Autor
- Molière
Molière
sädelev komöödia 'Naiste kool' viib meid abielu- ja
kasvatusprobleemide ringi. Näidendi keskseteks tegelasteks on kõigi hilisemate naiivitaride esiema Agnès, kellele armastus mõistust
annab, range hooldaja Arnolphe , kelle teooria naise rumalusest ning
harimatusest kui truuduse pandist armetult kokku variseb , ja Agnèsi
austaja Horace, kes neiu silmad avab.
Molière'i
rahvalik komöödia, mis kaitseb humanistlikke vaateid abielule ja
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2019-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Evinie
Õppematerjali autor
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu sarvekandjate patroon. Seetõttu laskis vahetada oma nime la Souc
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koomilised lüh
JEAN RACINE(1639-1699) *ta oli dramaatik *lõi oma parimad näidendid just siis, kui absolutistlik kuningavüim Prantsusmaal oli hiilguse juures. *Ferte-Miloni väikelinnas sündinud Jean Racine jäi varakult orvuks ja anti kasvatada jansenistlikusse Port-Royali kloostrisse. *Tänu jansenistlikule koolitusele sai ta head teadmised antiikse Kreeka kultuurist tema hilisem teatergi lähtub enamasti kreeka traagikute süzeedest. *Teda võis veel mõjutada lisaks sellele usuvoolule omane tees jumalikust predestinatsioonist e ettemääratusest *saavutas edu näidendiga ,,Aleksander Suur"(1665) *1667a lavastatud ,,Andromache" kujunes tõeliseks trumfiks *kuulsaimad tragöödiad: ,,Britannicus"(1669) ,,Iphigeneia Aulises"(1674) ja ,,Phaidra"(1677) *1673 valiti ta Prantsuse Akadeemiasse *elu lõpul taastas ta sidemed jansenistidega, elas usklikku elu ja kirj peamiselt piibliainelisi näidendeid kitsamale publikule *vormiliselt olid ta näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega *tõi tea
leidis pärast isa surma sahtlist ammukirjutatud ja sahtlipõhja maetud käsikirja, mida Kaugver ehk ise kunagi avaldada ei tahtnudki. Avalikkuse ette tuli Kaugver 1956. aastal Loomingus avaldatud novelliga "Doktor Kollom". 1959. aasta romaanivõistlusele saatis ta surnud metsavenna päevikuna esitatud romaani "Võõra mõõga teenistuses", mis kujutab teenistust Saksa armees. Autor püüdis esitada oma eluloolist ainest kompromislikul moel sellele viitab ka pealkiri , aga omas ajas oli see aine mõistagi liig. Teine katse oma lugu ära kirjutada oli edukam. "Nelikümmend küünalt" (1966) oli kohe ilmudes bestseller, see avaldati peagi Soomes ja väliseestlaste tarvis isegi Roomas. Tõsi, Eestis korjati nimetatud teos pärast
Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus
tunni asemel 30 jne. Corneille'i süüdistati ka plagiaadis, kuna ta ei võtnud oma tragöödia süzee mitte otse eeposest,vaid hispaania näitekirjaniku Guillén de Castro näidendist, mis pajatas Cidi noorpõlvest (1618). Corneille tõepoolest kasutas teise dramaturgi näidendit ja isegi laenas sealt 72 parimat luuletust (klassitsismi poeetika üldse ei keelanud selliseid laenamisi), kuid samas ta keeldus vormitust süzee arendamisest, mida kasutas hispaania autor. Vaatamata kriitikale oli näidendil lausa erakordne publikumenu. Prantsuse keeles tekkis isegi uus väljend ,,kaunis nagu Cid". Corneille viis hiilgavalt ellu klassitsistliku tragöödia süzee tähtsaima põhimõtte, mida tuntakse konflikti haripunktina: laval näidatakse vaid tegelaste otsest vastasseisu, tugevate karakterite kahevõitlust. See aga tagab sündmustikku pingelisuse ja kogu tragöödia üleva tooni. ,,Cid'i" võib pidada esimeseks klassitsistlikuks
perekonnas. Sel ajal oli aga Norra Taani provints. Juba varakult ilmnes tal rännukihk. Kaotanud noorelt vanemad , tegi Holberg 20-aastasena teoloogiakandidaadi eksami Kopenhaagenis ja viibis seejärel välismaal: Hollandis, Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias. Ta tutvus erinevate teadlaste ja filosoofide töödega, nt. Newtoni, Locke'i, Spinoza, Leibniz'i, Montesquieu jt. tema lemmikkirjanikuks sai Molière. Kui talle lõpuks kui ajaloolasena silma paistma hakanud teadusmehele 1717 avanes koht Kopenhaageni ülikoolis, osutus see metafüüsika õppetooliks, mis teda tema moodsate vaadete juures kõige vähem sobis. Alles hiljem (1720) õnnestus tal see vahetada ladinakeele professori vastu ja lõpuks 1730 pääseda ajalooprofessori kohale, mis tema ettevalmistuse ja huvidega kõige enam sobis. Pole ime et selline rännak kutsetes teritas tema satiirilist meelt salvavaks oludepilkeks.
Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi. Lähedased on "Laul minu Cidist" ja "Rolandi laul" luulevorm: assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. "Rolandi laul"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid