10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nessi s
Õppematerjali autor
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga
Esiaeg Algas inimese tekkest, lõppes kirja tekkimisega (sumerid) ~3300-3500 eKr Esemelised e. ainelised ajalooallikad. Tegeleb: muinasteadus e. arheoloogia. Kultuurkiht inimetegevuse jäänuseid sisaldav mulla või kivi kiht Muistis inimese valmistatud või inimtegevusega seoses olnud aineline objekt; jaguneb: kinnismuistis ja irdmuistis. Ajalooline aeg (Eestis ~1200) Esemelised + kirjalikud ajalooallikad Jaguneb: 1) vanaaeg: kiri ~3300-3500 eKr 2) keskaeg: Lääne-Rooma keisri kukutamine 5. saj. 3) uusaeg: Konstantinoopoli vallutamine (15. saj), Ameerika avastamine (15. saj.), usureformid (16. saj.) 4) Lähiajalugu: I maailmasõda Esi- e. muinasaja arengujärgud 1) Kiviaeg a) Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (2,5 mln aastat tagasi). Peamised tööriistad: pihukirves, oda, kaabits (kõõvits), kirves, õngekonks, ahing, harpuun. Korilus, küttimine, kalapüük. Anastav majandamisviis (võeti looduselt, mida vaja oli)
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
· 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa. Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik kaks uut linna Valga ja Kuressaare, Vana-Pärnu sulab kokku Uus Pärnuga. Eestimaa Rootsi valdusesse läinud Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa alad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid