Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused
2 Hüdraulika teoreetilised alused Raskusjõud = mass × raskuskiirendus 2.1 Füüsikalised suurused F = 1 kg × 9,81 m/s2 =9,81 N Jõu mõõtühikuks SI-süsteemis on
Mass m njuuton .
Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja Rõhk p
ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi
põhiühik. Massi mõõtühikuks SI- Suurus, mis iseloomustab keha pinna
süsteemis on kilogramm . mingile osale risti mõjuvaid jõude. Rõhk on vedelikke sisaldavate protsesside
Jõud F kirjeldamisel üks tähtsaim parameeter . Pinnaga A risti mõjuv jõud F tekitab
Kehade vastastikuse mehaanilise mõju rõhu p: F
mõõt. Newtoni seaduse järgi: p= A jõud = mass × kiirendus Rõhu mõõtühik SI-süsteemis on pascal, F=m×a kuid praktikas kasutatakse sagedamini mõõtühikuna bar. Rõhkude määratlused
Kui asendada valemis kiirendus a on toodud selel 2.1.
raskuskiirendusega g (g = 9,81 m/s2),
saame raskusjõu:
Sele 2.1 Hüdrosüsteemis esinevate rõhkude määratlused DIN 24312 järgi
11 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdraulika teoreetilised alused
Töö W Energia sõltub massist m ja liikumis - kiirusest v: m × v2
Füüsikaline suurus, mis iseloomustab Ek =
energia üleminekut ühest liigist teise. 2
Kui jõuga F nihutada keha pikkuse s Võimsus P
võrra siis on selleks tehtud tööd W
(arvestatakse, et jõud F mõjub keha Suurus, mille mõõduks on ajaühikus
liikumise suunas): tehtav töö. Võimsus saadakse kui töö jagada töö sooritamiseks kuluva ajaga W=F×s W P=
Töö mõõtühikuks SI-süsteemis on dzaul . t SI-süsteemis on töö ühikuks watt Energia E Kiirus v
Kui keha on võimeline sooritama tööd,
siis on temas nn. "akumuleeritud tööd". Iseloomustab keha asukoha muutumist
Seda tüüpi "akumuleeritud tööd" ajas. Keha kiirus v saadakse jagades nimetatakse energiaks. Töö ja energia keha poolt läbitud teekonna s selle
mõõtühik on sama. Sõltuvalt läbimiseks kulunud ajaga t:
"akumuleeritud töö" iseloomust on s
olemas kahte tüüpi energiat: v= t
- potentsiaalne energia Ep Kiiruse ühikuks SI-süsteemis on meetrit
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
63 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mix mees
Õppematerjali autor
tekkivaid jõude saame kompensaatori kolvi tasakaaluvõrrandiks: p2 × AK = p3 × AK + FF (5) mõõtetakisti rõhulanguseks saame: p = p2 p3 = FF/AK = const. (6) Sele 9.16 - Kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriva ventiili tingmärk Kuna kolvi liikumisulatus s on < 1mm ja (rõhukompensaator enne mõõtetakistit) vedru mõju on väike, võime jätta vedru jõu muutuse arvestamata, mille tõttu p ja Q suurused on konstantsed. Kuna Kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriv vedrul on teatav eelpingestus, saab ventiil (rõhukompensaator peale ventiil toimida alles siis kui rõhkude mõõtetakistit) vahe p1 p3 on suurem kui p = FF /AK. Selel 9.17 on toodud kahe liiteavaga vooluhulka reguleeriv ventiil milles rõhukompensaator paikneb peale
seibiga); Klappdrosselid(ristlõike pindala muudetkase klappidega(koonuseline, sälkotsik, kaldlõikega)); Paralleelse vastuklapiga drosselid(kasutakse vooluhulga reguleerimiseks ühes voolusuunas); Drosseli lülitamine sisenemisele (reguleeritakse sisenevat vooluhulka); Drosseli lülitamine väljumisele(reguleeritakse silindri tühjenduspoolsest väljuva õhu vooluhulka) · 17. Filtrid ja nende liigid. Filtrite puhastusvõime ja seda iseloomustavad suurused. Vedeliku puhtuseklassi tähendus. · Enamlevinumateks filtermaterjalideks on: · roostevaba terasvõrk. Materjal on kasutusel pindfiltrites ja võib olla mitmekordse kasutusega. Filterelemendi saastumise korral võib teda pesemise teel puhastada ja uuesti kasutada. Sellised filtrid tagavad filtreerimispuhtuse 25...40 m. · tsellulooskiud- (paber-)filtrid. Filtrid on ühekordse kasutusega ja tagavad filtreerimispuhtuse kuni 10 m. On
ISESEISVAD TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 1.ISESEISEV TÖÖ NR.1.................................................................................................... 3 1.1Ülesanne................................................................................................................ 3 1.2Lähteandmed......................................................................................................... 3 1.3Lahendus................................................................................................................ 3 1.4Vastus..................................................................................................................... 4 2.ISESEISEV TÖÖ NR. 2............................................................
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu h?
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahend
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles
(M, mol m-3). Kui tähistada M = , (2.4) V siis võtab seos (2.3) järgmise kuju: p 2 3 = 1 + B M + C M + D M + ... , (2.5) M RT kus tegurid B, C, D, jne. on konstantsed suurused, mida võib saada kätte nt. empiiriliselt. Kui võrrelda omavahel ideaalgaasi (2.2) ja reaalgaasi (2.3) olekuvõrrandeid, saab näha, et ideaalgaasi korral on kokkusurutavustegur z võetud üheks. 2.2 Energia jäävuse seadus Selle seaduse järgi iga süsteemi energiahulk on konstantne suurus. Energia jaguneb süsteemis järgmisteks osadeks: - siseenergia - potentsiaalne energia - kineetiline energia
eemaldatudsüsteemi pesemisel. · Vedeliku vananemime. · Süsteemi elementide (tihendid, klapid jne) kulumise- ja korrosiooniproduktid. · Väliskeskkonnast tulev saaste, mis pääseb vedelikku tihendite, kolvivarre või vedeliku paagi kaudu, kui paagi tuulutusaval puudub õhufilter. Vedeliku saastumise mõju süsteemi tööle: Töövedelikus esinevad osakesed vähendavad klapipesadesse sattudes klappide tihedust, hüdraulika komponentide liikumisel soodustuvad nende vahele sattunud osakesed liikuvate osade kulumist, väksemõõdulistesse avadesse sattudes põhjustavad osakesed nende ummistust. -arv - Näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. Näiteks: 75. Osakese suurusega 25 on vedelikus filtri läbimisel 75 korda vähem, kui enne filtri läbmist. 9. Hüdrofiltrites kasutatavad filtrimaterjalid, nende puhastusvõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid