Rabelais Olustvere Teenindus-jaMaamajanuskool Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega.
Autor - Molière Molière sädelev komöödia 'Naiste kool' viib meid abielu- ja kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust annab, range hooldaja Arnolphe, kelle teooria naise rumalusest ning harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb, ja Agnèsi austaja Horace, kes neiu silmad avab. Molière'i rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja armastusele, oli küllaltki mässuline oma ilmumisajal, 1662. aastal, kus pime alistumine perekonnapeale oli seaduseks. Sellest on nüüd möödunud lõpmata aeg, kuid Molière'i huumor, lopaskas dialoog ja mahlakad repliigid on endiselt elavad. --TULI VÄJA AASTAL 1961--
Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad kik vaimuhaigused kolme suurde rhma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (tnapevase terminiga skisofreenia). Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu likooli nrvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Pshhiaatriakliiniku praktilises ts tiendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja svendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke phimtteid haigete petuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas pshhiaatria ja nrvihaiguste valdkonda ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures.
Sotsiaalne turvalisus ühiskonna üks valupunkt Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses naeruvääristatakse pahatihti solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid. Seega on ajakirjandus minetanud oma peaeesmärgi konstruktiivse diskussiooni arendamise ühiskonnas. Selle asemel on massimeedias tuntav kommertshuvidest lähtuv väärhoiakuid kujundav kõikelubav suundumus tarbijalikule ühiskonnale ja kiirete lahenduste pakkumisele. Lõppkokkuvõttes laostab see rahva vaimset tervist ning moraali ja vähendab turvatunnet. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on
vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dementia praecox (t�nap�evase terminiga skisofreenia). 4.slaid Pealkiri: Emil Kraepelin Tartus Saksamaa mitme tuntud spetsialisti toetusel valiti E. Kraepelin Tartu �likooli n�rvi-ja vaimuhaiguste kliiniku uueks juhatajaks-professoriks. Ps�hhiaatriakliiniku praktilises t��s t�iendas E. Kraepelin haigete uurimise ja ravi metoodikaid ja s�vendas H. Emminghausi algatatud humanistlikke p�him�tteid haigete p�etuses. Oluliselt avardas ja mitmekesistas ps�hhiaatria ja n�rvihaiguste valdkonda k�sitlevat �ppet��d arsti- ja �igusteaduskonna �li�pilastele. Tartu �likoolis t��tas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. 5.slaid Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil ps�hhiaatria �pperaamatu (1887) kahes v�ljaandes, hiljem k�siraamatu, mis ilmus paljudes v�ljaannetes ja t�lgiti mitmesse keelde.
Ballaad Keskaegne tundeküllane , müstilise süzeega jutustav luuletus Valm Õpetlik lühike mõistuluuletus või jutt , tegelasteks tavaliselt loomad . Barokk Hilisrenessansist valgustuseni valitsenud stiilisuund , vastandite ühtsus , kõrge , madalama seostamine . Klassitsism Antiikkultuurist eeskujusid otsiv ,selgust ,lihtsust , vormitäiust rõhutav kirjandussuund 17-18 .saj Prantsusmaal Valgustus Kirjanduse eesmärk levitada vaimuvalgust ja sisendada humanistlikke ideid , vormi alal jälgiti klassitsismi ideid .
humanism leidnud kordumatult täiusliku kehastuse.("AUTOPORTREE", "KADUNUD POJA TAGASITULEK") Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus.Valgus on talle peamiseks välejndusvahendiks,see KOONDUB ALATI TEOSE SÕLMPUNKTI, KOMPOSITSIOONI KESKMESSE, jätte kürvalfiguurid salapärasesse hämarusse. VALGUSE JA VARJU PIIRID pole teravad vaid MAHEDAD ja ÕRNAD. Ta ei hinnanud looduslähedust loodusläheduse pärast, viimane teenib teostes humanistlikke ideid, seal aga kus tarvis, võttis ta ideede väljendamiseks appi ROMANTILISE, MUINASJUTULISE VALGUSKÄSITLUSE ja LOOBUB OTSESEST LOODUSE JÄLJENDAMISEST. Oli kuulus ka GRAAFIKUNA.Ta ofotrides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid mis maalideski- suurt tähenduslikku üldistust kõige tavalisema motiivi puhul ning olulise esiletõstmist,enamasti samuti valguse abil. DANAE-- Rembrandt lõi aktimaali,kuid mõne antiikjumalanna kujutamise asemel tegi Danae hoopis
Näiteks ärevus testi täitmise ajal, väsimus, müra, motivatsioon, meeleolu, kellaaeg, möödunud aeg viimasest söögikorrast ja igapäevaste stressifaktorite olemasolu. Kuna isiksuse omadused ja intelligentsus on täiesti erinevad siis peaksid nad ikka olema ka vaadeldud eraldi.Ma võin ju olla kuri, õel ja paha isiksus, aga mu intelligentsuse tase võib olla seal juures isegi üle 130 punkti. Minu elu ja isiksust mingid numbrid ei mõjuta.Isiksuse määramise ja vaatlemise juures pooldan humanistlikke teooriaid.Arvan, et iga inimene on omaette isiksus ja areneb omas suunas, teda ei tohiks võrrelda kellegi teisega. Kasutatud allikad: Vikipeedia- http://et.wikipedia.org/wiki/Isiksus http://et.wikipedia.org/wiki/Intelligentsus Annaabi.com Õppematerjalid: http://www.annaabi.com/search.php?s=isiksus http://www.annaabi.com/search.php?s=intelligents http://www.annaabi.com/search.php?s=isiksuse+testid
Tema elamu, söömisrituaalid, meelelahutused ja riietus vastandusid rõhutatult keskaegsele käitumismallile ja maitsele. Riietus pidi rõhutama saledat sirget taljet ja see määras kogu kehahoiaku ja ka silmavaate. Renessanss kuulutas ideaalseks inimeseks tundelise inimese, kes ise on rõõmuallikas. Tähtsamad esindajad olid Leonardo da Vinci, Michaeangelo, Raffael, Giorgone ja Tizian. 5. Kirjelda humanistlikke ideid. · Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. · Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine.
Erasmus jäi alati iseendaks. Ta jäi oma vaadetele ja põhimõtetele ustavaks nii siis, kui ta heasoovlikult toetas reformatsiooni esimesi võrseid, kui ka siis, kui ta teravalt mõistis hukka Lutheri tema õpetuste tõttu, kes näiteks õnnistas verist arveteõiendamist. Tõsi on see, et Erasmusel ei olnud Lutheri jõudu, aga tal ei olnud ka tema närkusi. Ta oli inimene, kes tõeliselt kehastas komplitseeritud, vastuolulise ja suure ajastu - Euroopa renessansiajastu humanistlikke ja valgustuslikke tendentse [kallakuid]. Ta kuulutas ette uut mõtlemisstiili, mis ei ole eelarvamuslik, vaid kriitiline, kainelt teadlik nii omandavate tõdede väärtustest kui ka suhtelisusest. Ta rajas uue humanitaarteaduse, mis mõistab ja võtab omaks kogu selle ideede rikkuse, millele tõeline tsivilisatsioon ainult saabki tugineda. Ta oli lõpuks uue kultuuri hingeks, mis teadlikult ja järjekindlalt seab esiplaanile inimliku
loomingut. Laurast saigi tema muusa, keda ta paljude aastate kestel oma värssides ülistas. Alguses tähendab armastus Petrarcale armastatu rituaalset jumaldamist, igavest ja muutumatut, pärast Laura surma valitseb aga lauludes meeleheide ning kurbus, mis aja jooksul kirgastub. Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju all, pole armastatu talle mingi 'ingel-naine' (donna angelicata), vaid kehastab juba renessansiaja maise naise eluideaali ja humanistlikke voorusi, nagu näiteks kuulsust, mida sümboliseerib Laura nimigi, tuletatud sõnast lauro (loorber). Armastusluule biograafiline tõlgendamine on üsna levinud tegelikult pole teada, kas kõnealust Laurat olemas oligi. Boccaccio, Petrarca esimese elulookirjutaja järgi kujutas Laura endast vaid poeetilist allegooriat. ,,Laulude raamat" sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks madrigale, sekstiine ja muid tollase lüürika liike.
Prantsuse valgustuskirjanikud Voltaire(1694-1778), kodanikunimega Francois-Marie Arouet, oli üks silmapaistvamaid Prantsuse valgustuskirjanikke. Lisaks kirjanikule, oli ta ka filosoof, ajalooteadlane, kirjandusteoreetik ning isegi Prantsuse Akadeemia liige. Tema mõistus oli ülimalt arenenud ning tema ütlused ning väites olid euroopas vägagi tuntud. Voltaire oli väga armastatud, kuid samas ka väga põlatud mees, eriti vaimulike poolt, kes ei sallinud tema humanistlikke ideid. Kirjanikuna olid Voltaire-i teoste põhiteemaks kurjus, barbaarsus ning arutus. Voltaire'i kirjanduspärandusse kuulub, kõrgstiilis klassitsislikke tragöödiaid, karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid, kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana filosoofilisi jutustusi ning romaane. Tema teostes on segunenud ning samas ka eraldi ilmnev valgustuslik optimism ja pessimism. Voltaire kuulsamad teosed on ,,Zadig ehk Saatus" ning ,,Candide ehk Optimism"
Wittenbergi usuteaduse professor, nõudis katoliku kiriku poolt võetavate maksude tühistamist, elas 1483-1546, kuulsaim luuletus “Üks kindel linn ja varjupaik” • Francois Rabelais- • Roterdami Erasmus- tollase Euroopa kuulsaim humanist, elas 1469-1536, kuulsaim teos “Narruse kiitus”. 13. Francois Rabelais, olulisus, looming (1494–1553) oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" ja "Gargantua". 14. Roterdami Erasmus, olulisus, looming (1466-1536) oli varauusaja tähtsaim humanistik õpetlane ja teoloogia doktor. Ta jäi ise katoliiklaseks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. 15. Commedia dell' arte (aeg, olulisus, võrdlus tänapäevaga) Tekkis 16. sajandil, avaldas suurt mõju Euroopa draamale, seal olid
Itaalia jäi varauusajal samuti killustatuks Henry Tudor Francois I Maximilian I Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis
zanre nagu eleegia, päevik, kiri jne. Young, Suve Jaan, F.R.Kreutzwald, Valgustus- 18 saj Iseloomulik: sügav usk mõistuse jõusse ja Voltaire ja kirjandus inimväärikusse. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, Rousseau arendama ja sisendama humanistlikke ideid. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus zanr: filosoofiline romaan ja jutustus Romantism 19 saj (I Tähtsustati inimese sisemist maailma mõttelendu ja G.G. Byron, pool) isikupära. Mäss seltskondlike tabude vastu. V.Hugo, W.Scott, Kangelased ja üllad teod. E.Bornhöhe,
Ta õppis seal iseseisvalt ning tegeles praktilise tööga. Ta hakkas pidama ka päevikut, et uurida ennast, elu ja inimesi. 1851 läks koos vennaga Kaukaasiasse, kus teenis ohvitserina. 1854 1855 võttis osa Krimmi sõjast. Kahel Euroopa reisil, aastatel 1857 ja 18601861, uuris ta pedagoogilisi suundi ja külastas Londonis Aleksander Herzenit. Saadud humanistlikke ideid talupoegade kasvatamisest asus ta rakendama oma mõisakoolis, kus ta ise ka õpetajana töötas. 1857. aasta reisis Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale pidi ta pettuma, sest LääneEuroopas oli kodanlik kord ning moraal ja kultuur mõjusid eemaletõukavalt. Tolstoi asutas pedagoogilise ajakirja, kirjutas aabitsa ning muud õppekirjandust. 1862. aastal abiellus nimeka arsti tütre Sofiaga, kellega tal oli 13 last. 1870.
TOIMETULEKUÕPE 1. ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID 1.1. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut 1.2. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: 2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED 2.1. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. 2.3. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist 2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. 2.7. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel 3.1.1
1.1. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. 2.4. Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. 2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel
praeguse Slovakkia territooriumil Academia Istropolitana. * 1526. aastal toimus Mogatsi lahing ungarlaste ja türklaste vahel. Ungarlased said lüüa. * 1683 purustas Imperaatorlik sõjavägi Poola kuningas Jan Sobieski abiga Viini all türklaste sõjaväe osmanite impeerium ei saanud enam Euroopas laieneda. * 17401780 oli Ungari troonil kuulus Maria Teresia. Tema poeg Josef II jätkas tema reforme. See soodustas progressiivseid, humanistlikke muudatusi ühiskonnas. * 1787 seadustas Anton Bernolak slovaki keele. See aga veel populaarsust ei saavutanud. * 1843 teostas Ludovit Stur teise ja väga olulise slovaki kirjakeele kodeerimise. Sellega pandi alus kaasaegsele slovaki keelele. * 1848-49 Slovaki vabatahtlike korpus organiseeris esimese slovakkide relvastatud ülestõusu. Tegid seda 3 korda, aga ikka ei toonud see kauaoodatud vabadust. Alles 1861. aastal kuulutati välja Slovaki Rahvamemorandum. 2 aastat
Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses.
sajandist. Alati on olnud abielupaaride portreed kõige rohkem levinud. Tihti olid need maalitud, et ülistada abiellumist ennast, tehtud samal ajal või veidi pärast seda. Kaht sõpra koos kujutavad portreed on alati olnud vähem levinud kui need, mis kujutavad perekonnasidemeid, kuid siin on näiteid 16. sajandist, nende seas ka Raffaelilt ja Holbeinilt. Ei ole üllatav, et Raffaeli portreed sõpradest kujutasid tema enda ringkonna humanistlikke õpetlasi ja poeete, kes hindasid kõrgelt platoonilisi ideaale, kaasa arvatud sõprust. Kaksikportreede võlu seisnebki kõige sagedamini suhetes, mida nad kujutavad. Üksikfiguuri maalides peab kunstnik piirduma mängimisega modelli ja vaataja suhtel, kuid kaksikportreed võimaldavad uurida seoseid ja kontraste modellide enda vahel. Tegelikult olid mõned modellide suhtelised positsioonid kaksikportreedel stiliseeritud. Alates renessansist kuni 19
otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal kohe, kui ROK-i peakorter Lusanne´i kolis. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avaski olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal avati Juan Antonio Samaranchi initsiatiivil muuseumihoones uuendatud Olümpiamuuseum.Tegemist pole aga enam pelgalt muuseumiga, vaid multidistsiplinaarse Olümpiauuringute Keskusega (inglise keeles Olympic Studies Centre), mis tutvustab olümpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid väärtusi.Moodsas muuseumihoones asuvad raamatukogu, arhiiv, auditoorium ning ROK-i ajakirja Olympic Magazine toimetus. 9 KOKKUVÕTE Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olenevalt
sarnasusi. Humanistlik psühhoteraapia hindab samuti kõrgelt loovust ja eneseväljendust, kuid suurem rõhk on siiski verbaalsel tööl, isegi kui kunst on seanssi kaastatud, siis on see pigem teisene vahend. Üldistatult öeldes eelistab psühhoteraapia rääkimist tegemisele. Ometigi on need kaks ala tihedalt seotud ja paljud kunstiterapeudid omandavadki varem või hiljem psühhoteraapia kvalifikatsiooni või vastupidi. 2) Kehateraapiad. Selle nimetuse alla kuulub suur hulk humanistlikke teraapiad, mis on seotud otseselt kehaga, nt bioenergeetikaga tegelevad praktikad, autogeenne treening, ümbersündimine, gestalt teraapia jms. Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia
Valgustussuundumus sai alguse Inglismaal, kuid tegelikuks valgustusmaaks sai Prantsusmaa. Kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kunstile seati praktilised ülesanded – kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. Ususallivus. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Ideede propageerimiseks tekkis uus žanr – filosoofiline romaan ja jutustus. Populaarseks kujunes ka esseistlik vorm, ideeline vaidlus kõnedes ja traktaatides. Inglismaa 1688-89 nn Kuulus revolutsioon – alus põhiseaduslikule parlamendile – alus tänapäeva riigikorrale Märksõnad:
· Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju · Ingliskeelse kirjanduse suurkuju all, kehastab armastatu juba renessansiaja · sündis köösner John Shakespeare'i maise naise eluideaali ja humanistlikke perekonnas. voorusi · 18-aastaselt abiellus ta endast umbes · Seetõttu sai temast sajanditeks seitse aastat vanema Anne Hathawayga. lembeluule laialdaselt matkitav eeskuju · Sündisid tütar Susanna ning kaksikud: (petrarkism) tütar Judith ja poeg Hamnet. Hamnet suri · 1350-datel aastatel asus kirjutama varakult, aastal 1596.
Defineerime õpetust lähtudes kahest kriteeriumist, Võime vaadata, kas õpetamisest rääkides viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine. Vaja on positiivseid kasvustiimuleid. kasvule on tüüpiline aeglus (retardatsioon)
Põhikooli riiklikus õppekavas esitatega. "2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE PÕHIMÕTTED Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest: 2.1. Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi." See on väga positiivne. 2.2. Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele." Need põhimõtted on samad, mis ilma erivajadusteta õpilaste õpetamisel. Aga järgmised lõiked on mõeldud juba lihtsustatud vaid õpe õpilastele. Eriti hea ja oluline on § 2 lõige 3: 2.3. Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või
Kõik piiskopid ja dekaanid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod. Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. Mis on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu suhtlevad ja mõjutavad erinevad religioossed rühmitused üksteist palju kõikvõimalikes valdkondades. Suurim eluvaateline kogukond on Norra Humanistlik Ühendus. See organisatsioon pakub oma liikmetele tavapäraste kristlike rituaalide humanistlikke alternatiive, näiteks läbi tsiviilkonfirmatsiooni (ehk -leeri) programmi. Samuti tegeleb 12 ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele. Teised maailmausundid, eelkõige islam, on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 00065 000 moslemit, peamiselt siiidid
Veelgi olulisem sõprade hilisemat arengut silmas pidades oli tunnetus killustatusest ja lõhedest , mis nende arvates kaasaegset kultuuri ahistasid. Eriti muretsesid nad lõhede ja vastastikuse eraldatuse pärast Jumala ja inimese, inimese ja looduse ning inimese ja ühiskonna vahel. Selles kujunema hakkavas visioonis ilmnesid esimest korda võõrandumise ja võõrdumise ideed, mis iseloomustasid mitte ainult nende enda pärastisi töid, vaid mõjutasid ka Marxi ja hilisemaid humanistlikke marksiste nagu näiteks Fromm ja Marcuse. Pärast Stifti lõpetamist ei soovinud Hegel enam töötada kiriku ega hertsogi teenistuses, vaid asus Bernis koduõpetaja ametisse. Hegel ei olnud Bernis õnnelik, ehkki nautis ta jalutuskäike ümber järve, nagu seda kunagi Rousseau oli teinud. Samas masendas Hegelit igav kodanlik elustiil ning tal oli hea meel, kui ta pärast suhteliselt Bernis veedetud aega võis kolida Frankfurti, kus elas ta sõber Hölderlin. Frankfurdis kirjutas ta rohkem kui
elu muutus väga vaevaliseks, tal oli kaks pääseteed: esimene oli armastus Anna Losonczy . teine oli sõjaväeteenistus Egeris aastast 1579. elu lõpus sai temast ühiskonna heidik, aastal 1589 kolis taas Poolasse ungari kirjanduse esimene klassik, üldiselt nimetatakse teda ungari renessansi kõige suuremaks esindajaks, tema luules on aga ka keskaja jooni . ta oli oma aja haritud inimene, oskas 9 keelt, tundis ja tõlkis humanistlikke luulekogusid tema luulekogu oli teadlikult komponeeritud; kompositsiooni põhimõte oli lüürilise autobiograafilise teose loomine 3 olulist teemat: armastusluuletused , sõdurid, kodumaa, jumal Barokiajastu kirjandus Péter Pázmány Ungari vastureformatsiooni juht, jesuiit, Esztergomi peapiiskop ja kardinal, kirjanik kirjutas palveraamatu ja jutluseraamatuid moderni ungari keele kujundaja, tema
Visnapuu luules on kontrast eleegiliselt hella, imetlev- igatseva, pühalik-harda tundeavalduse ja ülima sensuaalse avameelsuse, vahel frivoolsuseni küündiva meelterõõmude pillerkaare ja sellele järgneva pohmelusliku armutülgastuse vahel. Armutülgastus võib väljenduda küünilistes mõnituslauludes. 1920 luulekogus „Talihari“ ilmneb autori sisemine lõhestatus vahekorras ühiskonna ja kodumaaga. Ta lähtub konkreetsetest seikadest, millega kuulutab humanistlikke ideaale ja taunib vägivalda, mida põhjustavad okupandid. Ta otsib vägivallale lahendust isamaalises tundes. Ekspressionistliku stiili mõjud avalduvad selles kogus autori isikupärast moduleeritud kujul ning üldtaustaga võrreldes nõrgemini. 1925–1932 avaldas 5 kogu – tema küpse meisterlikkuse aeg, mil ta tegeles innukalt luuleteooriaga, sekkus poleemiliselt ja praktiliselt riimiuuendusse. Ta rahutult otsiva luule pingeväli avardub
Theseus on humanistlikele põhimõtetele kohaselt in-dividuum oma kahtluste, nõrkuste ja pahede, aga ka tugevustega - ta on valgustatud ja õiglane, tugev valitseja, samal ajal vägivaldselt "haavu lüües" vallutanud oma mõrsja Hippolyta käe ja armastuse. Lubades noortel siiski oma südant järgides abielluda ning näidates üles suuremeelsust endast alamasse ühiskonnakihti kuuluvaisse käsitöölistesse kehastab ta renessanslikke humanistlikke väärtuseid. Taoline tegelaste mitmekihilisus polnud tavaks varasemale klassikalisele antiikkomöödiale, kus sisuks oli inimloomuse pahupoole naeruvääristamine ning tegelasteks vastavalt reeglina madalast soost negatiivsed kangelased. 13. Kuidas mõjustab "Suveöö unenäo" tegevust metsaruum? Mis toimub tegelastega, kuidas muutub nende iseloom, välimus, käitumine? Mets kui motiiv ja sümbol. Tooge näiteid. Loodus ja mets on näidendis taustaks, mis armastust elustab
vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 8 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Valgustuslikud ideed jõudsid Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu, laiema leviku said O.W.Masingu, F.R.Faehlmanni, F.R.Kreutzwaldi, J.V.Jannseni ja rahvusliku liikumise noorema põlvkonna tegevuse ja loominguga. 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. Valgustus oli vaimne liikumine, mis
Tegelane kui taandatud subjekt, fragmenteerunud indiviid, keda ei juhi kindel maailmavaade ega filosoofia. Teda mõjutavad mingid juhuslikud asjad. Ta on pagulane, ta on üksik. Sellest võrsub ebakindlus, ta on kõigest ilma jäänud. Palju tegelasi asetatud tal välismaale. II ,,Elumask", ,,Taevatrepp", ,,Hobune eikusagilt", ,,Rahuldus", ,,Palverännak". Tema loomingu teises pooles poeetika muutub veidi, muutub traditsioonilisemaks kirjanikuks. Hakkab käsitlema humanistlikke teemasid (armastus, truudusetus, armukadedus, surm, süü). Kaob ülemäärane intertekstuaalsus, selle asendab järjest tugevam psühholoogilisus. Üsna keerulised filosoofilised arutlused probleemide lahendamiseks. 14. Mäluproosa näiteid (Raud, Tarand, Kross, Mihkelson, Oksanen). Tabuks olnud teemade kohta rääkimine. Lähimineviku kujutamine ehk aeg alates 1940ndatest. Jaan Kross esimene selline tekst ,,Wikmani poisid" 1988. ,,Väljakaevamised", ,,Tabamatus" (Jüri Vilmsi elust)
viidatakse ülesandele (task) või saavutusele ja lõpptulemusele (achievement) . Areng ja õppimine Arengu valdkonnad Areng on muutus; arengul on suund, kuid eri inimestel võib areng kulgeda eri suundades. Eraldi räägitakse füüsilisest, motoorsest, kognitiivsest ja psühhosotsiaalsest arengust. Areng kulgeb etapiti. Kasv Kasvu mõistet kasutatakse siis, kui tahetakse eriti rõhutada arengu humanistlikke, inimlikke, pehmed jooni. 12 Sellist lähenemist võib iseloomustada nt Wileniuse (1975) esitatud kasvu tunnusjoontega. kasv on suunatud mingile lõpptulemusele. Kasv on oma olemusest eesmärgipärane. Kasvu eesmärk on kahesugune: liigile olemuslike joonta ja individuaalsuse teostumine. Viimasena mainitu olulisim sisu on isiksuse kujunemine. kasvu eelduseks on sellele kaasaaitamine
boonuspunkte, kuna käitumisreeglite vastu eksimisel võib sisse seada trahvid teenitud punktide loovutamise näol. Arvestusperioodi, tavaliselt koolipäeva lõpus saab iga õpilane vahetada oma teenitud plusspunktid või talongid eelistatud preemiate vastu (mänguasjadeks või võimaluseks tegeleda huvitavate esemetega, sportida kooli võimlas vms). 7. Millised on kolm põhisammu töötamisel probleemsete ja isiksuslike arenguhäiretega õpilastega rakendades humanistlikke lähenemisi? 1) Tuleb märgata õpilaste isiklikku mõõdet ehk tuleb probleemselt käituva õpilase varasema elukäigu põhjalikult uurida ja analüüsida, et jõuda selgusele tema käitumise võimalikes põhjustes. 2) Ebasobivat käitumist põhjustavad faktorid tuleb kõrvaldada. 3) Seejärel rakendatakse mitmesuguseid psühholoogilisi konsultatsioonimeetodeid probleemselt käituva õpilase väärastunud eneseteadvuse
oleksid avaliku võimu poolt tõhusalt toetatud (vastav maksupoliitika, riiklikud programmid, lisatoetused jm). 10. Loome tingimused kodumaise kalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. SOTSIAALNE TURVALISUS JA SOTSIAALHOOLEKANNE Eesti ühiskonnal puudub selge sotsiaalpoliitika ning kokkulepe, millised on riigi kohustused oma kodanike ja elanike ees. Meedias ja argiteadvuses valitseb uusliberalism, solidaarsust ja teisi humanistlikke põhimõtteid pahatihti naeruvääristatakse. Suur osa Eesti elanikkonnast on langenud allapoole vaesuspiiri. Kindlusetunde puudumine on viinud enesehävituslikule käitumisele. Eesti on maailmas esirinnas kõikvõimalike vägivaldsete ja õnnetussurmadega. Riigi esmane ülesanne on eesti rahva püsimajäämine ja kõigile Eesti inimestele väärika elu tagamine. Selle ülesande täitmine ei saa sõltuda poliitiliste rühmituste hetkehuvidest,
vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid - kasvatada ja mõjutada inimesi, suunata nad võitlema õiglasema, mõistuse põhimõtteil rajaneva ühiskonnakorra eest. 5 Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust, reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Valgustuslikud ideed jõudsid Eestisse baltisakslastest estofiilide kaudu, laiema leviku said O.W.Masingu, F.R.Faehlmanni, F.R.Kreutzwaldi, J.V.Jannseni ja rahvusliku liikumise noorema põlvkonna tegevuse ja loominguga. 18. sajandit on Euroopas nimetatud valgustusajastuks. Valgustus oli vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut, tõusva kodanluse vastseisu iganenud poliitilistele
Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on koolielu mitmesugused
Inimese loomuomaduste samasus ja sõltumatus konfessioonist oli argument, millele Gr rajas oma teooria (hüpoteesi) rahvusvaheliste lepingute võimalusest erineva usutunnistusega rahvaste vahel. Karistus õigusrikkumise eest on Gr järgi pigem korrigeeriva, kui kättemaksu otstarbega [jus retributiva]: karistatakse mitte niivõrd tehtud vea eest, kuivõrd tulevaste vigade vältimiseks. Karistus peab olema proportsioonis kuriteo raskuse ja kurjategija oodatud kasuga sellest. Firensze humanistlikke ideid elustades ja ratsionaliseerides esitas Gr nö [21]loomuliku religiooni neli printsiipi, mis kehtivad igal ajastul ning kõikide positiivsete religioonide alusena: 1) Jumal on olemas ja on ainus; 2) Jumal on suurim kõigi nähtavate ja tunnetatavate asjadega võrreldes [seetõttu vahetult nähtamatu või tunnetamatu]; 3) Jumal on kõiketeadev [ja hooliv]; 4) Jumal on kõige looja (peale iseenda).
Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite sündmuste teljeks on
Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses: Voltaire (1694-1778) - oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks
Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses. Voltaire (1694-1778) - Voltaire (1694 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest. Ta sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina, hiljem oli tuntud John
Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses.
rahaga. Mauruse tragikoomiline kuju on ärevalt hoiatav näide, et ideaalide reetmine viib inimväärikuse minetamisele. Raha laostavat mõju, karjerismi, ideedega sahkerdamist, korruptsiooni kujutab eriti Tõde ja õigus IV . Rahamajanduse esialgseid avaldumisi jälgib A. H. Tammsaare juba Tõe ja õiguse I osas, kapitalismi arenedes ilmnevad need järjest teravamalt, nagu nähtub epopöa viimasest köitest. Kirjanik kasvatab moraalset vastupanu kapitalismi laostavale toimele, kaitseb humanistlikke põhimõtteid, ausat, loovat tööd. Tões ja õiguses väljendub A. H. Tammsaare ande laad kõige selgemini. Kunstnikuna armastab ta elu vaadelda, elu üle mõtiskleda. Talle on võõras Ed. Vilde teostele tunnuslik tõtlik ja osav fabuleerimiskalduvus, sündmustiku põnevus. A. H. Tammsaare eelistab otsekui elu enda kulgu järgides jutustada. Meie silme eest libisevad mööda taluelu- pildid nende aastaaegses järgnevuses. Romaani II köite
arvutamine). See, et õppeplaanid olid muutunud sisult ja nõuetelt väga erineva tasemega kursusteks, viis üldise haridustaseme alla. Autoriteetide valitud õppematerjali asemel võeti õppekava koostamise aluseks õpilaste vabad valikud ning õpitava aine sisu meeldimine õpilastele. Õpingute sisu püüti ühtlustada valitavate mitteakadeemiliste kursuste väljajätmisega. Konservatiivide poolt pakuti traditsioonilist, humanistlikke põhiväärtusi kandvat õppekava, millel on pikad traditsioonid mõtlemisoskuse arendajana. Kuigi liberaalne pedagoogika-ala intelligents oli sellele vastu, sest nii surutakse maha õpilaste loovust ja ohustatakse võrdõiguslikkust, tõstsid peaaegu kõik USA osariigid 1980. aastatel kohustusliku kooli nõudmiste taset. Koolide efektiivsuse mõõduks sai õpiedukustestides näidatud tase. Nõuti ka töörahu võimaldamist tundides ja õpetajale tema autoriteedi tagasiandmist.