Eesti olümpiavõitjate saavutused. (1)

Eesti olümpiavõitjate saavutused
Alfred Neuland
Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises.
Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises.
Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit.
Eduard Pütsep
Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses,
MM-võistluste hõbe kreeka- rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 — 1925)
Osvald Käpp
Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.).
Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931 . aastal.
Voldemar Väli
Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matši, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matšidest ikka võitjana väljuda.
Kristjan Palusalu
Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses seitsme- ja vabamaadluses viiekordne Eesti meister.
Johannes Kotkas
Olümpiavõitja 1952 Helsingis kreeka-rooma maadluse raskekaalus, valitsev Euroopa meister 1938–1966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites (1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947, 1948), hõbe (1945), 2 pronksi (1951, 1953).
Ants Antson
Ta võitis Innsbruckis peetud IX taliolümpiamängudel 1500 meetri kiiruisutamises kuldmedali. MM-võistlustel 1964 1500 ja 5000 meetris pronks. EM-võistlustel 1964 mitmevõistluses kuld; 1964, 1965 ja 1967 üksikaladel üks 1. koht, kaks 2. kohta ja kolm 3. Kohta. NSV Liidu meistrivõistlustel 1964–1968 mitmevõistluses üks kuld, kaks hõbedat ja üks pronks, üksikaladel kolm 1., kaks 2. ja viis 3. Kohta. Maailmarekord väikeses mitmevõistluses 176,3000 punkti ja 3000 meetris 4.27,3 (1964) ja 1500 meetris 2.11,2 (1963). Võitis 1964 maailma parimale kiiruisutajale välja pandud Oscar Mathiseni auhinna. NSV Liidu teeneline meistersportlane 1964 33-kordne Eesti meister kiiruisutamises. Lisaks võitnud 3000 meetri takistusjooksus Eesti meistrivõistlustel kaks 2. kohta ja ühe 3. koha ning tulnud 1957 Eesti koolinoorte meistriks jäähokis.
Svetlana Tširkova (Lozovaja)
Vehkleja Svetlana Tširkova võitis NSV Liidu floreti vehklemisnaiskonnas olümpiakulla 1968. aastal Mexico mängudel. 1969. aasatal võitis Tširkova koondisega MM-ilt hõbeda ja individuaalselt pronksi. Aastatel 1970 ja 1971 krooniti Tširkova võistkondlikult maailmameistriks. Ka järgmisel, 1972. aasta Müncheni olümpial, kuulus Tširkova NSV Liidu võidukasse naiskonda, kuid et olümpiamedalid anti muutunud reeglite kohaselt vaid finaalis võistelnud neljale sportlastele (Tširkova finaalis kaasa ei teinud), jäi ta ka kuldmedalist ilma. Seda asendas esikohadiplom.
Jüri Tarmak
1972. aasta suveolümpiamängude võitja kõrgushüppes. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2.00 Eesti NSV meistriks. Sise-EMi hõbe 1971 ja pronks 1972, NSV Liidu meistrivõistlustelt 1968-73 kuld, hõbe ja kaks pronksi, kolmekordne Eesti meister. Rekord 2.25 aastal 1972.
Jaan Talts
Ta on võitnud kaks olümpiamedalit; 1968. aastal Mexicos sai ta hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. MMilt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. EMilt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg.
Aavo Pikkuus
1976. aasta Montreali OM-il võitis ta 100 km meeskonnasõidus Nõukogude Liidu meeskonnas kuldmedali. Maailmameistrivõistlustel on Aavo Pikkuus võitnud 100 km meeskonnasõidus 1977. aastal kuld- ning 1975. ja 1978. aastal hõbemedali. Aastal 1977. võitis Pikkuus esikoha Rahutuuril. NSV Liidu meistrivõistlustel võitis Pikkuus aastatel 1974–1981 mitmepäeva-, kriteeriumi-, paaris-, meeskonna-, treki- ja eraldistardist sõidus kokku 19 medalit: 12 kuld-, 4 hõbe- ja 3 pronksmedalit. Eesti meistriks on ta tulnud 9 korda. Aastatel 1974–1978 tunnistati Aavo Pikkuus Eesti parimaks sportlaseks. Tippsportlase karjääri lõppedes oli Pikkuus edukas ka autorallis – näiteks 1983. aastal võideti koos Lehar Linnoga Saaremaa Ralli.
Ivar Stukolkin
1980. aasta suveolümpiamängudel sai ta kuldmedali 4x200 vabaujumises ja pronksmedali 400 meetri vabaujumises. 1982. aasta ujumise maailmameistrivõistlustel sai ta hõbemedali 4x200 vabaujumises. 2006. aastal valiti ta kaheks aastaks Olümpiavõitjate Kogu presidendiks. Püstitanud 29 individuaalset Eesti rekordit. 26-kordne Eesti meister (1976 — 1985). Isiklikud rekordid : 100 m 51,95 (1982), 200 m 1.50,69 (1982), 400 m 3.49,51 (1980). N Liidu meister 1978 (4x200 m)
Jaak Uudmäe
Olümpiavõitja (1980) tulemusega 17.35.Aastatel 1979 ja 1980 tunnistati Jaak Uudmäe Eesti aasta sportlaseks. 1980. aastal omistati Uudmäe treenerile Jaan Jürgensteinile NSVL teenelise treeneri ja Jaagule NSVL teenelise meistersportlase aunimetus. 1981. aastal tuli Jaak Uudmäe Euroopa karikavõitjaks kolmikhüppes tulemusega 16.97. 1977 sisemeistrivõistlustel hõbemedal, 1979 sisemeistrivõistlustel pronksmedal, 1980 sisemeistrivõistlustel hõbemedal. Viiekordne Eesti meister.
Viljar Loor
Võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt. Ta tuli esimese eestlasena NSV Liidu koondise värvides Euroopa meistriks, võitis Moskva Armee Keskspordiklubi ridades Euroopa meistrite karika (võrdub tänapäeval esikohaga Euroopa Tšemnpionide liigas) ja tuli AKSK-ga Nõukogude Liidu meistriks. Euroopa meistriks tuli ta veel 1977., 1979., 1981. ja 1983. aastal. Maailmameistritiitleid kogunes „vaid“ kaks (1978 ja 1982), kuna MM toimus iga nelja aasta järel.
Mait Riismann
1976. aastal võitis meeskonnaga Euroopa karika ja 1979 tuli esmakordselt Liidu meistriks.
1978 arvati Riisman NSV Liidu koondisse, milline võitis ka Moskva olümpiaturniiri. Veel 1985 – 1987 tuli kolmel korral Moskva Dünamo meeskonna koosseisus Liidu meistriks.
Tiit Sokk
Ta võitis NSV Liidu koondise koosseisus 1988. aastal olümpiakulla. Aastal 1991 tuli ta Tallinna Kalevi koosseisus NSV Liidu meistriks. Esimene suurem edu oli koondislasena 1986. aastal võidetud MM-i hõbe. 1990. aastal võitis Sokk teistkordselt MM-võistlustelt hõbemedali. Sellega lõppes ka tema karjäär Liidu koondises. 1991. aastal kuulus Liidu meistriks tulnud Tallinna Kalevi meeskonda. 1989 EM pronks, Eesti meister 1984, 1985, 1992. N. Liidu noortekoondisega EM kuld 1981. N. Liidu noortekoondisega MM hõbe 1983. Kreeka meistrivõistluste hõbe 1993,1995,1996. Kreeka karikavõitja 1993,1996. WBL USA suveliiga meister 1990. 2005 aastal sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi. Eesti parim meessportlane 1991.
Erika Salumäe
Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. MM hõbe 1984 ja 1986, kuld 1987 ja 1989 ning pronks 1995.
Erki Nool
2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. Kergejõustiku MMil 7. augustil 2001 Kanadas Edmontonis saavutas Nool kümnevõistluses tulemusega 8815 punkti teise koha. See tulemus on tänaseni Eesti rekord. Kergejõustiku EMil on Nool saavutanud 1998 Budapestis kulla ja 2002 Münchenis hõbeda. Nool hüppas 1996 Tallinnas kümnevõistluse käigus kaugust 8,22 m (lubatust tugevama taganttuulega). Kokku sai ta sel võistlusel 8362 punkti. See on kümnevõistluse käigus tehtud kaugushüppe maailmarekord. Seitsmevõistluses on Erki parim tulemus ja Eesti rekord Jaapanis Maebashis 7. märtsil 1999 saadud 6374 punkti. Selle tulemusega tuli ta Maebashis 7. kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel teiseks.
Andrus Veerpalu
Kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys kuld 15 km klassikasja hõbe 50 km klassikas. 1999 Ramsaus: hõbe 50 km klassikas. 2001 Lahtis: kuld 30 km klassikas. 2009 Liberecis: kuld 15 km klassikas. Ta on 15-kordne Eesti meister aastatel 1990–2005. Aasta meessportlane 1999, 2001, 2002, 2006 ja 2009
Kristina Šmigun-Vähi
Ta on kahekordne juunioride , ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2010 Vancouveris : hõbe 10 km vabastiilis. 1999 Ramsaus: hõbe 15 km vabasõidus ja pronks 30 km klassikas. 2003 Val di Fiemmes: kuld topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis), hõbe 10 km klassikas, hõbe 15 km klassikas (ühisstart) ning pronks 30 km vabastiilis. Maailmakarika 2. koht: 2000, 2003. Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus.
Gerd Kanter
OM 2008 Pekingis kuld kettaheites. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös tulemusega 69.51 sisemaailmarekordi.MM 2005 Helsingis hõbe. 2007 Ōsakas kuld. 2009 Berliinis pronks IAAF -i finaalvõistlustel 2005 Monacos 2. Koht, 2006 Stuttgartis: 2. koht, 2007 Stuttgartis: 1. Koht, 2008 Stuttgartis: 1. Koht. EM 2006 Göteborgis: hõbe. Universiaadil 2005 Izmiris: kuld.
Kasutatud allikad:

• http://www.omkuld.ee
  
• http://et.wikipedia.org
  
• http://sport.err.ee