Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

François Rabelais (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rabelais
Olustvere  Teenindus-jaMaamajanuskool
Kokk2
Toomas-Zoel Druzko
François Rabelais
• François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse 
renessansiajastu humanistlikke kirjanikke.
•  Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja 
"Gargantua" (1534). 
• Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on 
anagramm  tema nimest) ja Seraphin.
Rabelais
• Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. 
• François Rabelais oli nooruses mungaks algul 
frantsisklaste, seejärel benediklaste  kloostris ,kus ta aga 
salaja  luges antiigi teoseid.
•  1527 . Pääses ta kloostrist ja hakkas  suhtlema  
humanistlike rindkondadega.
• Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem 
tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du 
Bellay kardinalist sugulase sekretärina.
• Ta suri Pariisis.

Document Outline

  • Slide 1
  • François Rabelais
  • Rabelais
  • Slide 4
Vasakule Paremale
François Rabelais #1 François Rabelais #2 François Rabelais #3 François Rabelais #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RandomBob Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Maailmakirjandus II eksamikonspekt
24
doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Uusaja algus · Isiksuse vabanemine keskaja kirikudogmade, skolastiliste teadmiste, seisuslike normide kammitsaist. · Individuaalsuse vabanemine ja kunstis rakendumine · Humanistide tegevus; alates Petrarcast propageerisid nad ka inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabaduse eest. Nii mahtusid humanistide alla nii pisikest antiigi teadusharu uurivad õpetlased kui elutervikule avatud kirjanikke nagu Petrarca, Boccaccio, Ersamus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. · Maadeavastused 15. saj lõpus 16. saj alguses lubasid maailma terviklikult kujutleda. · Loodusteadused said suurt hoogu ­ tunnetama ja ülistama hakati looduse täiuslikkust ja harmooniat. Inimese tajumine looduse osana. · Trükikunsti leiutamine ­ andis hoogu teaduse & kultuuri arenemisele. Raamatutele nüüd laiem lugejaskond.

Kategoriseerimata
Renessanss
6
doc

Renessanss

vestlusi ränfur Hythlodausega, kes jutustas talle peapiiskop John Mortoni juures(More kasvas tema majas üles) toimunud kõnelustest. -Utoopia saar, kus elatakse oma mõistuse ja kogemuste järgi. Platoni vabariigi kirjeldus. Teose viimane osa: ,,Usuasjadest Utoopias". -Uskus loodusesse ja mõistusesse. Ajastu peategelaste konfliktid: Lutheri ja Karl V, Lutheri ja Rotterdami Erasmuse ja Thomas More´i ja Henry VIII vahel. Francois Rabelais (1494-553) Tema romaani,,Gargantuad ja Pantagrueli" nimetatakse sageli esimeseks uue aja romaaniks. -Raamat Pantagruelist on eepose suhtes üsna otsekohene paroodia, raamat Gargantuast on alguses enam karnevallik. -Raamat kirjutati ajal, mil Itaalias ja kogu Euroopas suurenes pettumus võimaluses humanismi teostada kui ühiskonnaelu programmi. -Esimeste raamatute ja kolmanda osa avaldamiste vahe on pikk. ,,Gargantua" ja ,,Pantagruel" olid menukad. 1542

Kirjandus
Renessanssi konspekt
4
doc

Renessanssi konspekt

mäestikus, kui teel tabavad neid mäestikujõe tulvaveed. osa neist ­ 5 daami ja 5 noormeest leiavad varjupaiga kloostris, kus nad on sunnitud veetma mitu päeva. Iga seltskonna liige peab jutustama 10 lugu ajaviiteks. Valmis ainult 72 novelli. Seltskonda kuuluvate isikute taga on püütud näha prototüüpe, enamasti on tegemist tõestisündinud lugudega õukonnaelust, mid M on kas ise pealt näinud või kelleltki kuulnud. Ülevaade 16.sajandi salongielust. Francois Rabelais (1494-1553) ­ arst ja teadlane 1532 "Väga kuulsa Pantagrueli, dipsoodide kuninga ja suure hiiglase Gargantua ppoja hirmsad ning kohutavad teod ja vägitükid"; 1534 "Suure Gargantua, Pantagueli isa hindamatult väärikas elu"; 1546 "Kolmas raamat õilsa Pantagrueli vägitegudest ja sõnadest"; 1548 "Neljas raamat hea Pantagrueli vägitegudest ja ­sõnadest", 1562 "Helisev saar". Allikateks itaalia luule, prantsuse rahvaluule ja rahvaraamat hiiglasest Pantagruelist. Keel

Kirjandus
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
51
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

Kopernikus 16. saj-l Päikese süsteem. Inimese ja maailma suhe muutub. Usu ja kiriku mõju hakkab kahanema, ent ei kao kuhugi. Ülikoole rajatakse. 16. saj-l saab alguse ka realistlikumat laadi kirjandus (eriti just 16. saj-l). Peegeldatakse sotsiaalset olu, poliitilist, seda mis toimub Euroopas. Narruse kiitus on väga kriitiline. Utoopia esimene osa on Inglismaa kriitiline analüüs, teises on vihjamisi ja sümbolite kaudu edasi antud kriitikat. Rabelais teosed on loodusfilosoofilised, näidatakse looduse tumedamat poolt, ürgset, seksuaalsest ja füüsilist seost. Tormese Cazarillo. Don Quiote. Filosoofilsielt mõtestatud teosed, aga reaalsus on ikkagi seal, mitte rüütliromaanilikult kaugel. 18. saj-l saab juba realistlik romaanitüüp täielikult valitsevaks. Esimene teema: Üleminek keskajalt renessanssile ­ kõige varasem üleminek Itaalias. Dante Alighieri looming.

Kirjandus
Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
21
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

Kirjandus
Maailmakirjanduse konspekt
26
doc

Maailmakirjanduse konspekt

saksamaal" ­ essee. Elas prantsusmaal. Austas Lutherit väga sügavalt. Jean Calvin äärmuslik, nõudis puhast usku. Eramus Rotterdamist (1469-1536) Suur mõju hispaania humanismile. Suur sõprus Thomas More'iga, kes oli kuulus inglise humanist. Elas tema juures Inglismaal vahepeal. Seal kirjutas "Narruse kiitus" (1511). Kõik tema looming on ladinakeelne. "Kristliku valitsuse kasvatusest" on traktaat. 1519 "Usalduslikud kõnealused", satiiriliste dialoogida tsükkel. 7. aprill Francois Rabelais (1494 ­ 1553) on üks tähtsamaid ja erilisemaid prantsuse kirjanikke. Kirjutas väliselt romaanile sarnase raamatu "Gargantua ja Pantagruel" (4.osa 1532-1552; 5.osa ilmus 1564.a). 4-osaline teos, kuid on ka viies, aga ei teata, kas see kuulub Rabelaisile. Julge teos, kus on peapeale pööratud nt mõned arusaamad kirikust. Läheb kõige kaugemale oma julguse poolest. Oli arst, tundis hästi anatoomiat. Toob jõuliselt inimese keha maailmakirjandusse tänu erinevatele seikadele

Kirjandus
10 klassi eestikeel ja ka kirjandus
28
doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

humanistid. Inimest püüti vabastada kiriku tohmadest mis püüdsid inimese vaimu orjastada. Humanistide arvates pidi inimene olema nii vaimselt kui ka füüsiliselt vaba. Renessanss soodustas ka teaduste arengut. Väga oluline samm oli trükikunsti leiutamine. Johan Guttenberg leiutas kirjakunsti. 1440. ja tänu sellele ei olnud raamat nii haruldane nähtus. Renessanssi aja vaimuinimesed lagunesid kahte: ühed kes ühistasid maiseid rõõme ja maised naudinguid ja sinna kuulub Boccaccio, Rabelais. Teised aga pidasid maiseid naudingud liiga madalaks ja selleasemel tahtsid taevarõõmu ja puhast armastust, näiteks Dante, Petrarca. Renessansil olid ka omad negatiivsed küljed vabanes saamahimu. Mis viis Ameerikas põlisrahvaste hävitamiseni. Sisemised vastuolud viisid renessanssi kriisini ja tekkisid uued kunstivoolud, uus mõtteviis ja tuli barokk. Dante Alighieri 1. Dante oli üleminekuaja luuletaja kes oli keskajas viimane ja uusajas esimene. 2

Eesti keel
Oskar Luts
5
odt

Oskar Luts

Õpetajaskonnas leidus innustunud kirjandusinimesi, kes õpilasi juhtisid saksa ja vene klassikute juurde. Noor Luts ei piirdunud kohustusliku lektüüriga, vaid ahmis kodus kõiki silmahakkavaid teoseid lugeda. Tähelepandava õhinaga luges ta Ed. Vilde romaani ,,Külmale maale", mis jättis tasse sügava elamuse, A. Kitzbergi näidendeid ja külajutte ning ,,Kalevipoega", mille ta tõstis endale reaalkooli IV klassis. Maailmakirjandusest oli ta vangistatud Cervantese ,,Don Quijote'st" ja Rabelais ,,Gargantua'st". Suure huviga luges Luts ka Dickensi, Kiplingi, Maupassant'i ja Hamsuni teoseid, kuivõrd need olid talle kättesaadavad saksa- ja venekeelses tõlkes. Kirjandus, keeled, ajalugu, loodusteadus - need olid reaalkoolis Lutsu lemmikained, milles ta osutas kõigis klassides häid teadmisi. Kuid matemaatikas, eriti algebras, ei tahtnud ta vedu võtta. Neljanda klassi lõpetamisel määrati talle eksam algebras, mille õiendamine sügisel ebaõnnestus. Härra Rastorgujevi

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun