Teenindusvaldkonna iseloomustus (0)

SISUKORD 
1 
Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus.......................................................................... 2 
1.1 
Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 
1.1.1 
Areng........................................................................................................ 2 
1.1.2 
Trend ........................................................................................................ 3 
1.1.3 
Esindatus Eestis........................................................................................ 4 
1.1.4 
Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 
1.2 
Konkreetne  tegevusala  .................................................................................... 5 
1.2.1 
Majanduslik seis....................................................................................... 5 
1.3 
Ettevõttest ........................................................................................................ 7 
KASUTATUD KIRJANDUS  ........................................................................................ 8 
 
1  ETTEVÕTLUSVALDKONNA ISELOOMUSTUS 
Miniuuringus  analüüsiks  valitud  ettevõtte  tegevusvaldkonnaks  on teenindus. 
1.1  Lühiiseloomustus 
Kuna  teenindussektor  hõlmab  väga  erilaadseid  tegevusi  on  ühtset  definitsiooni  raske 
leida.  Teenindussektorit  on  võimalik  defineerida  kas  läbi  teenuse  mõiste  või  läbi 
tegevusalade  (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 9). 
Teenindussektori  kõige  laiema  definitsiooni  kohaselt  kuuluvad  sinna  järgmised 
tegevused:  transport,  info  ja  side,  hulgi-  ja   jaekaubandus ,   finantsteenused ,   kindlustus , 
kinnisvara,  teised  era-  ja   äriteenused   ja  avaliku  sektori  teenused  (Teenusmajanduse 
sektori kaardistamine, 2012, lk 11). 
Eestis 
kasutatakse 
majanduse 
tegevusalade 
klassifitseerimiseks 
majanduse 
tegevusalade    klassifikaatorit  (EMTAK).    Aastast  2008  kehtib  majanduse 
tegevusalade  klassifikaator  EMTAK  2008.  Vastavalt  sellele  klassifikaatorile  kuuluvad 
teenustesektorisse  jaod G-S (vt  Tabel  1) (EMTAK  2008 selgitavad märkused, 2012). 
 
Tabel 1. EMTAK  2008  teenustesektori struktuur 
 
Jagu 
Pealkiri 
G 
Hulgi-  ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste  remont   
H 
Veondus  ja  laondus   
I 
Majutus  ja toitlustus  
J 
Info ja side 
K 
Finants - ja kindlustustegevus  
L 
Kinnisvaraalane tegevus  
M 
Kutse-, teadus. ja tehnikaalane tegevus  
N 
Haldus ja abitegevused 
O 
Avalik  haldus ja  riigikaitse ;  kohustuslik  sotsiaalkindlustus   
P 
Haridus  
Q 
Tervishoid  ja  sotsiaalhoolekanne  
R 
Kunst ,  meelelahutus  ja vaba aeg 
S 
Muud teenindavad tegevused 
1.1.1  Areng 
Teenindusel  on  olnud  oluline  tähendus  kõikides  kultuurides.   Madalamasse   klassi 
kuuluv  teenuse   osutaja   teenindas  kõrgklassi  erinevat  teenuse  saajat.  Varasemalt 
mõeldi   teenindaja   al  jooksupoissi,  koduabilist,  passijat.  Üleüldine  suhtumine 
2 
 
 
teenindustöösse  on  ülalt  ala  vaatav,  seega  teenindataval  on  alati  õigus  teenindajasse 
rahulolematult   suhtuda   ja  seda  avalikult  näidata.  Majanduslikus  mõttes  ei  nähtud 
teenindusel  erilist  tähendust  olevat  (Næssén 2001, lk 12). 
See  kestis  kuni  1950-ndateni.  Si s  hakati  aru  saama,  et  heal  teenindusel  on  mõju  firma 
edukusele.  Omavahel  võistlevate  firmade  seast  on  edukas  see  firma,  kus  on  hea 
teenindus  ja  kliendile  soodsad  hinnad.  Umbes  1990.  aastani  oli  teenindaja  tähtis 
inimene.  Tema  otsustas,  mil ise  toote  või  teenuse   klient   temalt  saab.  Alates  möödunud 
sajandi  1990-ndatest   aastatest   toimus   teeninduses   muutus.  Klienti  hakati   pidama  
tähtsaks  ja  koht,  kus  klienti  teenindati  muudeti  kliendile   sobivaks .   Klient   tegi  sageli 
ostu  meeldiva  teeninduse  tõttu  ( Schumann ,  2012, lk  6-7). 
Käesoleva  sajandi  alguses  toimus  teenindaja  ja  kliendi  suhtes  muutus.  Teenindajast  ja 
kliendist  on saamas  võrdsed   partnerid   (Schumann,  2012, lk 7).  
1.1.2  Trend 
Teenindussektori  tähtsus  majanduses  kasvab  järjest.  ning  teenindusameteid  on 
hakatud  väärtustama  (Næssén 2001, lk  12). 
Arenenud  rigid  kuuluvad  infoühiskonda  ning  neis on  kõrge   hõive  teenindussektoris.  
Teenindussektoris  on  toimunud  suur  areng:  enamik  töökohti  paikneb  tänapäeval 
teeninduses  ning  see   sektor   annab  suurima  panuse  sisemajanduse  koguprodukti 
(Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012).  
Teenusmajanduse  suurim  allharu  on  hulgi  -  ja  jaekaubandus,  mis  moodustas  2010. 
aastal  ca  60  %  kogu    teenusmajanduse  müügitulust  ,  38  %  töötajate  arvust  ning  30  % 
tegutsevate  ettevõtete  arvust  (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 65). 
Teenusmajanduse  ettevõtete  ühiseks  tunnusjooneks  on  suhteline  väiksus    –  aastal 
2010  oli  keskmise    teenusettevõtte  suurus  5  inimest  ning  keskmine  suurus  on  ajas 
langenud  (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 72). 
Teenuste  arendus  ettevõtetes  on  pidev,  aga  enamikul  ettevõtetel  ei  ole  konkreetseid 
numbrilisi  eesmärke  uute  toodetega  turule  jõudmiseks  (Teenusmajanduse  sektori 
kaardistamine, 2012, lk 83). 
Kõrge  innovaatilisuse  tasemega  on  teenusmajanduse  harudest  paistnud  silma 
finantssektor  ning  telekommunikatsiooni   sektor ,  väheminnovaatilisteks   harudeks   on 
3 
 
 
hulgi-ja  jaekaubandus  ning   transpordisektor   (Teenusmajanduse  sektori  kaardistamine, 
2012, lk 127). 
Teenindussektoris  valitseb  tugev  soopõhine   tööjaotus   –  ligi  pooled  töötavatest  naistest 
töötavad  10  ametikohal  130-st.  Kuna  teenindussektoris  on  naiste  ülekaal  töö-  ja 
ametikohtadel,  mis  on  kõige  madalamad  ni  kvalifikatsiooni,   töötasu   kui  ka 
mainekuses  osas,  on  naiste  tööalane   ebakindlus   tunduvalt  suurem  ning  neile 
makstakse  vähem  kui  meestele  (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012). 
Teenindussektorite  usalduse  tõus.  Inimesed  soovivad  ühe  paremat   teenindust   ning 
mugavamat  info  kättesaamist  (Leigh,  s.a). 
Teenindus  on moes (Næssén  2001, lk 13). 
1.1.3  Esindatus  Eestis 
Teenindussektori  ettevõtete  juurdekasv  on olnud  suurim  (Värnik,  2013). 
Teenuste  sektori  osakaal  kogu  majandusest  on  aja  jooksul  järk-järgul  kasvanud, 
moodustades  2011.  aastal  Eestis  ligi  kaks  kolmandikku  kogumajanduse  müügitulust 
(Teenusmajanduse  sektori  kaardistamine,  2012,  lk  5).  Teenindusettevõtete  arv  2011. 
aasta  seisuga  oli  372 840  inimest,  mis  moodustab  67  %  kogu  ettevõtlusmaastikust. 
Eelmise  rahvaloendusega  võrreldes  on  teenindussektorisse  lisandunud  ligi  43 000 
kätepaari  (REL  2011:  enamik  Eesti  inimesi  leiab  rakendust  töötlevas  tööstuses, 
kaubanduses  ja hariduses,  2013). 
Eestis  moodustas   teenusmajandus   Eurostati  andmetel  70,5  %    kogu  majanduses 
loodud 
 
lisandväärtusest, 
milega 
paigutus  
keskmike 
sekka. 
Eestis 
oli 
teenusmajanduse  harudes  aastal  2009.  hõivatud  ligikaudu  65  %  töötajatest 
(Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 42). 
2010. 
aastal  moodustas  teenusmajandus  Äriregistri  andmetel  68  %  ning 
Statistikaameti  andmetel  64  %  kogumajanduse    müügitulust.  Osakaal  on  aastatel  2005 
-  2010  püsinud  Statistikaameti  andmetel  stabiilsena,  vahemikus  64-65  %.    Äriregistri 
andmetes  esineb  trend  suurenemise  suunas.  Teenusmajanduses  tegutses  2010.  aastal 
75  %  kõigist  ettevõtetest,  osakaal  on  püsinud  samal  tasemel  kogu  perioodi  2005-2010.  
Teenusmajanduse  osakaal  töötajate  arvus  on  selgelt  kasvanud:  2005.  aastal  53  %  ning  
2010. aastal  60 % (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 59). 
4 
 
 
Maapiirkonna  kohaliku  omavalitsuses  ületas  teenindussektori  ettevõtete  osakaal 
ettevõtete  koguarvus    50  %  (Põhja-Eestis,  Raplamaa  põhjaosas,  Tartu,  Pärnu,  Kohtla-
Järve  ja  Kuressaare  ümbruse  valdades),  13  %   kohalikes   omavalitsustes  moodustasid 
tertsiaarsektori  ettevõtted  rohkem  kui  60  %  kõigist  ettevõtetest  (Maapiirkonna 
ettevõtjate olukord,  arengutrendid ning toetusvajadus, 2012, lk 2). 
Eestlaste  sissetulekud  teeninduses  on  ühed  Euroopa  Lidu  madalamad.  Iga    Eesti 
madalapalgalise   klienditeenindaja   töötund  moodustab  vaid  46  %  suvalise  soomlase 
töötunnitasust  ( Nagel ,  2013). 
1.1.4  Esindatus  Euroopas 
Teenindussektori  aktiivsus  on   paranenud .  Paljude  riikide  majanduses  on  toimunud 
teenindussfääris  suur  areng:  enamik  töökohti  paikneb  tänapäeval  teeninduses  ning  see 
sektor  annab  suurima  panuse  sisemajanduse  koguprodukti  (Naiste  töötingimused 
teenindussektoris,  2012).    Euroopa  majandus  muutub  järjest  enam  teenustepõhiseks. 
Ligikaudu  70  %  Euroopa  lisandväärtusest   luuakse   teenussektoris  (Teenusmajanduse 
sektori kaardistamine, 2012, lk 5). 
Teenindussektori  osakaal  moodustas  2010.  aastal  rohkem  kui  70  %  Euroopa  Liidu 
majandustegevusest  ning  tööhõivest.  Teenindussektoris  on  enamik  naised,  Euroopa 
Lidus  oli  see  suhe  2010.  aastal  keskmiselt  83,1  %  võrreldes  58,1  %  selles  sektoris 
töötavate  meestega  (Naiste töötingimused teenindussektoris, 2012).  
1.2  Konkreetne tegevusala 
Miniuuringus  analüüsiks  valitud  ettevõtte  konkreetne  tegevusala  on kinnisvara. 
1.2.1  Majanduslik  seis 
Kinnisvara  haru  majandusliku  seisu  väljaselgitamiseks  on  tuginetud  Statistikaameti 
kõige  värskematele  kättesaadavatele  andmetele  (2011.  aasta  kohta)  ning  võrdlen  seda 
2005. aasta andmetega. 
Kinnisvara  harus  tegelevad  Eestis  vaid  väikeettevõtted  (vt  Tabel  2).  Suurettevõteteks 
loetakse  kui  on  250  ja  enam  töötajat.  Võrreldes  2005.  aastaga  on  töötajate  arv 
kinnisvaras  suurenenud  44 %. 
5 
 
 
 
Tabel 2. Töötajate arv kinnisvara harus 2005.  ja 2011.  aastal 
 
Töötajate  arv 
Ettevõtete  arv  2005 
Ettevõtete  arv  2011 
1-9 
2 443 
4 603 
10-19 
121 
115 
20-49 
71 
46 
50-99 
18 
5 
100-249 
6 
2 
250  ja enam 
1 
0 
Kokku 
2660 
4771 
 
2011.  aastal  oli  kinnisvaraalase  tegevuse   käive   9  978 771  200  eurot,  võrreldes  2005. 
aastaga  on see ligi  4 korda suurem.   
Import / eksport   kinnisvaraalasel  tegevusel  puudub. 
Müügitulu   oli  2011.  aastal  960 324 200  eurot,  võrreldes  2005.  aastaga    on  see  46  % 
suurenenud.   
2011.  aastal  moodustas  kinnisvaraharu   puhaskasum     381 871 000  eurot,  mis  on  40  % 
suurem  võrreldes  2005. aastaga. 
Tööjõukulud   on  suurenenud  vaid  25%  võrra.  Tööjõukulud  olid  2011.  aastal 
75 615 500  eurot,  millest  56 135 000  eurot  moodustas   palgakulu   ning  19 480 500 
eurot  sotsiaalkindlustuskulud. 
Investeeringud   põhivarasse  on  suurenenud  5  %.  2011.  aastaks  on  põhivara 
investeeringute  summaks  370 511 200  eurot,  millest  370 437 600  eurot  moodustasid 
investeeringud  materiaalsesse  põhivarasse  ning  73 600  eurot  immateriaalsesse 
põhivarasse. 
Omakapital   on  suurenenud  peaaegu  neli  korda.  2011.  aastaks  oli  omakapitali 
summaks  1 384 043 600 eurot.  
Nagu  teenidusvaldkonnale  iseloomulik  on  ka  kinnisvara  haru  järjest  kasvanud. 
Vimaste  aastate  kinnisvaratehingute  arv  ja  maht  on  näidanud  kasvutrendi.  Alates 
kinnisvaraturu  põhja  saavutamisest  2009.  aastal  on  tehingute  arv  võrreldes  varasema 
perioodiga  kasvanud  18,44  %  2010.  aastal,  3,36  %  2011.  aastal  ning  2012  esimene 
poolaasta  16,16 % võrreldes  eelmise  aasta sama  perioodiga  ( Mänd , 2012). 
Tehingute  maht  kokku  on  samal  perioodil  kasvanud  vastavalt  6,57  %  2010.  aastal, 
25,37  %  2011.  aastal  ning  2012  esimene  poolaasta  7,47  %  võrreldes  eelmise  aasta 
sama  perioodiga  (Mänd,  2012). 
6 
 
 
1.3  Ettevõttest 
Miniuuringus  analüüsiks  on  valitud  Tartu  ettevõte  Paski   Varad   OÜ.  OÜ  Paski   Varad  
peamiseks  tegevusalaks  on   tehingud   kinnis-ja  vallasvaraga,  kinnisvara   haldamine , 
kinnis-ja  val asvaraga  üürimis-  ja renditeenuste  osutamine.   
Tegemist  on  väikeettevõttega,  omanik  ja   töötaja   on  sama  isik.  Vaadeldes  ettevõtte 
majandusnäitajaid   on  näha,  et  need  on  suurenenud.  2011.  aastaga  võrreldes  on 
ettevõtte  käive  suurenenud  16  %,  müügitulu  7  %,  puhaskasum  28  %,  omakapital  40%. 
Investeeringud  põhivarasse  on  suurenenud  33  %,  sealhulgas  investeeringud 
kinnisvarainvesteeringutesse 
on 
peaaegu 
kahekordistunud 
ning    materiaalsesse 
põhivarasse  suurenenud  16 %. Immateriaalne  põhivaragrupp  puudub. 
Nagu  teenindusvaldkonnale  kohane,  on  ka  Paski  Varad  OÜ   majandusnäitajad  
kasvanud.  Kinnisvaratehingute  arv  ja  maht  on  suurenenud.  On  näha,  et  vaadeldav 
ettevõtte  on samas  trendis,  mis  üldine  sealhulgas  Eesti  kui  ka  välismajandus . 
 
 
7 
 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Euroopa   Parlament .  (2012, juuli).  Naiste töötingimused teenindussektoris. Kasutamise 
kuupäev:  5.11.2013.a, alikas 
http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef =-
//EP//TEXT+ REPORT +A7-2012-0246+0+DOC+XML+V0//ET 
Leigh.  R. (s.a).  Market   Trends  in the  Service  Industry. Kasutamise  kuupäev: 
7.11.2013.a, allikas   http://smallbusiness.chron.com/market-trends-service -
industry-5045.html 
Majandus-  ja sotsiaalinstituut.  (2012). Maapiirkonna ettevõtjate olukord,  
arengutrendid ning toetusvajadus. Kasutamise  kuupäev  7.11.2013.a, al ikas 
http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UURINGUD/2012/uuring _
maaettevotlus_2012.pdf 
Mänd. M. (2012, oktoober). Kinnisvarainvesteering- ülevaatlikult kajastamisest. 
Kasutamise  kuupäev:  8.11.2013.a, alikas 
http://bdo.ee/2012/10/kinnisvarainvesteering-kajastamine/ 
Næssén. L.O. (2001). Parem teenindamine: kuidas enesearendamise kaudu saavutada 
klientide rahulolu. (2.  trükk ).  Tal inn:  AVITA. 
Nagel.  H. (2013, oktoober). Uhke orjapidajate üle?. Kasutamise  kuupäev  7.11.2013.a, 
allikas   http://www.ekre.ee/hannes- nagel- uhke-urjapidajate-yle/ 
Registrite   ja  infosüsteemide   keskus. (s.a) EMTAK 2008 selgitavad märkused. 
Kasutamise  kuupäev:  3.11.2013.a, alikas 
http://www.rik.ee/sites/www.rik.ee/files/elfinder/article_files/EMTAK_sisuko
rraga_0.pdf 
Sander. I. (s.a). Riigi  arengutase. Kasutamise  kuupäev:  9.11.2013.a, al ikas 
www.sokeeritud.info/r/1a3feg0gbre7t8qa.html 
Schumann.  S. (2012). Klienditeeninduse  alused  lihtsas  keeles. Kasutamise  kuupäev 
6.11.2013.a, allikas 
http://www.innove.ee/UserFiles/K utseharidus/Kutsehariduse%20programm/H
EV/Lihtsa%20keele%20klienditeenindus%202.pdf 
Statistikaamet .  (2013, märts).  REL 2011: enamik Eesti inimesi leiab rakendust 
töötlevas tööstuses, kaubanduses ja hariduses. Kasutamise  kuupäe: 
7.11.2013.a, allikas   http://www.stat.ee/65331 
8 
 
 
Statistikaamet.  (2013). Kinnisvara majandusnäitajad. Kasutamise  kuupäev 
8.11.2013.a, allikas   
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/09K innisvara/03 
Kinnisvara_majandusnaitajad/03K innisvara_majandusnaitajad.asp 
Varblane ,   U., Eamets ,  R., Themas,  A., Rõigas,  K., Masso, Jaan.,   Kaarna , K., (2012). 
Teenusmajanduse sektori kaardistamine. Kasutamise  kuupäev:  3.11.2013.a, 
allikas 
http://www.ec.ut.ee/sites/default/files/ec/teenusmajanduse_uuringu_loppraport
_12_10_2012.pdf 
Värnik.  R. (2013). Eesti maapiirkondade ettevõtluse ja tegevusvaldkondade areng. 
Kasutamise  aeg:  6.11.2013.a, allikas  www.epkk.ee/6402 
9