IDEAALNE RAAMATUKOGU (0)

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
IDEAALNE RAAMATUKOGU
Essee
Tartu 2013
Järgnevas tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda. Seega üritan luua selle jaoks vastava õhkkonna.
Ideaalseks raamatukoguks on kõigepealt vaja ideaalset asukohta – kohta, mis oleks hästi ligipääsetav ja kõige vajaliku lähedal. Toon näiteks Tartu linna. Kui me juba ideaalist räägime, siis ideaalis saaksin valida ükskõik millise asukoha­. Minu valik oleks sellisel juhul plats, kus asub hetkel uus Tartu Kaubamaja. See asub otse linna südames, kõige külastatavamas paigas, seega tundub see mulle strateegiliselt hea valikuna. Raamatukogu hoone peaks olema midagi uhket ja silmapaistvat, kindlasti mitte tagasihoidlikku, soovitatavalt mõne maailmakuulsa arhitekti kavandatud, vastavalt rahva soovile. Arhitekt teeb näiteks mõned kunstiliselt kaunid kavandid, kindlasti ka loodussõbralikud, mis pannakse rahvahääletusele ja mille hulgast valitakse välja parim. Siinkohal usaldan inimeste vaistu, kuna mul puudub selge ettekujutus milline selle hoone fassaad ikkagi peaks välja nägema. Igatahes külm betoonikamakas ei tuleks kõne allagi. Küll aga võiks maja ümbritseda kaunis puudesalu ja hoone kõrval asuda suur park, mille keskel purskkaev.
Raamatukogu hoone võiks olla suur ja inimsõbralik. Raamatukogu peaks looma juba oma majaga võimalikult sooja õhkkonna, kindlasti on võimalik seda teha tänapäevaselt, ilma plastikut kasutamata. Soojad materjalid nagu puit sobivad selleks ideaalselt. Ruumid olgu õdusad ja valgusküllased, mitte liiga avarad, vaid et pigem tekiks tunne, nagu viibides "koopas". Jubedate ja külmade ruloode asemel olgu kaunitest kangastest kardinad, mis sätitud nii, et loovad lausa kuningliku õhkkonna. Põrandatel suured, võimalik et idamaade hõngulised vaibad, siin-seal mõned kaminad . Seinast-seina kaetud tohutute raamaturiiulitega ja ülemistelt riiulitelt raamatute kättesaamiseks nn ratastel redelid. Mõistan, et ma ei loo raamatukogu korrashoiuks just kõige ideaalsemaid tingimusi kuid see polegi mõni kiirsöögiputka, kus on tähtis et põrandad oleks kergesti ligipääsetavad ja puhastatavad.
Raamatukogus peab kindlasti olema hea ventilatsioonisüsteem, mis on märkamatult vaikne. Liiga tihti olen sattunud raamatukokku või mõnda muude asutusse, kus ventilatsioon lausa undab, mitte küll esialgu häirivalt, kuid pikemas perspektiivis on selle tagajärjeks peavalu ja keskendumisraskused. Suvel on vältimatult vajalik ka jahutussüsteem, mis hoiab raamatukogu mõnusalt jaheda , meelitades sellega veelgi rohkem rahvast raamatukokku. Talvel mõnusalt soe, mitte miinimumi piiripealne 18-20kraadi vaid 24kraadi. Istumiseks kõvade plastiktoolide asemel mugavad diivanid ja tugitoolid. Uskuge mind, lugejad jäävad raamatukokku tunduvalt kauemaks, kui neil on seal mugav ja kodune.
Raamatukogu keskpunkt võiks olla üks hiigelsuur saal , mille ümber asuvad teised väiksemad ruumid, igaühel neist oma kindel eesmärk. Kindlasti peaks olema ka nn "meedianurk", mis on varustatud uusima tehnoloogiaga, kust igaüks saab endale võtta näiteks sülearvuti, tahvelarvuti või hoopis e-lugeri, ja sellega minna omale meelepärasesse nurka. See meedianurk võiks olla osa sellest kesksest saalist. Peale selle siis veel eraldi ruumis nn algupärane internetipunkt kus lauaarvutid on oma kindla koha peal ja kus oleks hea õppida või elektronkirju lugeda. Ilmselt oleks vajalik ka arvutimängude tuba, mis oleks teistest eraldatud, kuna olen täheldanud et lastele meeldib kõik koos arvuti taga mänge mängida ja seda tehes ei ole nad just kõige vaiksemad . Seepärast paigutaksin ma nad eraldi. Iganädalaselt võiksid toimuda ka põhiliselt vanematele inimestele suunatud arvutikoolitused, kus neile õpetataks peale e-kirjade saatmise ja vastuvõtmise ka muud põnevat, näiteks videote vaatamist youtube’i keskkonnas ja muud sellist. Lisaks arvutimängude toale peaks eksisteerima ka üldine mängude tuba. Selles toas peaks olema saadaval suur mängude kogu, alates vanadest lauamängudest kuni tänapäevase Wii-ni välja. Sinna koguneksid nii lapsed kui täiskasvanud, kes soovivad õppimisest pausi teha ja lasta mõttel puhata. Nendele, kes sellisel kombel puhata ei soovi, on olemas omaette nurgake, kus silma hetkeks looja lasta.
Peale internetipunkti võiks eraldi ruum olla ka näituste korraldamiseks. Ideaalis kujutan ma seda ette nii, et näituste saali on lausa mitme kuu pikkune järjekord, sest kõik tahavad oma loomingut raamatukogus näidata. Lisaks võiks olla ka väike raamatukogu isiklik muuseum , kus iga nädala järel vahetuvad eksponaadid. Peale näituste saalis kajastatavate teoste võiks ka kõikjal raamatukogus olla alalised maalid seintel , eelistatavalt kaunid, soojades toonides maastikumaalid . Samuti poleks paha raamatukogu fuajees näiteks Tammsaare skulptuur ja maalid teistest olulistest Eesti kirjanikest või luuletajatest. Raamatukogu võiks omalt poolt toetada laste loomingulisust korraldades neile näiteks joonistamis-ja maalimistunde. Fuajees võiks veel asuda nn ajaloo sein, kus on kajastatud selle konkreetse raamatukogu käekäik läbi aegade.
Raamatukogus võiks serveerida tasuta või sümboolselt väikse summa eest ka kohvi või teed ja seda käsitsi valmistatult, serveerituna portselantassidest, mitte ühekordsetest plastiktopsidest. Kohvijoomiseks võiks raamatukogu suure saali keskel asuda spetsiaalsed lauad/toolid, kus saaks istuda ja juttu ajada. Jah, keskne saal peakski olema nn inimeste kohtumispaik kus elu kihab ja on võimatu tunda ennast üksildasena. Kas see polegi mitte põhjus, miks inimesed tänapäeval kaubamajades aega veetmas käivad? Tuues midagi sellist üle raamatukokku, oleme teinud suure sammu ka nende lugejaks võitmise koha pealt. Muidugi on raamatukogus olemas ka täieliku vaikuse alad, ka see on vajalik, kuid raamatukogu peab olema paindlik ja mitmekülgne, julgustades inimesi raamatukokku tulema . Kohvik võiks pakkuda ka sooja sööki, seda muidugi mõistliku summa eest, sest raamatukogu eemärk ei ole kasumit saada, vaid kogukonda teenida.
Raamatukogu võiks olla ööpäevaringselt avatud, samamoodi peaksid olema kättesaadavad ka selle e-teenused. Paljud inimesed, kaasaarvatud ma ise, funktsioneerivad öösiti tunduvalt paremini ja seega on mõttetööks paremad tingimused, kuid kui puudub koht ja vahendid, siis on raske seda teha, seega tuleks seda inimestele võimaldada just raamatukogul. Kõikvõimalikud piirangud pigem pärsivad raamatukogu funktsioneerimist. Raamatukogu teenused tuleks muuta võimalikult hästi kättesaadavaks, et inimesed harjuksid neid kasutama ja teaksid, kust midagi vajadusel leida. Praegune otsingusüsteem ESTER on minu arvates pisut vananenud välimusega ja näeb välja, nagu see oleks mõeldud kasutamiseks ainult raamatukogutädidele, kes teavad, kuidas sellega ringi käia. Minu ideaalraamatukogul oleks selline süsteem muudetud kaasaegsemaks ja kasutajasõbralikumaks, see ei ole võimatu missioon , selleks on vaja vaid vahendeid, mida ideaalsel raamatukogul on piisavalt.
Kuna olen suur loomasõber, siis võiks raamatukogus ka üks nn maskott olla. Näen vaimusilmas üsnagi vana ja kogukat kassi, kes loivab mööda raamatukogu ringi ja pakub sellega külastajatele silmarõõmu. Selline idee on võetud ühest Tallinna vana mööblit müüvast poest, mis sai palju reklaami sellega, et nende poes on ennast sisse seadnud üks kass , kes külastajatele rõõmu pakub. Pealegi julgen väita, et suurem osa inimesi on loomasõbrad ja suhtuvad sellesse ülimalt positiivselt. Kuna me räägime minu ideaalsest ja suures osas fantaasia raamatukogust, mis saaks eksiteerida ainult ideaalses maailmas, siis kõik toimiks just nii nagu ma ette kujutan. Et muuta raamatukogu veelgi looduslähedasemaks, toome raamatukokku palju erinevaid lilli ja, miks ka mitte, väike lilleaed keset suurt saali. Raamatukogu viimasel korrusel võiks olla planetaarium, mida kõik võivad tasuta kasutada ja kus koolid käiksid õppimas ja ekskursioone tegemas.
Kuigi minu unistuste raamatukogu on avatud 24/7, ei pruugi kõigil inimestel aega olla, et kohale tulla raamatuid tagastama. Selle jaoks võiks olla mööda linna laiali jaotatud nn tagastuspunktid, aparaadid kuhu saad oma raamatud tagastada ja kust raamatukogu need üles korjab . Need masinad peaksid olema ilmastikukindlad ja garanteerima teavikute korrashoiu. Kasvõi korra nädalas tuleb auto ja tühjendab masinat umbes nagu praegu käib raamatukogudevaheline raamatute tellimine. Ideaalses raamatukogus ei ole ka nõuet, kui kauaks võib indiviid teavikud enda kasutusse jätta ja ta võib neid võtta nii palju kui soovib. Seega pole hirmu, kas teavikud jõuavad tagastuspunktist õigeks ajaks raamatukokku või mitte, ja loomulikult puuduvad ka viivised, sest ideaalses maailmas toovad inimesed kõik teavikud tagasi ja hoiavad neid ilusasti. Teeme ka raamatute kättesaamise veelgi lihtsamaks ja võimaldame inimestel raamatud kodus internetist välja valida ja koju tellida . Valitud kaup saabub kulleriga maksimaalselt poole tunni jooksul.
Küsitlesin ka paari omale lähedast inimest, et mis võiks nende arvates ühel unistuste raamatukogul olla. Järgnevalt mõned veelgi ulmelisemad ideed kui eespool mainitud . Kui raamatukogu juba läheb selle peale välja, et inimesi esmalt meelitada raamatukokku ja alles seejärel lugema siis, miks mitte teha raamatukokku ka näiteks solaarium või jõusaal. Oodates solaariumi järjekorras haarab nii mõnigi ajaveetmiseks mõne raamatu pihku ja kui see teda köidab, võtab selle ka hiljem endaga kaasa. Jõusaalis jällegi võiks masinatel olla suured ekraanid, millelt saad treenimise ajal omale sobivat raamatut lugeda. Veel pakuti välja soov mullivannis raamatut lugeda, mida ma enda unistuste raamatukogus siiski ei rakendaks, veidi liig isegi minu jaoks. Üks raamatuid mittelugev isik pakkus välja, et võiksid olla sellised 4D prillid , mis paned pähe ja raamat on sul silmeees. Vajutades nuppu saaks suumida lähemale/kaugemale vastavalt vajadusele ja pead pöörates saaks raamatul lehte keerata. Paned prillid pähe ja alles siis valid sobiva raamatu. Arvan, et see on üsnagi innovaatiline idee kui see paneks ka mittelugevad inimesed lugema.
Arvan, et lõin teile üsna ideaalilähedase kujutluspildi oma unistuste raamatukogust ja sellest, mille suunas raamatukogud võiks üldiselt areneda. Siiski jäägem realistlikuks, seda aega mil raamatukogul on piiramatult vabu vahendeid, ei pruugigi tulla ja ehk ongi nii parem. Raamatukogu teenusel iseenesest ei ole ju vigagi ja need, kes raamatukogus käivad, käivad seal välistest muutustest hoolimata. Minu mõte ehk oligi see, et tuua raamatukogu kõigi inimesteni, ka nendeni, kes arvavad , et ei vaja seda. Võimalik, et ma eksin arvates, et kui juba inimese raamatukokku olen suutnud meelitada, ta seal ka lugema hakkab, kuid lootma peab parimat .