.................................................................................................5 4. Uni.................................................................................................................................6 5. Meeleolu ja emotsioonid...............................................................................................6 6. Suhtlemine.....................................................................................................................6 Hüperaktiivne laps kodus.......................................................................................................7 Hüperaktiivne laps lasteaias...................................................................................................9 Hüperaktiivsuse ravimid......................................................................................................10 Kokkuvõte...................................................................................................................
· suudab keskenduda ainult ühele tegevusele, esemele või inimesele korraga · jätab kõnetamisel mulje, nagu ei kuulekski, et tema poole pöörduti · ei pane tähele väikesi detaile, teeb n-ö hooletusvigu · teeb vastumeelselt vaimset pingutust nõudvaid ülesandeid · ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega · kaotab sageli oma asju, sest ei pane tähele, kuhu need unustas · on igapäevases tegevuses halva mäluga 5. Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades 5.1 Imikuiga Imikueas on hüperaktiivne laps sageli erutatud ning närviline. Talle meeldib, kui ema viibib pidevalt tema läheduses. Niipea kui ema rahunenud ja uinunud lapse voodisee paneb, tõstab see kisa. Iga natukese aja tagant kontrollib ta, kas ema on ikka olemas ja reageerib kiiresti tema kutsele.
Hüperaktiivne laps- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. AJALUGU Esimest korda kirjeldati 1902.a (Still)- lapsed vähese tähelepanuvõimega ning väga püsimatud. Kuni 1960ndateni peeti h.akt. peamiselt ajukahjustustega laste probleemiks. Alates 1970 hakati suuremat tähelepanu hüperaktiivsusele panema ka Euroopas, varem ainult Ameerikas. Kõige tuntum hüperaktiivne nooruk on eesti kirjanduses tuntud Joosep Toots. PÕHJUSED 1. Närvisüsteemiga seotud 2. Pärilikud põhjused 3. Ümbritseva keskkonna mõjutused ESINEMINE Keskmiselt 3-5% lastest on hüperaktiivsed, mõnede andmete puhul isegi 20%. Eestis tähendaks see 7000-12000 last vanuses 0-15. Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10korda rohkem kui plikasid. PROBLEEMID 1. Spetsiifilised õpiraskused 2. Kõne ja keele areng: võib olla aeglasem, st
pole kokku puutunud. Milles siis seisneb hüperaktiivsus? Tänapäeval peetakse haiguse keskseks sümptomiks keskendumisvõime ja tähelepanu nõrkust.Liigne impulsiivsus ja hüperaktiivsus on teisejärgulised probleemid (Almqist 2006).Eelkõige peaksid tavainimesed hüperaktiivse lapse ära tundma tema tähelepanuvõimetuse tõttu.Samas vaadates lapsi tundub,et kõik on hüperaktiivsed ja raske on neil vahet teha,kuid kui ikkagi ühes seltskonnas on tavalapsed ja hüperaktiivne ,siis saab sellest kohe aru just täpselt tema käitumisest ja olekust.Teoreetikute arvamused ja mõtted siinkohal erinevad,seoses hüperaktiivsuse tekke põhjustega.G.Monina ,J.Ljutova-Roberts ja L.Tsutko (2007) väidavad tekke põhjusteks vaid geneetilist laadi,orgaanilisi peaajukahjustusi ja psühhosotsiaalseid faktoreid.Samal ajal F.Almqvist (2006) on loetlenud üles kesknärvisüsteemi kahjustusi,geneetilisi,neurokeemilisi ja psühhosotsiaalseid tegureid,millest võis selline
1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe.7 Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul
MIS ON TÄHELEPANU? Tähelepanu on psüühilise aktiivsuse seisund, mis väljendab teadvuse keskenduvat suundust mingile reaalsele objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Tähelepanu mõistetakse kui ajutist sisemist seisundit, mida nimetatakse vaimseks häälestuseks või lihtsalt häälestuseks. TÄHELEPANU LIIGID Tahtmatu tähelepanu passiivne Tahtlik tähelepanu aktiivne TAHTMATU TÄHELEPANU Tahtmatu tähelepanu rakendatakse tööle esilepääseva, silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Seega on selline tähelepanuprotsess stiimuli poolt käivitatud ning on vähemalt mingil määral automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu. TAHTMATU TÄHELEPANU TEGURID Objektiivsed tegurid Subjektiivsed tegurid 1. Ärritaja suhteline 1. Inimese vajadused ja tugevus huvid 2. Ärritaja suurus 2. Inimese vanus ja sugu 3. Erinevus ümbruse...
HÜPERAKTIIVNE LAPS HELLE TAMMOJA Hüperaktiivse lapse tunnused · Impulsiivsus · Provotseeriv käitumine · Tähelepanu häired · Püsimatus · Kohanemisraskused Soovitusi õpetajale · Puudujäävate funktsioonide arendamine · Individuaalne töö · Tegelemine lapse vihaga · Rahulikuks jäämine · Väike töömaht · Tõrjutus · Konfliktid · Õpetaja abi Soovitusi vanematele · Kindel päevakava · Lapsega koos olemine · Muutusteta elu · Mäng veega · Jää rahulikuks! Tänan tähelepanu eest!
narod.ru/articles/monina.html). Erinevates riikides läbi viidud uuringud näitavad, et õpetajad, kes omavad edusamme üliaktiivsete laste õpetamisel, kasutavad kolmespektrilist strateegiat, mis koosneb kolmest komponendist: 1. Akadeemiline juhendamine 2. Käitumuslik sekkumine 3. Klassiruumi kohandamine Nad alustavad lapse ainukordse vajaduste kindlaks määramisest. Näiteks, pedagoog teeb kindlaks kuidas, millal ja miks on laps tähelepanematu, impulsiivne ja hüperaktiivne. Seejärel pedagoog valib erinevaid õppimismeetodeid, mis on seotud akadeemilise juhendamisega, käitumuslike sekkumistega ja klassiruumi kohandamisega, mis on vastavad lapse vajaduste täitmiseks. Lõpptulemusena õpetaja kombineerib neid meetodeid indivuaalsesse õppekavasse (IÕK) või mõnda teise individuaalsesse plaani ning ühendab antud programmid koos haridusliku tegevusega, mis on alustalaks antud klassile. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php)
Steven ei aktsepteerinud ka kasuisa ning oli tema vastu väga ebaviisakas. Ta peksis teda jalgadega, valetas ta peale ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Stevenil oli väga suur tähelepanu vajadus, seega tegi ta kõike võimaliku, et ka seda saada. Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja suhtes agressiivne ja vägivaldne. Ta hammustada ja lõi teisi lapsi, ta segas teisi
Vahetu tagasiside ja kiitmine- kui ta teeb nagu oodatud, siis näidata kohe heameelt ja avaldada tunnustust. Vältida taunivat. (Nõmme, A 2009) Kokkuvõte Hüperaktiivsete sümptomitega lapsed on võimelised õppima ja arenema nii, nagu kõik teisedki lapsed, aga nad vajavad eritähelepanu, teadmisi ja oskusi, et laps areneks eakohaselt ning õnnelikult. Kodu ja lasteasutuste koostöö alushariduses lähtub lapsest ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps
Samamoodi, nagu käitumist mõjutavad emotsioonid, võib ka juhtuda, et lapse 3 muutunud käitumine viitab tema muutunud emotsioonidele. Käitumisalased muutused väärivad suurt tähelepanu. Kui on arusaadav seos lapse käitumise ja emotsioonide vahel, proovida saavutada positiivne muutus. Kõige parem on mõjutada samaaegselt nii emotsioone kui käitumist. MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. Tüüpiline hüperaktiivne käitumine avaldub lapse varajases eas (enne kuuendat eluaastat) ja võib kesta kaua. Soovimatu käitumise olemasolu üle otsustades tuleb arvesse võtta lapse arengufaasi. Tähelepanu puudulikkuse ja hüperaktiivsuse puhul ilmnevad probleemid neljas valdkonnas. 1.Tähelepanematus ja hajaliolek.. Lastel on raske otsustada, millele tähelepanu suunata, raske tegevust alustada ja hoida tähelepanu tegevusel kuni selle eduka lõpuni, koondada ühel ajal tähelepanu kahele erinevale stiimulile
Temperamenditüübid Sangviinik Pipi Pikksukk Astrid Lindgreni samanimelisest teosest. · Pipi on väga julge ja suhtlusaldis. · Tema jaoks ei ole probleem rääkida võhivõõraga. · Ta on hüperaktiivne ei saa niisama käed rüpes paigal istuda ja tühja passida, kogu aeg peab olema tegevus, kuitahes absurdne see ka ei oleks. · Tal peab alati olema võistlusmoment nt. Katsub ta jõudu rammumeestega, laseb politseinikel end mööda majakatuseid taga ajada ja muu selline. · Ta ei solvu peaaegu kunagi vaid vastab solvangutele mõne sarkastilise või terava kommentaariga. Kui aga sellest ei piisa, on ta alati valmis oma jõudu kasutama.
1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe. Imikueas on hüperaktiivne laps närviline, rahutu, kohaneb halvasti, on väga liikuv, nõudlik, halva meeleoluga. Paljud üritavad end varakult püsti ajada, roomamisfaas on sageli väga lühike või jääb hoopis vahele. Käima hakkab enne aastaseks saamist ja kui juba käib, siis jookseb ronib kõikjale. Imikuna nutavad nad sageli ja kaua lohutamatult, vähkrevad pidevalt, on ärritunud, muutuvad raevukaks, ei hooli kehalisest kontaktist. Ka kõige suurem õrnus ja hoolitsus ei anna nende puhul
jpt. olulistest momentidest, mis võivad mõjutada lapse käitumist. Koolieelikut võib tegevuse juures häirida iga väiksem detail, mis igapäevases töörütmis alati ei esine. Kuna koolieelses eas kujunevad välja kalduvused tähelepanu ja käitumishäiretele, siis on vaja selles suunas võtta kasutusele ka vastavad meetmed, et toime tulla ADHD sümptomeid omavate lastega.[2] Kasutatud kirjandus 1. Ajakiri Haridus, 4/2005, Hüperaktiivne laps lasteaias, Ruth Kaldma 2. http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.htm 3. http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus 4. http://kooli.ee/?teema=4&vaata=3195 5. http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html Kasutatud kirjandus 6. http://www.ath.ee/est/info/hyperaktiivsus 7. http://www.hot.ee/aveno/hyplaps.htm 8. Ajakiri Haridus, 4/2005, Hüperaktiivne laps lasteaias, Ruth Kaldma 9. http://kooli.ee/?teema=4&vaata=3195 10. http://tnk.tartu.ee/0huperkineetilised.html
sündinuid, kellest enamasti kasvavad hüperaktiivsed lapsed. Sellisel juhul ei ole lihtsalt midagi teha, sünnitraumad on õnnetused, mida ei saa ennetada. Uuringud annavad viiteid ka pärilikkuse põhjusele, kuid see pole kindlalt kinnitatud. Päritud võivad olla muud omadused, mille baasil areneb välja hüperaktiivsus. Samas psüühikahäiret ei saa puhtalt selgitada pärilikkuse ega ka kasvatusega, sest samas peres võivad kasvada nii rahulikud lapsed kui ka hüperaktiivne laps. Halb ja ebakindel kodune õhkkond võib hüperaktiivsuse väljakujunemist soodustada, kui ei saa seda põhjustada. Näiteks jäetakse laps hooletusse, ei toideta korralikult ega tegeleda. Tavaliseks põhjuseks peetakse seni närvisüsteemi haigusi ja ajukahjustusi ja sünnitraumasid. Hüperaktiivsuset häiret tuntakse ka nime all MBD minimaalne aju düsfunktsioon. MBD- lapsel on häirunud infovahetus ajupiirkondade vahel. See seletab käitumise, tähelepanu ja teisi
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile
ülekaaluline, halva õppeedukusega, sotsiaalselt ebaküps, pikk, lühike jne. Kes on kiusajad? On kolme liiki kiusajaid: Targad kiusajad, Mitte- nii- targad kiusajad; Kiusajaist ohvrid. Kiusamise tõenäoline toimepanija on: Üksikvanema laps; Võimukast ja autoritaarsest perekonnast pärit laps; Laps, kes pärineb konfliktsete pere- suhetega perest; Halva õppeedukusega laps; Hüperaktiivne laps; Vähese stressitaluvusega laps. Kiusamise põhjused: Vanemate kasvatusstiil; Puudujäägid distsipliininõuetes ja järelvalves; Kardetakse ise saada ohvriks; Vanematel on vähe aega; Televiisori liigne vaatamine; Videomängude mängimine. Kes on ohvrid? On kolme liiki ohvreid: Passiivne ohver; Väljakutsuv ohver, Kiusajast ohver. Kiusamise tagajärjed
Noorukieas on tendents hüperaktiivsuse vähenemisele. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist (1; 6). Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. ATH LAPS JA PEREKOND Kooselu ja suhtlemine ATH lapsega võib olla päris väsitav ja vanematelt ning teistelt pereliikmetelt palju energiat ja vastupidavust nõudev. Tihti tunnevad lapsevanemad end süüdi, et nad ei saa lapsega hakkama. Tagasiside koolist, märkused tuttavatelt ja mittemõistmine
Laps õpib käitumist vanemlikku käitumist jälgides, aga ka oma kogemuste põhjal. Käitumisprobleemid võivad seega tuleneda valesti õppimise kogemusest või moonutatud ja vale info põhjal tehtud järeldustest, mistõttu käitumine ei saagi sobilik olla. Probleemset käitumist võib põhjustada ka sotsiaalse kompetentsuse puudulikkus, mis koosneb sotsiaalse situatsiooni lugemisoskusest, situatsioonile sobivalt käitumisest. Hüperaktiivne häire on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, see põhjustab märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevus. Hüperaktiivse häirega lapsele on iseloomulik: nii kodus, koolis kui ka mängides on tal raskusi mingi tegevuse lõpuleviimisega ta hüppab ühelt tegevuselt teisele;
Andrusel oli komme teha väga veenvaid ja ilusaid lauseid mis suutsid Maria tihtipeale tuua mõtetest tagasi ellu ning aidata tal juhtunuga elada. Sirru oli tüdruk keda Maria kohtas palatis. Ta oli eelnevalt olnud narkomaan mida ta väga kahetses ning teda oli vägistatud. Sellegipoolest oli ta enamus ajast rõõmus ning ei andnud üheski vaidluses järele. Tal oli super võime panna inimesed rääkima oma muredest tühjaks ning teha neid rõõmsaks. Ta oli hüperaktiivne ning talle meeldis väga tegutseda ning aidata. 5. Teose miljöö Tegevus toimus tänapäeval, raamatu valmimise järgi võttes umbes 2005-2010 aasta vahel. Kinnitust sain ka sellejärgi, et seal olid kasutuses mobiiltelefonid. Igasugused bussid sõitsid ringi ning see aitas neil jõuda igale poole. Enamust tegevust toimus maakohas, kus asus kool ning enamuste tegelaste kodud. Tihtipeale käidi ka linnas kas näiteks shoppamas või Maria puhul oma isa juures.
Mittetäielik luuteke- haigus, mis avaldub luumurdude ja -moondustega Progeeria- tekib hästi kiire vananemine. Helikaasi määravas geenis on viga. 4. Kromosoommutatsioonid. Millest tulenevad kromosoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Vastus: Kromosoomi struktuuri muudatused, mida on võimalik mikroskoobiga näha. Inversioon- kromosoomi osa pöördub ümber Kassikisa sündroom- 5. kromosoomist osa puudu Martin Belli sündroom- deletsioon X kromosoomist Madal IQ, hüperaktiivne, keskendumishäired 5. Genoommutatsioonid? Millest tulenevad genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Vastus: Duplikatsioon- DNA-lõigu kahekordistumine Insertsioon- DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike Deletsioon- muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad genoomist kaduma. Genoom on 23. kromosoomi paari. Peamiselt tuleneb mutatsioonide puhul, kui arv on vale. Tekivad meioosis ja mitoosis.
Tuleks talle selgitada, mis on igaühe ülesanded erinevates situatsioonides nagu teater, koolitund, tänav ja nii edasi. Väga tähtis on see, et lapsel oleks sportlik tegevus, mis siis nagu ma aru saaks lihtsalt kulutaks ta energiat, et ta natukenegi oleks rahulikum. Mina isiklikult olen inimesena kui eksperimenteerija proovin igasuguseid asju. Mina prooviksin muuta Danny toitumis harjumusi. Näiteks keelaks ära magusained, karastusjoogid. Soovitatakse veel kehtestada päevareziim. Kuna hüperaktiivne laps on väsiv, vastuvõtlik välisärritajatele, siis osutub päevareziim väga tähtsaks. Selle koostamisel tuleb eelkõige arvestada lapse vajadusi, seejärel perekonna elustiili. Siin tuleb küll arvestada eelkõige lapsega, lapse elu. Lohutuseks on see, et aeg läheb ruttu, preemiaks aga hästi arendatud, toimetulev laps. Päevaplaani koostamisel on otstarbekas jälgida lapse unevajadust, toidukordade arvu, mängu ja õpipüsivust, õuesoleku aega jms
Raamtus annavad ülevaate: Marika Veisson: Laste liikumispuuded Räägitake Etoloogiast, Klassifikatsioonist ja sümtomatoloogiast, arendus ja taastusravist, Kadi Lukanenok :Spetiifilised õpiraskused Artikklis antakse ülevaade lugemisraskustest, kirjutamisraskutest. Aina Haljaste: Emotsionaalsed ja käitumisraskused. Sisaldab Emotsionaalsete ja käitumisraskuste põhjuseid, seisukohti, äratundmist ja toimetulekut. Inga Jegorova ja Marika Veisson: Hüperaktiivne laps Artiklis antakse ülevaade hüperaktiivsuse terminoloogiast ja olemusest, tekke põhjustest, hüperaktiivsest lapsest ja tema arengu iseärasustest, õppetegevuse organiseerimisest, õppimisest ja õpiteooriatest, didaktilised lähtekohad, lapse õpetamisest, õpetaja tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega. Inga Mutso: Loov lähenemine matemaatika õppimisele ja õpetamisele Artiklis antakse ülevaade matemaatika õppimise ja õpetamise seos keelega, matemaatika
Laps vajab kiitust nii vanematelt, kui õpetajalt. Leitakse oma esimesed tõelised sõbrad, keda hinnatakse. Sotsiaalne areng Kuna tüdruk on väga jutukas ja rõõmsameelne siis ise arvas, et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Tema puhul ei tekita raskusi kontakti loomine ka võhivõõra inimesega. Eelistab ta suhelda rohkem omavanustega ja paar aastat vanematega, aga suhtlemisest täiskasvanuga ta ei keeldu. Kuna laps on hüperaktiivne, siis talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Talle meeldib suhelda ja rääkida inimestega kõigest. Ta ise arvab, et ei vali ta sõpru välimuse ega rahakoti järgi, vaid suhtleb vabalt kõigiga ning ei pööra inimeste eripäradele nii palju tähelepanu. Riskifaktorid Edaspidises elus võib tekkida lapsel probleeme käitumisega, kuna tegu hüperaktiivse lapsega. Pidevalt peab teda kontrollima just söömise osas. Kuna minu arvates on pere täiuslik, mõlemad vanemad elavad koos ja
Mida tehakse nende lastega? Osa on tänavatel nendega ei saagi praegu tegeleda. Osa satub erikoolidesse ja nende edasine tee pole selge, halvimal juhul võib see viia noortevanglasse, täiskasvanute vanglasse. Miks see nii läheb? Mul on hea tuttav noormees, kellel vedas. Tema sündis sellisesse perekonda, kus ei olnud püramiidi, vaid oli üheskoos vabaduse ja harmoonia õhkkond. Ema oli väga andekas inimene ja poiss ütles, et ema sai temast aru. Ta oli hüperaktiivne laps ja kuni 8. klassi lõpuni ta tavakoolis ei õppinud. Ta pandi waldorfkooli, kus last ei hinnata, vaid iseloomustatakse. See tähendab, et kui klassiõpetaja arvab, et lapsel on väljavaated oma võimeid tulevikus arendada, siis ta võib koos oma klassiga edasi minna ka siis, kui ta aasta tulemused pole kuigi head. Paljude Eesti haridusametnike jaoks on see nonsenss. Aga kui see poiss lõpetas 8. klassi ja läks 9. klassi, siis ta hakkas õppima
Kuid sellel robotil on ka mälu kustutamise võimalus. Pärast mitmenädalast koolitust on robot õppinud Teid tunnustama, õppinud käituma teile meeldivalt ning omandanud selgeid iseloomu jooni teile meeldimiseks ning kõigele sellele saab lihtsalt teha lõpu paari nupuvajutusega. Oletame, et see oleks tõeline koer, kas Teie arvates oleks moraalselt normaalne n-ö taaskäivitada tema aju ja mälu, kui selline asi oleks võimalik. Kui näiteks teie loom oleks hüperaktiivne ning soovite, et ta iseloom oleks rahulikum, kas oleks lubatud süümepiinadeta lihtsalt ,,kõrvetada" tema aju ja otsast alustada? Ma usun, et siiski enamus inimesed sellist käitumist ei pooldaks. Kui robotiteadus areneks samas tempos edasi, siis ei mööduks kaua, enne kui robotite ehitus dramaatiliselt edeneks ning inimesed hakkaksid roboteid koduloomadena pidama. Selleks ajaks käituvad enamus roboteid juba rohkem nagu
Kurt Donald Cobain referaat Elulugu Kurt Donald Cobain sündis 20.veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asub umbes 120 kilomeetrit Seattle'st edelas, Washingtoni osariigis. Kuna Kurti ema töötas sekretärina ja isa oli mehhaanik, siis raha probleeme tal ei olnud. Kurt oli hüperaktiivne laps ja sellepärast anti talle tihti rahusteid. Ilmselt sai sealt ka alguse tema narkomaania. Ta elu oli õnnelik kuni ta sai 10-aastaseks siis lahutasid ta vanemad. See lahutus mõjus Kurtile väga halvasti. Ta muutus kinniseks ja temaga oli raske suhelda. Peale lahutust elas ta kordamööda ema ja isa juures, kuid kuna kumbki teda ei soovinud, läks ta elama oma sugulaste juurde. 8-aastaselt tekkis Kurtil kujuteldav sõber, kelle nimeks sai Boddah. Kurtile ei meeldinud koolis
Samamoodi ka USA korvpalliliigasse NBA või ameerika jalgpalli liigasse NFLi pürgijad, sest mitte just kõige helgema ajupotentsiaaliga mustanahalistel on võimalik seal suurt palka teenida. (4) Lisaks erinevatele lihaselistele eripäradele ka sünnitakse jooksjaks. Näiteks, kui Usain Bolt oli veel noores eas, viisid vanemad ta arsti juurde, kuna poiss ei suutnud kunagi rahulikult olla ühe koha peal, vaid jooksis ringi. Doktor ütles vaid, et Bolt on hüperaktiivne, milles pole midagi halba. (5) 3. MUST JA VALGE- CARL LEWIS VS CHRISTOPHE LEMAITRE Vaatluse alla on võetud üks valge ja üks mustanahaline jooksja. Kuigi mehed ei ole ega saa ka kunagi võistelda üksteise vastu, on tehtud valik seetõttu, et Lewis on läbi aegade edukaim jooksja mustade seas, Lemaitre aga valgete au ja uhkus sprinterite maailmas. Carl Lewis Olümpiamängudelt on Lewis kokku võitnud 8 kuldmedalit ning ühe hõbeda. Lisaks
Spermide kapatsitatsioon. Spermid liiguvad Munand -> munandimanus -> seemnejuha -> suguti. Spermid võivad emassuguteedes elada kuni 4päeva. Spermid peavad olema tunde emassuguteedes enne, kui nad on viljastumisvõimelised. Seda arengut nim. kapatsitatsiooniks. Kapatsitatsioon muudab valkude ja glükoproteiinide vahekorda seemneraku plasmamembraanis ning kiirendab seemneraku metabolismi ja liikuvust. Morfoloogias ei muutu midagi, muutuvad hüperaktiveerituks. 1. kapatsitatsioon – hüperaktiivne liikumine 2. seostumine munaraku zona pellucida 4. Emasloomade sigimise tsüklilisus 4.1. Innatsükkel: mõiste ja pikkus erinevatel loomaliikidel. Innatsükkel - esmaimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada Vesi – 21päeva, Lammas- 17p, Siga- 21p, Hobune- 21, Koer – 4-8kuud, Kass - 14-21päeva Munasarjades küpsevad munarakud ja toodetakse emassuguhormoone. Emaka müomeetriumi mõjutab oksütotsiin ja munasarja hormoonid. 4.2
Washingtoni osariigis. Cobaini ema töötas sekretärina ja isa auto mehhaanikuna. Tänu sellele oli poisi materjaalne elu üsnagi kindlustatud. Tema varajane elu oli õnnelik ja nad elasid nagu tüüpiline Ameerika perekond, millele lisandus juurdekasvu aastal 1970. Kurti õe, Kimberly näol. Kuna Kurt oli hüperaktiivne laps anti talle vahetevahel rahusteid. Ilmselt sai sealt aluse ka tema hilisem narkomaania probleem. Viie aastaselt läks ta Robert Gray põhikooli, kus Kurtil ilmnesid esimesed huvid muusika vastu. Kaks aastat hiljem muutus ta elu dramaatiliselt vanemate lahutuse tõttu. Hiljem on Cobain tunnistanud, et peale vanemate lahutust ei tundnud ta end kunagi turvaliselt ega armastatuna.
segab jutule vahele; - tegevus on ebajärjekindel, moodustades poolelijäänud tegevuste jada; - on koolis lohakas ja hooletu, ei lõpeta alustatud tegevusi. Täpne põhjus on hoolimata hulgalistest uuringutest ning vaatlustest teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda nii geneetikas, keskkonnas, traumades kui ka paljus muus. ATH on neurobioloogiline häire, mis kujuneb geneetiliste, bioloogiliste ja keskkonna tegurite koostoime tulemusena. Hüperaktiivne ehk ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. - Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; - Jaga pikad ülesanded väiksemateks osadeks, et laps näeks töö lõppu ja tulemust. Kasuta koos suuliste juhenditega ka kirjalikke;
Tema kirjutas ja laulis enamus laule. Cobani mõttemaailma tutvustab tema suitsiidkiri, mis on samuti lisatud käesolevasse töösse. Kiri on väga sügava-mõtteline ning raskesti arusaadav. Kurt Donald Cobain sündis 20-ndal veebruaril Aberdeeni linnakeses, mis asetseb umbes 120 kilomeetrit Seattle'st edelas, Washingtoni osariigis. Kurti lapsepõlv oli rahaliselt turvaline: ema töötas sekretärina ja isa oli mehhaanik. Kurt oli hüperaktiivne laps, seega anti talle tihti rahusteid. Ilmselt sai sealt ka alguse tema narkomaania. Ta elu oli õnnelik kuni ta sai 10-aastaseks siis lahutasid ta vanemad. See oli täiesti tavaline lahutus, kuid Kurtile mõjus see halvasti. Ta muutus kinniseks ja temaga oli raske suhelda. Peale lahutust elas ta kordamööda ema ja isa juures, kuid kuna kumbki teda ei soovinud, läks ta elama oma sugulaste juurde. 8-aastaselt tekkis Kurtil kujuteldav sõber, kelle nimeks sai Boddah.
kestavad need sümptomid kuni kevadkuudeni, mil ilmad hakkavad valgemaks minema. See tähendab, et mitu kuud tegutsetakse vaimselt ja sotsiaalselt allpool oma võimeid. 1 Mania Bipolaarse meeleoluhäire käes kannatavatel inimestel esineb nii depressioon kui ka mania. Sageli need vahelduvad. Maniat võiks nimetada depressiooni vastandiks. Mania episoodide ajal võidakse avastada, et: · on väga ülev meeleolu · pakatatakse energiast · ollakse hüperaktiivne · ei suudeta keskenduda · puudub algatusvõime · räägitakse lakkamatult · ollakse elukauge ja hinnatakse ennast üle · on ideid ja arvukalt uusi uitmõtteid · ei olda võimeline oma plaane ellu viima · suurenenud enesehinnangu tõttu ollakse pidurdamatu ja vastutustundetu · sugutung on suurenenud ja unetarve vähenenud · tehakse kogemata asju, mida mania möödumisel kahetsetakse3 Hüpomania
Protsess: nauding -> pohmelus ->masendus POPAI – üleeuroopaline tarbijate ostukäitumise uuring Ostjate tüübid • Naudingu ihaleja – naudib uute asjade ostmist. Kulutab rohkem kui algselt oli plaanis • Eesmärgikindel ostja – läheb uut asja ostma ainult siis kui vaja uut osta. Ostab asju vajaduse järgi • Vastupuiklev ostja – peamiselt mehed. Naise meeleheaks võib läbi käia terve kaubamaja aga tavaliselt võtab esimese silma jäänud asja • Hüperaktiivne ostja – poodides kulub mitu tundi ning tavaliselt valib aja millal on kõige rohkem suuri allahindlusi. Puudub eesmärk, kõik ostud on hetke ostud. Silmis on otsiv pilk ning tuhnib kõik kohad läbi. Soov on leida midagi uut ja huvitavat, mida veel ei omata. Kui satub hoogu, siis ostab ka sõpradele asju kellel sünnipäev tulemas. • Mõõdukas ostja – enamasti ostab asju, mida vaja. Soovi saada ülevaadet kogu pakutavast kaubast, enne kui lõpliku
Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat. (Leidsin ka mitmeid artikleid, mis ei räägi pelgalt enam inimtüüpide esindamisest; kaugel sellest. Vaatluse all on hoopis erinevad psühholoogilised häired. (Obsessiv- komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu; jms). Seda informatsiooni võib nii ühtpidi kui teisiti võtta. Lugege seda kui lihtsalt teadmiseks võtmiseks.) 23. S.Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, komposisatsiooni eripära ja seos folklooriga. SELMA LAGERLÖF (1858-1940)- NILS HOLGERSSONI IMELINE TEEKOND LÄBI ROOTSI (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta
eelistingimustega) 4) suhete ja perekonna perspektiiv: perekonna kokkuhoidmine ja turvalised suhed oluliste täiskasvanutega (ka 1 turvaline täiskasvanu, nt õpetaja) 5) võrgustiku perspektiiv: toetavad isikud lähikonnas, kes tagavad sotsiaalse toe ja on eeskujuks Seminar Ajurünnak: valmista ette komplimentide mäng kõige humoorikam, kõige sotsiaalsem, kõige arukam jne. Aga ole valmis ka sõnade tähendust seletama! ,,Hüperaktiivne laps. Abiks lapsevanematele ja pedagoogidele". M, Roomeli, L. Haldre, A. Susi, L. Metsis, R. Kõrgesaar Raamatud läbipõlemisest: ,,Aitaja vari" kui supervisioon, teraapiline nt kui aasta lõpus lugeda ja aastale tagasi mõelda Paul Wilson ,,Vaikus" Pane enda jaoks reeglid paika: nt töömõtted jäävad kabinetti/autosse/tänavanurgale või siis mingi kellaaeg võib jääda muretsemiseks. Lõõgastumine ise tunned enda keha.
11. Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen kui G valk) Onkogeenide valgud kui signaaliülekande teede valgud. Ras geen on muteerunud väga paljudes kasvajates. Ras on G - valk. G - valkudest on tuntuim onkogeen ras, mille mutantne vorm on püsivalt rakus seoses GTPga (ras - GTP) ja mis on seetõttu aktiivne ning mis omakorda aktiveerib paljusid teisi valke - ensüüme signaaltees, mis lõppkokkuvõttes aktiveerib transkriptsioonifaktoreid. Muteerunud Ras geeni valk on hüperaktiivne ja aktiveerib signaaltee ilma, et rakk vajaks kasvufaktorit, mis indutseeriks raku jagunemist. Ras onkogeeni aktiveerib punktmutatsioonid – ühe nukleotiidi asendused DNAs. 12. Onkogeenid kui transkriptsioonifaktorid ( myc onkogeen ja myc valk , E2F kui transkriptsioonifaktor Onkogeen c - MYC. Geeni MYC poolt kodeeritav valk on 1 transkriptsioonifaktoritest (transkriptsioonifaktorite kompleksi MAX osa), mis põhjustab paljude geenide aktiivsust. Osa
Temast on mitmetel aladel kasu, isegi Ch. leiab seda. Tema mängulisuse ja ekstravertsuse tõttu nad Ruuga parimad sõbrad ning “vennad” ongi. Võtab aega enne kui Tiiger end oma joovalisuse tõttu tasakaalu saab, kuid lõpuks, kui ta Jänese elu päästab, ta selleni siiski paistab jõudvat. Obsessiv-komplulsiivne Jänes; Sügava depressiooni ja pessimismi all kannatav Iiah; tähelepanu häiretega ja hüperaktiivne Tiiger; ärevushäirete ning madala enesehinnangu all kannatab Notsu. 23. S. Lagerlöfi Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi, kompositsiooni eripära ja seos folklooriga. Selma Lagerlöf (1858-1940)- Nils Holgersoni imeline teekond läbi Rootsi (1906/1907) Olles edukas õpetaja, tehti Lagerlöfile ettepanek kirjutada maateaduste lugemik Rootsi kohta. Nii hakkaski S. L. kirjutama, kuid esialgsest lugemikust arenes välja hoopiski lastele mõeldud seikluslik muinasjutt
Mõlemad koerad elavad keskmiselt 10-12 aastaseks. 5/31 Borderkolli on kahtlemata maailma levinum karjakoer. Seda tagasihoidliku välimusega, kuid väga hea karjakoera omadustega tõugu peetakse kõikide kollide esiisaks. Teda peetakse kõige targemaks koeraks. Borderkolli on tänu kiirele arusaamis- ja reageerimisvõimele väga lihtsalt õpetatav koer, kes on loomade karjatamisel asendamatu abiline. Kuid samas on ta ka hüperaktiivne. Tõestab seda see, et Saksa teadlased on Ameerikas avaldanud uurimistöö, mille katsejäneseks on paarisada sõna tundev kolli. Kümneaastane borderkolli Rico oskab kuulda uusi sõnu, viia nende tähendus kokku uute esemetega ning ta mäletab sel moel õpitut veel kuu aega hiljemgi. See oskus vastavat umbes kolmeaastase inimlapse tasemele. Ta on pika ja lühikarvalise kolliga erinev juba sellepärast, et tal on laiem kolp ja üleminek otsmikult koonule on kergesti märgatav
valku. Protoonkogeenid, mis aktiveeruvad punktmutatsioonide tõttu nende nukleotiidses järjestuses. Valgu ekspressiooni tase seejuures ei muutu, muutub valgu funktsioon. Genoomi ümberkorraldused (DNA insertsioonid, translokatsioonid, amplifikatsioonid), mis aktiveerivad protoonkogeene. Kolm võimalust kuidas protoonkogeen muutub üliaktiivseks ja temast tekib onkogeen. Deltsioon või punktmutatsioon- hüperaktiivne valk normaalsetes kogustes Regulatoone mutatsioon- normaalse valgu ületootmine Geeni amplifikatisoon- normaalse valgu ületootmine Kromosoomi ümberpaiknemine- normaalse valgu ületootmine või hüperaktiivse valgu tootmine Her2 ja EGF retseptori muutumine ligandist sõltumatuteks onkogeenideks. Her2retseptori puhul asendub valiin gultamiiniga ning tekib Neu onkogeen- EGF retseptori inaktiivne türosiin kinaasi retseptor aktiveerub ning tekib onkogeen ErbB
ühiskonnast. Toovad välja, et ühiskond laseb eakad lahti, kuigi inimene ei taha lahkuda. Säilitada toimetulek ja jõuvarud. 2. AKTIIVSUSTEOORIA põhineb sellele, kuidas inimesed suhtlevad eakasse ja mida temast arvavad. Et vanaduses aktiivne olla, peab säilitama rolle või kaotatud rollid asendama uutega. Mida suurem on rollijaotus seda positiivsem minapilt. 3. JÄTKUVUSTEOORIA 1. kohal on elustiil. Eakas ei pea olema hüperaktiivne, ega passiivne ning peaks säilitama sellist eluviisi kuni pensionini. Kui inimene on teinud rasket füüsilist tööd siis seda kauem ta eksisteerib. Vanaduses tulevad esile ,,erilised" isiksuse omadused 4. SOTSIAALNE VAHETUSETEOORIA iga inimene peab aru saama, et tema aeg saab ühel hetkel täis. Kui eakas jääb edasi tööle siis tuleks kärpida tööd ja palka. Noored peavad saama tööd. 5
10 Jookseb ringi ja kisub asju. Niheleb kogu aeg ja ei püsi paigal. Vähkleb. On kogu aeg tegevuses. Mida teha? Õppejõud tegi lasi enne lastel joosta. Peale kehalise tundi oli eriti hea teha tundi. Klassipäevik ununes õpetajate tuppa saadad hüperaktiivse lapse seda tegema. Tahvel puhastada palud hüperaktiivse. Jookseb kohapeal, siis saab istuma. Kui hüperaktiivne laps, enne 7 eluaastat. 10-11 aastastena 50% leebub. Edaspidi 5 aastat, 15 eluaastaks 50% veel leebunud.. 25 eluaastaks 50%veelgi vähenennud. 12%-l umbes jäävad alles, need isiksuse häired, düssotsioaalsed häirid. Aksentueeritud isiksuse joontega. Suuremas vanuses samuti rutiin, reeglid. Kui laps saab 15 punkti, on tegemist hüperaktiivsusega. Veidi -1 , palju- 2, väga palju-3 1.Rahutu, üliaktiivne 2. ärrituv, vihastuv, 3. segab teisi 4. ei tee tööd lõpuni 5
Kapatsiteerunud spermid liiguvad eelistatult kõrgema temperatuuri suunas. Kehasisese viljastumisega loomadel (nt imetajatel) võivad emase suguteed sekreteerida spetsiifilisi regioonist sõltuvaid molekule, mis mõjutavad spermide liikuvust ja kapatsitatsiooni Granuloosarakkude poolt sekreteeritud progesteroon mõjub spermidele nii atraktiivselt kui ka hüperaktiveerivalt (põhjustades Ca2+ tõusu) Samaaegselt spermide transpordiga (munajuha kontraktsioonid, hüperaktiivne liikumine) toimub munaraku transport (munajuha kontraktsioonid, ripsmed). Viljastumine toimub normaaalsel juhul munajuha ampulli piirkonnas. 16 Ca 200 spermist, mis jõudsid munarakuni, lõpuks 1 viljastab. Ülejäänud tõugatakse eemale kortikaalreaktsiooni (zona pellucida) poolt. 39. Akrosomaalreaktsioon ja spermi/munaraku ühinemine (milleks akrosomaalreaktsiooni üldse vaja on ja kuidas toimub)
suda agressiivsust. Õpiraskused ja agressiivsus , ,., Lapse agressiivse käitumise väljakujunemise põhjuseks võib olla ka kalkuleerimis- intellektuaalse arengu puudulikkus - kehaline, ajuta- litlusest tingitud puue. Õpiraskustega lastele mõeldud erikoo- voime. * Lähemalt käsitletakse nimetatud probleemi C. Neuhausi raamatus "Hüperaktiivne laps", Kunst, 2001. (Toim.) 28 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 29 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED ne pinge võib viia selleni, et last nähakse halvemana kui ta tegelikult on
Leiab teistsuguse kirjutamise viisi. Vemmalvärsiraamatuid veel tulnud. Juhan Viiding // Jüri Üdi (1948-1995). Tegemist laulva luuletajaga. Sündis Tallinnas. Märt Laarman, emapoolne onu, peamine autoriteet. Viiding oli kogu aeg kõigi ja kõigega vastuolus, eriti ema autoritaarse võimuga. Kultuurilisselt oluline perekond. Keskkoolinoor 60ndatel Viiding kannab kotis Talviku luulekogu "Palavik", mida pole väga näinud. Katsetati Viidingu peal psühhiaatrilisi ravimeid, hüperaktiivne. Eristumine kogu aeg oluline. Viiding hakkab pärast keskkooli õppima Lavakunsti kateedris. Asub näitlejana tööle, töötab Draamateatris. Teeb rolle, mis palju teatrilukku läinud, hakkab ka lavastama. Tema loomingut silmas pidades tuleb tähele panna, et lavastab peaasjalikult absurdidraamasid, nt "Godot´ oodates". Kirjutab paralleelselt luuletusi, esineb oma tekstidega. Esinemine lauluvormis, esinemiste algus pundis Algotrio (?). Hiljem hakkavad paarisesinemised Tõnis Rätsepaga.
mise eest. A: Kuid teie... praegused, kristall-lapsed, räägin siin indigolastest... Muuseas, kas sa oled üks neist? D: Ei, mul on teistsugune hing. A: Olen kuulnud, et nad on erilised... D: Jah, kuid mitte kõik. Mitte kõik, kes kuuluvad indigovärvi, ei tulnud, et päästa planeeti. Mõned neist olid spetsiaalselt saadetud, et tasakaalu rikkuda, ainult nüüd, käesolevas momendis. Aghton palub sulle edastada, et mitte iga hüperaktiivne ja halvasti kasvatatud laps pole ära teeninud leebust. Tervemõistuslikkus ei oma mingit suhet välja värvusele. Nende vanemad kasutavad ettenähtud arusaamu ja püüavad õigustada valestitegemisi kasvatuses sellega, mida nad kuskilt lugenud on. Nii, nagu autism, väga harvadel juhtudel, on tegu võimetusega kohaneda reaalse maailmaga. A: Hästi. Aga lapsed autismi ja erinevate kõrvalkalletega? Räägitakse, et nad ei vasta meie planeedi vibratsioonile.
kutsumisele Tähelepanu Lärmakas, rahutu, Laps lõpetab — Tunnete end praaliv, püüab liigselt lühikeseks ärritatuna. meeldida, räägib liiga ajaks Tavatsete pidada palju, teeb väiksemat last koormaks või sorti pahandust, mängib nuhtluseks või narri, hüperaktiivne vähemalt liiga palju aega nõudvaks 177 Agressiivne, trotsib Halb käitumine Tunnete end Võim autoriteeti, häbematu, jätkub, võib lööduna,
annaabi.ee 
