Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Robotite eetilised küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus esineb piir nende kahe väga sarnase asja vahel?
  • Millel on õigus kaitsele?
  • Kes oleksid võimelised tegema meie eest ära kõik tööd siis mis viisil muudaks see inimesi?
  • Milliseid roboteid tuleks vältida ehitamast?

Tallinna 21.Kool
ROBOTITE EETILISED KÜSIMUSED
Referaat
Koostaja : Kristian Kajak
Juhendaja : Tiia Tänav
Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Esimene eetiline küsimus 4
Teine eetiline küsimus 6
Kolmas eetiline küsimus 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus


Robotitega on inimesed seotud juba esimeste müütide ilmumisest ning antiikajast saati, mil leiutati algelisemaid robootikaga seotud masinaid, näiteks veekellasid ja mehaanilisi linde, mis töötasid auru abil. Kuid robotitega seotud eetiste küsimustega hakati tegelema sügavamalt ja pühendumalt alles 20.sajandi esimesel poolel, mil võeti kasutusele sõna robot , mis pärines Tsehhi keelsest sõnast „Robota“ – sunnitöö. Esimesena hakati roboteid tõsiselt kasutama tööstustes. Tol ajal oli terves maailmas, eriti Põhja-Ameerikas majanduskriis , mille all kannatas kogu maailm ning seetõttu püüti leida majanduslikult raskel ajal inimeste kallilie tööjõule odavamat alternatiivi. 1960ndatel hakati ehitama esimesi roboteid, mis suutsid juba ise mõtelda, teha otsuseid ilma otsese sisse programmeeritud infota. Edaspidi hakati arendama isemõtlevaid roboteid kolme roboti seaduse alusel:
  • Robot ei tohi vigastada inimest, aitama hädasolijat.
  • Robot peab kuuletuma inimeste käsule, väljaarvatud käskudele, mis vastandavad esimest roboti seadust.
  • Robot peab ennast kaitsma, kui selline käitumine ei vastanda esimest ja teist roboti seadust.

Isaac Asimov tõi enda robotil põhineval ulmesarjas „I, robot“ suurepäraselt esile need seadused, ajendades inimesi vaatama kaugemale tööstusrobotitest. Peale üliedukat Asimovi seriaali, hakati kirjutama robotitel põhinevad jutte aina rohkem ja rohkem. Tuntuimad on näiteks Mary Shelley „ Frankenstein “, Lester del Rey „ Helen O’Loy“ ning Ernest ja Otto Binderi poolt kirjutatud „Adam Link“. Mida rohkem seriaalid ja raamatud uuenesid, seda rohkem hakati roboteid kujutama inimeste sarnastena, tihti andes robotitele inimestele omased tunded, näiteks armastus, sõprus, au ja kohuse tunne. Vanasti tundus selline kõrgtasemeline intelligents robotitel uskumatuna, kuid juba tänapäeval on see mingis osas saavutatud. Roboti struktuur ja selle mõtlemine on arenenud tasemeni, kus robotid on suutelised talletama infot ja vastukaja ümbruskonnast ning selle alusel ehitama enda iseloomu ning selle abil omakorda tegema otsuseid täiesti ilma neid kontrollimata. Vaadates tagasi robotite ajalukku, on inimkond leiutanud sellise imemasina, mille võimekuse lõppu me veel ei näe. Need arenevad iga päevaga edasi, kuid siit kerkib esile küsimus: kui robotid muutuvad järjest inimestele sarnasemaks, omandavad tundeid, on võimelised käituma sarnaselt, siis kas ja kuidas hakkame me tegema vahet inimestel ja nendel imemasinatel? Kus esineb piir nende kahe väga sarnase asja vahel? Praegu on seda piiri veel teha üsnagi kerge, kuid see võib osutuda raskemaks, mida aeg edasi läheb.



Pilt 1: Isaac Asimovi „I, roboti“ raamatu kaane pilt



  • Esimene küsimus


    Eelolevas sissejuhatuses esitatud küsimus ongi ilmselt kõige tuntum robotite eetilistest küsimustest, mille peale on inimesed juba mõtelnud dekaade, eriti möödunud dekaadil. Inimeste võimed näha ja mõista nende keskkonda kasvab suuremaks iga mööduva kuuga. Ei pruugi veel minna kaua enne kui me nende võimete abil muudame robotid veelgi võimsamateks ning isegi kunagi liigitada need koos ühiskonna valdkonna osa alates koduabilisest kuni prügiviijani. On vägagi tõenäoline, et need imemasinad asendavad madala kvalifikatsiooniga inimeste tööd mitmetel aladel, jättes madala haridusega inimesed kurvalt öeldes, sotsiaalseks ja majanduslikuks probleemiks.
    Kui tõesti peaks asi niikaugele veerema, siis mis hetkest alates ei ole see masin enam lihtsalt abistav seade vaid juba moraalset väärtust omav asi, millel on õigus kaitsele? Mis punktist alates ei ole enam moraalselt õige vajutada robotite „Off“ nupule. Millal on see aeg, mil ka robotitele tehtud kahju, välja lülitamine või päeva lõpus nende mälu kustutamine, ning hommikul uue alustamine, seadusega keelatud on? Praegu veel, ma usun, et robotite kahjustamine ja nendele liiga tegemine liigitatakse pigem kellegi vara lõhkumise alla, kuid kunagi koheldakse robotit kui individuaali, saades endale ka õiguse end moraalselt õigustatult kohelda. Siis võib robotite kohtlemist võib siis mingit pidi ka seostada julma käitumisega loomade suhtes.
    Juba tänapäeva turul on näiteks müügil Sony AIBO ERS-7 robot-koer, millel on inimeste näo tuvastamise võimed. Võib võtta kuni 6 kuud treenida seda „masinat“ sind ära tundma, õppida tundma sinule meeldivaid asju ja sinule ebameeldivaid asju. Ta käitub nagu tavaline koer, talle saab anda käsklusi ning hiljem premeerida teda näiteks paitamise teel, kuid vastupidiselt, ka karistada sarnaste viisidega. Sisuliselt käitub see robot nagu algelise õpimahuga organism. Sellel AIBO robotil on veel vähe lokaliseerimise võimeid ja isegi pärast koolituse läbimist on see piiratud. Siiski, põhipunkt selles jutus on see, et juba praegu on roboteid, millele on antud põhiline võime õppida ja arendada enda isiksust. Kuid sellel robotil on ka mälu kustutamise võimalus. Pärast mitmenädalast koolitust on robot õppinud Teid tunnustama , õppinud käituma teile meeldivalt ning omandanud selgeid iseloomu jooni teile meeldimiseks ning kõigele sellele saab lihtsalt teha lõpu paari nupuvajutusega. Oletame, et see oleks tõeline koer, kas Teie arvates oleks moraalselt normaalne n-ö taaskäivitada tema aju ja mälu, kui selline asi oleks võimalik. Kui näiteks teie loom oleks hüperaktiivne ning soovite , et ta iseloom oleks rahulikum, kas oleks lubatud süümepiinadeta lihtsalt „kõrvetada“ tema aju ja otsast alustada? Ma usun, et siiski enamus inimesed sellist käitumist ei pooldaks. Kui robotiteadus areneks samas tempos edasi, siis ei mööduks kaua, enne kui robotite ehitus dramaatiliselt edeneks ning inimesed hakkaksid roboteid koduloomadena pidama. Selleks ajaks käituvad enamus roboteid juba rohkem nagu tõelised elusolendid ning aina vähem kui sisseprogrammeeritud mäluga masinad .
    Pilt 2: Sony AIBO ERS-7 robotkoer
  • Teine küsimus


    Kui meie ümber olev maailma oleks robotiseeritud ning meil oleks robotitest kaaslased, kes oleksid võimelised tegema meie eest ära kõik tööd, siis mis viisil muudaks see inimesi? Ma usun, et inimesed muutuksid väga laisaks , immuunsüsteem muutuks nõrgaks, inimesed jääksid haigeks, see kindlasti lühendaks ka nende elu iga ning süvendaks praegust negatiivset iivet. Kuna praegune maailm on juba n-ö laisaks muutnud, oleme näinud selle mõju/ effekti inimeste peal ning selle suurendamine ei tooks meile mitte mingit moodi head ja paremust. Kui võtta näiteks kaksikud ning panna nad erinevatesse keskkondadesse, ühest saaks sportlane ning teisest arvutigeenius, on kohe näha erinevusi mitte ainult kehaehitustes, vaid ka nende mõtlemisviisis (arvestades välja nende haridustaseme) ning emotsioonides. Kui võtta ära kõik inimestele ebameeldiva, me kaotaksime omaduse tegeleda ja ületada oma probleeme ise. Eriti mõjutaks see meid vaimsete dilemmade puhul, kuna füüsilised tegevused jääksid kõik robotitele.
    Selle küsimuse arutamisel on ka teine pool. Kui tõesti robotid vabastaksid kõik inimesed nende kohustustest, jah see teeks neid laisaks, kuid samas annaks see inimestele vaba aega tegeleda endale vajalikkude asjadega, annaks aega tegeleda asjadega, mida nad oskavad ja millega nad vabatahtlikult tahaksid tegeleda. Kui inimene näiteks saaks sellisel viisil vaba aega, oleks tal aega tegeleda ka näiteks projektiga aitamaks kolmandat maailma või vaeseid koole ja õpilasi.
  • Kolmas küsimus


    Milliseid roboteid tuleks vältida ehitamast? Praegusel ajal ehitatakse ja investeeritakse tohutult kapitali sõjatehnikale, ehitatakse juba roboteid, mis tunnevad kilomeetrite kauguselt ära inimesi nende soojuskiirguste abil ning hävitavad selle, mis neile sellega silma jäävad. Minu arvates peaksid sellise tehnoloogiaga inimesed ehitama midagi rohkem kasulikku, robotite abiga ei tohiks tappa teisi inimesi ning kontrollida rahvamassi. Küll aga ajalugu on näidanud, et inimesed jahivad võimu, et sõjad on vältimatud ning parem on saata eesliini pigem roboteid kui inimesi.
    Pilt 3: Minu tagahoovis tehtud pilt tulevatest sõjarobotitest

    Kokkuvõte


    Seni oleme robootikavaldkonnas ületanud kõik oodatud. Ideed, mis ajaloos võisid tunduda täiesti absurdsed ja võimatud, on lõpuks viidud ellu. Kuid ega see niimoodi siis lõppe. Teadlased ja leiutajad ikka üritavad muuta roboteid meie igapäeva elus aina tähtsamaks osaks. Kuid olen kindel, et see ei saa meilt ainult lillelist vastukaja. Kindlasti maailma robotiseerimine tooks kaasa moraalinõuete muutmist, globaalsel suurusel laiskuse suurenemist ning ka sõjategevuse arendamist , kuid neid fakte ei saa kohe kindlasti liigitada maailama robotiseerimise positiivseteks külgedeks. Mingil moel saab lugeda positiivseteks külgedeks näiteks robotite abistamist kodutöödes, millega inimene saab veeta rohkem aega tehes midagi, millega ta võib kasu tuua. Kuid siiski, üldkokkuvõttes arvan mina, et praeguse seisuga tooks maailma robotiseerimine kaasa pigem halba kui head, kuid see võib muidugi muutuda, kui inimesed muudaksid robotite kasutamisalasid ja eetilisi küsimusi.
    Kasutatud kirjandus/ veebilehed :
    http://www.links999.net/robotics/robots/robots_ethical.html ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://news.bbc.co.uk/2/hi/6432307.st m ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://thenextweb.com/shareables/2010/12/30/interview-the-state-of-ethical-robotics-and-why - we- really -fear-bad-robots/ ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://www.npr.org/2011/03/11/134448276/Social-Robots-Raise-Moral-Ethical-Questions ( 05.01.12 -09.01.12)
    http://www.thetech.org/robotics/ethics/index.html ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://www.kuro5hin.org/story/2004/6/19/20340/6404 ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://en.wikipedia.org/wiki/Three_Laws_of_Robotics ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://mitpress.mit.edu/catalog/item/default.asp?ttype=2&tid=12688 ( 05.01.12 - 09.01.12)
    http://www.livescience.com/5729-robots-ethical-decisions.html ( 05.01.12 - 09.01.12)
    Kasutatud Pildid:
    Pilt 1: http://farm1.staticflickr.com/59/201090593_13072d184f_z.jpg?zz=1 (15.01.12)
    Pilt 2: http://nxtbot.com/blog/wp-content/uploads/2006/01/ers-7m3-small.gif (15.01.12)
    Pilt 3: http://www.sc2blog.com/wp-content/uploads/2007/11/teh-thor.jpg (15.01.12)
  • Vasakule Paremale
    Robotite eetilised küsimused #1 Robotite eetilised küsimused #2 Robotite eetilised küsimused #3 Robotite eetilised küsimused #4 Robotite eetilised küsimused #5 Robotite eetilised küsimused #6 Robotite eetilised küsimused #7 Robotite eetilised küsimused #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor rammste1n5 Õppematerjali autor
    Referaadi vormis töö robotite eetiliste küsimuste kohta. Informatsiooni on palju ja selgitused ja näited põhjalikud

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Masin-robot-inimene
    14
    docx

    Masin, robot, inimene

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon

    Insenerigraafika
    Inimesed ja Robotid
    7
    docx

    Inimesed ja Robotid

    Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1] 1.1 Roboti ajalugu

    Insenerigraafika
    Robotid
    11
    doc

    Robotid

    Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Triin Tõnisson Allkiri 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Robotid 3.1. Üldinfo 3.2. Ajalugu 3.2.1. Esimene põlvkond 3.2.2. Teine põlvkond 3.2.3. Kolmas põlvkond 3.3. Robotite kasutamise põhjused 4. Tööstusrobotid 4.1. Info 4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele 4.3. Tööstusrobotite negatiivsed küljed 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info 5.2. Sõjarobotite kasulikkus 5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed 6. Uurimisrobotid 6.1. Info 6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimestele 6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed 7. Meditsiinirobotid 7.1. Info

    Insenerieetika
    Eesti keele eksami 2018 konspekt
    22
    pdf

    Eesti keele eksami 2018 konspekt

    aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil side religiooniga katkestati enamikes perekondades. Kas ka koolis peaks olema usundiõpetus kohustuslik? Ringo Ringvee: Ma arvan, et selline tund võiks koolis olla. Põhjuseid on mitmeid. Üks väide oleks see, et siis me mõistame nii Euroopa kui ka üldse maailma kultuuripärandit paremini. Me õpiks nõnda lugema eri kultuuride pilte. Kümmekond aastat tagasi ei osanud keegi ette kujutada, kui oluliseks muutuvad religiooniga seotud küsimused 21. sajandi alguse maailmas. Religioon on saanud taas kord oluliseks küsimuseks läänemaailmas, sh Euroopas, kus riigi ja religiooni suhteid on alati nähtud eelkõige poliitilise küsimusena. Euroopas võib tänaseni kohata väga erinevaid riigi ja religiooni vaheliste suhete süsteeme ning koostöövorme. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid osutavad veenvalt, et nii usuvabaduse kui võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on tänapäeva Euroopa õigussüsteemis kujunenud tavaks

    Eesti keel
    Popkultuur ja popmuusika
    25
    odt

    Popkultuur ja popmuusika

    Marcus kirjutas kuidas ja kus sellist arhetüüpi märgata võib. Kirjutas 75ndal aastal kui räppi veel polnud. Viitab poksijatele, muusikutele enne räppi ja "blaxploitation" filmidele(mustanahaliste kangelastega gängsterifilmid) mustanahalised: "kui me oleme inimesekäsitlusest väljaspool, siis mis õigus on õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta. "robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad

    Kultuur
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    51
    docx

    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

    ei saaks puhtalt materiaalne maailma ­ just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid ­sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärtust." Bertrand Russell (1994) 35. Tõe täpsustused ja erandid 1 Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele: - ,,kõik tudengid peavad tarbima kanepit!" (käsk) - ,,kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?" (küsimus) - ,,elagu tudengite sügispäevad!" (hüüatus) Käsud, küsimused ja hüüatused võivad olla rumalad, vaimukad, tobedad, kohatud jms ent mitte tõesed/väärad. 36. Tõe täpsustused ja erandid 2 Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso"

    Filosoofia
    Tänu kellele pole meil kodusõda
    15
    doc

    Tänu kellele pole meil kodusõda

    Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse

    Ajalugu
    Maailmataju uusversioon
    343
    pdf

    Maailmataju uusversioon

    UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

    Teadus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun