cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. Vastav aparaat koosneb umbes 10 l mahutavusega anumast 1, mille korki läbiva toru ühe haru 3 küljes on vedelikmanomeeter 2 ja teine haru 5 on kraaniga 4 suletav. Korki läbiv teine ava on suletav kraaniga 6. Olgu anumas 1 toatemperatuuril oleva gaasi ruumala V1 ja rõhk p1. Olgu p1 natuke suurem atmosfäärirõhust p2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2 (näit h1). Kui avada lühikeseks ajaks kraan 6, siis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga p2 ja gaasi ruumala võrdseks V2-ga. Et rõhu võrdsustumine välisrõhuga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid.
Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu erisoojuste suhte määramine Clement'i Desormes'i riist , ajamõõtja Clement'i Desormesi meetodil Skeem Teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissoni seadus. pV=const . Clemont'i-Desormes'I meetod võimadlab lihtsal viisil määrata cp ja cv suhet. Olgu P1 natuke suurem atmosfäärirõhust P2. Rõhkude vahet näitab vedelikmanomeeter 2. kui avada lühikeseks ajaks kraan ,siiis saab rõhk anumas võrdseks välisrõhuga P2 ja gaasi ruumala võrdseks v2-ga. Et rõhu võrdustemine välisrõhuga toimub anumas praktiliselt momentaanselt ,siis võib soojusvahetuse anumas ja väliskeskonna vahel lugeda võrdseks nulliga. Seega võib antud protsessi lugeda adiabaatiliseks ja kirjutada. P1V1 = P2V2 . Valemi edasi arendades ning lõpuks lihtsustades , kuna ülerõhud gh1 ja gh2 on katse
Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke. U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2
töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5...10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Vedelikmanomeeter töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgust näitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad. Puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, seetõttu sobivad väikeste rõhkude mõõtmiseks
Hõreduse mõõtur väike alarõhk. Survemõõtur väike ülerõhk. N Pa = 2 p abs = pbar + püle p abs = p bar - p vaak m Klassifikatsioon: vedelik-, deformatsioon-, raskuskolb- ja elektrilised rõhumõõteriistad. 20. Vedelik-rõhumõõteriistad. Vedelikrõhumõõteriistas tasakaalustab mõõdetav rõhk mõõteriista täitevedeliku samba. Täitevedelikuna kasutatakse elavhõbedat, piiritust, vett ja mõningaid teisi vedelikke. U-toru-vedelikmanomeeter: mõõdab suhteliselt väikest üle- ja alarõhku, aga ka rõhuvahet. Vedelik täidab poole kõrguseni U-kujuliselt painutatud klaastoru, mis on kinnitatud millimeeterjaotistega skaala külge. Toru üht haru (või difmanomeetri puhul mõlemat) ühendab mõõtekeskkonnaga kummilõdvik. p = h( - v ) g Anummanomeeter täpsem kui U-toruman, teist U-toru asendab suureläbimõõduline anum. d p = h1 g 1 + 2 D2
annaabi.ee 
