võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. 6.Intrisiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel või eelistuste tõttu. 7.Enesetõhusus teooria-käsitleb probleemi, kuidas on seotud inimeste arusaamad endast ja nende
Kodutöö nr 4 1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses. 2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid. 3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel. 1) Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud, arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades
*nähtuste ruumiline korraldumine Bunge teened: *uus arusam geograafilisest ruumist *uus põhiteema *ruumiline korraldus *regioonide vahelised suhted, mitte ainult regioonid *ei pea tegelema miteme erineva nähtuse vastastikmõjuga korraga. Karuteened *vale siht ja vale loosung- geograafia matematiseerimine *inimgeograafia ülemäärane üldistamine *põlglik suhtumine regiooni ja regioongeograafiasse bunge oli radikaalse geograafia kujunemise algataja Humanistlikud geograafid Põhiväited *Looduse ja inimegevuse uurimisel oluline vahe- loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või preztiisika *eesmärk peab olema ruumilise käituumise mõistmine uurimismeetodid *osaluseksperiment ehk nn ernograafiline meetod: uurijad uuritavate hulka *intervjuumeetod *ankeetküsitluse meetod Marksistliku inimgeograafia teke *nende arvates polnud olemas objektiivset tõde, tõde oli alati parteiline
Teine kogu "Tuulemaa" on jäädavalt eesti luuleraamatute tippide hulgast tundlike, impressionistlike ja sümbolistlike meeleoludega. Pani aluse 20 saj eesti poliitilisele lüürikale. nooruslikult vabadusekuulutuselt liikus Suits järjest konkreetsema kujundilisuse suunas, väljendades järjekindlalt humanismi positsioone kaitsva iseseisva indiviidi reageeringuid läbi rekaktsiooniaja, I MSa, 1917a revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Tugev kaasaja- ja ühiskongliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks.
Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidiseid tundeid. Homöostaatilise seisundi tegulatsioon on seotud nende protsessidega, mille abil organism püüdleb seesmise tasakaaluseisundi saavutamise poole. Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Abraham Maslow püramiid: 1.Füsioloogilised vajadused- seksuaal-, vee-, toidu- ,unevajadus jms. 2.Kaitstusvajadus.-inimesel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3.Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda, et teised inimesed armastavad teda ja hoolivad temast, et ta on teistele vajalik ning et ta kuulub kuhugi. 4.Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5
iseseisva indiviidi reageeringuid läbi reaktsiooniaja, I maailmasõja, 1917. aasta revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Suits oli rühmituse Noor-Eesti üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks. SÜGISE LAUL Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks?
isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa. (S.Freud, C.G.Jung) 3) Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend. (J.Piaget) 4) Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll. (B.Skinner, A.Bandura) 5) Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda. (C.Rogers, A.H.Maslow). 6) Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe. Isiksuse tunnusjoonte väljatoomine, võrdlemine ja mõõtmine.(R. Cattell. H. Eysenck). TEMPERAMENT ON ISELOOMULIK PSÜÜHILINE OMADUS, MILLE POOLEST INIMESED ÜKSTEISEST ERINEVAD Temperamendi vormid
(8) Idenditeet on muutlik ja samas ka stabiilne läbi inimese elu, vaatamata nõudmistele ja pidevatele üritustel taasühendada ja lepitada enese vastandlikud kalduvused ja erinevad vajadused. Enda töös olen ma välja arendanud kunstiteraapia humanistliku käsitluse kui üldise raamistiku, mis võimaldab ühildada uusi teoreetilisi mudeleid, eesmärgiga avardada ja süvendada sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vastastikust mõju. Selline lähenemine põhineb kolmel eeldusel: Esiteks, humanistlikud terapeudid ei vaatle klienti vaimselt haigena vaid pigem inimesena, kes on kokku põrkunud spetsiifiliste probleemidega oma pingutustel tulla toime sisemiste füüsiliste või keskkonna poolt põhjustatud konfliktidega. Ravi peab olema suunatud tugevale tahtele elada ja leida tähendus ja identiteet nii loomingulises elustiilis kui võimalik. Teine oletus eeldab, et võimetus saada edukalt hakkama elumuutustega või võimetus leida
Tänapäevalgi leidub inimesi, kes pole oma vanematest kuulnudki ja peavad enda ülalpidajaid vanemateks. Konkreetsest teosest on näiteks kasutusele võetud termin nagu oidipuse kompleks, mis tähendab alateadlikku tahet tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Tollased probleemid kehtivad ka kaasaegses maailmas. Teadagi oleme kõik mõjutatud eelnevate põlvkondade mõtteviisist. Väga suure muutuse tõi inimesteni renessanss, mil hakkasid arenema erinevad teadusharud ja humanistlikud valgustusideed. Sõna ,,armastus" on sellel ajastul esimest korda suuremat tähelepanu pälvinud. Väga tuntud kirjanik tollest ajast on William Shakespeare. Tema vaimuvili on siianigi väga hinnatud, sest ta teosed omavad ka tänapäeva maailmas sügavat mõtet ja tähtsust. Esile võime tuua tema näitemängu ,,Hamlet", milles on väga kujundlikult esitatud inimese emotsioonid ja peas toimuvad protsessid. Hamlet hoidis oma tundeid varjul ja selgitas välja oma onu süü eelmise
käigus kasutab terapeut psühholoogilisi vahendaid, et aidata patsiendil paremini mõista oma elamusi ja muuta oma suhtumist, tunnetust või käitumist. Psühhoanalüütiline psühhoteraapia Paranemise võtmeks on taipamine ehk isik peab ise saama seni mahasurutud materjalist teadlikuks Analüüsimisprotsess: alateadlike konfliktide väljatoomine-> nende sõnaline väljendamine -> ülekande kaudu taasläbielamine -> mõistmise kaudu lahendamine. Humanistlikud teraapiad Kliendikeskne teraapia C.Rogers: kliendikeskne teraapia saab olla edukas kui on täiedetud kolm põhinõuet: 1. Terapeudi siirus 2. Terapeudi tingimusteta positiivne suhtumine 3. Terapeudi empaatiavõime Käitumisteraapiad Käitumise muutuste kaudu üritatakse jõuda psühholoogiliste muutusteni. Eksponeerimine- kasutatakse näiteks foobiate raviks. Modelleerimine- kasutatakse samuti foobiate, kuid ka teiste häirete raviks.
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse. Maalikunstnikud tõid taevaliku olmelisse. Piltidel õpetlik, moraalitsev tähendus. Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine. Inimesed olid loomutruud, mitte idealiseeritud. Ei levinud kunstnike kummardamine, paljud kunstnikud anonüümsed. Tähelepanu keskpunktis tahvelmaal, algul eriti altarimaal. Palju ka
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia
Mischel). Inimesel kujunevad õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus-eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse.Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga. Intelligents aga on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võme, abstraktse
luuletajast enesest loengut pidamas „Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda! Majad, aiad kahelpool jõejooma veerul, omaks vaateveerud laiad, avanevad oru keerul. Kokkuvõte Oma mitmekülgse tegevusega on G.Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257 http://vana.vonnu.ee/kultuur/suits.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html http://luuleleid.wordpress.com/tag/gustav-suits/ Raamat „Eesti Kirjandus“ (IX klassile) lk. 166- 174
Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA Vanad peavoolud olid regiooniteadus ja ruumianalüüs. Traditsioonilise teaduse kohaselt peavad teadustulemused vastama tõele, olema vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid. Kaks alamvoolu: humanistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Humanistid: geograafilisi tulemusi mõjutavad inimeste endi eelarvamused; inimene näeb maailma läbi oma isiklike tõdede, inimene on eriline indiviid ja teda uurides ei saa rakendada teaduslikke uurimismeetodeid. Kriitilised: tõde peab olema erapoolik üldkehtivat kõigile kohustuslikku tõde ei saa olla. On teooriad (diskursus) ja nende tõereziimid. Tuleb näidata võõra
Puudused: matemaatika ületähtsustamine ja süsteemse lähenemise alatähtsustamine, ruumiline separatism, koostöö halvenemine loodusgeograafidega, regionaalpoliitika põlastamine, regiooni mõiste nõrkus. SELLELE JÄRGNEV UUSIMA AJA INIMGEOGRAAFIA Vanad peavoolud olid regiooniteadus ja ruumianalüüs. Traditsioonilise teaduse kohaselt peavad teadustulemused vastama tõele, olema vaadeldavad, selle ülesanne on avastada üldiseid ja seaduspäraseid seoseid. Kaks alamvoolu: humanistlikud ja kriitilised inimgeograafid. Humanistid: geograafilisi tulemusi mõjutavad inimeste endi eelarvamused; inimene näeb maailma läbi oma isiklike tõdede, inimene on eriline indiviid ja teda uurides ei saa rakendada teaduslikke uurimismeetodeid. Kriitilised: tõde peab olema erapoolik üldkehtivat kõigile kohustuslikku tõde ei saa olla. On teooriad (diskursus) ja nende tõereziimid. Tuleb näidata võõra
kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5) Eneseteostusvajadus- inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab Humanistlikud motivatsiooniteooriad üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. Kognitiivset lähenemist- huvitab eelkõige küsimus, millsed on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi. Raymond Cattell eristas kahte intelligentsuse vormi: Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab
Emotsiooni roll on tulenevalt situatsioonist tekitada positiivseid (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivseid tundeid (ärevus, hirm, kurb, süütunne, viha, häbi). Emotsioonide funktsioonid on vaimsed ning on seotud tunnete ja mõtlemisprotsesside afektiivsete komponentidega. 9. Õppimise erinevaid käsitlusi (nt biheivioristlik, kognitiivne). 10. Isiksuse erinevad käsitlused (psühhodünaamilised teooriad, tunnusjoonte teooriad, kognitiiv-käitumuslikud teooriad, humanistlikud- fenomenoloogilised teooriad) . Erinevad intelligentsusteooriad. 11. Areng. L. Kohlberg kõlbelise mõtlemise areng, E.Erikson psühhosotsiaalne areng, J. Piaget kognitiivne areng. 12. Agressiivsus, isiksuse patoloogia (mis on norm?), hoiakud (komponendid, funktsioonid); suhted ja grupid: atraktiivsus, konformsus, sotsiaalsed grupid
5. Keda peetakse renessansiaegses Itaalias muinsuskaitse isaks? Raffael korraldas üleskutse ajaloolise pärandi kaitseks (kirja teel, paavst Leo X-le) 6. Milline on 16.saj arhitektuuritraktaatide peamine erinevus võrreldes 15. saj traktaatidega? 16. sajandi traktaadid pakkusid rohkelt praktilisi näpunäiteid, olid illustratiivsemad ja rohkem arhitektuurikesksed. (15. Saj traktaat- kirjanduslikud, humanistlikud) 7. Millises arhitektuuristiilis on pildil olev hoone? Kelle järgi on stiil saanud nimetuse? Palladionism saanud nime Andrea Palladio järgi, kes oli väga kuulus Itaalia arhitekt. 8. Sündinud Tallinnas, õppinud ajalugu Tartu Ülikoolis. Uusaegsete konserveerimispõhimõtete looja Saksamaal. Talle kuulub ütlemine: ..arhitektuur on kunst, konserveerimine on teadus.. Kellest on jutt? Georg Gottfried Dehio 9. Defineeri kultuuripärandi universaalsuse kontseptsioon
sõnades ja senini tundmata vormides, kui kõigile tuttavate sõnade omapärases tarvitamises. Tarvitamisviis oli sageli lihtsus ise. Niisugust süvenemist, mitmekülgsust, erinevate mõttealgete põimumist ja esituse tihedust Eesti varasem lüürikatraditsioon ühiskondliku ainestiku käsitlemisel ei tunne. Hiljemgi pole võrdväärse saavutamine olnud enesestmõistetav. Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud, teevad Suitsu loomingu aegumatuks. Gustav Suitsu naine Aino Suits on kirjas N. Andersenile öelnud: „Gustav Suitsu luule on tema elulugu palju suuremal määral kui üldse kellelgi aimu on“. GUSTAV SUITSU ROLL EESTI LUULES Gustav Suits on üks silmapaistvamaid isiksusi 20. sajandi esimese poole Eesti kultuuriajaloos, eriti kirjanduses. Ta elutöö on avaldanud tugevat mõju oma aja suundmustele
Toimetulekuõpe on loodud toetamaks mõõduka intellektipuudega õpilase arengut. Taas on õppevormi laiemaks eesmärgiks aidata intellektipuudega õpilasel kujuneda isiksuseks, kes on positiivne, oskab ja soovib teha võimetekohast tööd ja peab ennast Eesti kodanikuks. Kokkuvõte Antud õppe põhimõtte kohaselt peab olema kõigil võimalus omandada haridust vastavalt oma võimetele ning õppes on olulised samad humanistlikud seisukohad, mis ka põhikooli riikliku õppekava keskmes. Lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju
nad kogu oma elu annavad. Nad on küll isiku isiku võimu all, kuid nad tõdevad endale, et nemad on ta valinud. Raske on mõista, kuidas inimesed, kes on täielikult loobunud omavalitsuslikest traditsioonidest, peavad siiski oskama välja valida igati sobivaid riigijuhte. Kui juba despootlik või absolutistlik valitsus on kord võimul, siis peale selle, et see hakkab kodanikke rõhuma-pikapeale hävitab ta inimestes ka paljud põhilised humanistlikud vaimuomadused. Tänapäevbal ei ole ükski valitseja küllalt osav ja tugev, et ehitada despootlikku süsteemi mingitele põüsivatele erinevustele oma alamate vahel, samuti pole olemas nii tarka ja võimast seadusandjat, kes suudaks säilitada vabu institutsioone, kuulumata võrdõiguslikkust oma esmaseks põhimõtteks ja sümboliks. Valitseja võim peab olema vaba valitsuse vormis riigis ühetaolisem, tsentraliseeritum, laiem ja hõlmavam ja suurem kui mujal
......................................................2 JEAN GENET......................................................................................................................................2 2 1. ABSURDITEATER Teise maailmasõja kogemus ning inimkonna kohale kerkinud aatomihävingu oht õõnestas sügavalt usku maailma mõistuspärasusse ja kõrgemate väärtuste olemasolusse. Valgustuslikud ja humanistlikud ideaalid näisid vankuma löövat, maailm muutuvat inimesele ükskõikseks kaoseks. Nii sündis absurditeater (1, 348). Absurditeater põlvneb 1896. aastal Pariisis esmakordselt mängitud Jarry näidendist ,,Ubu Roi" (Kuningas Ubu), tuginedes tõdemusele, et inimese elu ja püüdlused on niivõrd ebaloogilised ja keel suhtlemisvahendina nii puudulik, et ainus väljapääs on naerus (3, 258). Absurditeater on seotud Albert Camus' filosoofiliste vaadetega (esse ;,Sisyphose müüt", 1942)
Peaaegu üldse ei saa rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proportsioonide" otsinguist, itaalialikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont märkame vähe. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab
Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar
plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske
lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
Villon vaatleb parastavalt irvitades maise eli kaduvust, kasutab kontraste
Uus huvi V vastu tärkas 19 sajandil. Tema mitmetooniline elu ülekohtu
vastu protestiv ja surma ees naerev ja nuttev luul o vaimustanud teisi
luuletajaid.
enim kahe suure sõja vahel, olnud oma ülirahvuslike valitsuste suuvoodrid. Sagedamini on nad püüdnud säilitada kainet meelt ja kriitilist mõistust, asetades inimkonna üldhuvid ettepoole sektantlikest. Ent keda või mida on need kultuuriinimesed esindanud? Kes on need, kes käisid ja käivad konverentsidel, assambleedel ja kõikvõimalikel teistel vaimuinimeste sabatitel? Need on reeglina tõsise või elitaarse kultuuriga seotud inimesed, kes on niigi üliväga humanistlikud, solidaarsed üksteise ja kõikide «teistega». Erandeid muidugi on, ja mõnel perioodil päris palju, ent üldjuhul ei teki ka näiteks Baltimaade ja vene kunstiharitlastel teineteisemõistmisega liiga suuri raskusi. Nende vaidlused jäävad teatavatesse piiridesse, milles eriarvamusi respekteeritakse. Üldine humanistlik imperatiiv käib kõige ees. Kultuuriinimsed moodustavad omaette kongvegatsiooni, neile sidusust ja sallivust jutlustada tähendaks pöörata juba uskujaid.
kohusetunne, neurootilisus ja avatus kogemustele (Bachmann ja Maruste 2008). 3. Kognitiiv-käitumuslikud teooriad Isiksuse kujunemisel on väga tähtsal kohal sotsiaalne õppimine ning sotsiaalsete kasvutingimuste olulisus. Õppimise kaudu kujunevad inimesel ootused ümbritseva suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Erinevate tegevuste käigus võib inimese vaenulikkus või ebaedu iseennast võimendada (Bachmann ja Maruste 2008). 4. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad Rõhutatakse isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimet. Keskmeks on ümbritsevate inimeste suhtumise kaudu kujunev suhtumine enesesse ja isiku elukäigu konseptisoon (Bachmann ja Maruste 2008). 2.2. ISIKSUSE PATOLOOGIA On valdkond, millega tegeleb pigem psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siinkohal ka psühholoogidel. Lisaks abile kliinilistes tingimustes saab psühholoog kasulik olla
hindamine. Äraproovimata lahenduste modelleerimine. 6 Insenerikutse valiku eetikaprobleemid Kas tuumaenergiat arendavad insenerid on head või halvad? Insenerlik tegevus seostatuna isikliku õnne otsimisega. Aristoteles õnn=eneseteostamine, oma talendi realisatsioon. Samuel Florman naudingud inseneritegevusest: · isiklik võimalus maailma muuta · loomine · maailmast aru saamine · tegevus fenomenaalsete suurustega · maailma kontrollimine · humanistlikud eesmärgid Insenerieetika käsitleb just inseneritegevuse humanitaarseid eesmärke. William Frankena 4 erialafilosoofia põhiprontsiipi: · indiviid kui vajalik osa suures mehhanismis · teha head teistele & hoida ära halba · igaüks valib iseenese karjääri, iseenda teostamise · eksisteerivad objektiivsed asjaolud, mida erialavalikul arvestada .. milline eriala võimaldab mulle eneseteostust Inseneritegevuse moraalne külg.. kas soovin luua midagi,mis teisi aitab?
baltisakslaste igatsust tõelise kodumaa järele, kus nad ei oleks vaid kõrvaltegelased. Suurim tragöödia avaldub baltisaksa üksinduses Liivi- ja Eestimaal. Teosest kumab läbi autori objektiivsus. Ta ei ole valinud poolt, esindatud on kõik ajastule iseloomulikud, eelkõige baltisaksa seisukohad. Oma rahvusele on ta aga inimloomusele omaselt truuks jäänud. Kriitikana võiks nimetada seda, et maa põlisomanike, eestlaste ja lätlaste seisukohti on kujutatud suhteliselt vähe. Humanistlikud veendumused kajastuvad teoses peamiselt Aureli ema kaudu. Ta uskus, et kõik rahvad, nii sakslased, venelased, lätlased kui ka eestlased, on võrdsed. Kuigi ka teda tabas valus baltisaksa saatus ning ta jäi kogu varandusest ilma ja oli ka ise vanaduses oma endiste teenijatega võrdne, siis tajus ta oma headuse tõttu suurt poolehoidu. Nii äärmuslikku ja sõgedaks peetud humanismi aga ei kajastu, kui esineb Jaan Krossi ,,Keisri hullu" peategelase Timotheus von Bocki vaadetes.
mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs. Peamised küsitavused tema teoorias on müstitsism, apriorism ja valdav spekulatiivsus. · Humanistlik psühholoogia. Juhtivad selle suuna esindajad Carl Rogers, Abraham Maslow, Rollo May jt rõhutavad, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. · Kognitiivne psühholoogia kui praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub
Sebastian Brant(1457-511) satiiriline poeem ,,Narrilaev" räägib keskaegse maailma narrusest pseudoõpetuse tõttu. Thomas More (1478-1535) Londoni jõukate juristide perest. Hea sõber Rotterdami Erasmusega. Inglismaa troonile tõusnud Tudorite dünastia ajal tekkisid mitmed humanistide ringid. Esimene Oxfordis, millega oli seotud ka More. Peamised humanistlikud teosed: ,,Kuningas Richard III elu ja valitsemise traagiline lugu" ning ,,Utoopia". Kirjutatud aastatel, mil oli Londoni serifi asetäitja. Esimeses näitas, milline valitseja ei tohiks olla, teises kujutas ideaalset ühiskonda. ,,Utoopia" -Kaks osa: ideaalsele kavale eelneb reaalse Inglismaa kirjeldus. -Raamatu zanr: dialoog. Pöördub Pieter Gillesi poole, menutab Antverpenis aset leidnud vestlusi ränfur Hythlodausega, kes jutustas talle peapiiskop John Mortoni juures(More
Seesmine kontrollkese võidakse omandada tänu positiivsele kogemusele ja õppimisele. ALBERT BANDURA SOTSIAALSE ÕPPIMISE TEOORIA Uurib kuidas käib õppimine eeskujude najal. Kui laps näeb oma vanema käitumist, mis leiab tulemust, hakkkab ta seda samuti kasutama. Näiteks agressiivne käitumine Kui ema või isa agressiivne käitumine leiab tulemust, leiab laps, et see käitumine on õige ja jäljendab neid. HUMANISTLIKUD TEOORIAD Isiksust vaadeldakse arenevad ja muutuvana. Isiksuse kujunemist mõjutab teda keskkond. Rõhutakse isiksuse tarvet end arendada, tähtsmaid teemasid on inimese vaba tahe ja vastutus. Tähelepanu keskendub nendele küsimustele, mis on elus olulised ja inimese subjektiivsetele kogemustele. CARL ROGERSI KLIENDIKESKNE TERAAPIA Igal inimesel on minakontseptsioon enda kohta käivad mõtted ja arusaamad ning ka ideaalne mina, kelleks siivitakse saada. Kliendikeskses teraapias leiab C
evolutsioonile ja selle avardumisele, jättes seljataha eelmiste põlvede ,,vanad energiad". Need lapsed on tõelised rahusobitajad, uue maailma rajajad, targad vanad hinged ning ülim lootus paremale tulevikule meie planeedil. Nad tahavad tuua rahu ka omaenda koju, vanematevahelistesse suhetesse. Nad hoolivad sellest rohkem, kui võiks lastelt oodata, ning aeg-ajalt sähvib neist välja tarkusesädemeid, mis muudavad meid keeletuks. Nende humanistlikud instinktid on sõna otseses mõttes nende olemusse ,,sisse ehitatud" ja avalduvad juba kõige varasemast lapsepõlvest peale. Nad teavad, et kuuluvad siia maailma. Nad on inimkonna uus evolutsioonietapp. Me ei tea, kuidas teiega lood on, kuid meie tahame nende rahuloojate eest hoolt kanda! Me tahame jagada neile igakülgset toetust, et nad saaksid olla need, kes nad on. Me tahame neile pakkuda lootust hoopis paremale tulevikule siin planeedil kui see, millest ise unistada oleme julgenud.
2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui
Eksternaalsus Eksternaalse isiksuse elufilosoofia: tunneb end välismõjude subjektina madalam sotsiaalmajanduslik staatus madal stressitaluvus kergemini haavatav frustreerunud toimib juhusele vastavalt madal enesehinnang lühiajalised eesmärgid passiivne eluhoiak madal kohanemisvõime mitteadekvaatne minakontseptsioon Kontrollkese Eksternaalse kontrollkeskmega on vähem rahulolevad oma tööga nad on töö juures kergemini häiritavad nad on vähem pühendunud tööle Humanistlikud käsitlused C.Rogers INIMESE VABA TAHE JA VASTUTUS Kliendikeskne teraapia Ideaalmina reaalne mina Klient leiab ise lahenduse, terapeut aitab jõuda lahendusele Isiksus ja testid ...juba VanaEgiptuses Süstemaatiline protseduur Projektsioonitestid Konstruktiivtestid Tõlgendamistestid tindiplekitest Assotsiatsioonimeetod Objektiivtestid erapooletud, temperament jm Isiksuse küsimustikud Temperamenditest, MMPI test Huvide ja väärtusorientatsiooni testid Teste http://www
seadumustele endale keskkonna, mis nende seadu-mustega kõige paremini sobib. Ja kui see keskkond inimesele ei sobi, siis ta üritab muuta seda endale sobivaks. Isiksus on väga eriline juhtum! Isiksus on eriline juhtum, kus sotsiaalne vastasmõju on väga väike või puudub üldse 5. Alternatiivsed isiksuse käsitlused Alternatiivsed isiksuse käsitlused • Psühhoanalüütilised isiksuse käsitlused (Sigmund Freud jt) • Humanistlikud ja feonomenoloogilised isiksuse käsitlused (Carl Rogers, Albert Maslow jt) • Kognitiiv-afektiivne isiksuse süsteem (Walter Mischel, Yuichi Shoda) “Personality and Assessment” (1968) • Mischel (1968) kritiseeris teravalt nii seadumuste põhist isiksuse uurimist kui psühhoanalüütilist lähenemist – Isiksus muutub sageli situatsioonist sõltuvalt – Seadumused ennustavad halvasti tegelikku käitumist
eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus
õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. · Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic
Keskkonnast tulenevad faktorid: Organisatsioonilised/tööga seotud faktorid, perekond, omataoliste gruppide surve, isiklikud elukogemused, rahvuskultuur. KK-st tulenevad tegurid muutuvad vastavalt olukorrale organisatsioonis ning vastupidi, võivad need tegurid esile kutsuda muutuse organisatsioonis. 4. Isiksuse teooriad Psühhoanalüütilised isiksuseteooriad S. Freud, C.G. Jung Iseloomujoontega seotud teooriad G. Allport, R.Cattell Humanistlikud isiksuse- ja sotsiaalse õppimise teooriad A. Maslow, Carl Rogers, A. Bandura 5. Inimese kasvamine moraalseks Inimese moraalsus saavutatakse kasvamise ja arengu tulemusena. Ta on seotud inimese suhetega teiste inimestega ja määratud kultuurikeskkonnaga, kus laps kasvab. (Kohlbergi moraaliteooria) Küps inimene: · Realistliku käsitluse olemasolu endast ja teistest; · Iseenda ja teiste aktsepteerimine;
õppimise kaudu ootused keskkonna suhtes, mis hakkavad suunama tema käitumist. Käitumismustrid sõltuvad sellest, millist tagajärge on ette näha, milline on eeldatava tulemuse olulisus inimesele. Eduootus ja edukogemus teeb isiksuse positiivsemaks, kindlamaks, enesega rahulolevaks; kujunevad internaalsus- eksternaalusus (kontrollkeskme tüübid), õpitud abituse kujunemine. Elukogemuse tulemusel kujuneb kognitiivne stiil. Uuritakse isiku püsivaid tunnetusmalle. Humanistlikud teooriad kirjeldavad inimese unikaalsust ja arenemisvõimelisust (c. Rogers, A. Maslow). Inimene areneb madalama tasemete rahuldamiselt kõrgematele. Olulised on inimest ümbritsevad isikud ning nende suhtumine isikusse. Isiksuse mõõtmine a) objektiivtestid (võimaldavad saada vastuseid isikut iseloomustavate seikade ja omaduste kohta selliselt, et sõltumatud kolmandad isikud võivad kinnitada vastuste paikapidavust). Nt. MMPI (Minnesota Multiphasic
3) Kohusetunde, vaimudistsipliini, meelekindluse avaldumismäär 4) Sotsiaalsuse, eelkõige läheduse/seltsivuse avaldumismäär 5) Emotsionaalse stabiilsuse ehk neurootilisuse avaldumismäär Kognitiiv-käitumuslikud teooriad keskenduvad sellele, kuidas isiksus kujuneb õppimise käigus ja mil moel tema mõtlemine ja maailmataju isikupäraselt väljenduvad. Inimene omandab suhtluse käigus arusaamad sellest, mis on normiks ja ootuspärane käitumine ja mis mitte. Humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad eeldatakse, et isiksus on unikaalne ja arenemisvõimeline. 4.2. Isiksuseomaduste mõõtmine Mõõdetakse peamiselt a) isksuse vaimseid võimeid ehk intelligentsi b) isksuse karakteri ehk iseloomu seadumusi. Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises jne. Vaimsed võimed kujunevad pärilike tegurite (u 50%) ja
prokuratuurile, kohtutele, vanglatele, kriminaalhooldusele, ettevõtjad aga turvateenistusele. Seepärast püüabki riik sotsiaalpoliitika abil vähendada abivajajate ja potentsiaalsete kurjategijate arvu ning suurendada väärtuste ja tulu loojate arvu (Kilvits). Kui eetiline eesmärk rajaneb suuresti humaansetel, siis poliitiline ja majanduslik eesmärk täiesti ratsionaalsetel põhjendustel. Kuna meie kultuuriareaalis abstraktselt humanistlikud argumendid enamikku inimesi niikuinii ei veena, võikski sotsiaalpoliitika problemaatikale läheneda eeskätt majanduslikust aspektist. Kui parempoolsed me ka ei oleks, tänapäeva Euroopas peab riik paratamatult hoolitsema nende eest, kes ise enda eest hoolitseda ei suuda või siis ei tahagi. Euroopa sotsiaalharta nõuab, et riigid kindlustaksid oma territooriumil elavatele inimestele väärika elatustaseme (Kilvits).
olemasolevate õiguste juriidilises kinnitamises kuna sellega antud õigused olid talurahval juba kasutada7. Koormiste reguleerimiseks jätkati Liivimaal Rootsi ajal alanud maarevisjoni ning tehti uued talumaa mõõtmised ja need kanti ka kaardile. Katariina II valitsusaja agraarreformid viidi läbi riigivõimu eestvõttel. Adramaarevisjon ja Liivimaa ,,positiivsed määrused" lähtusid sarnasest algpõhimõttest. Keskvõim teistas fiskaalpoliitikat, humanistlikud ja sotsiaalsed huvid jäid tahaplaanile. Et riigikassa sissetulekuid tõsta, tuli nüüd talurahva olukorrale mõelda. 4. Talurahvaseadused Nii 1765.aasta positiivsete määruste kui ka hilisemate talurahvaseadustega Liivimaa talurahvale antud õigusi võib võrrelda Rootsi valitsusaja lõpul Liivimaa kroonutalupoegadele reduktsiooni tulemusena tagatud õigustena. Seadused olid nii öelda süsteemi kohendavad, mitte teisendavad 8.
inimlik). Inimest käsitleti Jumala loomingu tippsaavutusena. Kasvas usk inimvõimetesse, hinnati isikupära ning ei rõhutatud enam inimese tühisust Jumala kõrval. Ideaaliks sai igakülgselt arenenud õnnelik inimene, kes saab elus hakkama ning kellest on kasu teistelgi. Humanistlik ellusuhtumine levis Itaaliast uusaja alguseks mujalegi Euroopasse, ent põhja pool tegutsevad humanistlikud kirjamehed olid kriitilisemad inimese ja ühiskonna pahede vastu. Tuntumad humanistidest kirjamehed on Erasmus Rotterdamist (1466 – 1536), kes oma teoses „Narruse kiitus” kritiseeris ühiskonna pahesid (sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust ühiskonnas, kritiseeris siiski selle pahesid. Inglise humanist Thomas More (1478 – 1535) visandas oma teoses
andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Psühholoogi roll on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal. Humanistlikud psühholoogid kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlustele ning vaatlustele. Selle suuna rüpest on välja kasvanud mitmed teraapiad ja nõustamise konseptsioonid. (hea) Teooria Psühholoogiauuringu tsükkel: teooriast lähtuvalt püstitatakse hüpotees uuritava nähtuse mingite omaduste kohta, professionaalsete meetodite abil kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta
ja sellest ajast peeti seal ainult vaimuhaigeid. “Bedlam” oli üheks Londoni tähtsamaks turistlikuks vaatamisväärsuseks, konkureerides Westminster Abbey ja Londoni Toweriga. Sinna müüdi pileteid veel 19. saj. nagu loomaaeda. Millekski ohtliku looma taoliseks vaimuhaiget siis peetigi. Ahelais. Toiduks supisse murendatud leib. Uue arusaama vaimuhaigetest - et needki on inimesed - tõi kaasa humanistlik reform vaimuelus 18. saj. Psühhiaatriasse tõi humanistlikud vaated Philippe Pinel (1745 -1826), kes Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal Pariisi vaimuhaigete varjupaiga - La Bicetre’i etteotsa pandi. Vabastanud hoolealused ahelaist ja kohelnud neid kaastunde ja arusaamisega nagu inimindiviide, austades nende väärikust, nägid varjupaiga töötajad oma suureks imestuseks, et patsiendid ei olnud kellelegi ohtlikud, vaid käitusid leebelt. Seda on nimetatud moraalse ravi ajajärguks. Inglismaal rajas kaupmees ja kveeker William Tuke
Sellegipoolest tähistas Napoleoni saabumine Hegeli karjääri lõppu Jenas, sest ülikool suleti ning tal tuli otsida uus ametikoht. Temast sai katoliikliku ajalehe Bamberg Gazette toimetaja. Kuigi jääb mulje, et Hegel nautis oma toimetajaametit poliitiliste murrangute ajal, ei olnud talle määratud kauaks sellele kohale jääda. Baieri haridussüsteemis oli tähtsaks tegelaseks tõusnud Hegeli sõber ja patroon Niethammer, kelle ülesandeks oli viia koolides sisse moodsad humanistlikud õppekavad ja kahandada katoliku kiriku võimupiire haridusküsimustes. 1808. aastal pakkus Niethammer Hegelile kohta Nürnbergi Grammatikakooli rektori kohta. Sellesse ametisse jäi Hegel aastani 1816. Sel perioodil valmis ,,Filosoofiline propedeutika'', mis kujutas endast tema Jenas välja töötatud süsteemi mõneti lihtsustatud versiooni, mida oleks võimalik kasutada koolides filosoofia õpetamisel. ,,Propedeutika'' hõlmab endas loogikat, loodusfilosoofiat, teadvusfilosoofiat ehk
inimestel ja nende esinemist saab testidega mõõta (olulisematest Cattelli 16PF ja Eysencki introvertsuse/ekstravertsuse/stabiilsuse neurootilisuse mõõde). Samuti võib pidada tunnusjoonte teooriaks tänapäeva levinumat isiksusekäsitlust, mille põhjal isiksus koosneb viiest faktorist: neurootilisus, ekstravertsus, sotsiaalsus, kohusetunne ja avatus kogemusele (NESKA, inglise keeles OCEAN või CANOE) d. Humanistlikud teooriad, mis vaatlevad indiviidi kui ainulaadset, isiksust kui arenevat ja muutuvat. Kuna isiksuse kujunemist mõjutab ka keskkond, ei ole ühe inimese käitumine võrreldav teise omaga, seetõttu pole ka isiksuse joonte mõõtmisel mõtet. Humanistilikud teooriad rõhutavad isiksuse tarvet end arendada, tähtsamad teemad inimese vaba tahe ja vastutus ning püüe eneseaktualisatsiooni (vrd eneseteostus) poole. Psüühikahäired Ja Psühhoteraapia
Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1
Pea üldse ei saa Madalmaades rääkida antiikkunsti eeskujudest ja ,,jumalike proport- sioonide" otsinguist. Madalmaade kunst oli algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses- kelle ellusuhtumine oli karmim ja ettevaatlikum ning elulaad tagasihoidlikum kui itaallastel. Madalmaades oli võõras tugeva isiksuse ülistamine, esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed, mis aga sageli põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega. Kunstis olid usulised meeleolud seetõttu isegi tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Üldistavalt võib öelda, et itaallased ülendasid olmelise idealiseerimise abil taevalikuks, madalmaalased tõid aga taevaliku olmelisse. Sageli on piltidel õpetlik, moraliseeriv tähendus. Madalmaade kunstnikele oli peamiseks eesmärgiks inimeste hingeelu avamine
annaabi.ee 
