Malta majandus 2. osa (0)

Tõrva Gümnaasium
Klaarika Ilisson
10a klass

Malta
Majandus

Referaat

Juhendaja Laine Tangsoo

Tõrva 2013

Sisukord

Malta Majandus 1
Referaat 1
Juhendaja Laine Tangsoo 1
Sissejuhatus 3
Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite , tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses. 3
Malta arengutase 3
Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba ) 3
2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige kõrgemal. Riikide järjestuses on Eesti 42. kohal, Malta 36. kohal ja Kuuba 48. kohal. 3
Sisemajanduse kogutoodang 3
Majandussektorid (hõivatus nendes) 4
Tööjõud ja tööpuudus Maltas 4
Vaesus Maltas 4
Tähtsamad majandusharud 4
Põllumajandus 4
Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad . Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised - 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse . Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%. 5
Energiamajandus 5
Tööstus 5
Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest. Maavaradeks on: lubjakivi ( paekivi ), sool. Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja -parandus, toidu-, elektroonika-, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus 5
Teenindus 5
Malta kaubanduspartnerid 6
Valuuta ja selle kurss 6
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Selles referaadis otsin ma infot Malta majanduse kohta. Täpsemalt on vaja leida informatsiooni SKP, majandussektorite, tööjõu, tööpuuduse, vaesuse, ekspordi, impordi, tähtsamate majandusharude, kaubanduspartnerite ning valuuta ja selle kursi kohta. Ning sellest referaadist saan ka teada, missugune erinevus on Malta ja Eesti majanduses.

Malta arengutase

Malta on kõrge arengutasemega riik Euroopa Liidus. SKP (sisekoguprodukt)= 8,338 miljonit USD (USA dollarit) ja SKT (sisekoguprodukt) elaniku kohta 20,281 USD (USA dollarit).

Eesti arengutaseme võrdlus Maltaga (samuti ka Kuuba)

2006. aastal on Malta arengutase võrreldes Eesti ja Kuubaga kõige kõrgemal. Riikide järjestuses on Eesti 42. kohal, Malta 36. kohal ja Kuuba 48. kohal.

Sisemajanduse kogutoodang

SKP järgi on Malta kogutoodang kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam kogutoodang. Eestil on SKP järgi palju kõrgem kogutoodang kui Kuubal ja natuke madalam kui Malta kogutoodang. Kogutoodangu järgi on Eesti 42. kohal riikide järjestuses, Malta 37. kohal ja Kuuba 88. kohal.

Majandussektorid (hõivatus nendes)

Aastal 2010 oli Malta primaarses majandussektoris tööhõivatus 1.9%, sekundaarses majandussektoris oli tööhõive 17.2% ja tertsiaarses majandussektoris oli tööhõive 80.9%.

Tööjõud ja tööpuudus Maltas

2001 aasta andmete järgi töötab Maltas veidi üle 145 000 inimese, kui töötuse määr on 3%. Tootmise protsent oli 22.4, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubandus 14.7% ning avalik haldus ja riigikaitse oli 8.8%.

Vaesus Maltas

2012 aasta uuring näitas, et inimeste palgast 15% jääb alla sissetuleku ja see loeti vaesuse suhtelisuse piiriks . Alla 18-aastaseid isikuid, kes vaevlevad vaesuse käes, on 23%, ning inimesed, kes on vanuses 65+, nende vaesusepiir on 17%.

Tähtsamad majandusharud

Malta tähtsamad majandusharus on põllumajandus, energiamajandus, tööstus ja teenindus.

Põllumajandus

Hõive põllumajanduses on alla 10-ne %. Põllumajandus mängib Maltas suurt rolli. Kogutoodangust umbes 28% eksporditakse välisriikidesse, enamasti riikidesse, kus on kõrge asustustihedus ja vaesed mullad . Maltast eksporditud põllusaakide tulu oli 2001. aastal $39.6 miljonit (USA dollarit) ning imporditud põllusaakide peale kulus samal aastal $233.1 miljonit (USA dollarit) .

Enamus farme on väiksed, seal kasvatatakse nisu, otra ja põhiline põllusaak on viinamarjad. Ekspordiks kasvatatakse kartulit, sibulat, lõikelilli, seemneid ja puuvilju. Põhilised põllutoodangud, millega inimesed tegelevad on tomat, melonid, nisu, puuvili ja lilled. Kariloomade toodang on Malta põllumajanduses suur tuluallikas. Põhilised kariloomad on veised- 17 940 isendit, 73 607 siga, 14 861 lammast ja 5374 kitse. Kanamunade saak on umbes 4500 tonni, lehmapiima toodang 39 860 tonni.. Kariloomade toodang moodustab Malta põllumajandusest 65%.

Energiamajandus

Malta sõltub täielikult sisseveetavast kütusest. Kütuse importimine on alates 1990ndatest kasvanud 43 %. Üle 63% esmasest energiast kasutatakse elektri generaatorite jaoks. Taastuvenergia oleks hädavajalik saare majandusele, kuid päikese- ja tuuleenergiaga jändamine on liiga mahukas ja kulukas . Eesmärgiks on seatud, et 2020ndaks aastaks oleks Maltal 10% taastuvenergiat, keskendutakse fotoelektrilisele energiale, tuuleenergiale ja püütakse energiat saada ka biomassist.

Tööstus

Tööstussektoris töötab üle 24% maltalastest. Maavaradeks on: lubjakivi (paekivi), sool. Malta peamised tööstusharud on laevaehitus ja -parandus, toidu-, elektroonika-, tubaka- , tekstiili- ja riidetööstus

Teenindus

Malta teeninduses on tööhõive 75%.

Malta kaubanduspartnerid

Majandus sõltub väliskaubandusest, peamine tulu tuleb Valletta ja Marsaxlokki sadama teenusest. Peamised kaubanduspartnerid on nt. Prantsusmaa ja Suurbritannia . Samuti on Malta kaubanduspartnerid Türgi, Kreeka, Itaalia,

Valuuta ja selle kurss

Maltal käibib euro alates 1. jaanuarist 2008. Enne seda käibis seal Malta liir .
Valuuta lühend
EUR
Rahaühik
euro
Valuutakurss
1 EUR = 1 EUR (15,6466 EEK) (01.01.2011)
Valuuta saadavus
sama valuuta, mis Eestis kasutusel

Kokkuvõte

Selle referaadi kohta sain väga palju uut ja huvitavat informatsiooni teada. Varem ma ei teadnud , et Malta on oma väikese pindala kohta väga rikas: oma põllumajanduse, tööstuse ja energiamajanduse pealt. Samuti ei teadnud ma seda, et Maltas on sama valuutakurss

Kasutatud kirjandus

http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/19
http://www.ecb.europa.eu/stats/exchange/eurofxref/html/index.en.html
http://www.indexmundi.com/malta/economy_profile.html