Tartu
Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
IDEAALNE
RAAMATUKOGU
Essee
Tartu 2013
Järgnevas
tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks
välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja
vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu
enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis
üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu
välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja
võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud
teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et
kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sudameke2
Õppematerjali autor
............................................ 21 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 22 Lisa 1. Protokoll 1........................................................................................................... 23 Lisa 2. Protokoll 2........................................................................................................... 24 Sissejuhatus Valisime oma töö teemaks Kärstna Põhikooli raamatukogu laenutusprogrammile üleviimise, kuna ühiskond areneb pidevalt ja enamus raamatukogusid tegeleb arvutipõhise laenutamisega. See muudab laenutusprotsessi selgemaks ja kiiremaks. Tänu laenutusprogrammile on olemas ülevaade kogus olevatest teavikutest, tagastustähtaegadest, lugejate andmetest ja statistikast. Kärstna Põhikooli raamatukogus on umbes 3000 raamatut, ligi 1000 metoodilist õpikut umbes sama palju fondeeritud õpikuid ning lisaks veel ajakirjad ja ajalehed
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo
nooremaid, siis tõesti puudub huvi päevast päeva lugeda seda kirjandust. Lastele tahaks lugeda erinevaid lasteraamatuid ja ise tahaks lõõgastuda mõne kriminaalromaani või armastusromaani taga. Kust mujalt inimesed neid raamatuid saaks, kui mitte raamatukogudest. Asko Tamme arvates on raamatukogul oma vastutus eesti kultuuri ees, kuid samas peame olemas olema ka lugeja jaoks. Enamus ostud on siiski eesti kirjandus, ülejäänud tõlkekirjandus ning võõrkeelsed raamatud. Tamme sõnul on raamatukogu funktsiooniks ühiskondliku sidususe hoidmine ning igasugune piirang viiks inimesed veel rohkem lahku.3 Ajakirjanik Kalle Muuli arvates peaks raamatute laenutamise tasuliseks muutma – raamatud, mis on tasuta laenutamiseks ja on raamatuid, mille eest võiks tasuda. Tema arvates tuleks üle vaadata eesti kirjandus, kindlasti leidub seal küsitava väärtusega teoseid. Muuli on nõus Langi ettepanekuga, miks peaks sisse ostma võõrkeelest tõlgituid teoseid Eesti raamatukokku.4
Konkurentide nõrkused: · toote/teenuse omadused · tarbija hoiakud · hind, jaotuskanalid, müügitoetus III OSA 4. Ettevõtte eesmärgid järgmisel kolmel aastal Turu vajadused Huvigruppide vajadused Ettevõtte vajadused 5. Müügieesmärgid Müügimaht Geograafiline jagunemine Müügimaht sihtgruppides Turuosa 6. Diferentseerimise strateegia 7. Positsioneerimise strateegia 8. Hinna ja kvaliteedi strateegia IV OSA 9. Toote valik sihtgruppidele Erilise tähendusega on kooli raamatukogu kui info- ja kultuurikeskus ning kooli raamatukogu juhataja. On ju temal ülevaade eri õppeainete kõigist õppevahenditest ja enamasti peab ta ka õppevara andmebaasi. Just tema saab ja temal tuleks enam kaasa rääkida kooli õppekava koostamisel, eeskätt selle rakendusvõimalusi silmas pidades. Üheskoos on võimalik otsustada, mida osta kooli raamatukokku ja mida võiksid osta õpilased endale ise püsivahenditena.
järelkomplekteerimise käigus ostma. Teadus ja arendustegevuse seaduse alusel eraldatakse tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele kogude terviklikkuse tagamiseks raha (vt tabel). Eraldised riigieelarvest tähtajaliselt nimetatud arhiivraamatukogudele rahvusteavikute hankimiseks (mln kr) 2003 - 2003 2004 2005 2006 2007 2007 Tartu Ülikooli raamatukogu 0, 5 0, 6 0, 7 0, 9 0, 8 3, 5 Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu 0, 5 0, 6 0, 6 0, 6 0, 7 3, 0 Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu 0, 5 0, 6 2, 2 0, 5 1, 0 4, 8 KOKKU 1, 5 1, 8 3, 5 2, 0 2, 5 11, 3 Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraamatukogu riigi keskne teadusraamatukogu hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus. 2. Kõrgkooliraamatukogu teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid: · ülikooliraamatukogu: o avalikõigusliku ülikooli raamatukogu o eraülikooli raamatukogu · muu kõrgharidusasutuse raamatukogu o riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu o erarakenduskõrgkooli raamatukogu 3. Erialaraamatukogu domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat. o ametiasutuse raamatukogu o meditsiiniraamatukogu o teadusasutuse, kutseja teadusühingu raamatukogu o ettevõtteraamatukogu
................................................78 Joonis 33 Tellimuse olekudiagramm........................................................................................79 Joonis 34 Arhidektuurivaade....................................................................................................79 7 1 Projekti spetsifikatsioon 1.1 Projekti taust Tegemist on Raamatukogu laenutusosakonna allsüsteemi analüüsiva tööga. Töö kirjeldab, kuidas allsüsteem võiks raamatukogus eksisteerida. Antud töös kasutatakse avalikku informatsiooni ja esitatud allsüsteemi analüüs on kirjutajate nägemus süsteemist. 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused Projekti eesmärk on analüüsida Raamatukogu infosüsteemiga seotud teaviku laenutamise protsessi, kliendi konto loomise ja teaviku teistest raamatukogudest tellimise protsessi. Täpsemalt:
kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas poisid, ei armasta lugeda. Raamatud on meie elus tähtsal kohal. Need aitavad suurendada sõnavara ja fantaasia võimet. Raamatute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid