimoniase viib ellu): (Eudaimonia ehk õnnelikkus) Teadmine iseendast, teadmine ideaalist, teadmine millest elatakse. Sokrates on eetik, ehk teab kuidas inimene saab õnnelikuks. Kõik inimesed tahavad saada õnnelikuks isegi kui nad ise seda ei tea. Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks.
jalutuskäiguks. (A. Chamisso) Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutavad. (T. Hippel) Õiglus on inimeste looming, sõprus aga looduse looming. (Ch. Saint- Evremond) Üks esimesi sõpruse kohustusi seisneb selles, et ennetada sõbra palveid. (Isokrates) Sõprus ja tee on head, kui nad on kanged, aga mitte liiga magusad. (F. Gladkov) Sõprus on ideaal, sõbrad aga tegelikkus. Tegelikkus erineb alati tugevasti ideaalist. (J. Roux) Otsekohesus suhtlemises, tõde käitumises- selles seisnebki sõprus. (A. Suvorov) Sõpruses ei saa tulla tüdimust: mida vanem, seda meeldivam peab ta olema. (Cicero) Labased inimesed hindavad sõprust ainult kasu pärast, mida nad selle läbi saavad. (Ovidius) Armastuses jõuavad naised küll kaugemale kui enamik mehi, kuid mehed ületavad neid sõpruses. (La Bruyére) Õige sõprus on nagu tervis, mille väärtust tuntakse harva enne tema kaotust. (C. Colton)
üritatakse ületada kolmes etapis: imaginaarses, sümboolses ja reaalses. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Inimest mõistetakse kui keha ja vaimu kooslust. Lähtutakse sellele, et „mina“ käib vaimu kohta. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale 8. ja 16. kirjas? Filosoofia annab meile vabaduse, kui me orjame filosoofiat. Filosoofia roll on elu korraldada. Filosoofia jagab inimesele reegleid, mida teha ja mida mitte teha. Mida arvate askeesi ideaalist õnnelikku elu saavutamiseks? Tõeline õnn saavutatakse võimalikult vähesega, kui põlatakse ära kõik üleliigne ja mittevajalik. Vajalik on materialismist loobuda, sest see teeb inimesed orjaks, soovima aina rohkem ja rohkem. Tegelikkuses on vajalik ainult ennast toita, joota ja katta – ainult nii palju kui on tõesti vajalik. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXXIV’e kirjale? Inimese teeb ebakindlaks ja õnnetuks see, kui ta ei mõista, et tema ainus hüve
ja seda, kuidas selleni on jõutud. ·Sihtmärk määratakse kindlaks eesmärgid ja/või sihid (mõnikord nimetatakse seda ideaalseks olukorraks). ·Teekond kaardistatakse eesmärkideni jõudmise potentsiaalne teekond. IT STRATEEGILISE JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS 1.6 Strateegiline plaanimine ·Üks alternatiivne võimalustes on tuntud kui Visanda- Näe - Mõtle ·Visanda milline on ideaalpilt või ihaldatud olukord? ·Näe milline on hetkeolukord? Mis on ideaalist puudu ja miks? ·Mõtle mida tuleb ette võtta, et kõrvaldada puudused, mis eraldavad praegust olukorda ideaalsest? ·Plaan milliseid ressursse on vaja, et neid puudusi kõrvaldada? JUHTIMISE LÜHITUTVUSTUS IT STRATEEGILISE 1.6 Strateegiline plaanimine Teiste sõnadega võib strateegiline plaan olla järgmine: ·Visioon defineeritakse visioon ja sõnastatakse missioon koos eesmärkide hierarhiaga. ·SWOT ( tugevused, nõrkused, võimalused ja
Lõpuks muutub tema elu lauspüüdeks üksnes ainuõige otsuse vastuvõtmiseks ning iseenda hukkamõistuks varemtehtud suhtes. Muidugi võib inimene ise välja mõelda mingi ideaali(kallima,ärimehe,poliitikujne.) tavaliselt võetakse selle ideaali kuju nähtust,kuuldust,loetust või reklaami poolt kaelamääritust. Nähes , kui lootusetult kaugel olakse sellest ideaalist, vajub inimene masendusse. KUI KÕIK ON KONTROLLI ALL ÜMBRITSEVA MAAILMA KONTROLLI IDEALISEERIMINE Loobuge oma vajadusest kõiki kontrollida ja vahetage see kõigi,keda te ka elus ei kohtaks ,tingimusteta omaksvõtmise vastu. Oleme ju sugulashinged. Jumala silmis võrdsed. Keegi pole kellestki parem! W.Dyer
· Romantism vastandas ennast klassitsismile, tema ratsionalistlikule lähenemisviisile, tema rangetele reeglitele. Romantism rõhutab tundeid, olema vaba, ei mingeid kitsendusi. Loominguvabadus on absoluutne. · 1827 romantismi manifest Victor Hugo esikdraama ,,Cromwell" eessõnas · 1830 lavastab Hugo draama ,,Hernani", kus eirab täielikult klassitsistliku draama reeglistikku tähistab romantismi võitu Prantsusmaal. · Romantismi kirjanik lähtub ideaalist, aga mitte tegelikkusest. Kirjanik omistab tegelikkusele seda, mida ta tahaks elus näha, sest tegelikkus ise ei rahulda romantikut nad on tegelikkuses pettunud. · Siit ka mässu romantiseerimine. Näide: Lermontoni poeemi ,,Deemon" peategelane on paradiisist välja aetud ingel, keda Lermontov kujutab tüüpilise romantilise mässaja ja kannatajana. · Ideaalist saab tegelikkuse vastand. Tekib lõhe tegelikkuse ja ideaali vahel. Üks saksa
aastate lõpu kui luule kuldaja mainet. Loogiliselt pidi kujunev täius saama vastulöögi. Selle andis Juhan Sütiste artiklis "Meie uusromantika pärapoeesia" 1940. aastal. Sütiste oli debüteerinud realistliku kirjanduse domineerimisajal ja esindanud oma kogu loominguga realistlikku, elulähedast, reportaalikku loomelaadi, mida ilmestas isikupärane lürism. Tema esteetilised eelistused olid absoluutselt erinevad Ants Orase ideaalist ja noorte luule subtiilsest täiuslikkusetaotlusest. Väikese Eesti kohvikuseltskondlikud / isiksuslikud vastuolud mängisid oma rolli. Nii varjutas (aga võib-olla ka ajendas) Sütiste esinemist palju subjektiivset. Lisaks järgnes - seda küll Sütiste tahtest hoolimata - nõukogude okupatsioon, kus kirjanduses rünnati kõigepealt elitaristlikke demokraate ja kasutati kohe ära ka Sütiste argumendid. Kõik see on
lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda. Seega üritan luua selle jaoks vastava õhkkonna. Ideaalseks raamatukoguks on kõigepealt vaja ideaalset asukohta kohta, mis oleks hästi ligipääsetav ja kõige vajaliku lähedal. Toon näiteks Tartu linna. Kui me juba ideaalist räägime, siis ideaalis saaksin valida ükskõik millise asukoha. Minu valik oleks sellisel juhul plats, kus asub hetkel uus Tartu Kaubamaja. See asub otse linna südames, kõige külastatavamas paigas, seega tundub see mulle strateegiliselt hea valikuna. Raamatukogu hoone peaks olema midagi uhket ja silmapaistvat, kindlasti mitte tagasihoidlikku, soovitatavalt mõne maailmakuulsa arhitekti kavandatud, vastavalt rahva soovile. Arhitekt teeb näiteks mõned kunstiliselt kaunid kavandid,
1287. aastal läänistas Taani kunigas Erik VI Menved kloostrile veel ka Kaiu, Karitse, Kasvandu Kuimetsa, Palmse, Salutaguse, Toomja, Vatku ja Võhma küla ja Kallavere külas 4 adramaad. Klooster ise rajati Tallinna krundi idaosas paiknevale kõrgemale alale. [ 5, lk 44; 6, lk 25, 28] Ideaalse kloostri kirik paiknes ida-läänesuunas ning klausuur oli ruudukujuline ja paiknes kiriku lõunaküljel. [ 5, lk 20, 21] Tallinna Püha Miikaeli kloostril oli sellest ideaalist kõrvalekaldeid. Ventseli kabel on veidi kirde-edela suunas nihutatud ning klausuur asub põhjaküljel. Idatiiva pikitelg asub pigem loodes, kui põhjas. Põhja- ning idatiib on ainsad, mis omavahel reeglipäraselt ristuvad. Läänetiib ei ole ühegi teise tiivaga risti ega ka paralleelne. [ 5, lk 44, 45, 47; 6, lk 25, 37 ] Nagu tsistertslaste ordule iseloomulik, elasid kloostris nunnad, ilmikõed ja abtiss. Neil kõigil olid eraldi eluruumid
Usub piiritult inimese mõistusesse, see on piiritu ja kõikvõimas, aga religioon hoiab inimest pimedana/puuris, kus ei saa olla vaba, vaid tuleb olla lootusetult rumal. Religioon on mõjutanud ka moraali nii, et kui algselt põhjendas üksikisiku isekust, siis religioon toob kõikvõimsa iseka olendi Jumal. Pole midagi head. Religioon ongi inimese algsest olekust võõrandumise ilming. Inimese elamine maailmas, kus teda tabavad õnnetused, sunnibki teda looma unistusi ideaalist. Mida vaesem ühiskond, seda rikkam jumal. Kõik ideed tulenevad inimese peast, enda põhjustatud. Inimese olemus on sama mis inimese keha, mis on minu ainus tõeline olemus. Ka filosoofia saab alguse inimese aistingutest ning kehast. Kui inimesed loobuksid kristlusest, siis ei tähendaks see seda, et loobutaks ideaalidest, vaid tuleks humanism (usk inimesesse), mis pööraks tähelepanu lisaks hingele ka vajadustele, tuleb armastus. A.Comte positivist
See revolutsioon oli antihumanistlik. Blok arvas ka, et see humanistlik kultuur ei puudutanud masse, oli pigem elitaarne. Uue kultuuri loovad massid enda jaoks. Assotsiatsioon - lumetuisk. Toimus ka vaimne revolutsioon. Idee revolutsioonist kui Venemaa hukust tuleb lühikese aja pärast ka. Solovjov räägib jumala-inimesest. Loomingus esineb tulevikuootus, kus vaimses maailmas peaks realiseeruma jumalik. See idee on nooremaid sümboliste palju mõjutanud. Teoses "Lugemisi inimkonna ideaalist" esitab tulevikulootusi ja räägib inimese eetilisest seisundist ja selles suhtest ülejäänud maailma. Ida ja Lääne äärmused olevat mõlemad traagilised. Idas ei maksa üksikisik midagi, läänes on inimesed egoistid. Venemaal on kahe maailma vahelise alana eriline seisund. 20. sajandi kunstis otsitakse sünteesi. Näiteks teatris katsetatakse valguse ja muusikaga (sünkretism). Usuti, et kunst suudab maailma mõjutada, usuti iluideaali.
põhilises suunas: peaaegu idamaise olemusega pieteedisõltuvus ja sügav tung ning reibas valmisolek tuua välja vasuolusid. Kierkegaardi esimene teos ilmus 1838 aastal, oma loometee alguses võib märgata üht iseloomuomadust, mis on tähtis kogu ta loominguprotsessi jaoks. Ta ei olnud nimelt kõigest kristlikust armastuseideaalist hoolimata humaane natuur. Ta nägi kerge vaevaga oma terava mõistuse tõttu kõrvalekaldeid ideaalist ning materdas need naeru ja pilkamisega maha, ilma et oleks tõsisemalt proovinud näha asja vastaspoole mätta otsast. 4 Kierkegaard püstitas ülesande, mida kogu tema kuulsaim teos „Emba-kumba“ püüab lahendad; see ülesanne on kahetine: 1) Hävitada mineviku kahetähenduslikkus, lüües just seda kohta, kus see kahetähenduslikkus arvab olevat oma tugevuse. 2) Kindlustada ja väärtustada
tunduda). (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc) 2.4 Madala enesehinnagu püsivus 2.4.1 vildakas taju Ollakse kärmas avastama just neid jooni, mis teile ei meeldi või millega pole rahul.See võib käia kas füüsiliste omaduste, iseloomu või lihtsalt tehtud vigade kohta, aga ka mingite parameetrite alusel, mille võrra teil jääb puudu mingist tasemest või ideaalist. Kaldutakse ignoreerima kõike, mis ei sobi ,,mina" valitseva enesenägemisega. Seega on raske saada pilti oma tugevatest külgedest, headest omadustest, voorustest ja oskustest. Lõpptagajärjena keskendutakse oma eluteel üldiselt kõigele sellele, mida tehakse valesti, ja mitte sellele, mida tehakse õigesti. 2.4.2 vildakas tõlgendus madal enesehinnang moonutab ka tähendust, mille antakse kõigele, mida nähakse. Kui
kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid asusid linnades ning tegelesidlinnaelanikele ja elule omaste probleemidega. 11) Suured maadeavastused Keskaegne maailmapilt lähtus piiblist. Keskaegne teadus oli skalastika. 11-13 saj ristisõjad avardasid maailmapilti. Itaalias alanud renessanss muutis maailmpildi inimese keskseks. Keskajal kehtis Ptolemaiuse geotsentriline maailmapilt. 1543 Kopernikuse
hoida. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Seneca kirjutab kirjades Lucilusele, et selleks, et vabaks saada, tuleb sügavuti süveneda filosoofiasse ning filosoosfiale orjastuda. Filosoofia vormib ja kujundab inimese vaimu, aitab elu korraldada, loob reegleid, mida teha ja mida mitte teha ning näitab, mis on õige ning mis on vale. Samuti kirjutab Seneca, et filosoofia õpetab jumalat järgima ning saatuselöökidele vastu pidama. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamisel (vt. kiri VIII 3-5, XVI 7-9)? Seneca kirjeldab õnneliku elu aluseks olevat õiget ning tervislikku eluviisi, mis tähendab enese keha eest hoolitsemist ning amuti ka hinge eest hoolitsemist. Veel toob Seneca välja, et hoiduma peab materiaalse rikkuse ülistamisest ning ihadest. Seneca sõnul peab silmad pidama ainult seda, mida on inimesel eluks vaja. Seneca ütleb selle ilmestamiseks ilusti, et inimene pole iial vaene, kui ta elab loodusega harmoonias.
Kui Lääne õigukorras saab välja tuua 3 põhilist käitumismudelit milleks on lubatud, keelatud ja juriidiliselt neutraalne, siis Islami õigukord lisab juurde veel kaks: soovituslik ja hukkamõistev. Erinevus tuleb sellest, et kui Lääne õiguskord lähtub indiviiduaalsest huvist, siis Aasia, Islami ja Hindu õiguskord lähtub kogukonna huvist tervikuna. Hukkamõistvad normid informeerivad isikuid sellest, mis juhtub siis kui ideaalist kõrvale kaldudakse ja soovitavad normid juhendavad inimest kuidas ühes või teises olukorras käituda, et vastata ideaali pool paika pandud nõuetele ja jumala tahtele. Kaasaegsetes isalmi riikides on need 6 normid kasutusel eesmärgiga tagada inimeste poolehoid õiguskorra sutes. Iga hukkamõistva normi jaoks on vastukaaluks paika pandu soovituslik norm.
Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale
Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel, Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi, Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla, Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks, Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist (Vikipeedia). Ka peaks riik olema allutatud õigusele ning kodanik ja riik peaksid olema õiguse ees võrdsed. Õigusloome peaks olema demokraatlik, see tähendab toimuma parlamendi kaudu. Seadused 2 peavad olema ülimuslikud ning õigusnorme tuleb täita täpselt ning kõrvalekaldumatult ning tagatud peab olema kindel õiguskord. Vastust küsimusele, kas Eesti on sotsiaalne riik või mitte võikski otsida lahates eeltoodud
Vanemhoole jaotust ja paarumissüsteemide mitmekesisust põhjustavad tegurid Vanemhool on kulukas ja aeganõudev. Seepärast oleks kummagi sugupoole jaoks ideaalne lahendus, kui just partner võtaks enda kanda vajaliku vanemhoolega seotud kohustused, jättes talle endale võimaluse taastuda eelmisest sigimispingutusest ja otsida uusi partnereid (isane) või valmistada ette uus munarakk (emane). Paraku tuleb emmal-kummal vanemal sellest ideaalist loobuda. Võib eristada mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kumb vanematest hooldab ja kumb hülgab oma järglased. Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel
Ta on harjunud olema ateist, kuna pole teisiti mõelnudki. Küsimused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? XVI: Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale meeleldi ja saatusele trotslikult kuuletuksime, ta õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. VIII: Filosoofia annab inimesele vabaduse. Inimene peab orjama filosoofiat, et talle saaks osaks tõeline vabadus. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) Seneca kirjade kohaselt peaks õnneliku elu saavutama siis, kui elada ära minimaalsega süüa, et kustutada nälg, juua, et kustutada janu, end riietada vaid selleks, et kaitsta keha külma eest. Tuleb põlata kõike seda, mis on üleliigne, igasugu ehteid, kingitusi jms. Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene, kui väärkujutluste järgi, ei saa sa kunagi rikkaks.kõiksugu ehted ja iluasjad ei tee
selleks, et üksikjuhtumil midagi head teha, näiteks päästa riigiabiga mõni konkurentsivõimetu ettevõte. On üsna kindel, et tulemuseks on usalduse õõnestamine turumajanduse toimemehhanismi ning lõdva eelarvepiirangu mentaliteet. · · Normatiivne viga: · Üks tavalisemaid vigu diskussioonides on, et normatiivsest ideaalist (täishõive, sotsiaalne õiglus, keskkonnakaitse) tuletatakse suhteliselt otse poliitilised soovitused. · Tegeliku olukorra ja probleemide põhjuste, aga ka võimalike otsuste tagajärgede analüüs jäetakse tähelepanuta. Sellist eksitust võiks nimetada normatiivseks veaks. Et seda vältida, peab võrdlev
.. raha, tervist, atraktiivset välimust, olla sündinud suursugusest soost, võimu, au, tasakaalukus, õiglus, ... vedamist. 3. Sokrates: nende asjade omamine teeb õnnelikuks vaid juhul kui neid hästi ära kasutada. Seda teadmist nimetatakse tarkuseks. 4. Järelikult on eelkõige vaja tarkust IV loeng NB!!! Kirjade kohta pean eksamis teadma: millist rolli omastab Seneca filosoofiale? Mida me arvame askeesi ideaalist? Kas sellist askeesi on vaja? Kas Seneca põhjused selle askeesi juurde on piisavalt veenvad? Kas Seneca veenis meid, et miks surma pole vaja karta? Seneca toonitab, et peaasi, et me sureksime hästi. Pigem surra auga ja hästi kui näruselt. Kui Seneca pole piisavalt veenev: Seneca ei too selgelt elumõtet välja? Seneca elumõte on auline elu, voorus(loomutäius). Uusaegne moraalifilosoofia: õige ja vale tegu
mitte üksnes agendi tööpanus a, vaid ka tehingu netokasu. Seda ka parima tasufunktsiooni korral (U*)! Seejuures on huvitav, et teoreetiliselt maksimaalsest kasust W* on võimalik kätte saada just selline osa, mis vastab optimaalsele osalusmäärale p1. Siit on tuletatav alternatiivkuluna mõõdetav transaktsioonikulu nii absoluutselt kui ka suhtelise hälbena. Viimasel juhul võib öelda, et reaalses maailmas läheb esindussuhtes ideaalist kaduma 100(p1-1)%. See ongi nn esinduskulu.*UA* = u!; UP* = x*-p*U* = UA*+UP* = p 1*/4k = p1*W*Esinduskulu*Absoluutne E* = U*-W* = (p 1- 1)W*Suhteline e* = E*/W* = p1-1*Tehing teostub (esindussuhe tekib), kuiU* > u KÕ mõiste -Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssidega (mitte üksnes omandiõigust), sh*Kasutusõigus (usus) *Muutmisõigus (abusus)*Tulemi omastamise õigus (usus
Filosoofia ei ole levinud oskustöö, see seisneb tegudes (mitte sõnades), vormib ja kujundab vaimu, korraldab elu ja reeglistab tegusid, näitab, mida teha ja mida mitte. Ilma filosoofiata ei saa mitte keegi elada kindlalt; iga tund loob olukordi, mis vajavad nõu, mida küsida. Filosoofia peab meile kaitset pakkuma. Ta manitseb meid, et me jumalale ja saatusele kuuletuma- õpetab meid jumalat järgima ja saatust taluma. · Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? (vt. kiri VIII 35, XVI 79) o Nõustun sellega, et mida rohkem inimesel on, seda rohkem ta hakkab tahtma. Ainult hädavajalikuga leppiv inimene ei saagi mugavust hinnata, sest tal pole seda kunagi olnud. Ta võib arvata mugavusest mida tahes, aga tegelikult ta ei tea, sest pole seda kunagi kogenud. Kui aga rikas kaotab varad ja mugavused, on ta masendunud ja ei oska (ja ega eu tahagi) vähesega toime tulla. Ta on rikutud
phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta paigutab telised aristokraatiad kaugesse minevikku, millest me teame enam legendide kui kogemuse kaudu. Igal juhul valitsevad aristokraatia, millest Platon kneleb, tingimustes need, kelle hinges domineerib mistuslik hingejagu ja kes seetttu on kompetentsed riigiasju otsustama. Seega on siin tegu iglase riigi ideele lhedase valitsemiskorraldusega. Iga jrgmine valitsemistp on sellest ideaalist ha kaugemal, ha ebaiglasem selle sna platonlikus thenduses. Seega on Platoni valitsemiskordade tpoloogia htlasi hiskonnakorralduse allakigu astmestiku kirjeldus. Nagu kik nhtavas maailmas on ha muutumises, tekkimises ja hvimises, nii ei j ka aristokraatia siin psima. Ikka juhtub kunagi nii, et snnivad vhemate eeldustega inimesed, kes ei hinda enam tarkust selliselt, nagu seda hindama peaks. Nii kujunevad nad vheharituteks ja suureks kasvades ei kuula enam valitsejaid, vaid kehtestavad oma vimu
Aatomite tuumad annavad aeglaselt ära saadud energia, minnes tagasi lähteolekusse. Seda saab registreerida TMR spektrina. Relaktsiooniaeg sõltub molekuli suurusest, olles suurematel lühike ja madalmolekulaarsetel pikk. Emissiooni regamist saab viivitada detekteerides vaid väikesi molekule. Nii saab mõõta keerulisi segusid, sünteesi produkte jne. Seostumsit valguga. Teisi viise – afiinsus, SPR- ja stsintillatsioon-skriining. Juhtühendi leidmine: võib olla kaugem ideaalist, madala aktiivsuse ja sobimatute kõrvalefektidega, kuid ta on vajalik lähtepunkt ravimidisainile ja tootearendusele. Allikad: - looduslike ühendite skriining, - kombinatoorne süntees, - meditsiiniline folkloor, - kompuuter disain, - sünt.pankade skriining, - juhus ja intuitsioon, - olemasolevad ravimid, - arvutiotsing andmebaasidest,
Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb. 3. Heaoluriik 4. Heaoluriik ehk sotsiaalriik 5. Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused: 6. Kõrge elatustase Suurenenud keskklass Vaesuse leevendamine Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Aktiivne kodanikuühiskond Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist 7. Heaoluühiskonna kujunemise algus 8. 1880ndad Saksamaa 20. sajandi esimene veerand Rootsi 1930ndad USA 9. Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded: 10. Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. - Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi - Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
Ojamaal on asustus paiknenud samal kohal alates hiljemalt 6. sajandist, parema põllumaaga aladel alates pronksiajast. Selline järjepidevus lähtub juba põllumajandusliku asustuse omapärast: kõigepealt hõivatakse maaviljeluseks sobivaimad maad. Elamud on juba algusest peale püstitatud põldude suhtes kesksesse kohta, kas päris põldude keskele või sinna, kus ligipääs kõigile viljeldavaile aladele on võrdselt soodne. Igal konkreetsel juhul võis hoonete täpne asukoht n-ö ideaalist mõistagi veidi erineda, kasvõi juba seetõttu, et nende püstitamiseks valiti kõrgem ja kuivem koht maastikul, oluline oli ligipääs veele resp võimalused kaevu rajamiseks jne. 12 Asustuskeskuse vorm võis aja jooksul muutuda. Nii võib algne üksiktalu jaguneda mitmeks majapidamiseks ning muutuda seeläbi külaks. Protsess võib toimuda ka vastupidises suunas,
Reet Kasiku järgi on keelekasutus sotsiaalne tegevus ning keelekasutaja on selle protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti. (Kasik 2007: 168) See, milliseid keelelisi vahendeid teksti autor kasutab, sõltub kolmest aspektist – kirjutaja ja lugeja asjatundlikkusest antud teemas, teksti keelelisest ideaalist ning teksti retoorilisest ja kesksest eesmärgist. (Hennoste, Pajusalu 2013: 37) Vastavalt keeleliste vahendite valikule võib eristada erinevaid tekstiliike ehk žanre. Kindlat ja üldkasutatavat tekstiliikide loendit ei ole, teadusalad ning tekstiuurijad grupeerivad neid mitmel moel. (Kasik jt. 2007: 21-22) Kõige laiemalt liigitatakse tekste keelekasutusvaldkondade järgi argikeeleks, ilukirjanduskeeleks ning tarbekeeleks (Kasik jt. 2007: 22)
Ning mingis mõttes on parodoksaalne, et minu meelest eelistab Dostojevski ehitatav idee just ideele inimest. Kuidas see toimub ja toimib, sellest lähemalt. (Jan Kausi mõtisklused) Peaks veel lisama, et Dostojevski ,,ideaali" Aljosa Karamazovi vastas seisab üks teine ideaal, mis tänapäeval muutub üha reaalsemaks, mille kehastumisi üha ja üha enam lisandub. Nii et Dostojevski võib tegelikult ühel hetkel kõnelda tänapäeva reaalsest inimesest, pigem: sellest ideaalist, milleni suur osa inimesi ulatuda tahab. Ning kui Dostojevski kõneleb Aljosast, kõneleb ta millestki, mis jääb tänapäeval üha mõistetamatumaks ja kaugemaks; mida on üha võimatum kohata kehastatuna. Platon leidis, et inimese hing jaguneb kolmeks eri osaks. Selleks kasutas ta ,,Phaidroses" võrdpilti hobusekaarikust (hingest), kahest hobusest ja kaarikujuhist. Üks hobustest on kena, sirge ja ilus, teine aga verd täis valgunud silmadega ja tokerjas. See viimane võib vedada
Renessanssiaja ideaalinimeseks peeti Leonardo da Vinci't Oluliseks sai ka isikuvabadus inimene peab olema sõltumatu ja vaba. Vanade raamatute uurimisel lähtuti adfontest (allikate juurde tagasipöördumisest). Humanism levis peagi riigist välja ning kõige kuulsamaks humanistiks sai Erasmus Rotterdamist. Tema teos on ''Narruse kiitus''. Selles raamatus naeruvääristas ta isandate ahnust ja rumalust ning a ütles, et kirik on eemaldunud algsest kristlikust ideaalist. Humanism hakkas levima pärast trükikunsti levikut. 32) Hiina riik ja ühiskond keskajal Hiinlased juhindusid oma riigielus vanaaja mõttetarga Konfutsiuse õpetusest. Selle kohaselt oli igal inimesel täita ühiskonnas oma kindel roll. Et riiki paremini juhtida, täiustati valitsemiskorraldust. Kõrgemasse ametisse lubati tõusta vaid pärast pikaajalist eksami sooritamist. Seetõttu said ametisse vaid väga targad ning haritud inimesed
annaabi.ee 
