Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ettevõtte tutvustus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised kliendi vajadused on aluseks?
  • Millised on sisendid ettevõttesse?
  • Millised on ettevõtte tugiprotsessid?
  • Millised on väljundid ettevõttesse tooted ja teenused?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K11
Kairi Jõe
Egle Pikhof
Kristiina Tiitsu
JUHTIMISE ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ
RAKVERE MAKSIMARKETI NÄITEL
Uuringuaruanne
Õppejõud: Heli Freienthal , MBA
Mõdriku
13.08.19

SISUKORD


SISSEJUHATUS 3
1ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 4
1.1 Ettevõtte valdkond 5
1.2 Missioon , visioon ja põhiväärtused 5
1.3 Organisatsioonikultuur , eestvedamine ja delegeerimine 8
1.4 Ettevõtte toimimine 9
1.5 Ettevõtte eesmärk 10
1.6 Infojuhtimise alane tegevus 11
1.7 Ettevõtte struktuur 12
1.8 Keskastmejuhi tegevused ja rollid organisatsioonis 14
1.9 Töötasu ja hüvitamissüsteem 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
LISAD 19
Lisa 2. Protsessiskeem „Reageerimine kliendi kaebustele saalitöötaja, kassapidaja , infotöötaja või vanemmüüja tasemel“

SISSEJUHATUS


Ettevõtte alustamiseks on juhil vaja kaaluda kõiki tekkida võivaid miinuseid ja plusse. Enne personali värbamist peab juht koostama või laskma koostada kõikvõimalikud dokumendid, juhendid ja eeskirjad. Juht peab olema varemalt läbinud oma ettevõtte madalamad töökohad, alustades transporttöölisest ja müüjast kuni andmesisestaja ja raamatupidajani välja. Kui juht ei ole nendel töökohtadel töödanud, siis juhina ei oska ta hinnata nende töökohtade tähtsust ja raskusastmeid.
Oma juhtimisaluste aine lõputööks pidime valima vähemalt ühe meie grupi liikmega seotud jaekaubandusettevõtte. Kuna meie kõigi esimene töökoht oli nn praktikaettevõte, siis pidime oma valiku tegema kolme ettevõtte põhjal. Egle oli praktikal Aldar Market Lilleoru kaupluses ja suvel töötas AS Selveris . Kristiina ja Kairi olid praktikal Rakvere Maksimarketis. Lisaks töötas Kristiina selles ettevõttes kaks kuud ja Kairi töötab ettevõttes seitsmendat kuud. Selle põhjal oli meil väga lihtne oma ettevõtte valikut teha. Teiste rühmade eeliseks oli meil kindlasti ettevõttes töötamine, sest praktikal olles paistab ettevõtte ühtemoodi aga tööl olles teistmoodi.
Oma uurimust teeme me peamiselt oma kogemuste ja õpitud teooria põhjal.
  • ETTEVÕTTE TUTVUSTUS


    Rakvere Maksimarket kuulub Järva Tarbijate Ühistu alluvusse, mis on omakorda veel ETK keti suurim liige. Järva Tarbijate Ühistu sünnipaevaks loetakse 3. september 1911.aastal, mil loodi Paide Kaubatarvitajate Ühistu "IWA". Praegust nime Järva Tarbijate Ühistu, kantakse alates 1992. aasta 27. märtsist. Kauplused liideti ETK süsteemi jaekaubandusketiga, mindi üle ETK Hulgi otsevarustamisele ja võeti kasutusele ETK süsteemi Säästukaart. (Järva TÜ kodulehekülg, 2012)
    Järva TÜ ettevõtlusliigiks on tulundusühistu, millel on 2011. aasta jaanuari seisuga 3810 liiget. Ühistul on 49 erinevat kauplust:
    • kaks Maksimarketit – Rakvere ja Paide Maksimarketid;
    • 10 Konsumit;
    • 21 A ja O kauplust;
    • viis E-Ehituskeskust;
    • kuus tööstuskaubakauplust;
    • kolm IKH Tööriistamarketit.

    Rakvere Maksimarket avati 1.detsembril 2007.aastal. Kauplus on Vaala keskuse ankurrentnik. Peale Maksimarketi on suurteks poodideks seal ka Apelsin , IKH Tööriistamarket, mis samuti kuulub Järva TÜ alla ning Spantal sporditarvetepood. (Joonis 1)
    Joonis 1. Vaala keskuse majaplaan (Vaala Keskuse kodulehekülg, 2012)
  • Ettevõtte valdkond


    Rakvere Maksimarketi tegevusvaldkonnaks on laia määratluse järgi jaekaubandus . Kitsama määratluse järgi tegeleb ettevõte toidukaupade, alkohoolsete jookide, tubakatoodete ja tööstuskaupade müügiga. Meie arvates on kõige täpsem kasutada ettevõtte kirjeldamisel kitsamat määratlust, kuna jaekaubandus üksi on väga lai mõiste.
    Määramatusega kohanemiseks tuleb ettevõttel kohaneda keskkonna keerulisusega sisekeskkonna eristumise abil. Selle tulemusel keskenduvad erinevad sisestruktuuri elemendid erinevatele keskkonna aspektidele, kas siis puhverdamise või piiride laiendamise abil. Rakvere Maksimarket kasutab oma ettevõtte määramatusega kohanemiseks pigem puhvreid ehk organisatsiooni kaitsmist väliskeskkonna kahjustavate mõjude eest, kui piiride laiendamist.
    Ettevõtte kasutatavad puhvrid:
  • Spetsiaalsete ametikohtade loomine. Töötaja vastutab oma kindla ülessande eest, kuid samas eeldatakse tööalast mitmekülgsust.
  • Müügipinna ja sortmendi jaotamine toidu- ja tööstuskaubaks, mille eest vastutavad erinevad isikud.
  • Ettevõtte müügialase informatsiooni edastamiseks kasutatakse kliendilehti, raadio- ja televisioonisidet, ajalehtede kuulutusi, välireklaami.
  • Kampaaniate loomisel on nende väljapanemiseks loodud eraldi riiuliotsad ning müügipinnad.
  • Missioon, visioon ja põhiväärtused


    Ettevõtte missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust, püüda luua sõbralikku õhkkonda, pakkuda kiiremat, parimat ja asjatundlikumat teenindust , suurimat kaubavalikut avaraimatel pindadel. Meie arvates on ettevõtte missioon hästi sõnastatud, tuues ära ettevõtte erinevaid sihte. Kahjuks ei ole missioon meeldejääv, mida põhjustab liiga suur sõnade hulk. Meie pakuks omalt poolt ettevõtte missiooniks natukene teise sõnastusega lause.
    Meie variant: Missiooniks on pakkuda kliendile kiiret ja asjalikku teenindust usaldusväärses ning sõbralikus keskkonnas, kaasates ka suurt kaubavalikut avaratel müügipindadel.
    Ettevõtte visiooniks on olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda selleks. Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemisel. Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas. Teooria kohaselt peab visioon sisaldama ettevõtte jaoks tähtsaid küsimusi, olema pingutust nõudev kuid realistlik, võimalikult hästi mõõdetav ning sisaldama mis ajaks soovitakse tulemusele jõuda. Kahjuks puudub ettevõtte visioonis enamik eelnimetatud tingimustest.
    Meie variant: Visiooniks on 2016. aastaks laiendada Järva TÜ piire Pakri saarteni ning tagada meie klientide usaldus ning soov oma oste meie juures edasi sooritada .
    Väärtused on ettevõtte ühised tõekspidamised ja ideaalid, mis inimeste mõtteid ja tegusid juhivad. Väärtusi peaks olema igal firmal 3-5, sest suuremal hulgal väheneb nende kaalukus ja järgimine. Rakvere Maksimarketi põhiväärtusteks on ausus, tulemustele orienteeritus, koostöö, hoolivus ja pühendumus. Meie arvates on ettevõtte keskendunud oma põhiväärtuste loomisel sellele, mida peab tegema töötaja kliendile suunatud tegevuse, kuid töötajad ise on juhtkonna poolt tahaplaanile jäetud.
    Meie variant: Põhiväärtusteks on pühendumus, hoolivus, koostöö, tulemustele orienteeritus ning töötajate tunnustamine.
    • Pühendumus – töötajate pühendumine oma tööle ning selle edasi andmine ka klientidele.
    • Hoolivus – Ettevõte hoolib nii oma töötajate heaolu eest kui ka kliendi soovidest ning vajadustest.
    • Koostöö – Organisatsioon toimib ainult siis kui on olemas omavaheline koostöö nii organisatsiooni siseselt, teiste organisatsiooniga seotud ettevõtetega kui ka klientidega.
    • Tulemustele orienteeritus – Parema tulemuse saavutamiseks tuleb rohkem vaeva näha.
    • Töötajate tunnustamine – Töötajaid ei saa ainult kritiseerida, vaid tuleb ka neid igal võimalikul moel tunnustada nende tegevuse eest, olenemata sellest kui väikest või suurt progressi antud tegevus annab. Töötajad vajavad motivatsiooni.

    Ettevõttes on vähe näha töötajate motiveerimist. Muidugi kasumilävendi ületamisel ootab töötajaid palgale lisaks ka boonus, kuid igapäevane tunnustamine puudub. Pigem räägitakse sellest, mis on valesti tehtud, mitte sellest, mida on parendatud.
  • Organisatsioonikultuur, eestvedamine ja delegeerimine


    Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest organisatsioon lähtub oma igapäevases põhitegevuses, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud, mis on keelatud, milline on õige ja milline on väär käitumine.
    Selleks, et Rakvere Maksimarketis kuuluda organisatsiooni, peab ettevõtte juhtkond kui ka meeskond tähtsaks hommikust tervitamist, sünnipäevade tähistamist. Paljud töötajad on leidnud endale seltskonna, kellega käiakse koos kohvipausidel, mida on ettenähtud kaks 15. minutilist pausi ning poole tunnine lõunapaus. Muidugi on tähtsad ka omavahelised arutlused, vaidlused ning small talk´id.
    Organisatsioonikultuuri sümboliteks on ettevõttes vormiriietus , dokumendid ja eeskirjad.
    Organisatsioonikultuuri kangelasteks on juht, tooterühma vanemad (tööstus- ja toidukaubas eraldi), töötajad organisatsiooni kangelaslikust minevikust, asutajad , liidrid ja eesrindlased, silmapaistvat rolli täitvad töötajad, naljamehed.
    Delegeerimine on erinevate ülesannete edasi andmine teisele töötajale. Ettevõttes kasutatakse delegeerimist väga palju.
    • Erinevate kampaaniate väljapanek, mis kooskõlastatakse juhataja, tööterühmavanemaga kui ka vanemmüüjatega.
    • Kui töötaja teeb midagi valesti, mis kõrgematel kohtadel olevatele ei meeldi, siis antakse töö kellelegi teisele ning töötajal, kellel esines töös vigu, ei lasta oma tööd ringi teha.

    Rakvere Maksimarketis takistavad delegeerimist ressursi mitte andmine, vähene teabeliikumine, delegeerimine läbi mitme isiku, oma tööd ei lasta tavaliselt ümber teha, kui on olemas isik, kes võiks selle teha paremini.
    Delegeerimise eeliseks on, et antakse töötajale mingil määral vabad käed, kuid alles sellele inimesele, kes on ettevõtte poliitikast ja nägemustest teadlikud.
  • Ettevõtte toimimine


    Ettevõtte toimimiseks peab juhtkond leidma ettevõtte jaoks tähtsad punktid, milleks, kellele ja kuidas ta edasi tegutseb. Põhieesmärgiks jaekaubanduses on kliendi rahulolu saavutamine. Ettevõte peab kindlaks tegema enda jaoks alljärgnevad küsimused (Lisa 1):
    • Millised kliendi vajadused on aluseks?
    • Millised on sisendid ettevõttesse?
    • Millised on ettevõtte põhiprotsessid (tegevused toote valmistamiseks ja teenuse osutamiseks)?
    • Millised on ettevõtte tugiprotsessid ?
    • Millised on väljundid ettevõttesse (tooted ja teenused)?

    Kui ettevõte on endale selgeks teinud kõik need küsimused, siis tuleks kindlasti keskenduda ka sellele „mida teha siis, kui klient ei ole rahul meie toodete või teenindusega?“. Juba ettevõtet alustades tuleks koostada põhikirja kõrval kindlasti ka protsessiskeem „Reageerimine kliendikaebustele“. (Lisa 2)
  • Ettevõtte eesmärk


    Ettevõtte eesmärkide hindamiseks on vaja toetuda kas siis smart, pure või clear mudelile. Smart mudel:
    S – Specific – konkreetsed eesmärgid;
    M – Measurable – mõõdetavad eesmärgid;
    A – Agreed – kokkulepitud eesmärgid;
    R – Realisticrealistlikud eesmärgid;
    T – Time phased – ajaliselt määratud eesmärgid.
    Pure mudel:
    P – Positively stated – positiivselt sõnastatud eesmärgid;
    U – Understood – mõistetavad eesmärgid;
    R – Relevantasjakohased eesmärgid;
    E – Ethicaleetilised eesmärgid.
    Clear mudel:
    C – Challenging – väljakutset pakkuvad eesmärgid;
    L – Legal – legaalsed eesmärgid;
    E – Environmentally sound – keskkonnasõbralikud eesmärgid;
    A – Appropriate – sobivad eesmärgid;
    R – Recorded – kirjapandud eesmärgid.
    Ettevõtte eesmärkideks ongi tema põhikirjas määratletud visioon. Rakvere Maksimarketi eesmärgid on:
    • Olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda selleks.
    • Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemiseks.
    • Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas.

    Oma hindamise aluseks võtsime me Smart mudeli. Ettevõtte eesmärk on konkreetne, kokkulepitud kõigi Järva TÜ liikmetega, kes pürgivad igapäevaselt nende suunas. Kindlasti on visioon realistlik, kuid seda allas pikemas perspektiivis. Ettevõtte eesmärgi puudusteks on Smart mudeli järgi mõõdetavuse läbimõtlematus ning ajaline määratlematus.
    Meie pakutud ettevõtte eesmärgid oleks:
    • 2016. aastaks laiendada Järva TÜ piire Pakri saarteni.
    • Tagada meie klientide usaldus ning soov oma oste meie juures edasi sooritada.

    Neid eesmärke hinnates Smart mudeli järgi, leidsime , et meie visioon vastab peaaegu mudeli omadustele. Kuigi visiooni mõtlesime välja ennem, kui üldse erinevate mudelite kohta rohkem uurisime, saime kinnitust, et suutsime välja mõelda paremad eesmärgid, kui on kirjas Rakvere Maksimarketi põhikirjas. Ainukene puudus on see, et kokkulepitus ettevõttega puudub.
  • Infojuhtimise alane tegevus


    Organisatsiooni toimimiseks on vaja, et info ettevõttes liiguks. Infovahetussüsteem jaguneb kaheks:
    • Ametlik infovahetus – infoedastamine toimub vastavalt organisatsiooni struktuurile, kuidas tuleb infot edasi anda töötajatele, klientidele, teistele ettevõtetele ning ka meediale.
    • Mitteametlik infovahetus – kulgeb mööda organisatsiooni liikmete isiklike suhete põhjal tekkinud kanaleid . Isikliku- ja töötajat puudutavat infot antakse tavaliselt edasi ainult suuliselt, ilma ametlike ülesmärkimisteta. (Alas, 2008)

    Rakvere Maksimarketis toimub meeskonna sisene info vahetamine tavaliselt suuliselt. Juhataja ja töötajate vaheline infovahetamine toimub pidevalt, kas siis juhataja kabinetis isiklikult või töötajate üldkoosolekul.
    Ametlik info vahetamine käib Järva TÜ dokumentide, telefoni, e-mailide vahendusel või siis ühistu koosolekutel . Klientidele vahetatakse informatsiooni kliendilehtede, reklaamide, meediakanalite kaudu. Klientide poolt saab ettevõte teavet tavaliselt e-mailide, kirjade, telefonikõnede või infotöötajate kaudu.
  • Ettevõtte struktuur


    Rakvere Maksimarket kuulub Järva TÜ alla. Selleks, et saada ettevõtte struktuurist paremini aru, tuleb välja tuua ka Järva TÜ põhistruktuur, kuna Rakvere Maksimarket allub oma tegevuses just sellele ETK Grupi liikmele. (Joonis 2) (Joonis 3)
    Joonis 2. Järva TÜ organisatsioonistruktuur
    Järva TÜ organisatsioonistruktuuri näol on tegemist käsuliiniga. Käsuliin ühendab kõiki organisatsiooni töötajaid ning määrab, kes kellele aru annab. Selle struktuuri näol näitame, kuidas üldiselt Järva TÜ jaguneb ehk siis juhatusest kuni kaupluste juhatajateni.
    Käsuliini kasutamise eelisteks on:
    • Alluv teab, kellega peab ta oma otsuseid kooskõlastama.
    • Ei teki konflikte.
    • Alluval ei ole kahte ülemust.
    • Ülessanded on edasi delegeeritud .

    Käsuliin kasutamise puudused on:
    • Alluva ülemus on ka kellegi alluv, mistõttu peab enne muudatuste läbiviimist kooskõlastama selle kõigi kõrgemate juhtidega.
    • Ühe ülemuse omamine toob kaasa ainult ühe õige otsuse, ei anta tavaliselt valikuvõimalusi, vaid tuleb teha nii nagu ülemus käsib.

    Joonis 3. Rakvere Maksimarketi meeskonna alluvuse struktuur juhatajale
    Rakvere Maksimarketi meeskonnas on väga raske leida struktuuri tüüpi, mille järgi keegi kellelegi allub. Kohati on tegemist nii maatriks -, divisionaalse, „kammi- ja kuusekujulise“ kui ka funktsionaalse struktuuriga.
    Mitme struktuuri tüübi kombineeritud kasutamise eelised:
    • Maatriksstruktuur – Alluva ülessanded on mitme kõrgema töötaja otsustest kombineeritud.
    • Maatrikstruktuur – Ühe ülemuse puudumisel ei ole raske teistel ülemustel seda inimest asendada.
    • Divisionaalne struktuur – Loodud on eraldiseisvad allüksused: toiduosakond, tööstusosakond, kassapidajad-infotöötajad, letitöötajad- kokatöötajad, juhataja-juhataja asetäitjad-vanemmüüjad. Selle tulemusena on antud ka erinevad ülessanded.
    • „Kammi- ja kuusekujuline“ struktuur – Kõigil töötajatel ei ole alluvaid, kuid mõnel kõrgemal töötajal on neid arvukalt.
    • Funktsionaalne struktuur – Aitab lihtsamalt panna ettevõtte struktuuri paberile, mida teiste struktuuride puhul ei ole Rakvere Maksimarketis kasulik kasutada.

    Mitme struktuuri tüübi kombineeritud kasutamise puudused:
    • Maatriksstruktuur – Mitmele ülemusele allumine võib olla stressi tekitav töötajale. Lisaks toob kaasa segaduse tekkimise ning ka ebaühtlase koormuse jaotamise (lemmikumale töötajale antakse rohkem ülessandeid, aeglasema tööülessandeid kärbitakse).
    • Divisionaalne struktuur – Toob kaasa palju erinevaid üksusi, mille jaoks peab olema erinev juhtimisstiil.
    • „Kammi- ja kuusekujuline“ struktuur – Võib tekitada sarnaste ülessannetega inimeste vahel konflikti, kuna ühele antakse suuremat otsustamisvõimalust kui teisele.
    • Funktsionaalne struktuur – Selle struktuuriga ei saa kindel olla, et tegelikkuses toimub ka allumine ainult ühele ülemusele. Funktsionaalset struktuuri kasutatakse lihtsustatud struktuuri tegemiseks.

  • Keskastmejuhi tegevused ja rollid organisatsioonis


    Järva TÜ mõistes on keskastmejuhtideks kaupluste juhatajad. Rakvere Maksimarketi juhataja ülessanneteks juhi rollis on:
    • Kaupluse töö korraldamine ja kontrollimine, probleemide lahendamine;
    • Sortimendi väliste toodete võtmine müüki;
    • Paberimajandusega seotud ülessanded;
    • Töötajate värbamine, lepingute sõlmimine ja lõpetamine, töötasu arvestamine ;
    • Töögraafikute koostamine;
    • Suhtlemine Järva TÜ, tarnijate ja müügieesindajatega.

    Liidri rolli ülessanded on:
    • Kaasata töötajaid ettevõtte visiooni elluviimiseks.
    • Motiveerida töötajaid rohkesti tööd tegema, et ületada kasumilävend iga kuu.
    • Töötajatele ülessannete delegeerimine piiratud ressurssidega.

    Henry Mintzberg avaldas 1973. aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab kolme suurt rollide gruppi. (Alas, 2008) Mintzbergi teooria järgi on Rakvere Maksimarketi juhatajale omased nii suhtlus-, info kui ka otsustamisega seotud rollid. (Joonis 4)
    Joonis 4. Juhi rollid Mintzbergi järgi
  • Töötasu ja hüvitamissüsteem


    Rakvere Maksimarketis on töötajate töötasu tavaliselt antud kuupalgana. Kui töötaja ei tööta nii palju tunde, kui kuu normtunnid ette näevad, siis arvutatakse kuutasust normtundide abil tunnipalk ja korrutatakse see töötatud tundide arvuga. Kuna ettevõtte kasutab kolmekuulist summeeritud tööaega, siis normtunnid peab töötaja kokku saama kolmanda kuu lõpuks.
    Hüvitistest kasutatakse ettevõttes peamiselt boonust, mida jagatakse, kui ettevõttel on kuu kasumilävend ületatud. Boonust makstakse poolteist kuud hiljem ehk siis novembrikuu boonust jagatakse jaanuaris. Teiseks hüvitiseks on jõulupreemia, mida makstakse aasta jooksul korralikult töölkäivatele töötajatele.
    Meie arvates on Rakvere Maksimarketil vähe hüvitisi. Kuna töötasu on mõne teise keskklinna kauplusega võrreldes madalam, siis võiks ettevõte panustada vähemalt kaudselt rahalistele hüvitistele, näiteks keskuse kinkekaart väljapaistvatele töötajatele jms.

    KOKKUVÕTE


    Juhtimisaluste aine lõputöö kirjutamine oli väga huvitav, sest saime tunnis õpitud teadmisi analüüsida meiega kõige rohkem seotud ettevõtte näitel. Kuna Kairi ja Kristiina olid ettevõttes praktikal kaks kuud ja lisaks sellele töötas Kairi seal veel seitse ning Kristiina kaks kuud, siis enamik analüüsid põhinesid meie oma kogemuste ja õpitud teooria põhjal.
    Oma uurimuses selgus, et ettevõte missioon, visioon ja põhiväärtused tuleks üle vaadata. Lisaks tuleks ettevõttel üle vaadata ettevõtte põhikiri, ametijuhendid, töötasu- ning hüvitiste määramise kord. Ettevõttel tuleks lisaks klientidele keskenduda töötajate heaolule, kuna ettevõttes töödates oli näha et puudub töötajate motiveerimine .
    Meie jaoks ettevõtte miinusteks on:
    • Väike töötasu ja vähe hüvitisi
    • Juhendi „Kuidas tegeleda kliendi probkeemidega?“ puudumine
    • Põhiväärtused on määratud ainult kliendile, mitte kliendile ja töötajale.
    • Ettevõttes võiks rohkem kasutada delegeerimist koos ressurside jagamisega, mis aitaks ettevõttel edasi areneda, mitte jääda sammuma paigale.

    KASUTATUD KIRJANDUS


    Alas, R. (2008). Juhtimise alused. kirjastus Külim.
    Järva TÜ kodulehekülg. (29. 11 2012. a.). Allikas: http://www.jarvaty.ee
    Vaala Keskuse kodulehekülg. (29. 11 2012. a.). Allikas: http://www.vaala.ee

    LISAD


    RAKVERE MAKSIMARKET Lisa 1. Ettevõtte toimimise mudel
    Lisa 2. Protsessiskeem „Reageerimine kliendi kaebustele saalitöötaja, kassapidaja, infotöötaja või vanemmüüja tasemel“
  • Vasakule Paremale
    Ettevõtte tutvustus #1 Ettevõtte tutvustus #2 Ettevõtte tutvustus #3 Ettevõtte tutvustus #4 Ettevõtte tutvustus #5 Ettevõtte tutvustus #6 Ettevõtte tutvustus #7 Ettevõtte tutvustus #8 Ettevõtte tutvustus #9 Ettevõtte tutvustus #10 Ettevõtte tutvustus #11 Ettevõtte tutvustus #12 Ettevõtte tutvustus #13 Ettevõtte tutvustus #14 Ettevõtte tutvustus #15 Ettevõtte tutvustus #16 Ettevõtte tutvustus #17 Ettevõtte tutvustus #18 Ettevõtte tutvustus #19 Ettevõtte tutvustus #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mcrolts Õppematerjali autor
    JUHTIMISE ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ RAKVERE MAKSIMARKETI NÄITEL

    Sarnased õppematerjalid

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS
    46
    doc

    LIIDRISTIILI SOBIVUSE UURING SAAREMAA TARBIJATE ÜHISTUS

    ...............31 2.2ANKEETANALÜÜS................................................................................................ 32 2.3.1 Töötajate läbisaamine juhtidega ................................................................32 2.3.2Töötajate motiveeritus..................................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD.................................................................................................... 41

    Juhtimine
    Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus
    27
    doc

    Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus

    fotod, ajakirjanduses ilmunud kirjutised, kroonikad, tähtpäevaliste sündmuste materjalid, infolehed, märgid, medalid, vimplid, suveniirkilekotid, -mütsid, -klaasid jm. Eriti oleme huvitatud vanemat aega kajastavatest esemetest, raamatutest ning ajakirjadest ja ajalehtedest, mille palume tuua või saata ETK sekretariaati aadressil Kalda 7c, 11625 Tallinn. ETK SÜSTEEM JA STRUKTUUR 7 Põlva Tarbijate Ühistu tutvustus Põlva Tarbijate Ühistu on Eesti Vabariigi Põlva Maakonna, Põlva linna ja Põlva, Kanepi, Ahja, Vastse-Kuuste, Mooste, Laheda, Kõlleste, Valgjärve valdades elavate füüsiliste ja juriidiliste isikute vabatahtlik ühendus. Kaubandusega tegeldakse kogu Põlva maakonnas ja Valga linnas. Ühistu asukoht on: EESTI VABARIIK, PÕLVA LINN, KESK TÄNAV 10. Põlva Tarbijate Ühistu on juriidiline isik, tal on oma vara, iseseisev bilanss ja nimetusega pitsat.

    Müügiõpetus ja kaubandusõigus
    PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne
    23
    docx

    PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega

    Personalijuhtimine
    Juhtimispraktika
    39
    docx

    Juhtimispraktika

    kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindust, üks asub Iirimaal ja teine Inglismaal. Valisin Aru Grupi oma praktikakohaks, kuna see on suurettevõte ja väga huvitav oli teada saada, kuidas suurfirma juht saab hakkama igapäevaste probleemide lahendamisega, muutustega ettevõttes ja väljaspool seda. 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Tootmisbaas: Kogu territoorium 88 600 m² Katusealust köetavat pinda 16 200 m²

    Juhtimine
    ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020
    45
    docx

    ÄRIPROTSESSID UUSIM 15 06 2020

    Andres Kase, Rita Sikk, Aet Kull, Mare Kurvits, PhD Tallinn 2020 Äriprotsesside lõpparuanne SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1. Ettevõtte taustainfo......................................................................4 Lisa 1. Bilansiaruanne 2017.............................................................35 Lisa 2. Kasumiaruanne 2017............................................................36 Lisa 3. Kasumiaruanne 2018............................................................37 Lisa 4. Bilansiaruanne 2018.............................................................38 Lisa 5. Kasumiaruanne 2019............

    äriprotsesside juhtimine
    Juhtimise praktika aruanne
    21
    docx

    Juhtimise praktika aruanne

    Teenusmajanduse instituut JUHTIMISE PRAKTIKA ARUANNE Praktika aruanne Õppeaine: Juhtimine Mõdriku SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................4 1 ettevõtte üldtutvustus...................................................................................................5 1.1 Turundusstrateegia ja arengukava........................................................................5 2 organisatsiooni struktuur.............................................................................................7 2.1 Struktuuri liigendus ja disain................................................................................8 3 juhi tööga tutvumine....

    Juhtimine
    Juhtimise alused
    161
    pdf

    Juhtimise alused

    3.6.3 Organisatsiooni sisekeskkond 41 3.6.4 Organisatsiooni tegutsemine keerukas ja muutuvas keskkonnas 43 4. Juhtimisfunktsioonid 45 4.1 Juhtimisfunktsioonide eristamine 45 4.1.1 Juhtimisfunktsioonid majandusteaduses 45 4.1.2 Ettevõtte strateegia, taktika ja poliitika 47 4.1.3 Miks on strateegia tähtis? 48 4.1.3.1 Kahanev sündimus 49 4.1.3.2 Sissetulekute jaotumine 50 4.1.3.3 Tänapäeva kasvavad tööstusharud 51 4.1.3.4

    Juhtimine
    Organisatsioonikäitumine
    15
    pdf

    Organisatsioonikäitumine

    Eestist näide: Cleveroniakadeemia (3) Efektiivsus tööpraktikate perspektiivist •Organisatsiooni efektiivsust on võimalik suurendada arendades tööpraktikaid, mis tõstavad töötajate motivatsiooni ja suurendavad nende panust. töötajate kaasaminetöö autonoomsus (ülesanded, organisatsiooni struktuur)kompetentsuse tõstmine tasustamine, tunnustamine (4) Efektiivsus huvigruppide perspektiivist •Huvigrupp: on mõjutatud ettevõtte tegevustest; mõjutab ettevõtte tegevust •Määratleda peamised huvigrupid: strateegilised ja moraalsed •Määratleda nende huvid, ootused ja mõjumehhanismid •Suhted huvigruppidega dünaamilised, vajab dialoogi ja juhtimist. •Organisatsioon on seda efektiivsem, midda paremini ta mõistab, juhib ja suudab vastata huvigruppide ootustele. PESTLE mudel •Poliitilised(Political) •Majanduslikud (Economic)

    Organisatsioonikäitumine




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun