Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat - Heike Dreschler (0)

1 Hindamata
Punktid
Kool
Heike Dreschler
Referaat
Koostaja : Oma Nimi
Linn 2010
Sisukord
1. Biograafia .........................................................................................................................................3
2. Saavutused........................................................................................................................................4
3. Isiklikud rekordid .............................................................................................................................6
4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7
5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8
Biograafia
Heike Gabriela Dreschler (sünninimega Heike Daute; sündinud 16. detsembril 1964. aastal Ida-Saksamaal Geras) on endine saksa naiskergejõustiklane, kes on võistelnud Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik) ja Saksamaa koondises. Ta on olnud kõrgel tasemel 100m ja 200m jooksus, kaugushüppes ning samuti seitsmevõistluses. Dreschler on üks maailma edukamaid naiskaugushüppajaid läbi aegade ja ta on olnud edukas ka sprinterina.
Heike on 182cm pikk ja kaalub oma kodulehekülje andmetel 68kg. Tal on üks laps, poeg nimega Tony Dreschler.
Karjääri algusaastatel oli ta kõrgel tasemel kaugushüppes kui sprindis, kuid hiljem keskendus ta ainult kaugushüppele. Karjääri ajal ei jäänud ta vahele keelatud ainete kasutamisel , kuid tippspordist loobumise järel on ta tunnistanud, et kasutas dopingut tulemuste parandamise nimel.
Ta on ainule naine, kes on võitnud kaks olümpiakulda kaugushüppes (aastatel 1992 ja 2000). Samuti on Dreschler võitnud kaks korda Maailmameistrivõistlustel kaugushüppes (aastatel 1983 ja 1993), ka kuld medali kaugushüppes ja 200m sprindis 1987. aasta Maailma Sisemeistrivõistlustel. Lisaks kõigele sellele on ta olnud edukas ka Euroopa ja Saksamaa meistrivõistlustel.
Tema suurim rivaali kaugushüppes oli Jackie Joyner-Kersee, kellega oli ta ka väga hea sõbranna.
Teismelisena oli ta väga aktiivne organisatsioonis Free German Youth (FDJ).
Paljud saksa veebilehed , kaasaarvatud ka tema enda kodulehekülg, väidavad, et Heike Dreschler hääletati „Sajandi atleediks“ 1999. aastal IAAF -i poolt (Inernational Association of Athletics Federations).
Saavutused
I Olümpiamängud
1988. aastal Seoul'is
hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,22m)
pronksmedal 100m (tulemus 10,85s)
pronksmedal 200m (tulemus 21,95s)
1992. aastal Barcelonas
olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 7,14m)
2000. aastal Sydney 's
olümpiavõit kaugushüpe (tulemus 6,99m)
II Maailmameistrivõistlused
1983. aastal Helsingis
maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,27m)
1987. aastal Roomas
hõbemedal 100m (tulemus 11,00s)
pronksmedal kaugushüpe (tulemus 7,13m)
1991. aastal Tokyo 's
hõbemedal kaugushüpe (tulemus 7,29m)
pronksmedal 4x100m (tulemus 42,33s)
1993. aastal Stuttgart'is
maailmameister kaugushüpe (tulemus 7,11m)
III Sisemaailmameistrivõistlused
1987. aastal Indianapolises
sisemaailmameister 200m (tulemus 22,27s)
sisemaailmameister kaugushüpe (tulemus 7,10m)
1991. aastal Sevillas
hõbemedal kaugushüpe (tulemus 6,82m)
1997. aastal Pariisis
pronksmedal kaugushüpe (tulemus 6,83m)
IV Maailmakarikavõistlused
1985. aastal Canberras
1. koht kaugushpüe (tulemus 7,27m)
1992. aastal Havannas
1. koht kaugushüpe (tulemus 7,16m)
1998. aastal Johannesbergis
1.koht kaugushüpe (tulemus 7,07m)
V Euroopa meistrivõistlused
1986. aastal Stuttgart'is
Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,27m)
Euroopa meister 200m (tulemus 21,71s)
1990. aastal Slit'is
Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,30m)
hõbemedal 200m (tulemus 22,19s)
1994. aastal Helsingis
Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,14m)
1998. aastal Budapest'is
Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,16m)
Heike on saavutanud ka maailmarekordeid nii kaugushüppes kui 200m jooksus.
200m jooks
Tulemuse 21,71s jooksis ta 29. juunil 1986. aastal Jenas .
Tulemuse 21,71s jooksis ta 29.augustil 1986. aastal Stuttgart'is.
Kaugushüpe
Tulemuse 7,44m hüppas ta 22. septembril 1985. aastal Ida-Berliinis.
Tulemuse 7,45m hüppas ta 21. juunil 1986. aastal Tallinnas.
Tulemuse 7,45m hüppas ta 3. juulil 1986. aastal Dresden 'is.
Isiklikud rekordid
Heike Dreschleril on palju isiklikke rekordeid mitmel erineval alal, aga olulisim on ära mainida hiliseim rekord.
100m jooksus on tema rekordiks 10,91s. Selle aja jooksis ta 6. juulil 1986. aastal Moskvas.
200m jooksus on tema rekordiks 21,71s. Selle aja jooksis ta 29. augustil 1986. aastal Stuttgart'is.
800m jooksus on tema rekordiks 2.11,53min. Selle aja jooksis ta 11. septembril 1994. aastal Talence'is.
100m tõkkejooksus on tema rekordiks 13,34s. Selle aja jooksis ta 10. septembril 1994. aastal Talence'is.
Kõrgushüppes on tema rekordiks 1,84m. Ta hüppas nii palju 10. septembril 1994. aastal Talence'is.
Kaugushüppes on tema rekordiks 7,48m. Ta hüppas nii palju 8. juulil 1992. aastal Lausanne 's.
Kolmikhüppes on tema rekordiks 13,35m. Ta hüppas nii palju 30. mail 1993. aastal Miaoli's.
Kuulitõukes on tema rekordiks 13,88m. Ta tõukas nii palju 15. septembril 1995. aastal Talence'is.
Seitsmevõistluses on tema rekordiks 6741 punkti. Ta saavutas selle tulemuse 11. septembril 1994. aastal Talence'is.
Tuleb välja, et Heike on väga hea sportlane mitmel erineval alal. Lemmikuteks on tal muidugi erinevad jooksud ja kaugushüpe.
Dopingu süüdistused
Talle tehti palju süüdistusi seoses dopingu kasutamisega, kui ta võistles Ida-Saksamaa heaks. Õnneks või kahjuks ei jäänud ta kunagi dopingu kasutamisega vahele. 2001. aastal väitis BBC aga, et Dreschler on tunnistanud, et on mitteteadlikult pruukinud keelatud aineid 1980. aastate alguses tema arstide käsul.
1991. aastal pärast Ida-Saksamaa langust, kirjutasid Brigitte Berendonk ja Werner Franke mitmeid väitekirju tsiteerides endiseid GDR(German Democratic Republic )- dopingu uurijaid MMA-st ( Military Medical Academy Bad Saarow). Väidetavalt kasutati dopingu proovide tegemiseks mitmeid GDR-atleete, kaasaarvatud Heike Dreschlerit. Tuli välja, et Dreschler kasutas suurel hulgal erinevaid drooge (ravimeid) pluss testosterooni süste enne võistlusi aastatel 1982-1984.
1993. aastal kaebas Dreschler Brigitte Berendonk'i kohtusse mainitud faktide avaldamise eest. Kohtus võitis Berendonk.
Kasutatud allikad
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Heike_Drechsler (inglisekeelne vikipeedia)
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Heike_Drechsler (eestikeelne vikipeedia)
3. http://www.iaaf.org/athletes/athlete%3D80762/
4. http://www.heike-drechsler.com/ (Dreschler'i kodulehekülg)
5. http://aare.pri.ee/dictionary.html (inglise-eesti sõnastik tõlkimiseks)
Vasakule Paremale
Referaat - Heike Dreschler #1 Referaat - Heike Dreschler #2 Referaat - Heike Dreschler #3 Referaat - Heike Dreschler #4 Referaat - Heike Dreschler #5 Referaat - Heike Dreschler #6 Referaat - Heike Dreschler #7 Referaat - Heike Dreschler #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Fredi - Õppematerjali autor
Koos tiitellehe, sisukorra ja kasutatud allikatega on referaat 8 lehekülge pikk.
Hinne 5

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kergejõustik
33
docx

Kergejõustik

Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150­190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas

Kehaline kasvatus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun