SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis .......................................
Müügiprotsess 1. Müük ja müümine · Müük-on iga äriettevõtte keskne tugevusvaldkond millest sõltub igasugune kaubandustegevuse edukus. · Selleks, et toimuks ostu-müügitehing peab müüja suutma pakkuda: a. vajalikku kaupa b. vastuvõetavat hinda c. ostjale sobivat ostukohta ja aega · Müümine tähendab kaupade raha vastu vahetamist või raha eest teenuste osutamine; on müümine ,müügitehingu protseduur. · Kauplemine tähendab pakkumist ja müüki · Hulgimüügi all mõistetakse suurtes kogustes (hulgi) kaupade edasimüüki jaeettevõtetele või tootlikuks tarbimiseks. Kaubandus Väliskaubandus Hulgikaubandus Jaekaubandus Toitlus Turu ja tänavakaubandus Kauplus ...
Bulgaaria majandusgeograafilise asendi iseloomustus Bulgaaria asub Kagu- Euroopas, Musta mere rannikul, lehtmetsa loodusvööndis, parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja T...
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid ...
Itaalia Itaalia Koostaja: Üldine ● Ametlik nimetus: Itaalia ● Valdavad religioonid: Vabariik roomakatoliiklus ● Pindala: 301 340 km² ● Riigikeel: itaalia ● ● Pealinn: Rooma ● Rahvaarv: 60 788 845 (30.11.2014) ● Rahaühik: euro,Šveitsi frank (CHF) Kliima ● Suved on kuivad, talved külmad ja niisked ● Keskmine temperatuur kõigub vahemikus 11-19°C ● Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus ● Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaali...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Merili Miir AUSTRAALIA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ............3 Üldandmed..................................................................................................................... ...........4 Rahvastik........................................................................................................................ ............4 Loodusvarad................................................................................................................... ............5 Majandusharud............................................................................................................... ......
Tõrva Gümnaasium Klaarika Ilisson 10a klass Malta Majandus Referaat Juhendaja Laine Tangsoo Tõrva 2013 Sissejuhatus Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. Malta arengutase Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit). Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba) 2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS Kärol Valk STARDITOETUSED Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2013 Starditoetused 1. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) 1) Starditoetust on võimalik taotleda kuni 5000 eurot. 2) Taotluse menetlemise aeg on üldjuhul kuni 15 tööpäeva. 3) Starditoetust saab taotleda jätkusuutlik alustav ettevõtja: kelle ettevõtte asutamisest ei ole möödas rohkem kui 12 kuud kes loob vähemalt ühe aastaringse täistööajaga töökoha kelle ettevõtte ärimudel on läbimõeldud kelle toode või teenus on äritegevuse alustamiseks valmis kelle ettevõtte äritegevus on suunatud kasumlikkuse saavutamisele toetuse saamise perioodil kes ei toeta oma ettevõtlust isiklikest vahenditest turuhinnast oluliselt odavamalt (nt. tasuta või turuhinnast madala...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL TOOTED JA TELLIMINE ÕPIMAPP KOOSTAJA: RÜHM: TALLINN 2015 Tooterühm-Kogum tooteid, mida nõudluse prognoosimisel ja varude planeerimisel vaadeldakse ühtse grupina. Tootmise ajakava- Ettevõtte toodete tootmiseks või teenuste osutamiseks vajalike ressursside ja protsesside kasutamise ajatabel. Tootmise ajakava väljatöötamisel lähtutakse (suurtest) klienditellimustest, kasutatavatest ressurssidest, kuludest ja üldisest tootmise tõhususest. Tootmislogistika- Tootmisettevõttes teostatavad logistikatoimingud vahetult enne tootmist, tootmise käigus ja vahetult pärast tootmist kuni toodete paigutamiseni toodangu lattu. Tüüpilisteks tootmislogistika osadeks on materjalijuhtimine, tootmise planeerimine, tootmisega seotud info liikumise korraldamine, materjali ja komponentide optimaalsete varude suuruse ja paiknemise tuvastam...
1. Keskkond-mida need elemendid(tegurid) tooteid mõjuavad. N. tööjõud-haridus 2. Tarbijaturg - Maslow Füsioloogilised vajadused - õhk, vesi, toit, magamine, seksuaalsed vajadused jmt Turvalisuse vajadused - stabiilsus, tuttav ja turvalinne ümbrus, riski vältimine, füüsilie turvalisus jmt Kuuluvusvajadused - soov olla armastatud, kuuluda gruppi, olla grupi poolt aktsepteeritud, omada sõpru jne Lugupidamise vajadused - vajadus staatuse, eneseaustuse, prestiizi, üleoleku jmt järele Eneseteostamise vajadused - tarvidus end arendada, olla loov, kasutada oma võimeid jmt Turunduse seisukohast on oluline märkida, et vajadusi saab jagada ratsionaalseteks ja emotsionaalseteks. Sellest tulenevalt võivad ka tarbija ostumotiivid olla kas ratsionaalsed (hind, töökindlus, toitvus jmt) või emotsionaalsed (ilu, köitvus, seksikus, mai...
Majandusõpetus Rikkus on vara mida mõõdetakse rahas ja teatud kindlal ajahetkel. Raha ja pangandus Raha 1.Mis on raha? Üldiselt võib raha defineerida, kui hüviste vastu vahetamiseks mõledud korduvkasutatavat üldtunnustatud instrumenti. 2.Mida kasutati vanasti raha asemel ? Nendeks olid erilised teokarbid, trofeed ja ehted. 3.Tänapäeva maksevahendid Sularaha,sendid,pangakaart,krediitkaart,ülekanded,tsekk,mobiilimakse 4.Raha ülesanded raha võimaldab bartertehingutele, kus vahetatakse kaup kauba vastu, läbiviia vahetust universaalse maksevahendi vastu. 5.intress,inflatsioon ja valuuta *Valuuta on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. *Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks ol...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012-2016 iseseisev töö Koostas: Eva-Mai Männiste Keskkonnakaitse I kursus Tartu 2017 Sisukord: SISSEJUHATUS 3 TERMINID NING SELGITUSED 3 KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 2012-2016 AASTAL 4 2012 JA 2016 AASTA KESKMISE NETOPALGA VÕRDLUS TÖÖTAJA KOHTA ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 5 KASUTATUD ALLIKAD 7 2 SISSEJUHATUS Minu töö teemaks on "Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aasta...
nNatalja Silina, Gerli Õunmaa, Mariann Sööt, Marliis Koljal, Lii Konts, Liset Kuusik, Aneli Peterson Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, mis ühendab üksikute valduses oleva kapitali inimlike vajaduste rahuldamiseks ning kasu teenimiseks. Äriühingut eristab ühistust see, et tema eesmärgiks on kasu teenimine mitte säästu saavutamine. Äriühingute puhul pole selle omanikud samaaegselt teenuse tarbijad, seega saab seda ettevõlusvormi kasutada rikkuse ümberjagamiseks. Äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist-et teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb seda enam ta kasu saab. Äriühing on individualistliku eluviisi ettevõtlusvorm, Kuigi äriühing lähtub egoistlikust eesmärgist teenida kasu, peab ta soovitud kasu saamiseks rahuldama inimeste vajadusi ning mida paremini ta seda teeb, seda enam ta kasu saab. Kohtuniku rollis on turg oma konkurentsi...
KALAKAUBANDUS KORDAMISTEEMAD/KÜSIMUSED 1. Kaubanduse erinevad vormid. Jae -ja hulgikaubandus Hulgikaubandus ·Hulgikaubandus on kaupade ja teenuste ostmine eesmärgiga neid edasi müüa või professionaalselt kasutada. ·Olenevalt riigist hulgikaubanduse osatähtsus on väga erinev. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). ·Jaekaubandus on lõpplüli 2. Jaekaubanduse -ülesanded, -jagunemine, -suunad. Jaekaubanduse ülesandeks on kaupade ja teenuste müük lõpptarbijale isiklikuks kasutamiseks (väikestes kogustes). Jaekaubanduse jagunemine ·Kaupluste müük ·Otsemüük (see on müük vahendajateta, müüjalt otse kliendile) ·Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. 1.Sihtturu määramine; (ka kauplustel on oma kindel sihtturg); 2.Positsioonimine ehk oma koh...
Töötajad 1 2 3 4 5 6 7 8 29 4 5 4 4 4 4 4 4 38 5 5 1 5 3 3 4 4 113 4 4 4 3 5 5 4 4 98 4 5 2 3 5 1 4 2 88 4 4 3 3 5 4 4 4 53 3 4 2 3 5 3 5 101 3 4 3 3 4 4 4 3 46 4 4 3 3 5 4 3 2 41 2 5 4 4 4 4 5 2 28 3 4 4 4 4 4 4 4 43 4 4 3 4 2 3 3 4 49 2 4 4 5 5 5 5 5 80 2 4 4 4 3 3 4 4 6 4 3 2 2 4 4 4 3 13 4 5 4 4 4 5 5 4 15 3 4 3 4 4 4 4 4 77 4 4 4 3 3 2 3 4 93 5 5 5 5 4 4 4 4 99 4 4 5 4 4 5 5 4 ...
Rahastaja Nimi AUTOPESULA ÄRIPLAAN Koostaja: XXX Mõdriku 2014 1. Äriideestik, äriplaani kokkuvõte. Sõnaline kokkuvõte KES, MIKS, MILLAL, samuti MIDA, KELLELE hakkab oma äriidee raames pakkuma. Aastast aastasse on Eestis suurenenud autode hulk. Seoses sellega on suurenenud huvi oma sõiduvahendi eest hoolitseda ning seega on ka suurenenud nõudlus sellist teenust pakkuvate firmade vastu. Klientidele tuleb pakkuda kiiret ja korralikku teenust, selleks on kindlasti vaja korralikke seadmeid ning kvaliteetset teenindust. Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonnas on kokku vaid paar automaatpesulat ja seetõttu on ka ootejärjekorrad pesulates tihti väga pikad. Sellest ka idee automaatpesula loomiseks. Leidsin, et kõige sobivamaks asukohaks oleks pesula rajamine Jõhvi Rakvere tänavale, kuna see jääb linna sõites teeäärde ja sissesõit on mugav. Pesula on avatud kõik päevad nädalas. Tööle on vaja kahte klienditee...
Horvaatia põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav ( Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, rohumaade ja metsamaade all) b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast Zagreb asub Pannoonia madalikul, mida eraldavad Vahemerest Dinaari mäed. Horvaatias lääne- ning lõunaosas on mägine pinnamood, põhjas ja idas on tasane pinnamood, mägismaade ja mäestikude pikkus on umbes 500-1500 meetrit. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laomajandus LM22 Ene Silm SÕNASTIK Juhendaja: Maire Jürjen Õpetaja Paide 2009 A 1. administratsioon haldusaparaat, asutuse või käitise juhtkond 2. agent- iski, kes tegutseb teiste eest viimase nõusolekul, ta vahendab ja sõlmib tehinguid. Ta esinab ostajt või müüjat pikaajalise lepingu raames ning ta ei ole kauba omanik 3. akt- toiming, regu, ametlik dokument, toimik, dokumendi kaust 4. aktiva- bilansi vasak pool, vastand passive 5. aktsiis- kaudne riigimaks tarbe kaupadelt 6. allahindlus- kasutatakse erineval kujul ka strateegilises hinnakujunduses : allahindlus ostukoguselt, püsikliendi allahindlus, kaubapartii lõppmüük jne. 7. allianss- kahe või mitme riigi liit, laiemas mõttes : üldse liit, koondis 8. apellatsioon- pöördumine edasikaebusega kõrgema instantsi poo...
EESTI JA ROOTSI MERENDUSPOLIITIKA VÕRDLUS Essee Antud essee eesmärk on võrrelda, mis on meie valitud riigi ja Eesti merenduspoliitikate sarnasused ja erinevused. Mis on valitud riigi poliitikas prioriteedid, fookused. Kas Eesti peaks midagi üle võtma teiste riikide kogemusest või vastupidi tundub teile, et teiste riikide poliitikates on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taas...
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. ...
Sissejuhatus Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, ke...
Harjumaa hoonestatud elamumaa turg aastatel 2003- 2011 Käesolev töö analüüsib Eesti majanduse ja kinnisvara turu vahelist seost Harjumaal. Selle jaoks on võrreldud Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute arvu ja maakonna keskmiste palkadega aastatel 2003-2011. Antud ajavahemikku mahuvad nii majanduse kiire kasv kui ka langus, kinnisvaramulli puhumine kui ka selle lõhkemine, ajavahemiku valimisel sai määravaks ka andmete kättesaadavus. Andmed pärinevad statistikaameti koduleheküljel asuvatest andmebaasidest. Ülevaade kinnisvara turust Eestis Kinnisvaraturg ja selle areng kajastavad riigi sotsiaal-majanduslikku arengut. 2000. aastate esimesel poolel toetasid kinnisvaraturu ostjate ja müüjate aktiivsust pankade liberaalne laenupoliitika ning soodne majanduskeskkond. Euroopa Liiduga ühinemine tegi Eesti kinnisvaraturu atraktiivseks ka välisostjatele. See lõi soodsa pinnase kinnisvara hindade kunstlikuks kergitamiseks. Kuni 2007. aas...
Kaubandusinstitutsioonid. Lühikonspekt. 2009 _____________________________________________________ I. Kaubandusinstitutsioonide mõiste Kaubandusinstitutsioonid moodustavad ühe olulise osa turuinstitutsioonidest Turuinstitutsioone käsitleda laiemas ja kitsamas mõttes (vt. joonis 1 slaidil). Laiemas mõttes on turuinstitutsioonideks kõik turumajanduses tegutsevad majandussubjektid (tootmis-, põllumajandus-, ehitusettevõtted jt.). Kitsamas mõttes on turuinstitutsioonid ainult need majandussubjektid, kes tegutsevad turul, kus toimub vahetus (jaotus). Järelikult ainult need majandussubjektid, kes asuvad tootja ja tarbija vahel. Siinkohal käsitleme turu institutsioone kitsamas mõttes. Viimaseid saab liigitada kahel erineval viisil. Esiteks saab turuinstitutsioone kitsamas mõttes seostada konkreetsete hüvistega, mis turul liiguvad, mida turul jaotatakse, vahetatakse. Turul ostetakse-müüakse reaalhüviseid (vt. joonis 2), s.h. materiaalseid (ka...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 Kairi Jõe Egle Pikhof Kristiina Tiitsu JUHTIMISE ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ RAKVERE MAKSIMARKETI NÄITEL Uuringuaruanne Õppejõud: Heli Freienthal, MBA Mõdriku 08.01.13 SISSEJUHATUS Ettevõtte alustamiseks on juhil vaja kaaluda kõiki tekkida võivaid miinuseid ja plusse. Enne personali värbamist peab juht koostama või laskma koostada kõikvõimalikud dokumendid, juhendid ja eeskirjad. Juht peab olema varemalt läbinud oma ettevõtte madalamad töökohad, alustades transporttöölisest ja müüjast kuni andmesisestaja ja raamatupidajani välja. Kui juht ei ole nendel töökohtadel töödanud, siis juhina ei oska ta hinnata nende töökohtade tähtsust ja raskusastmeid. Oma juhtimisaluste aine lõputööks pidime valima vähemalt ühe mei...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................... 3 1. Miinimumpalk maailmas........................................................................... 3 2. Miinimumpalk ja vaesus............................................................................. 5 3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel....................................................................... 6 4. Miinimumpalga poolt ja vastu........................................................................................... 7 5. Alampalga määra muutused Eestis.................................................................................... 8 6. Miinimumbrutotöötasu ja sellest väiksema brutotöötasu saanud täistööajaga töötajate jaotus 2006....................................................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE.....................
Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1. Koosta 2017 a toimunud liiklusõnnetuste põhjal sektordiagramm. Diagramm peab olema võimalikult sarnane näidisega. Vii kursor 2017. a vabalt valitud väärtusele, klõpsa hiire paremat klahvi ja vali Sort-Sort Larges to Smallest. Märgista andmed A veerus...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
1. Mida uurib mikroökonoomika? Mikroökonoomika uurib majandusüksuste (nt indiviid, kodumajapidamine, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Mikroökonoomikas on põhirõhk toote/teenuse hinna uurimisel, hinna kujunemisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika mikroökonoomika kontekstis tegeleb inimeste valikuga töö ja vaba aja vahel, töö palgaga, perekonda, migratsiooni ning pensionile jäämist puudutavaga. 2. Mida uurib makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga, tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. 3. Kui suur osa rahvatulust läheb palkade kujul töötajate kätte? ...
TURUNDUS Loengukonspekt Õppejõud Reet Niilus Mõdriku 2011 2 SISUKORD 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................... 4 1.1 Turunduse määratlused....................................................................................................4 1.2 Turunduse ajalugu........................................................................................................... 5 1.3 Turustuspoliitika..............................................................................................................5 1.4 Turunduse vajadus...........................................................................................................6 1.5 Turunduse juhtimise filosoofiad......................................................................................7 1.5.1 Turunduskontseptsiooni komponendid......................
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalü...
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ...................................................................
Ehte Humanitaargümnaasium Austraalia Referaat Karina Selivanova Ksenia Nepotsatova Viktoria Suvorova 11B Õp. Darja Lopatina Tallinn 2014 Sissejuhatus Austraalia on üks põnevamaid ning huvitavamaid kohti maailmas. Rohelise mandri üks suurimaid väärtusi on tema loomulik ilu. Siit võib leida kordumatuid randu, Suure Vallrahu, Austraalia lopsakad vihmametsad ning sisemaal laiutava punase pinnasega kuiva Outback`i. Sy...
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5 Feminism........
ROCCA al MARE KOOL Geograafia Iirimaa Referaat Juhendaja: Tallinn 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 Iirimaa üldandmed.............................................................................................................4 Asend, asukoht, suurus ..................................................................................................... 5 Pinnamood ........................................................................................................................5 Kliima................................................................................................................................5 Vetevõrk .......................
TURUNDUSE ALUSED Sisukord 1.TURUNDUSE OLEMUS...................................................................................................1 2.TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE).............................................................5 3.TURU SEGMENTIMINE JA TOOTE POSITSIOONIMINE.........................................13 4.TARBIJAKÄITUMINE....................................................................................................16 5.SUHTLUSTURUNDUS...................................................................................................26 6.TOODE JA BRÄND.........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND........................................................................................................
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu ...
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. · Konversioonne turundus mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. · Stimuleeriv turundus turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. · Arenev turundus nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. · Re-turundus nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. · Sünkroturundus nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. · Säilitav turundus turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. · De-turundus nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. · Kont...
Turunduse alused eksam 1. Turunduse liigid Konkreetse turunduspoliitika aluseks on see, milline nõudmine ja vajadus on turul. • Konversioonne turundus – mingi kauba suhtes on negatiivne nõudmine, seda toodet eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. • Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. • Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. • Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. • Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. • Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. • De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. • Kont...
Toote elutsükli mudel lk 140 Tootel on oma elu, nagu kõigil elusorganismidel, mis algab sünniga, läbib teatud etappe ja lõpeb surmaga. Elutsükli kontseptsiooni saab kasutada turu, toote ning brändi arengu analüüsimiseks. Toote elutsükkel on aeg toote kavandamisest kuni toote lõppemiseni. Neli faasi. Osad autorid toovad välja enne juurutusfaasi veel arendusfaasi Tunnus Juurutus Kasv Küpsus Langus Turunduse- Turu loomine, Turu hõlvamine, eeliste Turuosa kaitsmine, Saagikoristus, rentaabluse eesmärk tarbija teavitamine, rõhutamine brändi lojaalsuse tõstmine, toote poolehoiu võitmine säilitamine kõrvaldamine Käive Väike, kasvav Kiiresti kasvav Stabiliseeruv, kahanev Kahanev Kasum...
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koost...
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama ig...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
Lembit Õunapuu, PhD, dotsent Tartu Ülikool Sisukord SISUKORD............................................................................................................................................. 1 VALIMID KVANTITATIIVSETES JA KVALITATIIVSETES UURIMUSTES........................................... 2 VALIMI MÕISTE...................................................................................................................................... 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim .....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
