Lapse arengu analüüs (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
ST12 KÕ1
Kätlin Kuznetsov
LAPSE ARENGU ANALÜÜS
Analüüs
Õppejõud: Anu Leuska
Mõdriku
2012
SISUKORD

Sissejuhatus

Üldandmed 4
Tervis ja füüsiline areng 5
Kognitiivne areng 6
Kõlbeline areng 7
Emotsionaalne areng 8
Sotsiaalne areng 9
Riskifaktorid 9
Arvamus 9
SISSEJUHATUS
Lapse arengutaseme analüüsiks valisin kaheksa aastase tütarlapse. Analüüs põhineb vestlusel lapse ja tema vanematega. Minu eesmärgiks on analüüsida lapse praegust arenug kolme erineva teooriaga, mille esindajateks on Kohlberg , Piaget ja Erikson .
Analüüsi lõpus tahan välja tuua millise teooriaga sobib kõige paremini laps keda analüüsisin.

Üldandmed

Minu vaadeldav laps on kaheksa aastane tüdruk, kes elab koos vanemate ja väikese vennaga Rakvere linnas. Kuna vend on alles kahe aastane, siis tööl käib vaid üks vanematest , nimelt isa. Kuigi tööl käib ainult üks vanematest on sissetuleks peres olemas ja laual soe söök. Pere sotsiaalmajandusliku seisukohalt võib öelda, et on kõik olemas, kuigi maja on neil laenuga ostetud. Kuid majas on olemas pesemisvõimalused, elekter ning samuti soe tuba. Mina hindan seda perekonda majanduslikust seisukohast keskmiseks Eesti perekonnaks.
Arenguperioodi järgi on laps keskmises lapseeas ehk nooremas koolieas.

Tervis ja füüsiline areng

Välimuselt on tüdruk natukene suurem kehaehituselt, kui tema eakaaslased. Ei saa öelda, et ta paks laps on.Tüdruku pikkus on 140cm ja kaal 30kg. Laps on väga aktiivne. Käib tantsu trennis ja muusika koolis, kus mängib klaverit . Kuna laps hinnati arstide poolt hüperaktiivseks juba varajases lapseeas. Hüperaktiivsusega kaasnes tal halb toitumusharjumus, ta sõi palju ja koguaeg. Lapse enda jaoks on väga oluline tema välimus. Alati laseb kodust välja minnes endale patsid pähe teha. Tervise poole pealt ei esine lapsel mingeid allergiaid ega muid haigusi.

Kognitiivne areng

Mälu koha pealt on tüdruk arenenud väga hästi, kui vaadata tulemusi koolis, siis enamasti on need kas head või väga head. Tüdruk ise mainis veel, et asjad väga lihtsalt tal ei unune, sest kui ta ikka hästi kuulab ja tähele paneb, siis jäävad asjad hästi meelde. Ta ei pea raamatut mitu korda lugema, et tal see meelde jääks vaid piisab ühest korrast. Enne ütlemist mõtleb ta asja üle pikemalt ja siis alles ütleb selle välja.. Kuna tegu on alles kaheksa aastase lapsega, siis väga oluline on temal mängulisus. Ta tahab pidevalt midagi teha, nuputada, mängida. Kui ikka vaja on, siis on head ideed kerged tulema . Ka kirjutamises tal palju vigu ei ole, kuid samas on näha, et laps on väga püüdlik. Mõned üksikud õigekirjavead tulevad ikka ette, aga üldiselt võib öelda, et eesti keeles saab ta hästi hakkama. Nimelt suudab ta väga hästi teha asju selgeks ka täiskasvanule, mis mind imestama pani. Laps suudab mõista, mida talle räägitakse ja arvestada teistega ning mõistab kohati ka tegude tagajärgi, kuid mitte iga juhtumi puhul. Kuna peres on kasvamas ka teine laps, kes on allergik, siis saab tüdruk aru, et ta ei saa süüa kommi venna nähes.
Kui Jean Piaget teooriat vaadata, siis minu vaadeldav laps asub konkreetsete operatsioonide perioodis, kus laps omastab sündmuste mõttelise tagasipöördumise. Ning lapsel hakkab tekkima teadmine, paraneb loogiline mõtlemine. Suudab võtta omaks teiste arusaamu.

Kõlbeline areng

Tüdruk on väga kaval siiamaani üritab ta kompida vanemate piire seoses aususega. Ta ei tunnista alati oma vigu pigem jätab midagi rääkimata või valetab. Küsides, mida ta reeglitest arvab , ütles ta mulle, et mis need veel on. Ta ei oma veel nägemust reeglistikust, kuid ta teab mida ta tohib teha ja mida mitte. Karistuse poolepealt oleks laps justkui ära hellitatud. Seoses karistusega ta valib oma tegusid teades tagajärgi. Üldjuhul ta ennast süüdi ei tunnista, pigem hakkab nutma, et teda usutaks Samuti käitub ta karistada saades. Põhilised argumendid aga venna tegi ju kaa…
Kohlbergi teooria järgi oleks tüdruk prekonventsionaalses perioodis,kus teo hindamisel on peamiseks kriteeriumiks süü suurus. Süü suurus oleneb hulgast (natuke varastada ei ole nii halb kui varastada palju). Oluline, kas teised saavad teada või ei. Halvast teost hoiab eemale hirm karistuse ees ja teiste arvamus. Reeglitest kinnipidamine . Ei ole ühte kindlat tõde, igaühel võib olla oma tõde. Kui üks pool on reegleid rikkunud, võib ka teine pool sama palju rikkuda - kauplemine kõlbelisel pinnal (tema tegi ka.) Kõlbeline käitumine on kokkulepetest kinnipidamine inimeste vahel. Kuna Kohlberg leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arengus läheb 10. eluaasta juurest - enne on reeglid lapse jaoks pühad ja vaieldamatud, 10. eluaasta paiku hakkab üldisi norme vaidlustama. Siis tegelikult tahaksin mina panna lapse perioodi, kus ta veel ei tunnista oma süüd ning väldib karistust. Samas kirjeldab Kohlberg kõige paremini antud last.

Emotsionaalne areng

Üldjuhul on tüdruk rõõmsas meeleolus, mida võibki pidada juhtivaks emotsiooniks. Hirmude poole pealt väitis tüdruk,et kardab üksindust. Aga mingeid suuremaid foobiaid tüdrukul ei olnud. Selles vanuses lapselt ei saa ma küsida, et kas ta kontrollib oma emotsioone. Kuid mida täheldasin lapsega koos olles, et võtab asju hinge ning solvumisel hakkab nutma. Muidugi tuleb kõikidel vahel neid vihapurskeid, aga tihti tal neid ei juhtu. Läbisaamine perekonnas on väga hea tüdruk mõistab enda rolli vanemaõena hoiab oma väikest venda ning isegi mängivad koos, kuigi vanusevahe on neil kuus aastat. Eks vahel ikka juhtub, et on tülid vennaga, aga neid ei tule tihti ette. Tülide põhjuseks on enamjaolt see, et väikevend tuleb segama . Selle arengu etapi olulisemaks pidasin mina kiitust. Selle tüdruku puhul on näha, et ta otsib igast oma tegemisest ja edusammust kiitust, mida vanemad kindlasti ka pakuvad. Kuna koolis on hinded head ja kõik korras, siis lapsel on tekkinud sõbrad nii koolist, tantsutrennist ja ka muusikakoolist, mida tai se peab väga oluliseks.
Erik Eriksoni teooria kohaselt oleks vaadeldav tüdruk staadiumis, kus edukusetunne on oluline. Laps vajab kiitust nii vanematelt, kui õpetajalt. Leitakse oma esimesed tõelised sõbrad, keda hinnatakse.

Sotsiaalne areng

Kuna tüdruk on väga jutukas ja rõõmsameelne siis ise arvas , et sõpru on tal palju ja samuti on ta väga suhtlusaldis ning leiab endale kiiresti uusi tutvusi. Tema puhul ei tekita raskusi kontakti loomine ka võhivõõra inimesega. Eelistab ta suhelda rohkem omavanustega ja paar aastat vanematega, aga suhtlemisest täiskasvanuga ta ei keeldu. Kuna laps on hüperaktiivne, siis talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Talle meeldib suhelda ja rääkida inimestega kõigest. Ta ise arvab, et ei vali ta sõpru välimuse ega rahakoti järgi, vaid suhtleb vabalt kõigiga ning ei pööra inimeste eripäradele nii palju tähelepanu.

Riskifaktorid

Edaspidises elus võib tekkida lapsel probleeme käitumisega, kuna tegu hüperaktiivse lapsega. Pidevalt peab teda kontrollima just söömise osas. Kuna minu arvates on pere täiuslik, mõlemad vanemad elavad koos ja pidevalt vestlevad lapsega , siis käitumise probleeme ei tohiks lapsel tekkida.

Arvamus

Minu arvates sobib laps kõige paremini kokku Kohlbergi teooriaga. Tal on hirm karistuse ees, kuid ta katsetab piire. Lapse esimeseks reaktsiooniks igale teole on kõlbeline kauplemine. Tema jaoks on väga oluline, et teda kiidetakse.