LÄÄNE-VIRU
RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse
ja majandusarvestuse õppetool
K11
Kairi Jõe
Egle
Pikhof Kristiina
Tiitsu
JUHTIMISE
ALUSTE AINE LÕPUTÖÖ
RAKVERE
MAKSIMARKETI NÄITELUuringuaruanne
Õppejõud:
Heli
Freienthal , MBA
Mõdriku
13.08.19
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1ETTEVÕTTE TUTVUSTUS 4
1.1 Ettevõtte
valdkond 5
1.2
Missioon ,
visioon ja põhiväärtused 5
1.3
Organisatsioonikultuur , eestvedamine ja delegeerimine 8
1.4 Ettevõtte
toimimine 9
1.5 Ettevõtte eesmärk 10
1.6
Infojuhtimise alane tegevus 11
1.7 Ettevõtte struktuur 12
1.8 Keskastmejuhi tegevused ja rollid organisatsioonis 14
1.9 Töötasu ja hüvitamissüsteem 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18
LISAD 19
Lisa 2.
Protsessiskeem „Reageerimine kliendi kaebustele saalitöötaja,
kassapidaja ,
infotöötaja või vanemmüüja tasemel“
SISSEJUHATUS
Ettevõtte alustamiseks on
juhil vaja kaaluda kõiki tekkida võivaid miinuseid ja plusse. Enne
personali värbamist peab juht koostama või
laskma koostada
kõikvõimalikud dokumendid, juhendid ja eeskirjad. Juht peab olema
varemalt läbinud oma ettevõtte madalamad töökohad, alustades
transporttöölisest ja müüjast kuni andmesisestaja ja
raamatupidajani välja. Kui juht ei ole nendel töökohtadel
töödanud, siis
juhina ei oska ta hinnata nende töökohtade
tähtsust ja raskusastmeid.
Oma juhtimisaluste aine
lõputööks pidime valima vähemalt ühe meie grupi liikmega seotud
jaekaubandusettevõtte. Kuna meie kõigi esimene töökoht oli nn
praktikaettevõte, siis pidime oma valiku tegema kolme ettevõtte
põhjal. Egle oli praktikal Aldar
Market Lilleoru
kaupluses ja suvel
töötas AS
Selveris . Kristiina ja Kairi olid praktikal Rakvere
Maksimarketis. Lisaks töötas Kristiina selles ettevõttes kaks kuud
ja Kairi töötab ettevõttes seitsmendat kuud. Selle põhjal oli
meil väga lihtne oma ettevõtte valikut teha. Teiste rühmade
eeliseks oli meil kindlasti ettevõttes töötamine, sest praktikal
olles paistab ettevõtte ühtemoodi aga tööl olles teistmoodi.
Oma
uurimust teeme me
peamiselt oma kogemuste ja õpitud teooria põhjal.
ETTEVÕTTE TUTVUSTUS
Rakvere Maksimarket kuulub
Järva Tarbijate Ühistu alluvusse, mis on omakorda veel ETK keti
suurim liige. Järva Tarbijate Ühistu sünnipaevaks loetakse 3.
september 1911.aastal, mil loodi Paide Kaubatarvitajate Ühistu
"IWA". Praegust nime Järva Tarbijate Ühistu, kantakse
alates 1992. aasta 27. märtsist. Kauplused liideti ETK süsteemi
jaekaubandusketiga, mindi üle ETK Hulgi otsevarustamisele ja võeti
kasutusele ETK süsteemi Säästukaart. (Järva TÜ kodulehekülg,
2012)
Järva TÜ ettevõtlusliigiks
on tulundusühistu, millel on 2011. aasta jaanuari seisuga 3810
liiget. Ühistul on 49 erinevat kauplust:
- kaks Maksimarketit – Rakvere ja Paide Maksimarketid;
- 10 Konsumit;
- 21 A ja O kauplust;
- viis E-Ehituskeskust;
- kuus tööstuskaubakauplust;
- kolm IKH Tööriistamarketit.
Rakvere Maksimarket avati
1.detsembril 2007.aastal. Kauplus on Vaala keskuse ankurrentnik.
Peale Maksimarketi on suurteks poodideks seal ka Apelsin , IKH
Tööriistamarket, mis samuti kuulub Järva TÜ alla ning Spantal
sporditarvetepood. (Joonis 1)
Joonis 1. Vaala keskuse majaplaan (Vaala Keskuse kodulehekülg, 2012)
Ettevõtte valdkond
Rakvere Maksimarketi
tegevusvaldkonnaks on laia määratluse järgi jaekaubandus . Kitsama
määratluse järgi tegeleb ettevõte toidukaupade, alkohoolsete
jookide, tubakatoodete ja tööstuskaupade müügiga. Meie arvates on
kõige täpsem kasutada ettevõtte kirjeldamisel kitsamat määratlust,
kuna jaekaubandus üksi on väga lai mõiste.
Määramatusega kohanemiseks
tuleb ettevõttel kohaneda keskkonna keerulisusega sisekeskkonna
eristumise abil. Selle tulemusel keskenduvad erinevad sisestruktuuri
elemendid erinevatele keskkonna aspektidele, kas siis puhverdamise
või piiride laiendamise abil. Rakvere Maksimarket kasutab oma
ettevõtte määramatusega kohanemiseks pigem puhvreid ehk
organisatsiooni kaitsmist väliskeskkonna kahjustavate mõjude eest,
kui piiride laiendamist.
Ettevõtte kasutatavad
puhvrid:
Spetsiaalsete ametikohtade loomine. Töötaja vastutab oma kindla ülessande eest, kuid samas eeldatakse tööalast mitmekülgsust.
Müügipinna ja sortmendi jaotamine toidu- ja tööstuskaubaks, mille eest vastutavad erinevad isikud.
Ettevõtte müügialase informatsiooni edastamiseks kasutatakse kliendilehti, raadio- ja televisioonisidet, ajalehtede kuulutusi, välireklaami.
Kampaaniate loomisel on nende väljapanemiseks loodud eraldi riiuliotsad ning müügipinnad.
Missioon, visioon ja põhiväärtused
Ettevõtte
missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust, püüda luua
sõbralikku õhkkonda, pakkuda kiiremat, parimat ja asjatundlikumat teenindust , suurimat kaubavalikut avaraimatel pindadel. Meie arvates
on ettevõtte missioon hästi sõnastatud, tuues ära ettevõtte
erinevaid sihte. Kahjuks ei ole missioon meeldejääv, mida põhjustab
liiga suur sõnade hulk. Meie pakuks omalt poolt ettevõtte
missiooniks natukene teise sõnastusega lause.
Meie
variant:
Missiooniks on pakkuda kliendile kiiret ja asjalikku teenindust
usaldusväärses ning sõbralikus keskkonnas, kaasates ka suurt
kaubavalikut avaratel müügipindadel.
Ettevõtte visiooniks on olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda
selleks. Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemisel.
Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas. Teooria kohaselt peab
visioon sisaldama ettevõtte jaoks tähtsaid küsimusi, olema
pingutust nõudev kuid realistlik, võimalikult hästi mõõdetav
ning sisaldama mis ajaks soovitakse tulemusele jõuda. Kahjuks puudub
ettevõtte visioonis enamik eelnimetatud tingimustest.
Meie
variant: Visiooniks
on 2016. aastaks laiendada Järva TÜ piire Pakri saarteni ning
tagada meie klientide usaldus ning soov oma oste meie juures edasi sooritada .
Väärtused
on ettevõtte ühised tõekspidamised ja ideaalid, mis inimeste
mõtteid ja tegusid juhivad. Väärtusi peaks olema igal firmal 3-5,
sest suuremal hulgal väheneb nende kaalukus ja järgimine. Rakvere
Maksimarketi põhiväärtusteks on ausus, tulemustele orienteeritus,
koostöö, hoolivus ja pühendumus. Meie arvates on ettevõtte
keskendunud oma põhiväärtuste loomisel sellele, mida peab tegema
töötaja kliendile suunatud tegevuse, kuid töötajad ise on
juhtkonna poolt tahaplaanile jäetud.
Meie
variant:
Põhiväärtusteks on pühendumus, hoolivus, koostöö, tulemustele
orienteeritus ning töötajate tunnustamine.
- Pühendumus – töötajate pühendumine oma tööle ning selle edasi andmine ka klientidele.
- Hoolivus – Ettevõte hoolib nii oma töötajate heaolu eest kui ka kliendi soovidest ning vajadustest.
- Koostöö – Organisatsioon toimib ainult siis kui on olemas omavaheline koostöö nii organisatsiooni siseselt, teiste organisatsiooniga seotud ettevõtetega kui ka klientidega.
- Tulemustele orienteeritus – Parema tulemuse saavutamiseks tuleb rohkem vaeva näha.
- Töötajate tunnustamine – Töötajaid ei saa ainult kritiseerida, vaid tuleb ka neid igal võimalikul moel tunnustada nende tegevuse eest, olenemata sellest kui väikest või suurt progressi antud tegevus annab. Töötajad vajavad motivatsiooni.
Ettevõttes
on vähe näha töötajate motiveerimist. Muidugi kasumilävendi
ületamisel ootab töötajaid palgale lisaks ka boonus, kuid
igapäevane tunnustamine puudub. Pigem räägitakse sellest, mis on
valesti tehtud, mitte sellest, mida on parendatud.
Organisatsioonikultuur, eestvedamine ja delegeerimine
Organisatsioonikultuur on
väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest
organisatsioon lähtub oma igapäevases põhitegevuses, kuidas peab
tööd tegema, mis on lubatud, mis on keelatud, milline on õige ja
milline on väär käitumine.
Selleks, et Rakvere
Maksimarketis kuuluda organisatsiooni, peab ettevõtte juhtkond kui
ka meeskond tähtsaks hommikust tervitamist, sünnipäevade
tähistamist. Paljud töötajad on leidnud endale seltskonna, kellega
käiakse koos kohvipausidel, mida on ettenähtud kaks 15. minutilist
pausi ning poole tunnine lõunapaus. Muidugi on tähtsad ka omavahelised arutlused, vaidlused ning small talk´id.
Organisatsioonikultuuri
sümboliteks on ettevõttes vormiriietus , dokumendid ja eeskirjad.
Organisatsioonikultuuri
kangelasteks on juht, tooterühma vanemad (tööstus- ja toidukaubas
eraldi), töötajad organisatsiooni kangelaslikust minevikust, asutajad , liidrid ja eesrindlased, silmapaistvat rolli täitvad
töötajad, naljamehed.
Delegeerimine on erinevate
ülesannete edasi andmine teisele töötajale. Ettevõttes
kasutatakse delegeerimist väga palju.
- Erinevate kampaaniate väljapanek, mis kooskõlastatakse juhataja, tööterühmavanemaga kui ka vanemmüüjatega.
- Kui töötaja teeb midagi valesti, mis kõrgematel kohtadel olevatele ei meeldi, siis antakse töö kellelegi teisele ning töötajal, kellel esines töös vigu, ei lasta oma tööd ringi teha.
Rakvere Maksimarketis
takistavad delegeerimist ressursi mitte andmine, vähene
teabeliikumine, delegeerimine läbi mitme isiku, oma tööd ei lasta
tavaliselt ümber teha, kui on olemas isik, kes võiks selle teha
paremini.
Delegeerimise eeliseks on, et
antakse töötajale mingil määral vabad käed, kuid alles sellele
inimesele, kes on ettevõtte poliitikast ja nägemustest teadlikud.
Ettevõtte toimimine
Ettevõtte toimimiseks peab
juhtkond leidma ettevõtte jaoks tähtsad punktid, milleks, kellele
ja kuidas ta edasi tegutseb. Põhieesmärgiks jaekaubanduses on
kliendi rahulolu saavutamine. Ettevõte peab kindlaks tegema enda
jaoks alljärgnevad küsimused (Lisa 1):
- Millised kliendi vajadused on aluseks?
- Millised on sisendid ettevõttesse?
- Millised on ettevõtte põhiprotsessid (tegevused toote valmistamiseks ja teenuse osutamiseks)?
- Millised on ettevõtte tugiprotsessid ?
- Millised on väljundid ettevõttesse (tooted ja teenused)?
Kui ettevõte on endale
selgeks teinud kõik need küsimused, siis tuleks kindlasti
keskenduda ka sellele „mida teha siis, kui klient ei ole rahul meie
toodete või teenindusega?“. Juba ettevõtet alustades tuleks
koostada põhikirja kõrval kindlasti ka protsessiskeem „Reageerimine
kliendikaebustele“. (Lisa 2)
Ettevõtte eesmärk
Ettevõtte eesmärkide
hindamiseks on vaja toetuda kas siis smart, pure või
clear mudelile. Smart mudel:
S – Specific –
konkreetsed eesmärgid;
M – Measurable –
mõõdetavad eesmärgid;
A – Agreed –
kokkulepitud eesmärgid;
R – Realistic – realistlikud eesmärgid;
T – Time phased –
ajaliselt määratud eesmärgid.
Pure mudel:
P – Positively stated
– positiivselt sõnastatud eesmärgid;
U – Understood –
mõistetavad eesmärgid;
R – Relevant – asjakohased eesmärgid;
E – Ethical – eetilised eesmärgid.
Clear mudel:
C – Challenging –
väljakutset pakkuvad eesmärgid;
L – Legal –
legaalsed eesmärgid;
E – Environmentally sound
– keskkonnasõbralikud eesmärgid;
A – Appropriate –
sobivad eesmärgid;
R – Recorded –
kirjapandud eesmärgid.
Ettevõtte eesmärkideks ongi
tema põhikirjas määratletud visioon. Rakvere Maksimarketi
eesmärgid on:
- Olla suurim ETK keti liige, hoida seda kohta ja jääda selleks.
- Kliendi jaoks olla alati esimene valik ostude tegemiseks.
- Soov laieneda ja kanda kinnitada ka Tallinnas.
Oma hindamise aluseks võtsime
me Smart mudeli. Ettevõtte eesmärk on konkreetne,
kokkulepitud kõigi Järva TÜ liikmetega, kes pürgivad igapäevaselt
nende suunas. Kindlasti on visioon realistlik, kuid seda allas
pikemas perspektiivis. Ettevõtte eesmärgi puudusteks on Smart
mudeli järgi mõõdetavuse läbimõtlematus ning ajaline
määratlematus.
Meie pakutud ettevõtte
eesmärgid oleks:
- 2016. aastaks laiendada Järva TÜ piire Pakri saarteni.
- Tagada meie klientide usaldus ning soov oma oste meie juures edasi sooritada.
Neid eesmärke hinnates Smart
mudeli järgi, leidsime , et meie visioon vastab peaaegu mudeli
omadustele. Kuigi visiooni mõtlesime välja ennem, kui üldse
erinevate mudelite kohta rohkem uurisime, saime kinnitust, et
suutsime välja mõelda paremad eesmärgid, kui on kirjas Rakvere
Maksimarketi põhikirjas. Ainukene puudus on see, et kokkulepitus
ettevõttega puudub.
Infojuhtimise alane tegevus
Organisatsiooni toimimiseks on
vaja, et info ettevõttes liiguks. Infovahetussüsteem jaguneb
kaheks:
- Ametlik infovahetus – infoedastamine toimub vastavalt organisatsiooni struktuurile, kuidas tuleb infot edasi anda töötajatele, klientidele, teistele ettevõtetele ning ka meediale.
- Mitteametlik infovahetus – kulgeb mööda organisatsiooni liikmete isiklike suhete põhjal tekkinud kanaleid . Isikliku- ja töötajat puudutavat infot antakse tavaliselt edasi ainult suuliselt, ilma ametlike ülesmärkimisteta. (Alas, 2008)
Rakvere Maksimarketis toimub
meeskonna sisene info vahetamine tavaliselt suuliselt. Juhataja ja
töötajate vaheline infovahetamine toimub pidevalt, kas siis
juhataja kabinetis isiklikult või töötajate üldkoosolekul.
Ametlik info vahetamine käib
Järva TÜ dokumentide, telefoni, e-mailide vahendusel või siis
ühistu koosolekutel . Klientidele vahetatakse informatsiooni
kliendilehtede, reklaamide, meediakanalite kaudu. Klientide poolt
saab ettevõte teavet tavaliselt e-mailide, kirjade, telefonikõnede
või infotöötajate kaudu.
Ettevõtte struktuur
Rakvere Maksimarket kuulub
Järva TÜ alla. Selleks, et saada ettevõtte struktuurist paremini
aru, tuleb välja tuua ka Järva TÜ põhistruktuur, kuna Rakvere
Maksimarket allub oma tegevuses just sellele ETK Grupi liikmele.
(Joonis 2) (Joonis 3)
Joonis 2. Järva TÜ organisatsioonistruktuur
Järva TÜ
organisatsioonistruktuuri näol on tegemist käsuliiniga. Käsuliin
ühendab kõiki organisatsiooni töötajaid ning määrab, kes
kellele aru annab. Selle struktuuri näol näitame, kuidas üldiselt
Järva TÜ jaguneb ehk siis juhatusest kuni kaupluste juhatajateni.
Käsuliini kasutamise
eelisteks on:
- Alluv teab, kellega peab ta oma otsuseid kooskõlastama.
- Ei teki konflikte.
- Alluval ei ole kahte ülemust.
- Ülessanded on edasi delegeeritud .
Käsuliin kasutamise puudused
on:
- Alluva ülemus on ka kellegi alluv, mistõttu peab enne muudatuste läbiviimist kooskõlastama selle kõigi kõrgemate juhtidega.
- Ühe ülemuse omamine toob kaasa ainult ühe õige otsuse, ei anta tavaliselt valikuvõimalusi, vaid tuleb teha nii nagu ülemus käsib.
Joonis 3. Rakvere Maksimarketi
meeskonna alluvuse struktuur juhatajale
Rakvere Maksimarketi
meeskonnas on väga raske leida struktuuri tüüpi, mille järgi
keegi kellelegi allub. Kohati on tegemist nii maatriks -,
divisionaalse, „kammi- ja kuusekujulise“ kui ka funktsionaalse struktuuriga.
Mitme struktuuri tüübi kombineeritud kasutamise eelised:
- Maatriksstruktuur – Alluva ülessanded on mitme kõrgema töötaja otsustest kombineeritud.
- Maatrikstruktuur – Ühe ülemuse puudumisel ei ole raske teistel ülemustel seda inimest asendada.
- Divisionaalne struktuur – Loodud on eraldiseisvad allüksused: toiduosakond, tööstusosakond, kassapidajad-infotöötajad, letitöötajad- kokatöötajad, juhataja-juhataja asetäitjad-vanemmüüjad. Selle tulemusena on antud ka erinevad ülessanded.
- „Kammi- ja kuusekujuline“ struktuur – Kõigil töötajatel ei ole alluvaid, kuid mõnel kõrgemal töötajal on neid arvukalt.
- Funktsionaalne struktuur – Aitab lihtsamalt panna ettevõtte struktuuri paberile, mida teiste struktuuride puhul ei ole Rakvere Maksimarketis kasulik kasutada.
Mitme struktuuri tüübi
kombineeritud kasutamise puudused:
- Maatriksstruktuur – Mitmele ülemusele allumine võib olla stressi tekitav töötajale. Lisaks toob kaasa segaduse tekkimise ning ka ebaühtlase koormuse jaotamise (lemmikumale töötajale antakse rohkem ülessandeid, aeglasema tööülessandeid kärbitakse).
- Divisionaalne struktuur – Toob kaasa palju erinevaid üksusi, mille jaoks peab olema erinev juhtimisstiil.
- „Kammi- ja kuusekujuline“ struktuur – Võib tekitada sarnaste ülessannetega inimeste vahel konflikti, kuna ühele antakse suuremat otsustamisvõimalust kui teisele.
- Funktsionaalne struktuur – Selle struktuuriga ei saa kindel olla, et tegelikkuses toimub ka allumine ainult ühele ülemusele. Funktsionaalset struktuuri kasutatakse lihtsustatud struktuuri tegemiseks.
Keskastmejuhi tegevused ja rollid organisatsioonis
Järva TÜ mõistes on
keskastmejuhtideks kaupluste juhatajad. Rakvere Maksimarketi juhataja
ülessanneteks juhi rollis on:
- Kaupluse töö korraldamine ja kontrollimine, probleemide lahendamine;
- Sortimendi väliste toodete võtmine müüki;
- Paberimajandusega seotud ülessanded;
- Töötajate värbamine, lepingute sõlmimine ja lõpetamine, töötasu arvestamine ;
- Töögraafikute koostamine;
- Suhtlemine Järva TÜ, tarnijate ja müügieesindajatega.
Liidri rolli ülessanded on:
- Kaasata töötajaid ettevõtte visiooni elluviimiseks.
- Motiveerida töötajaid rohkesti tööd tegema, et ületada kasumilävend iga kuu.
- Töötajatele ülessannete delegeerimine piiratud ressurssidega.
Henry Mintzberg avaldas 1973.
aastal juhi rollide kirjelduse, mis on muutunud populaarseks
mudeliks, selgitamaks, mida juht peaks tegema. Mintzberg eristab
kolme suurt rollide gruppi. (Alas, 2008) Mintzbergi teooria järgi on
Rakvere Maksimarketi juhatajale omased nii suhtlus-, info kui ka
otsustamisega seotud rollid. (Joonis 4)
Joonis 4. Juhi rollid
Mintzbergi järgi
Töötasu ja hüvitamissüsteem
Rakvere Maksimarketis on
töötajate töötasu tavaliselt antud kuupalgana. Kui töötaja ei
tööta nii palju tunde, kui kuu normtunnid ette näevad, siis
arvutatakse kuutasust normtundide abil tunnipalk ja korrutatakse see
töötatud tundide arvuga. Kuna ettevõtte kasutab kolmekuulist
summeeritud tööaega, siis normtunnid peab töötaja kokku saama
kolmanda kuu lõpuks.
Hüvitistest kasutatakse
ettevõttes peamiselt boonust, mida jagatakse, kui ettevõttel on kuu
kasumilävend ületatud. Boonust makstakse poolteist kuud hiljem ehk
siis novembrikuu boonust jagatakse jaanuaris. Teiseks hüvitiseks on
jõulupreemia, mida makstakse aasta jooksul korralikult töölkäivatele
töötajatele.
Meie arvates on Rakvere
Maksimarketil vähe hüvitisi. Kuna töötasu on mõne teise
keskklinna kauplusega võrreldes madalam, siis võiks ettevõte
panustada vähemalt kaudselt rahalistele hüvitistele, näiteks
keskuse kinkekaart väljapaistvatele töötajatele jms.
KOKKUVÕTE
Juhtimisaluste aine lõputöö
kirjutamine oli väga huvitav, sest saime tunnis õpitud teadmisi
analüüsida meiega kõige rohkem seotud ettevõtte näitel. Kuna
Kairi ja Kristiina olid ettevõttes praktikal kaks kuud ja lisaks
sellele töötas Kairi seal veel seitse ning Kristiina kaks kuud,
siis enamik analüüsid põhinesid meie oma kogemuste ja õpitud
teooria põhjal.
Oma uurimuses selgus, et
ettevõte missioon, visioon ja põhiväärtused tuleks üle vaadata.
Lisaks tuleks ettevõttel üle vaadata ettevõtte põhikiri,
ametijuhendid, töötasu- ning hüvitiste määramise kord.
Ettevõttel tuleks lisaks klientidele keskenduda töötajate
heaolule, kuna ettevõttes töödates oli näha et puudub töötajate motiveerimine .
Meie jaoks ettevõtte
miinusteks on:
- Väike töötasu ja vähe hüvitisi
- Juhendi „Kuidas tegeleda kliendi probkeemidega?“ puudumine
- Põhiväärtused on määratud ainult kliendile, mitte kliendile ja töötajale.
- Ettevõttes võiks rohkem kasutada delegeerimist koos ressurside jagamisega, mis aitaks ettevõttel edasi areneda, mitte jääda sammuma paigale.
KASUTATUD KIRJANDUS
Alas, R. (2008). Juhtimise
alused. kirjastus Külim.
Järva TÜ kodulehekülg.
(29. 11 2012. a.). Allikas: http://www.jarvaty.ee
Vaala Keskuse kodulehekülg.
(29. 11 2012. a.). Allikas: http://www.vaala.ee
LISAD
RAKVERE
MAKSIMARKET Lisa 1. Ettevõtte toimimise mudel
Lisa 2. Protsessiskeem
„Reageerimine kliendi kaebustele saalitöötaja, kassapidaja,
infotöötaja või vanemmüüja tasemel“
Kõik kommentaarid