Referaat - Odavise (2)

ODAVISE
Referaat

Sisu

1. Odaviskest üldiselt 3
1.2 Reeglid 3
2. Ajalugu 5
3. Tulemused 6
3.1.1 Hiljutised maailmameistrid (mehed) 6
3.1.2 Hiljutised maailmameistrid (naised) 6
3.2.1 Hiljutised olümpiavõitjad (mehed) 7
3.2.2 Hiljutised olümpiavõitjad (naised) 7
3.3 Hooaja tippmargid (2005 – 2011) 7
3.3.1 Meeste hooaja tippmargid 7
3.3.2 Naiste hooaja tippmargid 8
3.4.1 Meeste TOP10 8
8
3.4.2 Naiste TOP10 8
4. Odavise Eestis 10
4.1 Odaviske ajalugu Eestis 10
4.2 Eesti odaviskajad 11
4.2.1 Gustav Sule 11
4.2.2 Mart Paama 11
4.2.3 Heino Puuste 12
4.2.3 Andrus Värnik 13
Kasutatud kirjandus 15

1. Odaviskest üldiselt

1.1 Mis on odavise?
Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe.

1.2 Reeglid

1.2.1 Oda
Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 – 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 – 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda raskuskeskmes.
1.2.2 Tehnika
Erinevalt teistest heitealadest on odaviske tehnika IAAF’i poolt täpselt määratletud ning teistsugused visketehnikad pole lubatud. Oda tuleb hoida käepidemest ning visata pealtkäe, sportlase õla või käsivarre kohalt. Keelatud on täielik selja keeramine mõõtesektori poole. Sellega hoitakse ära võimalikku oht, mille võib põhjustada sportlaste soov proovida oda visata analoogselt näiteks kettaheite tehnikale. Hoovõtusektor on teistest heitealadest erinev. Odaviskajad võivad hoogu võtta jooksurajalt, mille laius on 4 meetrit ning pikkus vähemalt 30 meetrit. Jooksuraja lõpus on kõver joon, millest alates viske kaugust mõõdetakse. Sarnaselt teistele heitealadele pole ka odaviskes lubatud sektorist lahkuda enne, kui heitevahend (odaviske puhul oda) on maandunud.
Oda visatakse otse mõõtesektori suunas. Mõõtesektorit tähistavad hoovõturaja lõpust tõmmatud jooned, mis on hoovõturaja suhtes 29-kraadise nurga all. Oda peab maanduma sektori piires ning loetuks arvestatakse ka katse sellisel juhul, kui sektorisse maandub vaid oda tipp, sealjuures peab oda tipp puudutama maad enne, kui mõni teine oda osa. Viske pikkust mõõdetakse oda maandumispunktist hoovõturaja lõppu tähistava jooneni ning tulemus ümardatakse allapoole, lähima sentimeetrini.
1.2.3. Võistluste korraldus
Odaviskevõistluse reeglid on sarnased teistele heitealadele : viskevoorus sooritab iga võistleja ühe katse ning võistlus koosneb enamasti kolmest kuni kuuest voorust . Võitja on pikima mõõtmisele läinud katse sooritaja. Kui kahe parima sportlase tulemus on võrdne, siis võetakse võrdluse alla mõlema paremuselt teine katse. Suurema osavõtjate arvuga võistlustes kasutatakse tavaliselt eelringe ja finaali . Eelring koosneb esimesest kolmest voorust ning seal saavad heita kõik võistlejad. Finaali pääsevad esimese kolme vooru 8 parimat või mõningal juhul kõik need, kes on enne võistluse algust määratud normi täitnud. Finaalis saavad kõik võistlejad veel kolm katset ning selgub parim, sealjuures loevad ka esimese kolme katse tulemused.

2. Ajalugu

2.1 Antiikmängud
Mükeene ja Rooma impeeriumi vahelisel ajal kasutati viskoda peamiselt ründerelvana. Kuna viskoda oli tavalisest odast kergem, andis see võimaluse vastast kaugemalt rünnata. Sportlased hakkasid kasutama odasid, mis olid sõjas kasutatud viskodadest veelgi kergemad. Põhjuseks oli soov demonstreerida visete pikkusi, mitte niivõrd sportlaste paremusjärjestust.
Peamine vahe antiikmängude ja tänapäevase oda vahel on nahkrihm, mis oli keritud oda keskosa ümber. Sportlased hoidsid selle kaudu oda ning kui oda käest lahti lasti, rullus lahti ka rihm ning pani oda õhus keerlema.
2.2 XX sajand
Odavise on alati olnud väga populaarne Skandinaavias ja Põhja-Euroopas. 69’st välja jagatud odaviske olümpiamedalist on võitnud Norra, Rootsi või Soome odaviskajad. Soome on ainuke riik, kes seni võitnud ametlikelt olümpiamängudelt ühel võistlusel kõik kolm medalit , sealjuures on neil see õnnestunud kahel korral – aastatel 1920 ja 1932. 1920. aastal kuulus soomlastele ka neljas koht, mida pole enam võimalik korrata (olümpiale saab ühest riigist maksimaalselt 3 odaviskajat). 1912. aastal võitsid soomlased täiskomplekti medaleid ka nn. „kahe käe odaviskes“, mis oli olümpiamängude programmis vaid korra. Sellel alal pidi võistleja sooritama katsed nii vasaku, kui ka parema käega ning mõlemad tulemused liideti kokku.

3. Tulemused

3.1 Maailmameistrivõistlused
Meeste arvestuses on enim kordi maailmameistriks kroonitud legendaarne Tšehhi odaviskaja Jan Železny, kes on tiitli võitnud kolmel korral (1993, 1995, 2001). Ükski teine mees pole odaviskes siiani kahel või rohkemal korral suutnud triumfeerida. Naistest on kaks maailmameistritiitlit ette näidata Osleidys Menéndez’il (2001, 2005) ja Trine Solberg-Hattestadil (1993, 1997).

3.1.1 Hiljutised maailmameistrid (mehed)

Aasta
Maailmameister
Võidutulemus (m)
Võistluse toimumiskoht
2001
Jan Železny
92.80
Edmonton, Kanada
2003
Sergei Makarov
85.44
Pariis, Prantsusmaa
2005
Andrus Värnik
87.17
Helsingi, Soome
2007
Tero Pitkamäki
90.33
Osaka , Jaapan
2009
Andreas Thorkildsen
89.59
Berliin , Saksamaa
2011
Matthias de Zordo
86.27
Daegu, Lõuna-Korea
Aasta
Maailmameister
Võidutulemus (m)
Võistluse toimumiskoht
2001
Osleidys Menéndez
69.53
Edmonton, Kanada
2003
Mirela Manjani
66.52
Pariis, Prantsusmaa
2005
Osleidys Menéndez
71.70
Helsingi, Soome
2007
Barbora Špotakova
67.07
Osaka, Jaapan
2009
Steffi Nerius
67.30
Berliin , Saksamaa
2011
Maria Abakumova
77.13
Daegu, Lõuna-Korea

3.1.2 Hiljutised maailmameistrid (naised)

3.2 Olümpiamängud
Olümpiamängudel on meeste odaviskes enim kuldmedaleid ette näidata Jan Železnyl, kes on olümpiavõitjaks tulnud kolmel korral (1992, 1996, 2000). Kahel korral on suutnud olümpiavõitjaks tulla norralane Andreas Thorkildsen (2004, 2008) ning 20. sajandi alguses alguses rootslane Eric Lemming (1908, 1912). Naistest on edukaim olnud 70’datel aastatel Saksa DV’d esindanud Ruth Fuchs, kellel on ainsana ette näidata kaks olümpiakulda (1972, 1976).

3.2.1 Hiljutised olümpiavõitjad (mehed)

Aasta
Maailmameister
Võidutulemus (m)
Võistluse toimumiskoht
1992
Jan Železny
89.66
Barcelona, Hispaania
1996
Jan Železny
88.16
Atlanta , USA
2000
Jan Železny
90.17
Sydney, Austraalia
2004
Andreas Thorkildsen
86.50
Ateena , Kreeka
2008
Andreas Thorkildsen
90.57
Peking , Hiina

3.2.2 Hiljutised olümpiavõitjad (naised)

Aasta
Maailmameister
Võidutulemus (m)
Võistluse toimumiskoht
1992
Silke Renk
68.34
Barcelona, Hispaania
1996
Heli Rantanen
67.94
Atlanta, USA
2000
Trine Hattestad
68.91
Sydney, Austraalia
2004
Osleidys Menéndez
71.53
Ateena, Kreeka
2008
Barbora Špotakova
71.42
Peking, Hiina

3.3 Hooaja tippmargid (2005 – 2011)

3.3.1 Meeste hooaja tippmargid

Aasta
Edetabeli juht
Hooaja tippmark (m)
2005
Tero Pitkamäki
91.53
2006
Andreas Thorkildsen
91.59
2007
Breaux Greer
91.29
2008
Andreas Thorkildsen
90.57
2009
Andreas Thorkildsen
91.28
2010
Andreas Thorkildsen
90.37

3.3.2 Naiste hooaja tippmargid

Aasta
Edetabeli juht
Hooaja tippmark (m)
2005
Osleidys Menéndez
71.70
2006
Christina Obergföll
66.91
2007
Christina Obergföll
70.20
2008
Barbora Špotakova
72.28
2009
Maria Abakumova
68.92
2010
Maria Abakumova
68.89
3.4 Kõigi aegade parimad tulemused
Meeste maailmarekord odaviskes kuulub tšehh Jan Železny’le, kes püstitas rekordi 98.48m 1996. aasta mais Saksamaal Jenas . Naiste maailmarekordit hoiab enda nimel Barbora Špotakova, kes püstitas rekordi 72.28 2008. aasta septembris Saksamaal Stuttgartis.

3.4.1 Meeste TOP10

Nr #
Tulemus
Sportlane
Viske sooritamise koht
Kuupäev
1
98.48
Jan Železny
Jena
25/05/1996
2
93.09
Aki Parviainen
Kuortane
26/06/1999
3
92.61
Sergei Makarov
Sheffield
30/06/2002
4
92.60
Raymond Hecht
Oslo
21/07/1995
5
91.69
Konstadinos Gatsioudis
Kuortane
24/06/2000
6
91.59
Andreas Thorkildsen
Oslo
02/06/2006
7
91.53
Tero Pitkamäki
Kuortane
26/06/2005
8
91.46
Steve Backley
Auckland
25/01/1992
9
91.29
Breaux Greer
Indianapolis
21/06/2007
10
90.73
Vadims Vasilevskis
Tallinn
22/07/2007

3.4.2 Naiste TOP10

Nr #
Tulemus
Sportlane
Viske sooritamise koht
Kuupäev
1
72.28
Barbora Špotakova
Stuttgart
13/09/2008
2
71.99
Maria Abakumova
Daegu
02/09/2011
3
71.70
Osleidys Menéndez
Helsingi
14/08/2005
4
70.20
Christina Obergföll
München
23/06/2007
5
69.48
Trine Hattestad
Oslo
28/07/2000
6
68.38
Sunette Viljoen
Daegu
02/09/2011
7
68.34
Steffi Nerius
Elstal
31/08/2008
8
67.67
Sonia Bisset
Salamanca
06/07/2005
9
67.51
Miréla Manjani
Sydney
30/09/2000
10
67.20
Tatjana Shikolenko
Monaco
18/08/2000

4. Odavise Eestis

4.1 Odaviske ajalugu Eestis

Odavise on eestlaste jaoks olnud alati üks hiilgealasid, kuigi viimaste aastate tulemuste järgi tundub see äärmiselt kummaline. Praeguse taseme juures võib õnnestumiseks lugeda juba selle, kui mõni Eesti mees ületab 75m joone. Eestlaste hiilgust odaviskesektoris kinnitavad nii mõnedki faktid:

• Anton Ohaka Venemaa rekord
  
• Aleksander Klumberg-Kolmpere 5. koht Antverpeni olümpial
  
• Juhan Sütiste üliõpilaste maailmameistri tiitel
  
• Gustav Sule pronks esimestelt EM-võistlustelt
  

Eestlaste tugevust odaviske ajaloos tõestab ka see, kui 1938. aastal
viskas Gustav Sule isiklikuks rekordiks 75.93, mis oli sel hetkel
maailma teine tulemuse, jäädes Matti Järvineni tol hetkel kehtinud
maailmarekordile alla natuke enam kui meetriga .
Gustav Sule tulemus püsis kõigi aegade edetabelis viie parema hulgas üle kümne aasta. Samuti viskasid esimesel nõukogude aastal nii Gustav Sule, kui ka Friedrich Issak üle 68m, mis oli rohkem, kui senine NSV Liidu rekord (67.88).
Issaku kõrvale kerkis sõjajärgsetel hooaegadel kange konkurent - Harry Valmann. 1945. aastal võitis ta üleliidulise pronksmedali, 1949. ja 1950. aastal tuli liidu meistriks. 1950. aastal püstitas ta ka liidu rekordi, tema visatud 71.66 oli hooaja edetabeli kuues tulemus.
Viiekümnendatel kerkis esile uus mees - Charles Vallmann. 1951. aastal püstitas ta üleliidulise noorterekordi 64.69 ja 1955. aastal purustas Gustav Sule rekordi, visates 77.90. Sellega kerkis ta maailma läbi aegade kümne parema hulka. 1958. aastal viis ta NSV Liidu rekordi 79.30'ni ning järgmisel hooajal lisas veelgi - 79.74. Vallmann võitis liidu meistrivõistlustel kolm pronksi ja kaks hõbedat.
1960. aastal viskas Vallmann 82.26, kuid olümpiale ta ei pääsenud. Tema asemel sõitis Rooma hoopis Mart Paama.

4.2 Eesti odaviskajad

4.2.1 Gustav Sule

Gustav Sule sündis 10 .septembril 1910 . aastal Tartus. Gustav Sule oli väga talendikas ning mitmekülgne. Koolipoisine püstitas ta Eesti rekordid oma vanuses nii kõrgushüppes, teivashüppes kui ka odaviskes. See üllatas paljusid, kuna Sule püstitas need rekordid kohe esimesel võistusel, enne seda oli ta vaid treeninud. 19- aastasena viskas ta oda juba üle 60 meetri ning ohustas tol hetkel kehtinud Aleksander Klumbergi Eesti rekordit 63.32.
Sule läbimurre toimus 1931 . aastal, kui ta jahmatas kõiki Tartus toimunud Kalevi juubelipidustuste raames, kui viskas 69.54 ning tõusis maailma hooaja edetabeli juhiks.
1932. parandas Sule oma tulemust veelgi ning püstitas uue Eesti rekordi - 69.62
Saavutused:
*1934. aasta EM pronks
*1938. aasta EMil 4. koht
*1936. aasta olümpial 11. koht
*1933. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel hõbe
*1935. aasta ülemaailmsetel üliõpilasmängudel pronks
*20 juunil 1938 viskas Kadrioru staadionil oda 75.93 – selle hetke maailma kõigi aegade teine tulemus
*aastatel 1931-1938 parandas kuuel korral Eesti odaviskerekordit (69.54 – 75.93)

4.2.2 Mart Paama

Mart Paama sündis 17. jaanuaril 1938 Rahinges. Ta tõusis eesti kergejõustikkutaevasse komeedina: 20 aastaselt täitis meistersportlase normi, 22aastaselt võitis NSV Liidu meistrivõistlustel kulla ning 23aastaselt ületas 81 meetri joone.
1965. aastal püstitas Paama Eesti rekordi 84.05. 29aastaselt oli ta parim odamees Euroopa Karikavõistlustel. Paama oli mees, kes pääses kahel korral olümpiale kuid esines seal enda kohta kahvatult ning põrus.
Saavutused:
*1960. aasta olümpial 11. koht
*1968. aasta olümpial 15. koht
*1967. aasta Euroopa Karikavõistluste võitja
*1966. aasta Emi 13. koht
*NSV Liidu meistrivõistelt võitis kaks kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi
* Kümnekordne Eesti meister
*Püstitas kaks Eesti rekordit – 82.29 ja 84.05

4.2.3 Heino Puuste

Heino Puuste on erakordne person Eesti spordiajaloos – ta on ainuke eestlane, kes on valitud Eesti parimaks sportlaseks (1982, 1983, 1986) ja ka parimaks treeneriks (2005).
Tema sportlaskarjäär on olnud muljetavaldav – medaled üliõpilaste MM’l, head esinemised teistel tiitlivõistlustel ning NSV Liidu record, mis on siiani tema nimel..
Tema edukus treenerina on samuti märkimisväärne – just Puuste oli see, kes viis Andrus Värniku 2005. aastal Helsingi maailmameistrivõistlustel tiitlivõiduni.
Saavutused:
*1979. aastal NSV Liidu meister, üliõpilaste MMi pronks
*1980. aasta Moskva olümpial 4. koht
*1981. aasta NSV Liidu pronks, üliõpilaste MMi pronks
*1982. aasta EM hõbe, NSV Liidu talviste meistrivõistluste kuld ja suviste meistrivõistluste pronks
*1983. aasta NSV Liidu talviste meistrivõistluste kuld ja Helsingi MMi 4. koht
*1984. aastal idabloki olümpial 4. koht
*1985. Maailmakarikavõistluste hõbe
*1986. NSV Liidu talviste meistrivõistluste kuld, suvistel meistrivõistluste hõbe, Stuttgardi EMi 5. koht
*NSV Liidu rekord 94.20
*Eesti parim sportlane 1982, 1983 ja 1986, parim treener 2005

4.2.3 Andrus Värnik

Andrus Värnik sündis 27. Septembril 1977 Antslas . Andrus Värnik alustas treeninguid 14aastaselt oma vanema venna eeskujul. Vennale alla jäämine sundis Värnikut rohkem pingutama ning trennis rassima. Raske töö kandis vilja ning 22aastaselt saadeti ta Sydney olümpiale, kus saavutas 15. koha tulemusega 81.34
Kaks aastat möödus ning Andrus Värnik püstitas Ostravas Eesti rekordi 85.47. 2003. aastal tabas Värnikut aga tagasilöök ning Värnikul tekkisid rakused isegi 70 meetri joone ületamisega. Siis kohtus ta aga endise odaviskaja Heino Puustega, kellest sai tema medalivõitude peaarhitekt.
Möödus vaid nädal nende koostööst ja Värnik ületas MMi normi 81.20 ning üheksa päeva hiljem püstitas Eesti rekordi 87.83, mis püsib tänaseni. Möödus veel kaks nädalat ning Pariisi MM’l viskas Värniku 85.17, millega võitis hõbemedali.
2005. aastal võitis Värnik Puuste abiga Helsingis MM-tiitli tulemusega 87.17.
2006. aastal hakkasid Värnikut kimbutama terviseprobleemid ning algas odaviskaja vaikne hääbumine. Mõranes ka koostöö treener Heino Puustega
Saavutused:
*2000. aasta olümpial 15. koht
*2003. aasta MM hõbemedal
*2004. aasta olümpial 6. koht
*2005. aasta MM kuldmedal
* Kaks Eesti rekordit – 85.47 ja 87.83

Kasutatud kirjandus

• www.wikipedia.com
  
• www.iaaf.org
  
• E. Teemägi, “Meie rekord”. Tallinn 1975
  
• Ü. Tuulik, “Eesti kergejõustiku kolmveerandsada”. Tallinn 1984
  
• D. Tserp, “Eesti kergejõustiku kullakamber”. Tallinn 2010