Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 4 (0)

1 Hindamata
Punktid
Kodutöö nr 4
  • Renessansiideede rakendamine linnaehituses.
  • Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid.
  • Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel .
  • Uutes linnaehituskavades väljendusid renessansile omased humanistlikud ideed, mille üks peamisi ideid oli antiigist pärit postulaat (inimene on kõikide asjade mõõt). Sel ajal leiti, et inimene ei sobigi elama keskaegsesse linna, kus ega millel pole mingisugust arenguruumi. Seetõttu sai renessansiaja linnaehituskunsti üheks iseloomulikuks jooneks ideaallinnade rajamise idee. Llinnaehitusprobleemidega tegelesid renessansiajal nii kunstnikud , arhitektid kui ka filosoofid kas siis uusi linnu kavandades või teoreetilisi probleeme lahendades.
  • Ideaallinnade projektid :
    • Üks varasemaid ideaallinnade projekte pärineb ​Antonio Averlinolt​ , Tema kavandas 15. sajandi II poolel Sforzinda linna

    • Francesco di Giorgio Martini​ ja ​Pietro Cataneo​ (eelistasid kaheksanurka ja lähtusid pinnareljeefist)


    (Peamagistraal , 6 linnaväljakut, peaväljak. Radiaalne tänavavõrk.)
    (12-tahkse põhiplaaniga ja bastioniga, 5 väljakut, Ida-lääne kaubatänavad. Range tsoneerimisprintsiip hoonestuses)

    ( Eelistati nelinurkset plaani. Korrapärase tänavastiku keskel asetses
    vürstiloss. Linnae surumine geomeetrilistesse kujunditesse)
    • Tommaso Campanella(1602.a. esitas utoopilise linna ‘’Päikeselinn’’)

    • Thomas Morus( 1518 .a. pakkus välja oma teoses ‘’Utopia’’ utoopilise saare

    Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel.
    3) Iseloomulikud jooned ideaallinnade projektidel ● Linna keskus asub tsentrumis
    • Linna kuju on tihti korrapärane või loodud pinnareljeefi või kindla kujundi järgi. (Ring, trapets, ruut, hulknurk jn)
    • Linna struktuur oli jaotatud tihti tänavateks
    • Samuti oli linn mõeldud inim mõõdetega seonduvalt
    • Tihti oli plaanil oluline keskväljaku olemasolu ja paiknemine oli enamjaolt sümmeetriline (vahel ka mitu suurt väljakut)

  • Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 4 #1 Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 4 #2 Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 4 #3 Linna ehituse ajalugu Kodutöö nr 4 #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teague Õppematerjali autor
    1. Renessansiideede rakendamine linnaehituses.
    2. Nimetage ideaallinnade projekte ja lisage nende plaanid.
    3. Tooge välja kõige iseloomulikumad jooned, mis läbivad nii ideaallinnade projekte kui nende elluviimist linnade ehitamisel.

    Sarnased õppematerjalid

    Kunsti ajalugu
    93
    doc

    Kunsti ajalugu

    Katuse tegemiseks täideti võlvikannad tambitud pinnasega ja ehitati peale lame savikatus. Mesopotaamia elamu oli tänava poole pööratud umbseintega, selles olid tavaliselt ainult mõned kitsad sissepääsuavad. Kogu elu oli koondunud siseõue ümber, kuhu avanesid puitsammastele toetuvad galeriid, trepid, mida mööda sai teisele ( või kui oli, ka kolmandale ) korrusele ja lamedale katusele. Üleujutuste kaitseks rajati Mesopotaamia linnad tavaliselt kõrgematele kohtadele. Linna ümbritses kas tambitud savist või toortellisetest müür, tihti oli mõnes suunas kaitserajatisi mitu. Juba väga varastest aegadest rajati Mesopotaamia linnad kindla geomeetrilise plaani järgi, mille müürid orienteeriti tavaliselt tuulte järgi. Kuna kagu-, edela-, loode-, ja kirdetuuli peeti müstilisteks, seetõttu olid müüriküljed nende ilmakaarte, nurgad aga põhiilmakaarte suunas. Mesopotaamia alade vanimad asukad olid sumerid. Nende päritolu on siiani veel selgitamata

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    180
    doc

    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

    maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina Hellströmi poolt koostatud maastikuarhitektuuriajaloo konspekti (1997), lisaks on hulgaliselt infot saadud internetist, erialaartiklitest ning trükis ilmunud raamatutest (loetelu esitatud iga loengupeatüki järel). Väga oluliseks kirjandusteoseks pean M.-L

    Maastikuarhitektuuri ajalugu



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun