Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
EESTI​ MAAÜLIKOOL 
Põllumajandus-​ ja​ keskkonnainstituut 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

KESKMINE  NETOPALK  TÖÖTAJA KOHTA 
PÕHITEGEVUSALA JÄRGI AASTATEL 2012- 2016  
iseseisev​ töö 
 
 
 
Koostas:​ Eva-Mai​ Männiste 
Keskkonnakaitse ​ I​  kursus  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu​  2017  
 
Sisukord: 
 
SISSEJUHATUS

TERMINID​ NING​  SELGITUSED

KESKMINE​ NETOPALK​ TÖÖTAJA​ KOHTA​ KÕIKIDES​ TEGEVUSALADES​ 2012- 2016  
AASTAL

2012​ JA​ 2016​ AASTA​ KESKMISE​  NETOPALGA ​ VÕRDLUS​ TÖÖTAJA​ KOHTA 
ERINEVATEL​ TEGEVUSALADEL

KASUTATUD​ ALLIKAD

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

SISSEJUHATUS 
Minu  töö  teemaks  on  “Keskmine  netopalk  töötaja  kohta  põhitegevusala  järgi  aastatel 
2012-2016”. Valisin selle teema, sest palganumbrid on meedias alati  aktuaalsed , sest palgast
 
 
oleneb  inimeste  eluolu  ning  mind  ennast  väga   huvitab   mis  valdkonnas  töötades  saab kõige 
rohkem  palka.  Ajavahemikuks  võtsin  5  aastat  (2012-2016).  Antud  töös  uurin  kuidas 
keskmine netokuupalk on viie aastaga muutunud ja püüan sellele põhjendava selgituse anda. 
Statistikaandmed pärinevad Eesti Statistikaameti kodulehe andmebaasist. Andmed on
 
võetud
 
 
majanduse​ valdkonnast​ “Palk​ ja​ tööjõukulu”​ alt. 
TERMINID NING SELGITUSED 
Palk- ​​Tasu,​ mida​ tööandja​ maksab​ töötajale​ töö​ eest​ vastavalt​ töölepingule,​ samuti​ muudel 
seaduse​ või​ kollektiiv-​ või​ töölepinguga​ ettenähtud​ juhtudel.​ [1] 
Brutopalk -​ Kogupalk.​ See​ on​ palk​  millelt ​ ei​ ole​ tehtud​ veel​ mahaarvestusi​ ehk​ makse.  
Netopalk-
 ​​Töötasu,​ mis​ jääb​ alles​ brutopalgast,​ kui​ on​ maha​ arvestatud​ kõik​ seadusega​ ette 
nähtud​  maksud ​ ja​ maksed;​ see​ on​ summa​ mille​ inimene​ kätte​ saab.​ Maksud​ mis​ maha 
arvestatakse​ on​  tulumaks ​ (22%),​ töötuskindlustusmakse​ (1,6%),​ kohustusliku 
kogumispensioni​ makse​ (2%).​ [2] 
Keskmine palk- ​​Näitab​ tööandja​ poolt​ täistööajale​ taandatud​ töötajatele​ keskmiselt​  palgaks  
kulutatud​  summat ​ vaadeldaval​ ajavahemikul.  
Töötaja- ​​Isik​ kellega​ on​ sõlmitud​ tööleping​ määratud​ või​ määramata​ ajaks.​ Töötaja​ töötab 
avaliku​ teenistuse​ seaduse​ alusel​ või​ teenistuslepingu​ alusel.​ Töötaja​ on​ tööandja​ poolt 
registreeritud​ töötajate​  registrisse
 
 
 
 
 
 
 
 

KESKMINE NETOPALK TÖÖTAJA KOHTA KÕIKIDES TEGEVUSALADES 
2012-2016
 AASTAL 
 
 
Joonis 1. Keskmine netokuupalk töötaja kohta kõikides tegevusalades 2012-2016. aastal 
 
2012.​ aastal​ oli​ keskmine​ netopalk​ töötaja​ kohta​ kõikides​ tegevusalades​ 706​ eurot. 
2013.​ aastal​ oli​ keskmine​ netopalk​ töötaja​ kohta​ kõikides​ tegevusalades​ 757​ eurot. 
2014.​ aastal​ oli​ keskmine​ netopalk​ töötaja​ kohta​ kõikides​ tegevusalades​ 799​ eurot. 
2015.​ aastal​ oli​ keskmine​ netopalk​ töötaja​ kohta​ kõikides​ tegevusalades​ 859​ eurot. 
2016.​ aastal​ oli​ keskmine​ netopalk​ töötaja​ kohta​ kõikides​ tegevusalades​ 924​ eurot. 
Tulemustest (vt joonis 1) on näha, et  iga aastaga on netokuupalk tõusnud keskmiselt umbes 
53  euro  võrra.  Kõige  väiksem oli tõus aastatel 2013-2014, kui keskmine netokuupalk tõusis 
42  euro  võrra.  Kõige  suurem  netokuupalga  tõus  oli  aastatel  2015-2016,  kui  keskmine 
netokuupalk  tõusis  65  euro  võrra.  2016.  aasta  palgatõusu  kiirenemise  peamiseks  põhjuseks 
olid  ebaregulaarsed  lisatasud  ja  preemiad,  mis  tõusid  2015.  aasta  I  kvartaliga  võrreldes 
palgatöötaja​ kohta​ 32,5%.​ [4] 

2012  JA  2016  AASTA  KESKMISE  NETOPALGA  VÕRDLUS  TÖÖTAJA  KOHTA 
ERINEVATEL TEGEVUSALADEL 
TEGEVUSALA  
NETOKUUPALK 
NETOKUUPALK 
2012 
2016 
Tegevusalade​ keskmine 
706 
924 
Põllumajandus,​  metsamajandus ​ ja​ kalapüük 
604 
857 
Mäetööstus 
898 
1092 
Töötlev​ tööstus 
688 
895 
Elektrienergia ,​ gaasi,​ auru​ ja​ konditsioneeritud​ õhuga 
1049 
1276 
varustamine 
Veevarustus ,​ kanalisatsioon;​ jäätme-​ ja​ saastekäitlus 
718 
926 
Ehitus 
748 
901 
Hulgi-​ ja​ jaekaubandus;​ mootorsõidukite​ ja 
667 
831 
mootorrataste​ remont 
Veondus ​ ja​  laevandus  
677 
910 
Majutus ​ ja​ toitlustus 
453 
617 
Info​ ja​ side 
1131 
1507 
Finants -​ ja​ kindlustustegevus 
1113 
1465 
Kinnisvaraalane​ tegevus 
528 
776 
Kutse-,​ teadus-​ ja​ tehnikaalane​ tegevus 
900 
1060 
Haldus-​ ja​ abitegevused 
636 
856 
Avalik​ haldus​ ja​  riigikaitse ,​ kohustuslik 
816 
1088 
sotsiaalkindlustus 
Haridus  
595 
818 
Tervishoid ​ ja​ sotsiaalhoolekanne 
704 
973 
Kunst ,​ meelelahutus​ ja​ vaba​ aeg 
592 
736 
Muud​ teenindavad​ tegevused 
412 
512 
 
Tabel 1.​ ​​2012. ja 2016. aasta keskmine netokuupalk töötaja kohta erinevatel 
tegevusaladel 


Tabelist  (vt  tabel  1)  on  näha,  et  2012.  aastal  kõige  suurema  keskmise  netokuupalgaga 
valdkond   Eestis  on  “Info  ja  side”  palganumbriga  1131  eurot  ning  “Finants-  ja 
kindlustustegevus”  palganumbriga  1113  eurot.  Kõige  vähem  palka  saadakse  valdkonnas 
“Muud​ teenindavad​ tegevused”​ palganumbriga​ 412​ eurot. 
2016.  aastal  kõige  suurema  keskmise  netokuupalgaga  valdkond  Eestis  on  samuti  “Info  ja 
side”  palganumbriga  1507  eurot  ja  “Finants-  ja  kindlustustegevus”  palganumbriga  1465 
eurot.  Kõige  vähem  palka  saadakse  valdkonnas  “Muud  teenindavad  tegevused”.  Selle 
valdkonna​ keskmiseks​ netokuupalgaks​ on​ 512​ eurot.  
Maksimumi   ja  miinimumi  vahe  on  2012.  aastal  719 eurot ja 2016. aastal 995 eurot, mis on 
väga  suur  palgavahe.  Arvan  et  selle  põhjuseks  on  see,  et  kõrgema  palgaga  ametikohtadel 
töötavad  inimesed  kellel  on  vastav  haridus  või   kvalifikatsioon ,  seevastu  madala  palgaga 
töökohtadel  ei  mängi  haridus  nii  suurt  rolli.  Samas  võib  päris  head  palka  saada  ka  ehituse 
valdkonnas​ (901​ eurot​ 2016.​ aastal)​ ,​ kus​ pole​ tähtis​ haridus​ vaid​ pigem​ eelnev​ töökogemus. 
Nende aastate jooksul on keskmine netokuupalk tõusnud 218 euro võrra ehk 23,59%. Kõige 
rohkem  on  netokuupalk  tõusnud  arvuliselt  “Info  ja  side”  valdkonnas  (376  euro  võrra) ning 
protsentuaalselt  “Kinnisvaraalane  tegevus”  valdkonnas  (32%)  ja  “Põllumajandus, 
metsamajandus​ ja​ kalapüük”​ valdkonnas​ (29%).  
Tõenäoliselt  jätkub  palgatõus  tänu  rahvusvahelise  konkurentsi  tõttu  veelgi.  Me  muutume 
atraktiivsemaks  andekatele  töötajatele  üle  maailma.  Ettevõtted  võiksid  seda  ära  kasutada ja 
tulla  väljaveelgi  paremate  teenuste  ja  toodetega. [5] Palgatõus  viitab  ka majanduse kasvule. 
Euroopa  Komisjoni  avaldas  kevadel  majandusprognoosi  ning  selle  järgi   kiireneb   Eesti 
majanduskasv ​ 2016.​ aasta​ 1,6​ protsendilt​ 2017.​ aastal​ 2,3%-le​ ja​ tuleval​ aastal​ 2,8%-le.​ [3] 
 
 
 
 

KASUTATUD​ ALLIKAD 
1.​ Eesti​ keele​  instituudi ​ kodulehekülg. 
http://termin.eki.ee/esterm/concept.php?id=970&term=palk​  (15.11.17) 
2.​ Minuraha​ kodulehekülg.​ ​​ https://www.minuraha.ee/palkjamaksud/​  (15.11.17) 
3.​  Rank ,​ S.​ ​​ ​(2017)​ ​​ ​Äripäev.​ Euroopa​  Komisjon :​ Eesti​ majanduskasv​ kiireneb 
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/05/11/euroopa-komisjon-eesti-majanduskasv-kiireneb 
(27.11.17) 
4.​ Statistikaameti​ kodulehekülg.​ I​  kvartalis ​ keskmise​ brutokuupalga​ kasv​ veidi​ kiirenes 
(2016)​ ​​ https://www.stat.ee/pressiteade-2016-060?highlight=palgatõus​  (16.11.17) 
5.​ Äripäev.​ Palgatõus​ on​ liiga​ kiire?​  Jama !​ (2016)​ ​​ http://www.aripaev.ee/juhtkiri/2016/05/27 
/​ palgatous-on-liiga-kiire-jama​ (27.11.17) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Vasakule Paremale
Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #1 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #2 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #3 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #4 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #5 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #6 Keskmine netopalk töötaja kohta põhitegevusala järgi aastatel 2012-2016 #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maimai Õppematerjali autor
Eva-Mai Männiste-Keskkonnakaitse I kursus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014
7
docx

Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014

EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnakaitse Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014 Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2016 Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukulu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2010-2014" kuna antud teema pakkus mulle sellel hetkel kõige rohkem huvi. Valisin just 2011-2014 aasta andmed, kuna need olid kõige uuemad andmed Statistikaameti kodulehel. 1. Mõisted Brutopalk- töövõtja töötasu, millelt ei ole tehtud mahaarvatusi. Hõlmab tasu tegelikult töötatud aja eest, keskmise töötasu alusel arvutatud tasud ja kompensatsioonid (nt palga säilitamine puhkuse ajaks) ja mitterahalise tasu (loonustasu). Vastand: netopalk (Innove)

Majandusteaduse alused
Keskmiste palkade võrdlus 2007-2010
6
doc

Keskmiste palkade võrdlus 2007-2010

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond xxx Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal) Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2010 2 Sissejuhatus Valisin teemaks ,,Keskmine brutokuupalk ja kuutööjõukõlu töötaja kohta põhitegevusala järgi 2007-2010 (III kvartal)" kuna see statistika pakkus mulle antud momendil kõige rohkem huvi. Valisin võrdlemiseks III kvartali, kuna see andis

Majandusteaduse alused
Andmetöötlus kodutöö 2
64
xlsx

Andmetöötlus kodutöö 2

Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2

Ärilogistika
Kodune Ülesanne 7 - 185749 IABB21
71
xlsx

Kodune Ülesanne 7 - 185749 IABB21

Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed Eesti rahvaarvu kohta ajavahemikus 2012 – 2018 samade haldusü ÜLESANDED Ül 1. Koostada töölehel Rahvastik oleva tabeli alusel: tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Lisada diagrammile ka vastavate näitajate arvväärtused. NB! kasutada tabelis olevaid andmeid, neid ei ole vaja tõsta mujale. Ül 2

Andmetöötlus
Eesti arve ja fakte 2013
116
pdf

Eesti arve ja fakte 2013

EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km

Geograafia
Andmetöötlus 1-kodutöö-andmete korrastamine
41
xlsx

Andmetöötlus 1. kodutöö (andmete korrastamine)

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste andmed seisuga 01.02.2018 [1] Tabel 5 Inimkannatanuga LÕ Põhjus 2013 2014 2015 2016 2017 Sõiduauto osalusel 1106 1166 1125 1187 1100 Jalgratturi osalusel 161 184 182 167 183 Mootorratturi ja mopeedi osa 139 142 143 158 137 Veoauto osalusel 89 84 89 108 97 Bussi osalusel 72 79 91 109 78 1

Andmetöötlus
Personali planeerimine
70
doc

Personali planeerimine

3) arvestada äriplaanide tegemisel tööjõu pakkumisega selles piirkonnas, kus tegutsetakse; 4) olla paindlik ja reageerida kiirelt muutustele organisatsioonis ja keskkonnas; 5) hoida töömoraali ja konstruktiivset koostööd organisatsioonis. Personali planeerimine on organisatsioonile sama vajalik, kui finantsplaneerimine. Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel?

Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
RAAMATUPIDAMINE
108
pdf

RAAMATUPIDAMINE

3) kirjendama kahekordse kirjendamise meetodil algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõik majandustehingud raamatupidamisregistritesse; 4) koostama majandusaastaaruande; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. 2. KONTODE ÜLESEHITUS 2.1. Konto mõiste Kontod on informatsioonikogumid, mis sisaldavad andmeid ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate jääkide, samuti jääkides majandustehingute tulemusel toimunud muutuste kohta. Raamatupidamiskontol on kaks poolt. Vasakut poolt nimetatakse deebetiks (D) ja paremat poolt kreeditiks (K). Sissekande tegemist ehk kirjendamist konto deebetisse nimetatakse konto debiteerimiseks ja kirjendamist konto kreeditisse konto krediteerimiseks. Konto kõige lihtsam vorm (kontorist ehk T-konto) on järgmine. Näide on toodud konto “Kassa” kohta: Deebet “KASSA” Kreedit

Raamatupidamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun